tähendas põlluharimise ja loomakasvatuse kunsti. Mõiste võtsid kasutusele roomlased juba 3 saj eKr, hiljem laienes mõiste paljudele inimtegevuse aladele, hõlmates sealjuures ka vaimuharimist- cultura anima. Kultuur on see, mis on vahetult seotud inimtegevusega ning areneb kasvatuse ja õpetuse teel. Filosoofiline maailm eristab mõiste kultuur elusloodusest , kuna seal toimivad instinktid ja eneseregulutsioon. Oluline osa Ki kandjana on omanikul. Inimene mäletab minevikku, õpitut, kuuldut, nähtut, maitstut, loetut kuid reeglina positiivse emotsiooniga kogetut. Paavst Gregorius I ütles juba 6ndal sajandil ,,Pilt on rahva lugemisvara" sest igasugune pilt kannab endas informatsiooni. Ükski kultuur pole eksisteerinud omamata mõjutusi teistest kultuuridest. Samas võib tekkida oht, kus kaob piir oma ja võõra vahel. Mida kõrgem on ühiskonna arengu tase seda enam kultuurid üksteistmõjutavad. Kultuurikompleks on see, kui miski asi või idee on laiemalt
võrgustikus kirjavahetus, enamik noori ei tunne kirjanduslikku keelt ja kirjanduslik keel sureb ära. Tiit Hennoste palus mitte tooma konkursile muskulatuuri. Küsimusele kui võrdtähtis on tänapäeval kirjandus vastas TÜ lektor, et ei olegi tähtis, väga raske tulla kirjandusele, kuid sind ümbritsevad nii erksad pildid, ja kõvad helid, uued põlvkonnad muutuvad tarbijateks. Kuid kirjandus võib osa oma tähtsusest tagastada ja kirjanik võib olla kuuldut, aga selleks mõtleb Tiit Hennoste peab olema inimeste vahel koostöö toimuma. Selleks hästi sobiks lavastus, ükskõik mille moodi, kas teatri, laulmise või lihtsalt rääkimise kaudu. Intervjuu on päris pikk, kuid ka huvitav, eriti ma soovitaksin vaadata seda nendele, kes on ,,kirjutamisel" huvitatud, see saab nendele kasuks, ning nad võib olla leiavad seal vastusi oma küsimustele.
ainult halba, ka siis kui keegi proovib neid südamest õnnelikumaks teha. Ja on veel osa inimesi, kes võtavad siis asja nii ja naa, Kui neile tundub, et tegu on halva asjaga, teeb see neid õnnetuks või siis vastupidi. Inimeste suhtlemisviisid on nii erinevad, nad alati ei pruugigi nii mõelda, kui see sõnadesse pandult võib tunduda. Samuti võib teise inimese hingeseisund sel hetkel olla veidi teine ja ta tajub kuuldut karmimalt, kui väljaütleja seda mõtleb. Sa võid ju olla ise nii positiivne ja õnnelik, võid suheldes olla ainult rõõmus ja õnnelik, kui aga teine on hingest haige, ei aita sinu positiivne suhtlemine asja paremaks muuta. Mina arvan, et õnn on peidus ikkagi mõtlemises ega vanarahvas siis muidu ütle, et suust välja lastud sõnu ju kinni enam ei püüa. Samas mõtted jäävad ju ainult sulle ja positiivne mõtlemine aitab paljuski sinu õnnele kaasa.
leiavad. Räägi ometigi, Tõnis, ära vaiki! Kas sa ei näe, et ma juba mitmndat ööd magamatta!" Tuuletark vangutas mõtlikult pead. "Mis siin ikka öelda, Peeter. Kehv lugu sinu elus, ent ma ei näe siin poiste süüd olevat." "Kuidas siis nii?" käratas Peeter ja lõi rusikaga vastu lauda. Tuuletark raputas kindlalt pead. "Just nii ongi! See kaksikute lugu halvast õnnest on ju puhas naistejutt, kes muud ei mõista kui ainult kuuldut taaskord üles tähendada! Ei, Peeter, mina olen oma sõna öelnud. Poiste süü see ei ole selles ei tasu kaheldagi! Nendest kasvavad tublid noormehed sulle abilisteks." "Ei ealeski!" käratas Peeter, "Need neetud olevused minu maja enam ei jää! Hommepäev saadan nad sõjameesteks, las teenivad parem au!" Tuuletark raputas taaskord pead ja lausus: "Anna nad parem juba mulle poegadeks, Peeter. Kui sina neid kasvatada ei taha, teen mina nendest sortsid!
Ta tahtis teada oma päritou mõtlemata, et tulemus ei või alati positiivne olla. Isegi Iokaste ütles: "Ei maksa kõike, mis on öeldud, uurida." Oidipus oli aga sihikindel. Kui kui ta sai teada, tema on Laiose poeg ja mõrvar, oli see talle välja valus. Pimedast nägijaks saada oli tal raske ja traagiline. Oidipusel ei olnud kerge olla oma saatusega silmitsi. Karjane oli öelnud: "Eks halvad ended hirmu teind." Nii oli ka Oidipusel. Teades, et temast saab isa mõrvar, hakkas Oidipus kuuldut kartma ja põgenes. Oidipus ei teadnud, et hoopis Laios oli tema isa. Oidipus tappis enda teadmata oma isa nind sai karistada. Oidipuse traagilise elu põhjustajateks oli tema ise ning Laios.
