"kuulmekäik" - 83 õppematerjali

Kõrv ja kuulmine

Kõrv ja kuulmine Inimese kõrvad on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. Inimestel on kaks kõrva, mis koosnevad kolmest osast: välis-, kesk- ja sisekõrvast. Kesk- ja sisekõrv asuvad hästi kaitstult kolju sees, silmadest all- ja tagapool. Väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. Kõrvalest püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku. Inimese kõrvalesta lihased on evolutsiooni käigus taandarenenud ja seetõttu ei saa inimene oma kõrvalesti heliallika suunas pöörata. Kui keegi räägib kõrvade liigutamisest, siis mõeldakse hoopis kõrvalestade liikumist koos peanahaga. Väliskõrv Väline kuulmekäik on veidi kõver, umbes 2,5 cm pikkune toru, mis lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega

Kõrv

Kõrv on nii kuulmis-kui tasakaaluelund. Väliskõrv: mood. kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest, väline kuulmekäik. Lest püüab helilaineid, koondab kuulmekäiku need. Kuulmekäik: kõver toru (2,5 cm), lõpeb trummikilega, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Helid jõuavad trummikilele, panevad võnkuma, sealt helid edasi keskkõrva. Keskkõrva: mood. õhuga täidetud trummi- õõs, milles on kolme seotud kuulmeluud: vasar, alasi, jalus. Need annavad trummika võnked edasi sisekõrva. Vasar on trummikilega kokku kasvanud ja ühenduses keskmise- alasiga. Jalus pisim, 3mm.

Kuulmine

Kõrv on tasakaalu- ja kuulmiselund. Inimese kõrv jaotatakse anatoomilisest aspektist järgmiselt: 1) Väliskõrv 2) Keskkõrv 3) Sisekõrv Väliskõrva ülesanne on helilained kinni püüda. Keskkõrvas muundatakse helirõhu võnkumine mehaaniliseks võnkumiseks. Keskkõrva läbivad mehaanilised võnkumised muudab närviimpulssideks tigu (anatoomia).  Väliskõrv. Väliskõrv koosneb kahest osast- kõrvalest ja väline kuulmekäik. Inimese kõrvalesta lihased on evolutsiooni käigus taandarenenud ja seetõttu ei saa inimene oma kõrvalesti heliallika suunas pöörata. Kui keegi räägib kõrvalestade liigutamisest, siis mõeldakse hoopis kõrvalestade liikumist koos peanahaga. Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Väline kuulmekäik on veidi kõver, umbes 2,5cm pikkune toru, mille lõpus on õhuke,

Haistmiselundid

jaanuar 2008 Tuuli Varik 4. Nägemishaistingu teekonna levimise skeem sarvkest ­ vesivedelik ­ silmaava ­ lääts ­ klaaskeha ­ võrkkest ­ kollatähn ­ nägemisnärv ­ aju 5. Kõrva osad (välis-,kesk- ja sisekõrv) ja nende ülesanded VÄLISKÕRV kõrvalest ­ helide koondamine kuulmekäiku kuulmekäik ­ juhtida helilainete võnkeid KESKKÕRV trummikile- abil muundatakse helirõhu võnkumine mehaaniliseks võnkumiseks vasar alusi - võimendavad helivõnkeid, edastavad need sisekõrva jalus kuulmetõri- kaitseb kõrva, tasakaalustab õhurõhku SISEKÕRV tigu ­ kindlustab heliaistingu

Meeleelundid

Bioloogia kontrolltöö MEELEELUNDID Kuulmine ­ kõrvad Tigu > kuulmisnärvid > peaaju kuulmiskeskus VÄLISKÕRV ­ ülesanne: püüda helilaineid ja koondada need kuulmekäiku *väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. *ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ­ ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs ­ trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed: vasar(trummikilega kokku kasvanud, ühenduses alasiga), alasi(seotud jalusega) ja jalus(toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv)

Meeleelundid

Bioloogia kontrolltöö MEELEELUNDID Kuulmine ­ kõrvad Tigu > kuulmisnärvid > peaaju kuulmiskeskus VÄLISKÕRV ­ ülesanne: püüda helilaineid ja koondada need kuulmekäiku *väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. *ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ­ ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs ­ trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed: vasar(trummikilega kokku kasvanud, ühenduses alasiga), alasi(seotud jalusega) ja jalus(toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv)

Kolju

KOLJU (Cranium) Neurocranium- os occipital- KUKLALUU os sphenoidale- KIILLUU os frontale- OTSMIKULUU os parietale (2X)- KIIRULUU os ethmoidale- SÕELLUU os temporale (2X)-OIMULUU os occipitale- KUKLALUU basis- ALUS pars lateralis- KÜLGOSA ­ mõlemal pool squama occipitalis- KUKLALUU SOOMUS clivus- NÕLV ­üldiselt paikneb selle peal ajusild foramen magnum- KUKLAMULK condylus occipitalis- KUKLALUU PÕNDAD canalis hypoglossi- KEELEALUNE NÄRVIKANAL incisura jugularis- KÄGISÄLK processus jugularis- KÄGIJÄTKED protuberantia occipitalis ext. et int. ­SUUR MÜGARIK VÄLIMINE JA SISEMINE sulcus sinus sagitali- NOOLULKE VAGU sigmoidei et transversa ­ SIGMAULKE VAGU crista occipitalis ext. et int. ­VÄLIMINE, SISEMINE KUKLAHARI linea nuchae superior et inf ­ÜLEMINE, ALUMINE TURJAJOON os sphenoidale -KIILLUU corpus ­ KEHA ala minor et major- VÄIKE TIIB, SUUR TIIB proc. pterygoideus - TIIBJÄTK sella turcica ­ TÜRGI SADUL ­...

