Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuulamine ja kuulmine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuulaja, kuulmine, kuulamine, kuulamisoskus, juttu, tabada, rääkija, kõrvad, helisi, kuulama, kõnelema, haridus, temperament, küsimusi, esineja, kuulmist, hindama, inimsuhete, sugugi, tahate, loobuma, tõkked, sundida, kutsuvad, positiivset, kuulajat, radu, agarad, alatasa, karmi, liikuda, asjatu, kasulikku, kuulnud, seondub, teemaga, arvab, kipubTallinna Teeninduskool KUULAMINE Referaat suhtlemispsühholoogias Õpilane: Anna Popova 2013 1. SISSEJUHATUS Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste. Need aga, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Nende inimestega ei ole mõnus juttu vesta, sest vestluspartner ei tunne pärast kunagi rahulolevalt, et teda on ära kuulatud. Kuulamisoskuse puudumine on ohtlik
LUUA METSANDUSKOOL KUULAMINE Referaat suhtlemispsühholoogias Koostaja Katrin Pukk Metsamajanduse kaugõppe III kursus Räpina 2005 1. SISSEJUHATUS Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Saate aru, mida inimesed tahavad ning mis neid haavab või ärritab. Hea suhte loomisel pole ärksa ja kaasaelava kuulamise oskus rääkimisoskusest sugugi vähem tähtis. Tegelikult valmistab õige ja virge kuulamine meid ette impulsiivseks, värvikaks ja mõjusaks järgnevaks sekkumiseks rääkija ossa. Rääkimine ja kuulamine tuleb osavalt kokku viia. Need, kes ei oska kuulata, on tüütud kaaslased. Näib, et neid ei huvita keegi peale nende eneste
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KUULAMINE Referaat Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISSEJUHATUS......................................................................................................... 2 HUVIGA KUULAMINE JA PSEUDOKUULAMINE...........................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL REFERAAT KUULAMINE - OLULINE OSA SUHTLEMISPROTSESSIS Kristina Manilkina TO11MK TALLINN 2010 SISUKORD 2 Lk. SISUKORD.................................................................. 2 SISSEJUHATUS.............................................
SISSEJUHATUS Valisin selle teema kuna arvan, et kuulamine on suhtlemisel üks väga olulistest osadest. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja hoidmisel väga vajalik. Kui inimene oskab kuulata, siis saab ta aru mida teised inimesed tahavad ja mis neid ärritab või haavab. Ka teisel inimesel on hea rääkida, kui teab, et teda kuulatakse. Nende inimestega, kes ei oska kuulata, on väga ebameeldiv rääkida. Jääb mulje nagu neid ei huvitakse üldse mis teine inimene räägib ja nagu nad mõtleksid ainult enda peale. Sellised inimesed peletavad endast eemale ka teisi inimesi.
Aktiivne kuulamine ,,Miks meile on antud kaks kõrva, aga ainult üks suu?...aga sellepärast,et kuulamine on kaks korda raskem kui rääkimine.´´ Meie vajaduste, tunnete, mõtete ja arvamuste väljendamine selgelt ja efektiivselt on ainult pool kogu suhtlemise protsessist, mis on vajalik isikutevahelisele mõjususele. Teine pool suhtlemise protsessist on kuulamine ja teise inimese mõistmine. Kui keegi otsustab suhelda teise inimesega,siis see tähendab,et ta teeb seda selleks, et rahuldada oma vajadust. Isik tahab midagi, tunneb vaevust, tal on millegi kohta tunded ja mõtted. Otsustades suhelda valib isik meetodi millega ta usub,et toimetab sõnumi teisele inimesele tõhusalt kätte. Efektiivne suhtlemine eksisteerib kahe inimese vahel siis kui vastuvõtja tõlgendab ja mõistab sõnumit samal kujul nagu saatja mõtleb. Allikad kõneleja raskustest
1) Kritiseerimine. 2) Sildistamine - teise inimese alandamine või stereotüüpiseerimine. 3) Diagnoosi panek - iniese käitumise analüüsimine, amatöörpsühhiatri mängimine. 4) Kiitmine. /lahenduse pakkumine/ 5) Kamandamine. 6) Ähvardamine. 7) Moraali lugemine - teise inimese õpetamine, mida ta peaks tegema, ja teisele epistli lugemine. 8) Ülekuulamine - küsimused, millele saab vastata väga lühidalt. 9) Nõu andmine. /teise murede vältimine/ 10) Kõrvalepõikamine - muu juttu tehes teise probleemide juurest eemale triivimine. 11) Loogiline argumenteerimine. 12) Rahustamine - püüd takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast. Kui kahel inimesel on mingi tugev vajadus või nad maadlevadkeeruka probleemiga, suureneb tõenäosus, et teesulgude mõju on negatiivne. Kalduvus reageerida mis tahes emotsionaalselt olulisele väitele oma vaatevinklist lähtuva hinnanguga, on peamine tõke inimestevahelises suhtlemises.