neiu tuli asja uurima. Koosoldud ajal nad armusid. Unest ärkas ka saaretaat, kes tahtis külalise kohta rohkem teada. Teadmiste peale neiu ehmatas ja kukkus merre ning uppus. Kalevipoeg ujus edasi Soome poole. Soome jõudes istus Kalevipoeg kivile puhkama ja jäi magama. Ärgates ruttas mees tuuletarga talu juurde. Talus võitles ta tuuletarga sõdalastega ning võitis. Tuuslar palus Kalevipoja käest armu ning jutustas Lindast. Kuid Kalevipoeg tappis tuuletarga, sest ei uskunud kuuldut. Kalevipoeg pööras ema otsides kogu talu pahupidi. Hommikul sai ta aru, et Linda on surnud. Kalevipoeg käis ka mõõgaseppa juures ning sai sealt endale korraliku mõõga. Kord tormasid sortsid Kalevipoja juurde ning teatasid raudmeeste tulekust. Kalevipoeg läks abilistega sõtta. Esimese sõja nad võitsid. Seejärel läksid kolm poega vett otsima ja vee ääres kukkus Alevipoeg vette ning uppus. Kalevipoeg andis Olevipojale võimu üle. Kalevipoeg ise läks oma vana mõõga järele. Ta
3) tunnete peegeldamine- kui rääkija tundeseisund näib oluline 4) kokkuvõtete tegemine- pikema vestluse või selle osa lõpul (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011) 1.1.3 Empaatiline kuulamine Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Positiivne hoiak on valmisolek ära kuulata teiste inimeste arvamusi ja seisukohti ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses. Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle aluseks on tõepärane enesetunnetus, ellarvamusteta suhtumine iseendasse. Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist (Suhtlemispsühholoogia üldkursus 2011). Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud
keegi targemaks. Esitatakse näidend ning Horatio ja Hamplet jälgivad kuningat. Kui tuleb koht, kus Lucianus Gonzago kõrva mürki valab, tormab Claudius saalist välja. Nüüd on kuninga süü kindel. Gertrud on poja pärast mures ning kutsuba ta enda juurde. Kõneluse alguses arvab kuninganna, et Hamlet tahab talle viga teha ja kutsub abi. Vaiba taga peidus olnud Polonius satub segatusse ning prints tapab ta. Ema tahab poega noomida, aga noormees räägib isa mõrvast. Gertrud lubab kuuldut saladuses hoida. Neljandas vaatuses räägib kuninganna Claudiusele, et Hamlet tappis Poloniuse. Kuningas saadab printsi Inglismaale. Teel kohtub ta Poola suunduvaid norralasi. Mõne nädala pärast tuleb kurvastusest hullunud Opheili lossi, et kuningannale laulda. Sinna jõuab ka Laertes,kes tahab isa eest kätte maksta. Kuningas ütleb talle, et mõrvar on Hamlet. Samal ajal jõuavad lossi kirjad, kus prints teatab, et tuleb Taanimaale. Laertes ja Claudius plaanivad Hamleti mõrva
tegelikult öelda tahetakse. Ta kuuleb seda, mida tahab kuulda. Et tõesti kuulata, tuleks iseenda mõtted ajutiselt kõrvale jätta ja teadvustada, millised on kuulaja tunded ja millised rääkija omad. See aitab paremini partnerile keskenduda. On olemas kuulamistehnikaid, mis muudavad partnerile rääkimise veelgi hõlpsamaks ja aitavad kuulajal teda paremini mõista. Näiteks võib küsida küsimusi, julgustada, paluda täpsustada mõnd kuuldud mõtet, kuuldut ümber sõnastada, peegeldada tundeid, näidata oma tekkivaid tundeid, teha vahekokkuvõtteid seni kuuldust jne. Läbikukkumisele on vestlus määratud siis, kui hakkame hinnanguid andma, nõu jagama, oma kogemusi vahele pressima, võrdlema partnerit kellegi teisega, kritiseerima, süüdistama, rahustama, haletsema või mõnel muul moel ennast temast tähtsamaks tegema. Sageli ei suju koostöö seetõttu, et me ei mõista teist osapoolt. Aktiivne kuulamine aitab sellele kaasa
· Auditoorne süsteem: Rahulik muusika ja laulja hääl. Muusika tempo kiirus on täpselt nii aegalne, kui olema peab, et seda head meeleolu edasi kanda. · Zestiline süsteem: Näitas, kuidas inimesed olid kehastunud oma rolli täielikult ja kehakeel ning liikumise kiirus oli korrektne. · Ruumiline süsteem: Objektide paigutus ruumides oli hästi paigutatud, kuna kõike filmiti õige vaatenurga alt. Reklaami sihtgrupiks on inimesed, kes mõistavad nähtut ja kuuldut, kelleks sobivad kõik inimesed. Kasutusele on võetud lapsed ja hetked perega, mis poevad inimestele hinge, sest jõulud on just õige aeg pere kokku saamiseks. Antud reklaami puhul on sõnum, et pere oma ilusad hetked koos Kalevi sokolaadiga veedaks, et kõigil oleks suud magusad ja tuju hea. Mina arvan, et reklaam on väga hästi üles ehitatud, sest selle õnge langesin ka mina. Antud reklaam oma laulu ja selle armsa ühe minutilise videoga puges hinge, ning kui pean sokolaadi ostma, siis
ja soov sõnu kirja panna. Viktoriinid võivad olla veel liiklusest, loodusest, tervisest, päkapikkudest jm . http://www.lasteaed.net/2006/12/29/mange-lugema-ja-kirjutama-opetamisel/ 3. aastastele Korda sõna, mida kuulsid Eesmärk. Täpsustada häälikute ,,u", ,,a" ja ,,o" hääldamist sõnades, arendada kuulmistähelepanu. Käik. Lapsed istuvad nii, et näevad õpetajat ja saavad jälgida õpetaja suu asendit. Õpetaja hääldab selgelt ja rõhutatult sõnu (aas). Lapsed kordavad kuuldut sõna, siis palub õpetaja korrata sõna ka üksikutel lastel. Seejärel ütleb õpetaja uue sõna. Kes on pildil? Eesmärk. Süvendada sõnade selget ja õiget hääldamist. Kinnistada oskust matkida loomade ja lindude liikumist. Vahendid. pildid ( koer, kass, lammas, lehm, kana, kukk, karu jne ). Käik. Õpetaja näitab lastele pilte ja palub nimetada, kes on pildil. Üheskoos korratakse looma või linnu nimetust. Siis palub õpetaja lastel näidata, kuidas loom või lind liigub.