Kõrvahaiguste uurimismeetodid

Kõrva kaks funktsiooni: · kõrv kui kuulmisorgan · kõrv kui tasakaalu organ Marina, Kristina, Maria 6  Kõrva füsioloogia Helilaine juhtimisest võtavad osa: · Kõrvalest · Väliskuulmekäik · Kuulmekile · Kuulmeluude ahelik · Peri- ja endolümf · Basilaar- ja Reissneri membraan Marina, Kristina, Maria 7 Kõrva füsioloogia  Kõrva füsioloogia · VÄLISKÕRV on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad heliained välis- ja keskkõrva piiril oleva trummikileni, mis hakkab kaasa võnkuma Marina, Kristina, Maria 9  Kõrva füsioloogia · KESKKÕRV: · Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste- vasara, alasi ja jaluse- kaudu edasi ovaalaknale · Ovaalakna membrani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale veedelikule ja seal olevate struktuutidele. Marina, Kristina, Maria 10  Kõrva füsioloogia

Kuidas inimene kuuleb

KUULMINE Miks on kuulmist vaja? Tajuda ja eristada helisid; võimaldab teha kindlaks heliallika asukoha, hinnata heli tugevust ja kõrgust. Tekib heli - kuulaja võtab helivõnked vastu - tekivad närviimpulsid, mida aju tõlgendab Kõrva ehitus VÄLISKÕRV Kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust koosnev kõrva osa Helilainete kinni püüdmine ja edasi juhtimine; Kõrvalest Trummikile Kuulmekäik  Õhuga täidetud väiksest õõnest KESKKÕRV koosnev kõrva osa. Kannab võnkeid üle sisekõrva. kuulmetõri - kanal, ühendab neelu ja keskkõrva KUULMELUUKESED  Tasakaaluelundist ja teost koosnev kõrva osa SISEKÕRV Levitab võnkeid mööda tigu edasi ning liigutab kuulmisrakkude karvakesi ja tekitab neis närviimpulsse Tasakaaluelund

Silm ja kõrv

ähmastena. Seda mõjutab liiga kumer silma sarvkest või silmalääts/silmamuna on liiga pikergune. Kujutis tekib võrkkesta ette. Miinusklaasidega prillid. Silmade tervishoid: kirjutamis- ja lugemiskaugus 30-35cm, hästi valgustatud töökoht, valgus tuleb vasakult, ei tohi lugeda bussis või rongis, arvuti taga max 45min. Kõrva osad ja nende ül. : Kõrvalest Püüab helilaineid Kuulmekäik Suunab helilained edasi Trummikile Võnkumine, kaitseb keskkõrva Vasar, alasi, jalus Tugevdavad ja edastavad võnkeid Tigu Paiknevad kuulmerakud, närviimpulsid Kuulmisnärv Närviimpulside edastamine kuulmiskeskusesse

Silm ja kõrv

ja heledust. Lühinägelikkus · Kujutis tekib võrkkesta ette. · Parandamiseks vaja nõgusaid prilliklaase(+) Kaugelenägevus · Kujutis tekib võrkkesta taha. · Parandamiseks vaja kumeraid prilliklaase(-) Tasakaalu- ja kuulmiselund- kõrv · Inimese kõrvad on tasakaalu- ja kuulsmielundid. · Inimese kõrv koosneb 3 osast: väliskõrv,sisekõrv ja keskkõrv. · Väliskõrva moodustava kõrvalest ja väline kuulmekäik. Väliskõrva eraldab keskkõrvast trummikile. · Kesk- ja sisekõrv asuvad hästi kaitstult koljus. · Kõrvu kaitsevad kõrvavaik ja kuulmetõri. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse, kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. · Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Sealt kanduvad helivõnked edasi keskkõrva.

Meeleelundid

Meeleelundid 1. Analüsaatori mõiste Analüsaator on ühtne funktsionaalne üksus, mis koosneb kolmest osast: 1) Retseptoorne osa ­ võtab ärritust vastu 2) Juhtiv osa ­ pea- või seljaaju sensoorne närv 3) Tsentraalne osa ­ suuraju poolkerade koore vastav väli 2. Kõrva ehitus Kõrv koosneb sise-, kesk- ja väliskõrvast. a) Väliskõrv ­ kõrvalest, välimine kuulmekäik b) Keskkõrv ­ trummiõõs, kuulmeluuke, kuulmetõrv c) Sisekõrv ­ luulaburünt, kilelaburünt, perilümf (vedelik) 3. Kuulmisanalüsaatori osad a) Retseptoorne osa ­ kuulmerakud, mis erutuvad ja puudutavad kattelestet b) Juhtiv osa ­ VIII peaajunärv (esikuteonärv) c) Tsentraalne ­ suuaju poolkerade oimusagara koor 4. Tasakaaluanalüsaatori osad a) Retseptoorne osa ­ lookjuhade ampullid ja sisekõrva esik

Meeleelundid

 Kollatähn on koht võrkkestal, kus nägemisteravus on kõige suurem, kõige rohkem retseptroreid  Nahk on kompimiseks kõige tundlikum sõrmeotstel  Kuulmetõri avaneb neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga (rõhu ühtlustamine)  Kuulmeluud paiknevad keskkõrvas  Tasakaaluelund paikneb sisekõrvas 8. Helivõngete kandumine väliskeskkonnast kuulmisretseptoriteni. Kõrvalest → kuulmekäik → trummikile → kuulmeluud → esikuaknakile → tigu 9. Daltoonik on inimene, kes on nn värvipime, ei erista punast ega rohelist värvitooni. 10. 4 põhimaitset ja piirkond mõr hapu soolane magu s 11. Silmade tervishoiu reeglid

Silm ja kõrv

Pupill- vikerkesta keskel paiknev simaava. Võrkkest- silmaava ümbritsev iiris. Kollatähn- võrkkesta pupilli vastas olev kot, kus asuvad ainult kolvikesed. Pimetähn-koht, kus nägemis seostub silma võrkkestaga. Kolvikesed ja kepikesed- valgustundlikud rakud. Dalotonism- värvipime, ei erista punast rohelisest, ainult meestel , päritav, ei ole ravitav. Kanapimedus- hämaras ei näe mitte midagi, A-vitamiini puudus. Kuulmetõri - 3-4 cm pikkune kitsas kanal , mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses väliskõrvaga. Tigu- sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid- sisekõrva kuulmiselund, mis koos mõigu ja kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Kurtus- ei kuule midagi. Kuulmislävi- väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Maitsepung- tunderakud ek retseptorid. Hasiterakk- lõna tundmiseks vajalik. Silma kaitseb ja katab läbipasitev sarvkest. - · Silmalaud(pilgutamine puhastab) · Pisaravedelik (kannab tolmu silmadest) · Rips...