d. ülekuulamine – suletud küsimused ehk küsimused, millele saab vastata väga lühidalt, sageli vaid jah või ei, on suhtlemises tihti tõkkeks. „Millal see juhtub“ e. nõu andmine – teise inimese probleemidele lahenduse andmine. „Kui mina oleks sinu asemel olnud, ütleksin talle kindlasti ära“ 3. Teise murede vältimine a. kõrvalepõikamine – muud juttu tehes teise probleemide juurest eemale triivimine. „Ära nüüd juurdle selle üle niimoodi, Sarah, räägime millestki muust“ b. loogiline argumenteerimine – püüd teist inimest veenda, lähtudes faktidest ja jättes arvesse võtmata asjasse segatud tunded. „Vaata faktidele näkku: kui sa uut autot poleks ostnud, oleks me saanud maja sissemaksu ära teha“ c
Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid esinevad enamasti paralleelselt ning võivad olla teineteisest sõltumatud. Mitteverbaalsed sümbolid lähtuvad sageli emotsioonidest. 6. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised(nt füüsilised mingi heli, mis takistab teist inimest kuulmast(vaas kukub) või füsioloogilised(hea/halb kuulmine või nägemine, mis takistab sõnumeid vastu võtmast)), psühholoogilised mürad, st tähelepanu koondamine millelegi muule ning sõnumite mittemärkamine, või semantilised(maailma tõlgendamise erinevused). 7. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulmine on inimese võime tajuda kõrvade abil helisid, st kõrvade abil info vastuvõtmine. Kuulamine on aga kombinatsioon tähelepanust(inimesel on valikuline tähelepanu, st ta ei pööra kõigile helidele tähelepanu, ja kindel
Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele Teenindaja võimalikud käitumisstiilid Teenindus mis see on? Hea teenindaja Teenindaja kõnekasutus Kliendi tüübid Sumomaadlejast klient või väljakutse Erilised kliendid
Informatsiooni edastamine: soojendus avameelsus ja sümpaatia sõnumite sobitamine Informatsioon võib esineda faktide, tunnete, mõtete, soovide või vajaduste kujul. Võtmesõnaks on enesekohane tõeline MINA. JOHARI AKEN Eneseavamise plussid: õpite end paremini tundma inimsuhted muutuvad lähedasemaks suhtlusringkond laieneb süütunne leevendub ammutate energiat Eneseväljenduse kategooriad: 1) Tähelepanekud faktid selle kohta, mida rääkija on kuulnud, lugenud või ise läbi elanud. 2) Mõtted järeldused sellest, mida olete kuulnud, lugenud või märganud, et paremini aru saada, mis tegelikult toimub ning mõista, miks ja kuidas miski aset leiab. 3) Tunded kui annate teistele teada, mis teid vihastab, hirmutab ning rõõmustab, mõistavad nad teid paremini ning ühtlasi on neil võimalus oma käitumist muuta nii, et see rahuldaks teie vajadusi. 4) Soovid inimesed pole selgeltnägijad. Keegi peale teie enda ei tea kõige
korda. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/4soprus/opetraam/suhtlemine.htm) SUHTLEMISE PÕHIOSKUSED Kuulamine Kui te olete vähegi tavaline inimene, kulub teil kuulamisele enam virgeolekuaega kui ühelegi teisele tegevusele. Erinevate elualade esindajaid hõlmav uurimus näitas, et inimesed kulutasid suhtlemisele 70% oma ärkvelolekuajast. Sellest võttis 9% kirjutamine, 16% lugemine, 30% rääkimine ja 45% kuulamine. Veel enam, teie kuulamisoskused mõjutavad suuresti mitmeid olulisi tahke teie elus. Sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl need sõltuvad küllalt suurel määral teie kuulamisvõimest. 8 (Bolton, R. 2002. Igapäevaoskused. Puhja: Väike Vanker, lk.49-50) Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja ülalhoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi
Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme, emotsioonid, normid, aeg ja ruum, suhtlemise nurk, objektide kasutamine,hääletugevus, tämber, kõrgus, kiirus, soravus jne. 6.Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites?Mürad võivad olla keskonnast tingituna(linnamüra, kõva muusika), tehnilised mürad, semantilised mürad (kui me saame asjade tähendusest erinevalt aru. 7.Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on aktiivne tegevus. Kuulates mõtleb inimene ise kaasa, saab aru, salvestab selle mällu ja paneb tähele. Kuulamine on passiivne tegevus. Kuulmisel me teadvustame infot aga ei võta seda vastu, ega töötle. 8.Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside kaudu näeme me kuidas kuulaja meie sõnumit vastu võtab ja mõistab. Tagasiside abil saame oma mõtet ümber sõnastada, et see arusaadavam oleks. Tagasiside mõjutab suuresti inimeste vahelist kommunikatsiooni