Fenomenoloogia ja depressioon 1) Fenomenoloogia aitab mõista depressiooni sellisel viisil, et kui inimene jätab kõrvale eelarvamused, eelnevad teadmised ja kogemused ning suudab ära kuulata depressioonis oleva inimese ja saadud informatsiooni töödelda enese jaoks justkui esimest korda kuuldut, siis on see fenomenoloogiline lähenemine konkreetse isiku haigusele. 2) Depressioonil on hulganisti erinevaid väljundeid. Depressioon kaotab lühidalt kokkuvõttes igasugused emotsioonid. Inimene ei suuda tunda rõõmu, uudishimu ning sageli laialt levinud arvamusele, et depressioon on kurbus, ei suuda inimene väga sügavas depressioonis isegi seda tunda, kuna depressiivse inimese elus üldjuhul ei toimu mitte midagi sellist, mis võiks tundeid esile kutsuda
Nemad olid sellide rollis. Õpipoiste osas olis nooremas üliõpilased. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegsetes ülikoolides oli neli teaduskonda. Kunstide teaduskonnas õpetati seitset vaba kunsti. Kui need olid selged võis õpinguid jätkata õigusteaduskonnas, arstiteaduskonnas või usuteaduskonnas. Õppetöö toimus loomulikult ladina keeles. Peeti loenguid ja dispuute. Loengul luges õppejõud raamatut ette ja üliõpilased kirjutasid selle endatarvis üles. Dispuutidel arutati loengus kuuldut ja vaieldi sellega seoses esile kerkinud probleemide üle. Ülikooli astusid tavaliselt 14-15 aastased poisid. Nõutav oli ladina keele oskus. Õppeaeg ülikooli polnud piiratud. Tavaliselt kestis see 8 aastat. *Skolastika Kekaegset filosoofiat nimetatakse tavaliselt skolastikaks. Skolastikute eesmärk oli võimalikult hästi Jumalat tunda. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor, dominiiklane Aquino Thomas
räägite!" Peab oskama vestlust kontrollida suunavate küsimuste abil ning õigesti kasutada suhtlemisvahendeid (sõnad, hääl, liigutused, miimika, zestid). Kuulmine ja kuulamine KUULMINE füüsiline tegevus KUULAMINE- öeldu teadvustamine, mõistmine Kuulamise 4 tüüpi: Sisu kuulamine- eesmärk on salvestada kuuldu. Võtted: memotehnikad, märkmed, oma peamiste probleemidega sidumine Kuulamise 4 tüüpi: Kriitiline kuulamine- eesmärk on hinnata kuuldut (loogika, faktide usaldusväärsus, järelduste usutavus, kuulu tähtsus kuulajale, rääkija huvid ja motiivid. Kuulamise 4 tüüpi: Empaatiline kuulamine- eesmärk on mõista rääkija tundeid, vajadusi, arusaamu, selleks et aidata tal lahendada probleeme. Kuuldu sisu ei ole siin esmane, tähtsam on "jäämäe alumine osa". Mitteverbaalsed signaalid on sageli võti. Kuulamise 4 tüüpi: Aktiivne kuulamine- eesmärk on hinnata kõneleja seisukohta, olenemata, kas
ja mitm 2.pööre) v kaudset, 3. Isikule suunatut (ains ja mitm. 3.pööre): Täida ül korralikult. Täitke ül korralikult!, Täitku nad ül korralikult. Pidulik stiil Mingem, Astugem (neutraalses stiilis kasut selle asemel kindlat kõneviisi lähme kõik koos, astume!) Tunnusel on 5 kuju: -ge, -ke, -gu, -ku, 0-variant (ains.2 pöördes Õpi rohkem! Mine metsa! Kuula tähelepanelikult!). · Kaudne KV väljendab kaudset väidet, st kelleltki kolmandalt kuuldut: Jüri sõitvat Jaapanisse õppima. Naabrinaisel olevat olnud 10 kassi. Tunnuseks on vat. · Möönev KV /Möönma- nõustuma, järele andes tunnistama/ - arenenud käskiva KV 3.pöörde vormist, mis laienenud kõikidele pöördevormidele; Olgu ta pealegi varem rumalusi teinud, nüüd on kõik korras. Ajad: · Olevik öeldu kehtib kõnehetkel. ( Me õpime ajavorme) · Lihtminevik välj. midagi, mis toimunud enne kõnehetke ja pole olevikuga seotud.
Reklaam on tänapäeva ühiskonna jaoks väga tavaline osa meie elus. Me kohtame seda ajalehtedes, kuulutuste tahvlil, televiisoris, raadios, Internetis. On teada, et enne millegi soetamist, siis on vaja eset näha ja olla tutvunud selle toote kvaliteediga, reklaam teeb sedavõrd me elu lihtsamaks. Tihti mõtleme, kui televiisorist tulevad meeldiva filmi vahele pikad reklaamid, et kui tüütud ja mõttetud need on, aga alateadlikult poodi minnes eelistame reklaamis nähtut või raadios kuuldut. Inimesi on erinevaid, samuti ka tarbimi harjumused. Mõned lähevad poodi kindla eesmärgiga ja täidavad seda ning ei näe mõtet raha kulutada millegi ebavajalikule. Teine tüüp inimesi, aga lähevad poodi kindla eesmärgita, uitmõtted peas ja raha näpus. Vaadeldakse erinevaid ilusaid asju mõeldakse kuidas need sobiks mu selga, autosse või tuppa, seejärel võib juhtuda, et seda eset kasutatakse paar korda ja järgmisena on see kuskil nurgas seismas ja mingit vajadust selle järgi pole
Kui normanni ülikud Iirimaa oma võimu alla olid saanud, alistas ta nad ning kuulutas end 1172. aastal Iirimaa kuningaks. Henry valis endale väga võimekad ministrid, nende seas oli Thomas Becket, kellest sai tema kantsler. Kui Henry Becketi Canterbury peapiiskopi kohale määras, asus viimane kiriku võimu tugevdama. Pärast pikki aastaid kestnud lahkarvamusi olevat Henry kord hüüatanud: ,,Kes vabastaks küll mind sellest mässulisest preestrist?" Neli rüütlit võtsid kuuldut sõna-sõnalt ning tapsid Becketi. Seda pattu kahetses Henry hiljem korduvalt. Henry impeerium ei olnud tavaline riik vaid koosnes perekonnavaldustest, mille ta oma nelja poja vahel ära jagada kavatses. Pojad aga nääklesid isekeskis ning tõstsid isa vastu mässu. Kaks poega surid, ellu jäid Richard (Lõvisüda) ja John. Richardist sai 1189. aastal Inglismaa kuningas, ning pärast tema surma 1199. aastal tõusis troonile John. Kuigi Henry oli olnud võimas ja haritud kuningas, suri ta 1189
- vastandamine ehk konfronteerimine 5) Jätkutehnikad - julgustamine, toetamine - paus, vaikne kuulamine - kaja 6) Ignoreerimine keskendu teemale, säilita objektiivsus, väldi liigset empaatiat. 4. AKTIIVNE KUULAMINE TÖÖL Aktiivne kuulamine aitab ära hoida vääritimõistmist ja rääkida tuleb nii, et jutul oleks mõte. Parem üks töö aktiivne kuulamine , üks tegemine, ei mingit segadust ega ületunnitööd. Aktiivne kuulamine on eduka suhtlemise osa, mis toetab kuuldut nii kehakeelega (mittesõnaline) kui ka sõnaliselt, andes tagasisidet, et saame aru kuuldud teatest või infost, korralduse sisust ja töö ulatusest, töö tähtajast, töö edastamise kohustusest (millal ja kellele), erinevates osakondades tehtud tööde kokkukogumise kohustusest, arhiveerimise vajadusest ning mahust, väljasaadetud ja sissetulnud posti registreerimisest just selles asutuses kehtestatud reeglite järgi ja muudest kohustustest igapäevases kontoritöös.