Silmad,kõrvad, haistmine ja maitsmine

KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS 9. KLASS Silmad,kõrvad, haistmine ja maitsmine õ.lk.Iosa 94-101;II osa lk.6-13 1. Millised on põhilised silmaosad ja nende ülesanded? Silmamuna Silmamunalihased (liigutavad/ hoiavad paigal silma) ; Silmalaud (kaitseb silma eest, sulgub automaatselt, kui miski puudutab ripsmeid) ; Ripsmed (takistavad tolmu, teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist) ; Pisaravedelik (niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut) 2. Mis on põhilised nägemishäired (kujutis, prillid, nägemine, silmalääts) ? Nägemishäired tekitavad ähmase nägemise. ( Lühinähevus; kaugelenägevus) 3. Milline on silmaläätse kuju lähedale ja kaugele vaadates? (ripslihas, sidemed, läätse kuju) Lähedale: ripslihas kokku tõmbunud, sidemed on lõdvad, silmalääts on kumer. Kaugele: Ripslihas on lõtv, sidemed on pingul, silmalääts on lame. 4. Millised on põhilised ...

Meeleelundid ja tunnetusprotsessid

Selle parandamiseks peaks kandma kumerate klaasidega prille. 0 Kuulmine Inimese kõrvad on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. Inimestel on kaks kõrva, mis koosnevad kolmest osast: · Väliskõrv - kaitseb kõrvavaik (takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse). · Sisekõrv - asub kaitstult koljus. · Keskkõrv ­ asub kaitstult koljus. Väliskõrv Väline kuulmekäik on veidi kõver, umbes 2,5 cm pikkune toru, mis lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega. Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Välises kuulmekäigus on kõrvavaigunäärmed, mis eritavad kõrvavaiku. Näärmerakkude liigtalitluse korral kuhjub vaik kuulmekäiku ja ummistab selle, eriti kui kuulmekäik on liiga kitsas. Tekkinud vaigukork takistab helide levikut ja kuulmine nõrgeneb. Ka vee sattumisel

Kuulmine, nägemine, haistmine

A. 1. Vanaema märkas, et ta ei näe ajalehe teksti enam selgelt, kuigi televiisorist nägi filmide tõlget väga hästi. · Milline nägemishäire oli vanaemal tekkinud?................................................................. · Millise silmaosa talitlemisega on see nähtus seotud? .................................................... · Milliseid prille peab vanaema hakkama kandma?......................................................... 2. Miks on silmade tervishoiu seisukohalt kahjulik lugeda liikuvas bussis või rongis?............................................................................................................................................. ......................................................................................................................................................... 3.Leia silmaosadele kõrvaltulbast õige ülesanne ja ühenda ...

Bioloogia kontrolltöö - Meeleelundid

2. Võnkuma hakanud trummikile paneb võnkuma kuulmeluuksed (vasara, alasi ja jaluse), mis annavad võnkumised edasi sisekõrva, võimendades (umbes 20 korda) samal ajal nende tugevust. 3. Sisekõrva kandunud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Kõrvas on justkui omalaadne mikrofon mis muudab mehaanilise võnkumise elektriimpulssideks. Heliallika liikumisteekond. Kõrvalest ­ Välimine kuulmekäik ­ Trummikile ­ Kuulmeluuksed ­ Tigu Maitseaisting 1. Süljes lahustunud aineosakesed satuvad läbi väikeste avade maitsmispunga sisse. 2. Maitsmispungas puutuvad aineosakesed kokku tunderakkudega ja tekitavad neis närviimpulsse. 3. Närviimpulsid kanduvad mööda maitsmisnärve vastavasse ajukoore piirkonda, kus neid analüüsitakse ja maitseid eristatakse. Lõhnaaisting 1. Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. 2

Psühholoogia 10. klass - Taju, aistingud

ÄRRITAJA ­ SIGNAAL, MIS MÕJUTAB MEELEORGANEID. DALTONISM ­ OSALINE VÄRVIPIMEDUS; INIMENE EI SUUDA ERISTADA PUNAST JA ROHELIST VÄRVUST NING NEED NÄIVAD TALLE ÜHTVIISI HALLIKAD. KANAPIMEDUS ­ INIMENE NÄEB HÄMARAS JA PIMEDAS ÄÄRMISELT HALVASTI; KAASNEB VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID ­ VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID ­ KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI ­ KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI ­ KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ­ ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ­ ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA ­ KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS ­ PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON ­ EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON ­ HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI ­ HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. ...

Bioloogia mõisted nägemine ja taju

ÄRRITAJA ­ SIGNAAL, MIS MÕJUTAB MEELEORGANEID. DALTONISM ­ OSALINE VÄRVIPIMEDUS; INIMENE EI SUUDA ERISTADA PUNAST JA ROHELIST VÄRVUST NING NEED NÄIVAD TALLE ÜHTVIISI HALLIKAD. KANAPIMEDUS ­ INIMENE NÄEB HÄMARAS JA PIMEDAS ÄÄRMISELT HALVASTI; KAASNEB VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID ­ VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID ­ KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI ­ KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI ­ KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ­ ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ­ ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA ­ KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS ­ PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON ­ EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON ­ HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI ­ HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. ...