ette, mida Natalja peaks lugema. Samal ajal kui Rudinil oli nataljaga väga head suhted, oli ka kolmas isik Nataljasse väga armunud, tema nimi oli Volõntsev. Kui Nataljal polnud tema vastu mitte mingeid tundeid. Ühel õhtul said Natalja ja Rudin salaja kokku ja Rudin avaldas talle armastust, küsides kas neiu tunneb tema vastu sama? Natalja vastas jaatavalt. Ja pidi tagasi mõisa minema. Rudin oli väga õnnelik, kuid seda juttu kuulis pealt Darja nuhk Pandalevski. Pärast kuuldut kandis ta kogu informatsiooni Darjale ette ja Natalja sai peapesu. Darja ütles Nataljale, et kas sa tõesti arvad, et ta abiellub sinuga....Rudin hakkas õhtul magama minema, kui talle pisteti peopessa, seda tegi Natalja toatüdruk, kiri. Seal olis elgelt kirjas, et nede vahel ei saa midagi olema ja palus hommikul tiigi juurde tulla. Nad said seal kokku ja Rudin kuulis toimuvast. Ta ehmatas ja ütles Nataljale et nende vahel ei saa enam midagi olla, kuna peab mõisast lahkuma. Ta
15. sajandil nähti reklaami esmakordselt paberkandjal, sajand hiljem juba iga nädal ilmuvas ajalehes Inglismaal. Seda aega võib samas lugeda ka tarbimise algaastaks. On teada, et enne kui midagi ostetakse on vaja seda näha. Reklaam hoiab kokku meie ajavaeva, et me saaks uurida kusagilt mingi toote kohta. Alla 30 sekundiga on võimalik kuulda kui hea see ja teine produkt on. Me ei pruugi seda uskuda kuid poodi minnes me alateadlikult eelistame reklaamis nähtut või raadios kuuldut. On ka tõestatud, et kui inimene on vaadanud reklaame siis võib ta oska neid tooteid ilma, et tal sel momendil või üldse kunagi elus vaja läheks. Hiljuti lugesin Postimehest, et ega noored suurt midagi peale kaubandus- ja vabaajakeskustes hängimine või chillimise teegi. Peale kooli seatakse samm kaubamajade poole ja ostlemine võib alata. On ka palju neid, kes niisama vaatavad ilusaid asju ja mõtlevad kuidas nad küll minu seljas, toas, autos välja näeksid
sul alust kahtlustada, et sa oled eesti kirjanduse väärtuslikust osast kaugelseisev isik, võibolla koguni nendest, keda pigem kirjeldab kui tavalise eesti idioodina. Sul on õigus solvuda, sama hästi võid sa olla eriline eesti idioot." /.../ Inimese sees võib olla pidevalt tunnetemöll, kuid paljud ei kirjuta sellest luuletust. See pole lihtsalt nende rida. Pole piisavalt töövahendeid ehk sõnu, pole oskusi ega annet. Kui keegi kirjutabki, siis kasutab selleks kuskilt kuuldut, loetut, heakskiidetut luulet. Kuid ei tajuta, et see on millegi võõra matkimine eesmärgiga väljendada endas olemasolevat. Vahel küll pole ka enda sees vastavat materjali olemas vaid püütakse loometeose kaudu see endas esile kutsuda. Tekstil on alati kaks otsa. Üks on selle kirjutaja, teine lugeja. Ei ole oluline, kui õilishingeline on luuletaja, ta vastutab alati, mis juhtub tema teksti lugejaga. Praeguse suure mulisemise
Tal oli elu jooxul palju naisi, elas pikalt vabaabielus ja lõpux ka abiellus. G. suur sõber oli Schiller, kelle surm oli talle tugevax löögix. Looming: "Götz von Berling" : 1. romantiline näidend, taustax tõeliselt Sm-l elanud aadlik, kes ka tegelikult sattus tlp-e etteotsa rahvasõjas, tegelikus elus elas kõrge eani, aga G.-l vaja verd ja tundeid ning lasi ta vangitorni heita, kus ta suri. Oma aja kultusraamat "Noore Wertheri kannatused" : kasutas oma kogemusi ja kõrvalt kuuldut, sõitis juura praktikasse väixesse Saxa linna, kus sattus kõrgkihti. Noormees armus õnnetult oma ülemuse abikaasasse lasi end maha (G. armus ühe ametnikku kihlatud tütresse ja midagi ei tulnud välja). Armuvalu noored mehed hakkasid end massiliselt tapma. Hakkas kiire raamatu tõlkimine. G tahtis öelda, et kui inimene on tundlik ja laseb oma suhetel sassi minna, nii et ise üle ei käi ja sellele lisandub veel soodustamine teiste poolt, viib see enesetapuni. "Rooma eleegia" : luulekogu
harmooniad. Tema muusikaline käekiri oli väga originaalne. Alustas varaklassikalisest stiilist ja jõudis Romantismini. Mozart: tema teosed olid järskude kontrastidega, julged, kuulajatele keerulised ja ülemäära kaunistatud. · Huvitavad faktid: Haydn: sümfooniad on saanud rahvasuust nimed: ,,jaht" ja ,,kana". Lahkumissümfoonias, lahkuvad viimases etapis muusikud ükshaaval lavalt. Mozart: Oli lapsgeenius. Haruldase kuulmisega, suutis kõike kuuldut jäljendada. Pulbitsev fantaasia ja väljendustung.
1. Iseloomusta keskaja inimest ja tema maailmavaadet? Keskaja inimest kummitas patt ja teda ümbritsesid pidevalt ''ilmutused''. Selle maailma ja teispoolsuse vahel ei olnud piiri. Head inimesed läksid paradiisi ja hukatusse määratud põrgusse. Usuti imedesse. Kuna keskaja inimene oli kirjaoskamatu, jäi neil üle kõike kuuldut meeles pidada (tarkused, moraalsed ja usulised õpetused jms). See omakorda tagas neile hea mälu. Näiteks kohtuprotsessidel ja lahkarvamustes eelistati vanade inimeste tunnistusi, sest pika mäluga inimesed olid hinnas. Keskaja inimeste jaoks olid tähtsad sümbolid; arvati, et reaalsus on varjatud ja inimene suudab haarata vaid märke. Inimestele avaldasid suurt mõju kujundid ja värvid, kuna nad ei tundnud kirja. Näiteks sinine oli prantsuse kuningate ja Neitsi
hinnaga. Gilda koputab uksele, sisensb ja ta tapetakse. Naaseb Rigoletto. Andnud üle viimase osa rahast, saab ta roguskisse mähitud laiba. See ei saa olla keegi muu, kui tema tütre häbistaja Mantua hertsog! Ta hakkab kotti lohistama vihatud käskija viimse puhkepaiga jõe poole, kui kuuleb majast oma peremehe muretut lauluviisi ja näeb viimast lahkumast oma järjekordse vallutuse juurest. Keeldudes uskumast kuuldut-nähtut avab ta kotisuu ja leiab sealt oma pussitatud tütre. Monterone needus on täitunud! Marilin Niilus 11B klass 9.12.2010
hinnaga. Gilda koputab uksele, sisensb ja ta tapetakse. Naaseb Rigoletto. Andnud üle viimase osa rahast, saab ta roguskisse mähitud laiba. See ei saa olla keegi muu, kui tema tütre häbistaja Mantua hertsog! Ta hakkab kotti lohistama vihatud käskija viimse puhkepaiga jõe poole, kui kuuleb majast oma peremehe muretut lauluviisi ja näeb viimast lahkumast oma järjekordse vallutuse juurest. Keeldudes uskumast kuuldut-nähtut avab ta kotisuu ja leiab sealt oma pussitatud tütre. Monterone needus on täitunud! 4 Osades (tegelased): Mantua hertsog Kristian Benedikt (Leedu) Rigoletto, tema õuenarr Eduards Cudakovs (Läti) Gilda, Rigoletto tütar Viktorija Stanelyte (Leedu) Sparafucile, palgamõrtsukas Taisto Noor Maddalena, tema õde Jovita Vaskeviciute (Leedu) Giovanna, Gilda teenijanna Karmen Puis Krahv Monterone Märt Jakobson
See on inimlik soov. Kuid vaatamata sellele, et kõik tahavad, et neid kuulatakse, ei taha paljud ise kuulata. Kuulamine nagu kogu suhtlus peab olema siiras, et olla efektiivne ning tõeline. /9/ Uurimused on näidanud, et kaheksa tunni möödudes peale sõnumi kuulamist ununeb sellest kolmandik kuni pool. Seega on kasulik suulise sõnumi kuulamise korral teha märkmeid. Kui neid märkmeid tehakse targalt, aitab see parandada kuulamist. Püüdes üles kirjutada aga kõike kuuldut, unustatakse tihtipeale kuulamine ise. /9/ Suulise kommunikatsiooni eeliseks on veel kohese tagasiside võimalus. Kuulaja saab küsida, kui ta millestki aru ei saanud ning rääkijal on olemas teave, kas ja kui palju kuulaja tema sõnumit mõistis. /9/ Kuulamise tähtsusest saadakse kindlasti aru siis, kui taibatakse, et kuulamise teel saadud informatsioon võib tuua mingit kasu. Teistel juhtudel on inimesed tihti arvamusel, et kuulamine on ajaraiskamine. Kuid tegelikult ei ole mingit
seda, mida eelmised põlvkonnad on looonud. Mälu võimaldab inimesel mõelda ja uut luua. ``Iga inimese mälu on tema isiklik kirjandus.`` Aldous (Leonard) Huxley, 1894-1963 oli inglise kirjanik 3 MIS ON MÄLU? Mälu on võime salvestada, säilitada ja vajaduse korral taastada (meelde tuletada) kuuldut, nähtut ning kogetut. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. Mälu maht "Mulle ei mahu pähe! Pea enam ei võta!" Nii räägime ise ja nii kuuleme tihti ka teiste suust. Kas tõesti mälu mahutab nii vähe, et see äkki täis saab ja mõni luuletus või reegel enam kuidagi meelde ei jää? Hoopiski mitte! Teadlased arvavad koguni vastupidist. Keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast.
Patsiendi isiksuse mõistmine hõlmab suurt osa õendusfilosoofiast ja eetikast, sest meditsiinilisest küljest on õenduses tähtsaim patsient. Patsient on klient, kellele õde osutab teenust. Kliendikeskne õendustegevus põhineb klientidega suhtlemises, koostöö tegemises ning ka kliendile sobiva keskkonna loomises. Nõustaja põhiülesanded on aidata probleemile leida uus vaatenurk, kuulata ja panna tähele, mida inimene räägib erinevate eluetappide kohta, peegeldada kuuldut ja esitada küsimusi. Nõustaja ei anna nõu, vaid tema roll seisneb kuulamises ja toetamises, kuid see peab toimuma hinnanguid andmata. Oluline on olla oskuslik kuulaja, mitte segada vahele ega suruda enda arvamust peale. Inimene, keda nõustatakse, peab jõudma ise lahendusele või leidma vastuse enda probleemile. Narratiivses lähenemises eraldatakse probleem inimesest. Seda ei vaadata, kui inimese ühte osa, vaid eraldiseisvat olukorda, mis tuleb inimese juurde teatud olukordades
Neid tuleb omakorda kontrollida teiste meeltega. Näiteks kuuldes pimedas, et teises toas kukkus midagi võib hirmust tekkida reaktsioon “Appi! Mu kodus kummitab!”, siis hakkab inimene mõtlema ratsionaalsemalt: “Kes veel peale minu kodus on, ehk ajas lemmikloom midagi ümber?”. Inimeses tekib tung minna kontrollima, mis juhtus. Kohale jõudes pole aga näha, et midagi oleks juhtunud. Pole märgata, et midagi oleks kukkunud. Inimene ei saa kontrollida kuuldut ja ei saanud sellepärast ka uusi teadmisi ega seletust. Heli jäi põhjendamatuks. Arvamusele, et kõik teadmised või “ideed” omandatakse elu jooksul, saab samuti tuua vastu väiteid. Küsiks jällegi, kust saab teha vahet, kas tegemist on meeldetuletamise või õppimisega? Näiteks on asju, mida imikud oskavad teha ilma nägemata, kuidas neid teha, ilma eeskujuta. Ehk need teadmised ongi kaasasündinud. Nende alla saab lugeda näiteks naeratamise. Juba sündides
kaasa lapse arengule võiksid lapsevanemate ning õpetajate põhimõtted ja arusaamad kasvamisest, kasvatamisest ning lastele omastest õppimisviisidest ühilduda. Pereringis tekivad lapsel esimesed kiindumussuhted, mis panevad aluse väärtushinnangutele ning annavad aluse edaspidiseks inimestevahelise suhtluse mõistmiseks. Vastavalt vanemate (kasvatus) hoiakule mõtestab väike inimene läbi oma kogemuste nähtut-tehtut-kuuldut. Laps on väga paljude sidemete abil perekonnaga seotud. Siin põimuvad suhted ema ja isa, õdede ja vendade, vanavanemate ja sugulaste vahel. Laps jäljendab, talletab ja võtab kõike õige mudelina, olgu see siis hea või halb (Saarits 1998). Lastele kõige väärtuslikum vanematepoolne investeering on ema-isa aeg. Kuid on tavaline, et lapsevanemate päevakava on väga tihe ning see, millest just puudust kipub tulema, ongi aeg.