Bioloogia kontrolltöö vastused, meeleelundi

Silma kaitse: luudest moodustunud silmakoobas kaitseb külgedelt&tagant. Eest ripsmed(kasvavad mitmes reas, takistades tolmu&teiste võõrosakeste sattumist silma)&silmalaud. Kaitseb veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Seda eritub koguaeg, hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed, parandab silma optilisi omadusi. Silmalihased kindlustavad kooskõlastatud&sujuva silma liikumise. Silmamuna ehitus: kerajas moodustis, kaetud mitme kestaga. Eestpoolt katab&kaitseb läbipaistev sarvkest, mis suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Vikerkesta keskel silmaava e pupill. Vikerkest e iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmaava taga silmalääts, sarnaneb luubiga. Selle ümber ripslihas, mis muudab läätsekuju või hoiab seda paigal. Pisaravedelik: niisutab, kaitseb hõõrdumise eest, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt väiksemad tolmuosake...

Meeleelundid

puudus või pärilikkus. 8. Kuidas hoida oma silmi? Kirjutama ja lugema peakspaberist 30-35cm kaugusel. Töökoht peab olema hästi valgustatud, ning valgus peab lagema selle käe poolt millega inimene ei kirjuta. Ei tohiks lugeda bussis või rongis, sest siis teevad ripslihased liga palju tööd. Olles arvuti taga peaks silmi puhkama iga 45 mituti tagant. Peab sööma toitu mis sisaldab Avitamiini kuid ka B ja Cvitamiini. 9. Kirjelda kõrva ehitust. Väliskõrv- kõrvalest, kuulmekäik, trummikile. Keskkõrv- trummiõõs, kuulmeluukesed, kuulmetõri. Sisekõrv- luulabürint, kilelabürint (koosneb esikust, teost, 3 poolringkanalist, kotikesest, mõigust, täidab kuulmevedelik ja seintes on retseptorid) 10. Kuidas tekib kuulmisaisting? 1. Kõrvalest suunab häälelained kuulmekäiku mis omakorda suunab need trummikilele kus need hakkavad võnkuma. Trummikile võnkumine paneb kuulmeluukesed võnkuma. Kuulmeluukesed võimendavad võnkumist ja annavad selle edasi esikuaknale

Meeleelundid

Arvutiga töötades jälgi, et ekraan ei oleks liiga ere ja et see asuks silmadest umbes 60cm kaugusel. Arvutit kasutades tee iga 45min tagant väike paus, vaata aknast välja Toitu tervislikult. Ära vaata palju televiisorit. 7. KÕRVA ehitus, joonisele kõrvaosade märkimine 1) Väliskõrv- 1. kõrvalest (ülesanne püüd helisid ja suunata kuulmekäiku) 2. Kuulmekäik (hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena) 3. Trummikile (ülesanne kaitsta keskkõrva külm ja kahjulike mikroobide eest) 2) Keskkõrv- (vasar, alasi ja jalus) ülesanne helivõngete võimendamine 3) Sisekõrv ­ 1. tigu (jaotatud kaheks ja täidetud vedelikuga, ülesanne kindlustada heliaisting) 2. poolringkanal ( annab tasakaalutunnetuse) 8

Kilpkonnad ja nende elupaigad üle maailma

Kilpkonnalised (Testudines) on keelikloomade hõimkonda roomajate klassi kuuluvate loomade selts. Kilpkonnad põlvnevad Permi ajastu kotülosaurustest ja saavutasid õitsengu keskaegkonnas. Kilpkonnad võivad elada maismaal, magedas vees või meres, kuid kõik liigid munevad maale. Nende jässakat ja laia keha kaitseb nii selja kui kõhu poolt luuline kilprüü. Selle põhjal eristataksegi kilpkonnaliste seltsi teistest loomarühmadest. Seljakilpi nimetatakse karapaksiks ja kõhukilpi nimetatakse plastroniks. Seljakilp on selgroo ja roietega kokku kasvanud. Ohu korral tõmbab kilpkonn oma jalad ja pea kilbi alla, ehkki osal liikidel on kilp vähenenud, nii et kilpkonn ei mahu täielikult kilbi alla. Kilpkonnad liiguvad aeglaselt, sest kilp on raske ja kohmakas. Vee-eluliste kilpkonnade rüü on tunduvalt õhem, kergem ja lamedam. Nende jäsemed on arenenud loibadeks. Suurimad kilpkonnad (kaal kuni 450 kg) on merikilpkonnaliste alamseltsis. Enamik kilpko...

Meeleelundid

 Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -9 tekivad närviimpulsid mis kanduvad mööda närve peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhnad eristatakse. Inimese haistmismeel kohaneb lõhnadega suhteliselt kiiresti. Kõrvad  On kuulmis- ja tasakaaluelunditeks.  Väliskõrva moodustavad kõrvalest ning väline kuulmekäik. Kõrvalest püüab helilained ja koondab need kuulmekäiku. Väliskõrv lõpeb õhukese pingul naha ehk trummikilega. Helid panevad trummikile võnkuma ja trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva.  Kui tugevad helid (üle 85 dB) kestavad pikka aega, võngub trummikile liiga kaua suures ulatuses, mistõttu muutub vähem elastseks ja kuulmine nõrgeneb. Väga tugevad helid (üle 120 dB) võivad purustada trummikile.

Meeleelundite konspekt

Pigem vanemas eas. Kujutis tekib võrkkesta taha. LÜHINÄGEVUS- inimene näeb lähedale, kaugele mitte, aitab kaksiknõgus lääts. Pigem nooremas eas ning leevendub vanemas eas. Kujutis tekib võrkkesta ette. DALTOONIKUD ehk värvipimedad ei erista värvusi, pärilik puue ja esineb rohkem meestel. Pole ravitav. SILMI TULEB HOIDA BLABLABLA... Kõrvad on inimese kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. VÄLISKÕRV:Kõrvalest, kuulmekäik, trummikile KESKKÕRV:Trummiõõs, kuulmeluukesed(vasar, alasi, jalus), kuulmetõri SISEKÕRV:Tigu, poolringkanalid ja närv KURTUS ehk kuulmise täielik puudumine. Poolringkanalid ja kaks kotikest moodustavad tasakaaluelundi. Maitsmine-lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. Keelenäsadel paiknevad maitsmispungad, milles on retseptorid. Kuiva suu puhul ei tunne tahke toidu maitset.

Referaat kilpkonnast

Osad kilpkonnad on võimelised ka hingama läbi naha. Veekilpkonnadel toimub täiendav vee hingamine ja seetõttu võib mõni liik viibuda vee all nädalate kaupa, ilma, et tuleks pinnale hingama. Kilpkonna peaaju on nõrgalt arenenud. Seljaaju on jäme ja raske. Silmad on hästi arenenud, peale kahe liikuva silmaava esineb kilpkonnalistel veel pilkekile. Kuulmine on nõrgalt arenenud, maismaavormidel on trummikile paks, merekilpkonnadel on kuulmekäik kaetud paksenenud nahaga. Maitsmine, kompimine ja haistmine on üsna teravad. Loom tunneb iga väiksematki kilprüü puudutust. Kilpkonnad munevad maismaale, et arenevad looted saaksid hapnikku otse atmosfäärist. Pesitsushooajal muneb enamik liike kaks või enam munakurna, mille suurus võib olla kuni 100 munani. Emased munevad liivaurgudesse, mille nad ise kaevavad. Tavaliselt tullakse munema öösel. Tillukesed kilpkonnad peavad munast väljapääsemiseks kasutama oma koonul asuvat nn

Silm ja nägemine, kõrv ja kuulmine

Pimedatel on hästi arenenud maistmis, kuulmis ja haistmismeel, kurtidel aga nägemine. Tunderakud e. Retseptorid- võtavad vastu väliskeskkonnast informatsiooni. Asuvad luudest mood. Silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad ripsmed ja silmalaud, mis kasvavad laul mitmes reas ning takistavad tolmu ja väikeste osakeste silma sattumist. Samuti kaitseb ka niisutav pisarvedelik, mida eritub koguaeg ja see kaitseb ära hõõrdumise eest, takistab mikroobide arengut ja uhub ära silmalt väiksemad tolmu osakesed ja paradndab optilis omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad silmalihased, väliste silmalihaste väärasend tekidtab kõõrdsilmsust. Silmamuna- kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Eespoolt katab silmamuna: läbipaistev sarvekst, millest valguskiired tungivad läbi, suunab valguskiired järgmisetele silmaosadele, edasi peavad läbima silmaava ehk pupilli, ja mida eredam on valgus seda väiksem on silmaava...

Meeleelundid

Meelelundid Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis närviimpulss liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. Nägemiselundid Silma läbimõõt on kõigest 2,5 cm. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silmad asuv...

Närvisüsteem, sisenõrenäärmed ja meeleelundid

peaaju nägemispiirkonda . KLAASKEHA - valguskiired läbivad klaaskeha. Lühinägelikkus ­ lääts on ümmargune, kujutis tekib võrkkesta ette. Kaugnägelikkus ­ lääts on lame, kujutis tekib võrkkesta taha. Värvipimedus ­ levib emalt, avaldub alati meestel. Kolvikesed tagavad värvilisuse; kepikesed tagavad must-valge nägemise. Kollatähn ­ asub võrkkestal pupilli vastas. VÄLISKÕRV ­ · Kõrvalest ­ koondab väliskk helid ja suunab kuulmekäiku. · Väline kuulmekäik ­ algab väliskõrvalestast, kuni trummikileni. KESKKÕRV - trummikile eraldab väliskõrvast . · Trummikile ­ helivõngete edasiandmine keskkõrva kaitsmine mikroobide ja külma eest. · Õhuga täidetud õõs, 3 väikest luukest(kuulmeluukesed)- annavad helivõnked edasi sisekõrva. SISEKÕRV - Vasar-alasi-jalus · Kuulmiselund on tigu ­ teokujuline luustunud spiraal kindlustab heliaistingu. · Poolringkanalid(3) ­ tasakaalutunnetus.

Inimene

............................................................................................. Nägemise korrigeerimiseks kasutatakse: ...................., ......................, ................................... Kõrv. Kõrvad on inimesel kuulmis- ja tasakaaluelundid. Kõrvad koosnevad kolmest osast: väis-, kesk- ja sisekõrv. Keskkõrv ja sisekõrv asuvad kolju sees, silmadest all- ja tagapool. Väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnevad kõrvalest ja väline kuulmekäik. Kõrvalest püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku. Väline kuulmekäik on umbes 2 cm pikkune toru, mis lõpeb trummikilega. Väline kuulmekäik sisaldab näärmeid, mis toodavad kõrvavaiku. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist trummikileni. Kui näärmed liiga palju vaiku toodavad, siis ummistub kuulmekäik ja inimene kuuleb halvasti. Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest.

UURIMUS MEELEELUNDID Inimesel on meeleelundeid kokku 6. Nendeks on nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine ja lihastunnetus. Nende kaudu saab vast võtta otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Kõige rohkem informatsiooni annab meile nägemine. Kuid ka kõigil teistel meeleelunditel on tähtis ülesanne. Kui kõik ülejäänud on samuti terved ja töökorras, saame me keskkonnast kõik vajaliku informatsiooni ja samuti saame ka säilitada kontakti keskkonnaga. Selles uurimuses räägimegi meeleelunditest ning nende ülesannetest ja ehitusest.  Meeleelundite ülesanded Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Inimene võtab informatsiooni vastu: · Nägemise · Kuulmise ...

Meeleelundid

Meeleelundid 1. Mis on meeleelundid? Vastus: Meeleelundid on elundid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu informatsiooni. 2. Silma ehitus. Joonis. Silma osade ehituslikud iseärasused ja ülesanded (joon lk 95) Vastus: Sarvkest aitab koondada valguskiiri läätsele Vesivedelik kaitseb läätse Silmaava selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele Vikerkest reguleerib silmaava suurust Silmalääts murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti Ripslihas ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal Kõvakest katab väljaspoolt silmamuna tagumist osa Soonkestas on rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud Kollatähn on koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn on võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv Nägemisnärv juhib närviim...

KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas)

Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mille kohal asub liigesköbruke (tuberculum articulare). Trummiosa (pars tympanica) piirab välimist kuulmekäiku (meatus acusticus externus). Välimine kuulmekäik algab välimise kuulmeavausena (porus acusticus externus). Sisemine kuulmekäik (meatus acusticus internus) algab sisemise kuulmeavausena (porus acusticus internus). Kaljuosa (pars petrosa) ülemisel pinnal on kaarkõrgend (eminentia arcutata) ning kolmiknärvijäljend (impressio trigeminalis). Kaljuosa alumisel pinnal on unearterikanali välimine avaus (apertura externa canalis carotici), kägiauk (fossa jugularis),

Anatoomia: meeleelundid ja nende funktsioon

toodab pisaravedelikku (asub silmakoopa lateraalses ülanurgas); c) pisarakanalikesed – laugude all; d) pisarakott– silmakoopa mediaalses alanurgas; e) nina-pisarajuha – selle kaudu voolab pisaravedelik ninaõõnde, alumisse ninakäiku. Tasakaalu-kuulmiselund (organum vestibulocochleare): e. kõrv (auris): 1.Väliskõrv: a) kõrvalest – peal nahk, sees kõhred; püüab helilaineid ja suunab need kuulmekäiku; b) välimine kuulmekäik – nahaga vooderdatud toru (higinäärmed on moondunud – toodavad “vaiku”!); ulatub oimuluu sisse – lõpeb trummikilega; juhib helilained trummikilele. 2.Keskkõrv: a) trummiõõs – mõne mm laiune piklik ruum oimuluu sees, välissein on trummikile, seesmise seina taga on sisekõrv; selles seinas on 2 ava: esikuaken (“ovaalaken”) ja teoaken (“ümaraken”), trummiõõne sees on kuulmeluukesed. (Vt. edasi!) Keskkõrv (jätk!):

Anatoomia III töö, küsimused 132-187

innerveerib (peaaegu) kõiki rindkere- ja kõhuõõneelundeid. Meeleelundid: 173. Analüsaatori mõiste, analüsaatori osad. Analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis koosneb alati 3 osast: a) Retseptoorne osa ­ vastuvõttev osa b) Juhtiv osa ­ pea- või seljaaju närv, juhtija c) Tsentraalne osa - suuraju teatud piirkond, mis võtab vastu informatsiooni ja lõpptulemuseks on aistingud. 174. Kõrva ehitus: välis-, kesk-, ja sisekõrv - joonis Väliskõrv: välimine kuulmekäik, trummikile. Keskkõrv: kuulmeluukesed (3), trummiõõs. Sisekõrv: lookkanalid (3)->tasakaaluelund, esik, 8. peaajunärv, tigu, kuulmiselund. 175. Kirjeldage helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni TV20 Kõrvalest-välimine kuulmekäik-trummikile-vasar/alus/jalas-sisekõrvaesikusse-esikuastrik-helikotreema- trummiastrik 176. Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte. TV20

Näärmed, närvid ja meeleelundid

Lühinägevus ­ silm näeb lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed näiad ähmastena, sest kujutis tekib võrkkesta ette. Inimene näeb ruumiliselt, kuna ta vaatab kahe silmaga. Normaalse nägemise korral tajutakse õigesti valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Daltonism e. Värvipimedus ­ inimese võimetus tajuda mõnede või kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda. KUULMINE. TASAKAAL. Kõrvalest ­ kõhrest ja nahast koosnev väline kuulmekäik. (Väliskõrv) Trummikile ­ õhuke pingul nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Helid liiguvad mööda välist kuulmekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma Kuulmeluud ­ vasar, alasi ja jalus. Need annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Kuulmetõri ­ Keskkõrvast algav u. 3-4 com pikkune kitsas kanal, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga.

Silm

Sisekõrv ­ koosnev teost, mõigust ja kotikestest ning kolmest poolringkanalist. (7) Kuidas liigub heli läbi kõrva? Helid jõuavad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trummikilelt levivad helilained edasi keskkõrva. Kuulmeluukesed annavad tummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. (8) Kuidas tekib kuulmisaisting? Kuulmisaistingu kujunemine: kõrvalest suunab sinna saabunud helilained kuulmekäiku. Kuulmekäik lõpeb trummikilega, mis hakkab helilainete toimel võnkuma. Edasi liiguvad helilained kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus ­ asuvad keskkõrvas). Kuulmeluukesed võimendavad võnkeid ja edastavad need teole (sisekõrvas), kus asuvad heliretseptorid muundavad helivõnked närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad mööda kuulmisnärvi peaaju oimusagara kuulmiskeskusse, kus tekib kuulmisaisting. (9) Kuulmislävi, kurtus. Väikseim helitugevus, mida inimene kuuleb, on kuulmislävi

Meeleelundid

peaaju nägemispiirkonda. Kolvikesed tagavad värvilise, kepikesed aga must-valge nägemise. Kõrvad kui kuulmiselundid Inimese kõrvad on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. Inimestel on kaks kõrva, mis koosnevad kolmest osast: välis-, kesk- ja sisekõrvast (lisa 2). Kesk- ja sisekõrv asuvad hästi kaitstult kolju sees, silmadest all- ja tagapool. Väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. Kõrvalest püüab helilaineid ja koondab need kuulmekäiku. Inimese kõrvalesta lihased on evolutsiooni käigus taandarenenud ja seetõttu ei saa inimene oma kõrvalesti heliallika suunas pöörata. Kui keegi räägib kõrvade liigutamisest, siis mõeldakse hoopis kõrvalestade liikumist koos peanahaga. isegi väga valju kõnet, ta ei kuule üldse. Kuulmishäireid võivad põhjustada vigastused, mitmesugused viirus- ja bakterihaigused, tugev müra ning isegi mõned ravimid.