gliiarakku, mis moodustavad närvirakkude "laoruumi" (nende kaudu saavad närvirakud toitu ja muud vajalikku). Närvirakkudel on harud, mis ühendavad neid omavahel ja viivad ajust korraldusi kõikidele elunditele ning kudedele. Kui kõik närvikiud ühendada üheks niidiks, siis ulatuks see Maalt Kuule. Üheks aju imepäraseks omaduseks on mälu. See on võime salvestada, säilitada ja vajaduse korral taastada (meelde tuletada) kuuldut, nähtut ning kogetut. Mälu võimaldab meeles pidada, mis on sinu enda või su sõbra nimi, kus asub su koolimaja, mis juhtus eile tänaval või kodus jms. Tänu mälule omandab inimene kogemusi ja mäletab möödunut, saab tundma õppida ja kasutada kõike seda, mida eelmised põlvkonnad on looonud. Mälu võimaldab inimesel mõelda ja uut luua. Ajus on teada rida piirkondi, millel on oma kindlad ülesanded. Teatava ajupiirkonna vigastamisel
Õhtul toimus kultuurimajas Jüriöö pidu, kus seekord pidi Raili juba koos Roometiga olema. Raili oli peol juba küllalt tantsinud, kuid Roometit ei olnud ikkagi tulnud. Ta sai Roometi peale juba pahaseks. Lõpuks tulid Raili ema ja isa peole ja teatasid, et Roomet on haiglas, Roomet oli läbi pekstud. Tuli välja, et Roometit oli peksnud Marcus koos oma sõpradega ja nad olid visanud Roometi peale läbi peksmist tiiki. Raili läks peale kuuldut Marcuse juurde ja sõimas tal näo täis, lisaks sai ka Jennifer teada, milline Marcus on ja jättis ta maha. Roomet sai varsti haiglast välja ja jõudis eksameid ikka teistega koos teha. Viimase, ajaloo eksami aeg kukkus Roomet aga kokku ja talle kutsuti kiirabi, eksam jäeti pooleli ja Raili läks haiglasse järgi. Jõudes haiglasse ütles Railile arst, et Roometil oli tromb ja ta suri teel haiglasse.
on kaasasündinud võitlusinstinkt. Konflikti tekkedes on nimetatud instinkt enesekaitse ja enesealalhoiu aluseks. On jõutud järeldusele, et nimetatud võitlusihk tahaks aeg-ajalt maha laadimist. Agresiivsuse kaas mõjud Pea aegu kõik hüpperaktiivsed lapsed käituvad agressiivselt. Paljud neist kannatavad tähelepanu häirete all. See on, et neil on raske oma ajus läbi töötada nähtut, kuuldut või kehaliselt kogetud. Veel esinem paljudel lastel osalist sooritushäiret, mis avaldub kooliajal peamiselt vaeghäälduse ja vaegkirjutamise näol, aga ka arvutamis vilumuse häirena. Need lapsed satuvad nii kodus, kui ka koolis tihtipeale äratõugatu rolli, kuna hüpperaktiivse lapsega tegelemine nõuab täiskasvanult palju sisemist jõudu.Sellepärast kannatavad need lapsed tihti igapäevases elus pingeseisundite all, mis võib omakorda esile kutsuga agressiivsuse.
lahke ja nalja armastav, teadis palju rahvajutte ja laule. Välimuselt oli ta pikka kasvu ja tõsise näoga. Ema Liisa oli väikesekasvuline ja ilus. Ta oli terase vaimuga, kannatlik ja kohusetruu. Samuti oli ta heasüdamlik ja lahke. Peres kokku oli kuus last. Juula- Catharina, Jula-Louise, August Ludwig, August Daniel, Marie ja Mina. Isa töötas linnas ja mõisas ning oli seal õppinud peen maid kombeid. Samuti oli ka ema mõisas toatüdrukuna töödanud enne abiellumist. Mõisas nähtut ja kuuldut tehti vahel kodusgi järgi. Kord oli nii, et isa tõi koju jõulupuu ja see ehiti vahaküünaldega. Ema küpsetas ka jõulusaia. Vanematelt õppis August ka kirjatarkusi. Ema õpetas lugema ja isa kirjutama. 1846. Aasta kevadel puhkes maal tüüfus ja sellesse haigestusid ka Weizenbergid. Kui kõik teised paranesid sellest, siis isa Jaan suri sellesse haigusesse, jättes lapsed varakult vaeslasteks. Jaan suri 40 aastaselt. Lapsed jäid ema toita ja kasvatada ning pidid varakult enda eest seisma
2) Teie vaimne kasv jääb kängu, sest ainus arvamus, mis teile loeb, on teie enda oma. 3) Te pöörate selja täiesti meeldivatele inimestele ainult seepärast, et te pole nedega ühel nõul. 4) Te peletate inimesi eemale, sest te muudkui vaidlete vastu ega üritagi neid kuulata. 5) Tähtsi info libiseb teil kõrvust mööda. Kartus eksida halvab tervet mõistust, sest teie arvamused ja veendumused on enesehinnanguga tihedalt seotud. Võrdleva kuulamise komponentid: 1) Võrdlete kuuldut oma teadmistega ajaloost, inimestest ja nähtustest. 2) Jälgite, kas partneri hääletoon ja lauserõhud, näoilme ning kehahoiak ühilduvad tema jutu sisuga. Totaalne kuulaja: 1) Hoidke pilkkontakti. 2) Nõjutage veidi ettepoole. 3) Looge kuulajas kindlustunne, noogutades või sõnastades tema juttu ümber. 4) Esitage selgitavaid küsimusi. 5) Astuge segajatest eemale. 6) Keskenduge kuuldu nõustmisele ka siis, kui olete vihane või ärritunud.
SISSEJUHATUS Mis on kognitiivne paradigma? Kognitiivne paradigma keskendub inimese mõtlemisele, mälule, tähelepanule, fantaasiale, teadvusele jne. See on psühholoogia suund, mis käsitleb teadvuses peegelduvat tõelisuse mudelit isiksuse aktiivsuse põhitegurina, rõhutab tunnetusprotsesse ja teadmiste tähtsust inimese hingeelus ja käitumises. Mis on mälu? Üheks aju imepäraseks omaduseks on mälu. See on võime salvestada, säilitada ja vajaduse korral taastada (meelde tuletada) kuuldut, nähtut ning kogetut. Mälu võimaldab meeles pidada, mis on sinu enda või su sõbra nimi, kus asub su koolimaja, mis juhtus eile tänaval või kodus jms. Tänu mälule omandab inimene kogemusi ja mäletab möödunut, saab tundma õppida ja kasutada kõike seda, mida eelmised põlvkonnad on looonud. Mälu võimaldab inimesel mõelda ja uut luua. Ajus on teada rida piirkondi, millel on oma kindlad ülesanded.