Ülevaade Psühholoogiast

+ Värvi (+ Sügavust) à Nähtav maailm on mitte sensoorsete vaid psüühiliste tajuprotsesside tulemus! IV.2. Kuulmine Kuulmine on protsess, mille käigus muundatakse helilaine mõju närviimpulssideks. Kuulmine eelkõige järjestab sündmusi ajas, nägemine on rohkem ruumilisi suhteid peegeldav. * Kuulmisaistingu kujunemine Väliskõrv: Väline kuulmekäik parandab valikuliselt ~3500Hz helide kuuldavust; kõrvalest osaleb heli lokaliseerimisel ruumis Keskkõrv: Miks on vaja keskkõrva? (1) Heli ei kandu õhust vedelikku, 99.9% heli energiast peegeldub tagasi. Keskkõrv muundab õhuvõnked väliskõrvas vedeliku võngeteks sisekõrvas. (2) „Akustiline refleks“: trummikile ja jaluselihased pingutuvad liiga tugevate helide korral ja vähendavad heli mõju Keskkõrval kaks mehhanismi ülekandeks:

Inimese meeleelundid

erinevalt, on erinevaid värvivarjundeid väga palju. 2 Kuulmismeel Kuulmine võimaldab meil eristada helilaineid ning kindlaks teha heliallika asukoha ja selle liikumist. Kuulmisorganiks on kõrv, mis suudab vastu võtta suurt hulka informatsiooni. Kuulmine on väga oluline inimestevahelises suhtlemises, sest see toimub peamiselt kuulmise vahendusel. Kõrvalest suunab sinna sattunud helilained kuulmekäiku. Kuulmekäik lõpeb trummikilega, mis hakkab helilainete toimel võnkuma. Edasi liiguvad helilained kuulmeluukesele. Kuulmeluukesed võimendavad võnkeid ja edastavad need teole, kus asuvad heliretseptorid muundavad helivõnkeid närviimpulssideks. Närviimpulsid liiguvad mööda kuulmisnärvi peaaju oimusagara kuulmiskeskusesse, kus tekib kuulmisaisting. Helina tajub inimene õhuvõnkeid sagedusega 16-20 000 hertsi. Inimese kuulmine on hästi

Bioloogia kokkuvõte koostatud Bioloogia IX klassile õpiku põhjal

Kokkuvõte Koostatud Bioloogia IX klassile õpiku põhjal 1) Raku ehitus 1) Raku tähtsam osa on tuum, mis juhib raku tegevust, tuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad geene. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. Membraanideks on poorid. Tuumaväline osa kaetud tsütoplasmaga. 2) Rakk on kõige väiksem osake, millel on omane elutegevus ja mis võib elada iseseisvalt 3) Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakud moodustavad kogumikke, mida nimetatakse kudedeks st. koed koosnevad rakkudest. Tähtsamad organellid on mitokondrid ­ nad varustavad rakku energiaga, mida on vaja elutegevuseks Ribosoomid ­ neis sünteesitakse valke Lüsosoomid ­ membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad lõhustavaid ensüüme Vakuoolid ­ õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid Raku ehitus Raku tähtsam osa on tuum, mis juhib raku tegevust, tuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad geene. ...

Maitsmine, nägemine

puhkama.Silmade talitlust mõjutab ka toit, seepeab sisaldama vitamiine. Eriti oluline A-vitamiin, see sünteesib vajalikke ühendeid. Vajalikud B-rühma vitamiinid ja C-vitamiin.Kõrvad on nii kuulmis kui ka tasakaaluelnuditeks. Kõrv koosneb välis,kesk ja sisekõrvast. Kesk-sise omad on hästi kaitstult kolju sees, silmadest all ja tagapool. Väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ja väline kuulmekäik.Väliine kuulmekäik on veidi kõver, u 2,5 cm pikkune toru, lõpeb trummikilega. Trummikile kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest, olles vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. Helid jõuvad kuulmekäiku pidi trummikilele ja panevad selle võnkuma. Trumikilelt levivad helilained edasi keskkõrva.Keskkõrva moodustab õhuga täiedetud väike õs- trummiõõs, milles on kolm üksteisega seotud kuulmeluukest. Need on inimese kõige väiksemad luud : vasar,alasi,jalus.

Kraniaalnärvid

1. Eesmine tüvi ( põhiliselt eferntne) n massetericus, nn temporales profundi, n pterygoideus medialis et lateralissamanimelised lihased, põse limaskesta ja naha aferentne innervatsioon 2. Tagumine tüvi (põhiliselt aferentne): · N alveolaris inf - m mylohyoideus, m digastricuse eesmine kõht ­ eferente osa, alumised hambad ja igemed, alahuule ja lõuatsi nahk · N auricotemporalis ­ glandula parotidea, kõrvalesta eesmise osa nahk, väline kuulmekäik, trummikile, alalõualiiges, oimupk nahk · N lingualis ­ suupõhja limaskest, keele eesmise 2/3 limaskest 2. N. facialis 7, 2. Vistseraalkaare närv Nucl n facialis ­ branhiomotoorne, innerveerib miimilisi lihaseid Nucl salivatorius sup ­visteromotoorne, innerveerib chorda tympani ja n petrosus majori asju Nucl gustatorius ­ maitsmistundlikkus Ganglion geniculi ­ tundeneuronite kehad Harud: 1

Sissejuhatus Psühholoogiasse

Kuulmine Kuulmine on protsess, mille käigus muundatakse helilaine mõju närviimpulssideks. Kuulmine eelkõige järjestab sündmusi ajas, nägemine on rohkem ruumilisi suhteid peegeldav. Kõrva ehitus Kuulmisaistingu kujunemine Kuulmise juhteteed  Sissejuhatus psühholoogiasse 18 Kõrva ehitus Olulised kõrva anatoomia kuulmisega seotud mõisted: Väliskõrv: Kõrvalest ja väline kuulmekäik: helilaine siseneb Keskkõrv: Trummikile, kuulmisluukesed (haamer, alasi, jalus), esikuaken (e. ovaalaken, membraan), kuulmetõri (ühendus ninaõõnega) Sisekõrv: Tigu (+ esik ja labürint)  Sissejuhatus psühholoogiasse 19 Kuulmisaistingu kujunemine Väliskõrv: Väline kuulmekäik parandab valikuliselt ~3500Hz helide kuuldavust; kõrvalest võib osaleda heli lokaliseerimisel ruumis