See ei ole aktiivne, empaatiline kuulamine. · Kuulamise ajal ei tohiks tegeleda enese probleemidega unelemine või ühte punkti vaatamine on märk sellest, et kuulaja ei tahagi asjasse süüvida. Küsimustele vastamine muutub nõnda monotoonseks ja tuleb justkui muuseas. · Teema vahetus tekitab mulje, et abivajaja on keegi mõttetu tüüp, kelle olukord ei oma mingisugust tähtsust ega süvenemist. Õige ja empaatiline kuulaja peegeldab kuuldut tagasi ning küsib küsimusi. Ta tunneb oma südames teise inimese muret. Sageli on meil olnud sarnaseid olukordi, kuid TÄPSELT SARNAST situatsiooni ei ole kunagi kellelgi, alati on igas loos teatavad nüansid ja varjundid. Seetõttu ei tasu ka kohe rutakalt hakata lahendust pakkuma. Lahenduse otsija peaks jõudma lahenduseni ise. Sina võid olla ainult suunaja. Mõnikord ei olegi ühte ja õiget lahendust olemas. Sel juhul tuleb valida kahest halvast parim
Pahed. Pattu tehakse, kui antakse end kuradi meelevalda. Nähtav ja nähtamatu. Nähtav oli tema jaoks nähtamatu pelk jälg. Teda ümbritsesid pidevalt ,,ilmutused". Ilmutus ehmatas, kuid ei üllatanud Teispoolsus. Usuti, et põrgu või paradiis võisid saabuda juba homme. Põrgus olid kindlalt hukatusse määratud hinged. Paradiisis olid pühakud. Ime. Usuti, et Jumal sekkub loomulikku maailmakorda. Mälu. Keskaja inimesed olid kirjaoskamatud, kuid kuuldut nad talletasid hoolega. Neil oli üsna hea mälu. Vaimulik muusika 2. Lääne kirikumuusika iseloomustus Lääne kirikumuusikat võib näha kristliku muusika omaette haruna alates 4.sajandist. Pärast impeeriumi lagunemist kestis Ida-Rooma riik Bütsantsi näol veel umbes tuhat aastat. 1453. aasta purustati täielikult. Idas säilitas kiriklik traditsioon riigi toel tugeva ühtsuse. Lääne-Euroopas kujunes
Ta arvas, et Claudius tappis kuninga, et saada omale riigi võim ja ka kuninganna. Lisaks isa kaotusele kaotas Hamlet seega ka kuninga trooni pärimisõiguse ja oli väga löödud. Ühel päeval teatasid lossi valvurid, kellest üks oli Hamleti parim sõber, et olid keskööl näinud äsja surnud kuninga vaimu. Vaim olevat olnud täiesti vait ja kui vaim hakanud midagi ütlema, siis olla hommikune kukk kirenud ja vaim kadunud. Peale seda kuuldut läks Hamlet järgmisel ööl valvesse koos teiste valvuritega. Ta oli väga ärevil. Kui kell lõi kaksteist, ilmuski Hamleti ja tema õukondlaste ette vaim. Hamletit tabas nii hirm kui ka põnevus. Ta ei saanud niisama sõna lausumata seista ja küsis vaimult, et mida ta soovib. Seepeale vastanud vaim, et ta soovib Hamletiga omavahel rääkida. Valvurid proovisid küll Hamletit tagasi hoida, sest oli ka võimalus, et tegu on
Viiulikontserdi näol on aga tegemist Sibeliuse loomingu absoluutse lemmikuga minu jaoks. Nagu ,,Saagas", nii ka siin mängisid suurt rolli kontrastid. Esimeses osas (,,Allegro- moderato") oli tunda põhjamaiselt karget kõla, veel kargemat kui Vivaldi ,,Talves". Selliseks tegi tunde viiuli väga huvitav tämber. Jäi lausa mulje, et viiul oli standarditele mittevastavalt häälestatud, sest kõla meenutas kohati Heinrich Biberi ,,Roosikrantsi sonaatides" kuuldut. Palju oli tunda ka mõtlikkust, kuid oli ka barokseid kaunistusi. Nagu näha, siis käib võrdlus ikka ja jälle barokiga, see näitab aga, et minusugusele barokifännile oli, mida kuulata. Sinna hulka ei saa aga lisamata jätta juba mainitud viiuldaja virtuooslikkust. Virtuooslikkus on aga taaskord baroki juurde käiv mõiste. Et selle retsensiooni lugejale ei jääks mulje nagu Sibelius oleks mingi baroki matkija, siis juhiks tähelepanu ühele fraasigrupile, mis sarnanes pea üksühele 1930
infot. Ning peegeldav on ka ümbersõnastamine kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust. (Antsov, 2005) 1.3 Empaatiline kuulamine Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus. Positiivne hoiak on valmisolek ära kuulata teiste inimeste arvamusi ja seisukohti ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses. Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle alus on tõepärane enesetunnetus, eelarvamusteta suhtumine. Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist. Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud teade just tema jaoks tähendab. (Antsov, 2005) 2. KUULAMISTEHNIKAD
Ta arvas, et Claudius tappis kuninga, et saada omale riigi võim ja ka kuninganna. Lisaks isa kaotusele kaotas Hamlet seega ka kuninga trooni pärimisõiguse ja oli väga löödud. Ühel päeval teatasid lossi valvurid, kellest üks oli Hamleti parim sõber, et olid keskööl näinud äsja surnud kuninga vaimu. Vaim olevat olnud täiesti vait ja kui vaim hakanud midagi ütlema, siis olla hommikune kukk kirenud ja vaim kadunud. Peale seda kuuldut läks Hamlet järgmisel ööl valvesse koos teiste valvuritega. Ta oli väga ärevil. Kui kell lõi kaksteist, ilmuski Hamleti ja tema õukondlaste ette vaim. Hamletit tabas nii hirm kui ka põnevus. Ta ei saanud niisama sõna lausumata seista ja küsis vaimult, et mida ta soovib. Seepeale vastanud vaim, et ta soovib Hamletiga omavahel rääkida. Valvurid proovisid küll Hamletit tagasi hoida, sest oli ka