Inimese kuulmise ja heli akustiliste omaduste mõju heliteose kompositsioonis Johann Sebastian Bachi teoste Prelüüd ja fuuga C-duur ja c-moll näitel

mis muusikat akustilisel kujul salvestab, on muusika sügavaseks mõistmiseks ilmselt olulised. Kõrva ehitus Inimese kuulmispsühholoogia on tihedalt seotud kõrva ehitusega. Inimese kõrv jaguneb 3-ks eraldiseks osaks, mis on üksteisega ühendatud. a) Väliskõrv Väliskõrva ehk kõrvalesta ülesanne on helilained kinni püüda. Helisignaali, mille kõrvalest kinni püüab, satub välisesse kuulmekäiku, kus ta liigub kuni trumminahani. Akustiliselt toimib väline kuulmekäik resonaatorina, mille tugev maksimum asub 4 kHz juures, sellega kõrva tundlikkust vastavas sagedusdiapasoonis suurendades. b) Keskkõrv Keskkõrvas muundatakse helirõhu võnkumine mehaaniliseks võnkumiseks. See toimub trumminaha abil. Trumminahka võib võrrelda mikrofoni membraaniga. Trumminaha mehhaaniline võnkumine toimub kooskõlas helirõhu võnkumisega. Kuulmine on tavaliselt kõige tundlikum 4 kHz kandis, kus tajutakse nii väikse

8. klassi bioloogia

maastikukarva (põldlõoke, kelle sulestik o pruunikas-hall). Teine osa seal elavaid linde on aga mõõtmetelt suured (nurmkana ja kiivitaja). Veelinnud: pikk kael, pikad jalad, pikk nokk, ujulestad. Õhulinnud: pikemad ja saledamad tiivad kui teistel lindudel, kerge keha. Imetajad Üldtunnused: toidavad poegi piimaga, väliskõrv-kõrvalest, püsisoojasd. Kuulmine ­ kõrvalest (koondab ja püüab helisid), kuulmekäik, trummikile (võnkumine), keskkõrv (võimendab helisid), sisekõrv, sisekõrvatigu, kuulmenärv ja peaaju kuulmispiirkond.  Imetajate sigimine ja areng Emaslooma munarakud ja isaslooma seemnerakud munaraku viljastamine munajuhas viljastatud munaraku jagunemine rakukobar loode sünnib imetaja. Imetajate mitmekesisus

Millistest põhiosadest närvisüsteem koosneb?

Millistest põhiosadest närvisüsteem koosneb? Kesknärvisüsteem: Peaaju- juhib organismi talitlust, ühed piirkonnad võtavad info kehaosadest vastu, teised analüüsivad seda infot ja võtavad vastu otsuse, kolmandad saadavad käsklusi edasi eri elunditele, nt lihastele. Peaaju talletab ka infot. Seljaaju- ühendab peaaju enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega, seljaaju kaudu liigub info keha närvide ja peaaju vahel, seljaaju juhib ka tahtele allumatuid liigutusi. Piirdenärvisüsteem: Selle moodustavad närvid, mis kannavad infot kehast kesknärvisüsteemi ja sealt tagasi kehasse. Mis on ajukoor ning mis tähtsus sellel on? Suuraju millimeetri paksune väliskiht. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Suurem osa on seotud info töötlemise ja säilitamisega. Selle eri piirkondades asuvad liigutuskeskus, mõtlemiskeskus, kõnelemiskeskus, maitsmiskeskus, haistmiskeskus, kuulmiskeskus, naha- ja lihastundlikkuskeskus ja n...

Anatoomia, füsioloogia, patoloogia, meeleelundid

vaateväljast on nähtav vasakus aju poolkeras? 71. kuhu tekib nähtav kujutis Võrkkesta taha kaugnägevuse puhul? 72. kuhu tekib nähtav kujutis Võrkkesta ees lühinägevuse puhul? 73. nimeta 3 suuremat osa kuulmis- Väliskõrv, keskkõrv, sisekõrv ja tasakaaluelundi koosseisus! 74. millistest osadest koosneb Kõrvalest, kuulmekäik, trummikile väliskõrv? 75. mis ülesanne on väliskõrval? Helilainete kinnipüüdmine ja edasijuhtimine 76. millistest osadest koosneb Trummiõõs, 3 kuulmeluukest (vasar, alasi, jalus), kuulmetõri keskkõrv? Kuulmetõri kaudu pääseb õhk neelust trummiõõnde ja aitab tasakaalustada õhurõhku kahel pool 77. mis ülesanne on keskkõrval? trummikilet 78

Sissejuhatus psüühikasse

kontuuri + Värvi (+ Sügavust)  Nähtav maailm on mitte sensoorsete vaid psüühiliste tajuprotsesside tulemus! 47 IV.2. Kuulmine Kuulmine on protsess, mille käigus muundatakse helilaine mõju närviimpulssideks. Kuulmine eelkõige järjestab sündmusi ajas, nägemine on rohkem ruumilisi suhteid peegeldav.  Kõrva ehitus  Kuulmisaistingu kujunemine  Kuulmise juhteteed 48 Kõrva ehitus Väliskõrv: Kõrvalest ja väline kuulmekäik: helilaine siseneb; Keskkõrv: Trummikile, kuulmisluukesed (haamer, alasi, jalus), esikuaken (e. ovaalaken ,membraan), kuulmetõri (ühendus ninaõõnega) Sisekõrv: Tigu (+ esik ja labürint) 49