ja reprodutseerida kogemusi. Vahetu tunnetamise (tajumise) materjal reprodutseeritakse kujutlustena, üldistatud tunnetamise (mõtlemise) materjal aga sõnade ja lausetena. Reprodutseerimine toimub assotsiatsioonide alusel. Aju - mälu asukoht Inimese aju on kõikidest elunditest kõige keerulisem. Üheks aju imepäraseks omaduseks on mälu. See on võime salvestada, säilitada ja vajaduse korral taastada (meelde tuletada) kuuldut, nähtut ning kogetut. Mälu võimaldab meeles pidada, mis on sinu enda või su sõbra nimi, kus asub su koolimaja, mis juhtus eile tänaval või kodus jms. Tänu mälule omandab inimene kogemusi ja mäletab möödunut, saab tundma õppida ja kasutada kõike seda, mida eelmised põlvkonnad on loonud. Mälu võimaldab inimesel mõelda ja luua uut. Alles nüüd, molekulide aastatuhandel oleme saanud teadmisi aju närvirakkude
3. Kuulab aktiivselt. 4. Ei tee kiireid otsuseid esineja isiku üle enne, kui ta pole kuulnud, mida esinejal öelda on, millised on tema ideed. Peab sõnumit esitamisest tähtsamaks. 5. Omab erinevaid süsteeme märkmete tegemiseks ning kasutab neid vastavalt rääkija esinemisstiilile. Kasutab ülesmärkimisel lühendeid ja võtmesõnu. 6. Ei kuula ainult fakte, vaid püüab interpreteerida saadud informatsi-ooni, teha üldistusi, leida trende ja seoseid. Integreerib kuuldut ja nähtut. 7. Omab laia kuulamispagasit. Kui kuulamine muutub keerulisemaks, siis püüab ta kuulata seda suurema tähelepanelikkusega. 8. Ei katkesta esinejat ega hinda teda enne, kui on kuulnud kogu esitust 9. Annab rääkijale õiget tagasisidet. 10. Püüab teda mittehuvitavaid ärritusi mitte tähele panna, oskab kontsent-reerida. Jätab oma mured "ukse taha". Püüab kuulata tähelepanelikult ka vaatamata enda emotsionaalsele olukorrale. 11
rahakotti ja kokkutassitud tarbetut träni vaadates? Kaubanduskeskuste rituaalid asendamas jumalateenistust? Aga kirikumuusikat on koos kooli-, tseremoniaal- ja teraapilise muusikaga liigitatud ka tarbemuusika valdkonda, Toomas Siitan on kirjutanud: ,,Kui muusikalood on alati keskendunud jääva esteetilise väärtusega kunstmuusikateostele, siis koraaliraamatuis sisalduvad lauluseaded kuuluvad pigem nn triviaalmuusika või kirikliku "tarbemuusika" valdkonda." Võib-olla siis ostukäigul kuuldut tuleks võtta kui sakraalset tarbemuusikat sekulaarses pakendis? Kirikumuusikaks võiks pidada siiski väga laia skaalat, alustades Lähis-Ida rahvaste muusikaga kristluse tekke aegadest, jätkates läänekiriku gregoriaani lauluga (mis arenes välja meloodiatest, mis olid kristlaste seas levima hakanud juba Vana-Roomas ning pärinesid algselt Palestiinast) ja lõpetades kasvõi evangelist Marjoe Gortneri taoliste jutlustajate karismaatilis-ekstaatiliste etteastetega
kontrollida mõistmise täpsust · tunnete peegeldamine- kui rääkija tundeseisund näib oluline · kokkuvõtete tegemine- pikema vestluse või selle osa lõpul Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus Positiivne hoiak on valmisolek ära kuulata teiste inimeste arvamusi ja seisukohti ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses. Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle aluseks on tõepärane enesetunnetus, ellarvamusteta suhtumine iseendasse. Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist. Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud teade just tema jaoks tähendab. KUULAMISTEHNIKAD 1
sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust tunnete peegeldamine- kui rääkija tundeseisund näib oluline kokkuvõtete tegemine- pikema vestluse või selle osa lõpul Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus Positiivne hoiak on valmisolek ära kuulata teiste inimeste arvamusi ja seisukohti ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses. Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle aluseks on tõepärane enesetunnetus, ellarvamusteta suhtumine iseendasse. Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist. Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud teade just tema jaoks tähendab. KUULAMISTEHNIKAD 1
Samas, kui kuulaja katab teie rääkimise ajal oma suu, siis kahtlustab ta teie jutu tõesust. Ka nina puudutamine on valetamist tähendav. Luiskamise ajaltekitavad meie ninas paiknevad närvid sügelustunde, mispärast me peame oma nina sügama, vastu oma tahtmist. Valetaja hõõrub oma kõrvu seetõttu, et püüame vältida vale kuulmist. Sama põhimõte on sõrmeotsaga kõrvas urgitsemine ning kõrvanibu venitamine see väljendab soovi kuuldut vältida . Kui inimene sügab oma kaela, tähendab see seda, et ta kõhkleb ning on ebakindel. Valetamine tekitab näo ja kaela lihaskudedes kihelust. Seetõttu võivad valet väitvad inimesed oma kraed venitada. Kui inimene on sügavad masenduses, paneb ta oma sõrmed suhu. See on alateadlik soov põgeneda muretusse imikuikka, mil ta ohutult ema rinda imes. See on üks põhjustest, miks täiskasvanu piipu, sigaretti, pastakat vms imeb. MIDA TÄHENDAB KÄSI PÕSE JA LÕUA TOEKS
sügamisest, mis erineb valetamise žestist oma intensiivsuse tõttu. Silmalaugude hõõrumine on alateadlik soov ennast kaitsta. Inimese ajus on tekkinud soov pettuse, kahtluse või vale eest peitu pugeda. Teisalt võidakse sellega vältida vestluskaaslase pilku, kellele valetatakse. Mehed hõõruvad silmalauge hoogsamalt kui naised. Naised teevad selle liigutuse väga ettevaatlikult. Pilku kõrvale viies vaatavad nad lakke. Kõrva hõõrumine väljendab soovi kuuldut vältida. Kui laps ei taha oma vanemate manitsusi kuulda, katab ta oma kõrvad kätega. Kõrva või kaela sügamine väljendab kõhklust või ebakindlust. Kaela sügamine on eriti silmatorkav just siis, kui inimene samal ajal ütleb –“Sain teist väga hästi aru.” Krae venitamine. Vale tekitab näo ja kaela lihaskiudes kihelust. Et sellest aistingust vabaneda, on vaja sügelevat kohta kratsida. Meestel, kes parasjagu
annaabi.ee 