Allikas Kodeerimine Sõnum Dekodeerimine Vastuvõtja (rääkija) +Müra (publik) Reageering ehk tagasiside + Müra Joonis 1. Suhtlemisprotsess 8 Sõnumi muutmatul kujul vastuvõtjani jõudmiseks ei piisa ainult ühe poole (rääkija) pingutustest. Väga oluline osa suhtlemisprotsessi õnnestumisel on just nimel sõnumi vastuvõtjal. Tihtipeale arvatakse, et kuulamine toimub mehhaaniliselt, kuid unustatakse, et tegelikult nõuab ideaalne kuulamine väga suurt loovust ja oskusi sellel alal (Osborn 1992: 47). 9 2. SUHTLUST TAKISTAVAD TEGURID Teabeedastus võib oma lihtsale põhiskeemike vaatamata otsustada ületamatult raskeks ülesandeks üksnes seetõttu retsipient ei häälestu teate vastuvõtjale. Sellest tingituna edastatakse iga päev triljoneid bitte teavet, mis iialgi ei jõua adressaadini.
omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtlemisviisid (3) 16. Enesekehtestamise võtted (vähemalt 5) 17. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused lk 76) 18. Konflikti kulgemise protsess 19. Suhtlemisel põhinev konfliktide lahendamine 20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27. Mulje kujundamine töövestlustel 28
................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117 Konfliktis käitumise strateegiad ......................................................124
.......................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.............................................................................12 4.Kliendi ootused..................................................................................................... 14 5.Suhtlemine.............................................................................................................15 5.1. Kuulamisoskus....................................................................................................................................................15 5.2. KEHAKEEL ehk mitteverbaalne suhtlemine.....................................................................................................17 5.3. VERBAALNE ehk sõnaline suhtlemine.............................................................................................................21 6.Kontakti alustamine ja lõpetamine............
Teravnenud tähelepanu tõttu tunduvad mitmed teod ja suhted ebaõiglastena, mis omakorda süvendab konflikti. Ebaõiglaselt, ühe osapoole kasuks lahendatud konfliktid võivad tekitada pikaajalisi hingehaavu. Saab siiski väita, et õiglus nii jaotamisel, protseduuris kui ka suhtlemisel aitab vältida konflikti arenguid ja kujunenud konflikte lahendada. See, kuidas inimesed reageerivad õiglusele, on seotud isikupäraga, millest tuleb juttu järgmises osas. 21 2.6. Isiksuslikud probleemid Inimesed käituvad konfliktsituatsioonides erinevalt, äärmiselt isikupäraselt. Konfliktikäitumise puhul on kaalukad isiksuse agressiivsus ja alateadlike motiivide avaldumine konfliktis. Agressiivsus on konfliktide üks olulisemaid põhjusi. Sõjakad inimesed mitte ainult ei loo konflikte, vaid nendesse sattununa kiirendavad ja
Kõneleja esitab argumendid, mis toetavad tema või tema huvigrupi seisukohti, teiste huvigruppide seisukohad jäetakse kajastamata. Sageli ei kasutatagi veenmisel argumente, tuginetakse eelkõige kõneleja mainele ja emotsionaalsusele. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia - kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Demagoog ei esita oma väidete tõestamiseks argumente, vaid mängib kuulaja tunnetel. Sõltub kuulaja ettevalmistusest ning kriitilisest meelest, kas ta jääb kõnelejat uskuma või mitte. (Veenmiseks kasutatavaid mõjutamisvõtteid tutvustatakse põhjalikumalt "Veenmiskunsti" õpikus.) Veenmiskõne ülesehitus * Huvi äratamine 3 Inimesed ei taha ennast muuta ja oma senistest hoiakutest ning veendumustest taganeda, seetõttu suhtuvad nad uute ideede propageerijatesse eelarvamusega. Et
Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard Ma ei ole taimetoitlane kuna armastan loomi,olen taimetoitlane kuna vihkan taimi. A.Whitney Brown Nostalgia ei ole enam see mis ta kunagi oli. Pet
3. Rahustamine Väga oluline suhtlemistõke on ka teiste inimeste juures nende tõkete otsimine ja nende ja etteheidete tegemine sellest lähtuvalt KUULAMISOSKUS Kuulamisoskused või nende puudumine mõjutavad olulisi tahke meie elus: suhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl või õppimises jne. Kuulamisoskused I Tähelepanu väljendamise oskused- Tähelepanu väljendamist võib nimetada kogu kehaga kuulamiseks. 1. Sobilik kehakeel (keha kallutamine rääkija suunas, teisega vastamisi olemine, avatud kehahoid, sobiv kaugus, liigutuste muutumine sünkroonseks rääkijaga, silmside, hoidumine närvilistest zestidest ja liigutustest, muuga tegelemise ning mujale vaatamise jne.) 2. Väliste segajate vältimine (helitaust, barjäärid jne) 3. Psühholoogiline kohalolek (see on tajutav rääkijale, kas inimene on nö kohal või viibib psühholoogilises mõttes mujal)
Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob su
Jaapanlasi on õpetatud kontrollima oma näoilmet manada näole rahulik, muretu ilme, olenemata sisemistest pingetest. Juba lapsest saati on neid õpetatud hoiduma emotsionaalsest avalikust väljundist, eriti negatiivsest. Viha või ärrituse väljundiks on naer (1: 405). Jaapanlaste vanem põlvkond oskab pealtnäha maheda ilme taga eristada inimese tegelikke tundeid. Vanem põlvkond heidab nooremale ette, et need ei suuda tabada piirjoont sisemise ja välise näo vahel (tatemae honne), mis on suhtlemisel suunavaks orientiiriks. Väline nägu on mask, fassaad (tatemae). Maski taga peitub honne (tegelik olemus). Väline nägu on kõigi jaoks, sisemine on iseendale ning lähedastele.(Pronnikov 1992: 170). Argyle kirjeldas üht katset inglaste, jaapanlaste ning itaallastega kõigil tuli ära tunda ja hinnata inimeste
Suhtlemist võib määratleda kui vastastikust mõistmist - mina mõistan sind ja vastupidi. Selline vastastikune mõistmine eeldab " tõlkimisoskust " - et mina suudaksin " tõlkida " oma mõtted väljaöeldavateks sõnadeks ja lauseteks ning oleksin võimeline " tõlkima " teise väljaöeldud sõnu, mõistmaks, mis öeldu taga võib olla. Esmane väljakutse suhtlemisel on seega õppida ütlema seda, mida me mõtleme, ning teine õppida kuulama nii, et me mõistaksime, mis teistes tegelikult toimub, mida nad sel hetkel vajavad ja väärtustavad. Efektiivse kahepoolse suhtlemise olulisim osa on usalduse kõrge tase. Inimesega, keda me otsustame usaldada, on võimalik suhelda peaaegu sõnadeta. Kui usalduse tase on madal, tekib tõenäoliselt ikkagi arusaamatusi, vaatamata sellele, kui väga me ei püüa omi mõtteid selgelt sõnastada ja teise öeldut kuulda ning mõista. Suhtlemise võtmeks on usaldus.
nimetused on erinevad, tähistavad nad siiski ühte ja sama inimese võimet teiste inimestega hästi ja edukalt suhelda. Erinevad lähenemised suhtlemisoskusele · Suhtlemisoskus kui oskus teavet vastu võtta ja edastada · Suhtlemisoskus kui terviklik isiksuse struktuur (väärtused, hoiakud isiksusejooned) Vajalikud suhtlemisoskused · Oskus luua ja lõpetada kontakti · Oskus infot anda ja hankida · Selge ja täpne eneseväljendusoskus · Kuulamisoskus · Kehtestamisoskus · Vestluse juhtimisoskus · Konfliktiga toimetulekuoskus Mõned valearvamused inimeste ja suhtlemise kohta · Oletus järjepidavuse kohta ``Aga sa eile ütlesid! ``; ``Eelmine kord sa nii ei arvanud!`` · Oletus öeldu üheselt mõistetavuse kohta. ``Sa oled hulluks läinud!`` · Oletus suhtlejate vastastikuse sõltumatuse kohta ``See pole minu süü!`` · Oletus käitumise ilmsete põhjuste kohta ``Ma tean, miks sa nii käitusid!``
Ma tahan, et nad oleksid seal, kust ma neid kergesti leida võin, ent ma kasutan neid harva. Me peame leidma seltskonda omadel tingimustel, seda vastu võtma või sellest keelduma kõige tühisemalgi põhjusel. Ma ei või endale lubada sõbraga palju vestelda. Kui ta on suur, teeb ta mu nii suureks, et ma ei suuda laskuda vestlusse. Suurtel päevadel hõljuvad eelaimdused mu ees taevalaotuse all. Siis pean ma end nendele pühendama. Ma lähen tuppa, et neid tabada, ma lähen välja, et neid tabada. Ma kardan vaid üht: et ma võin need taevasse taanduvad, nüüd veel vaid heledama valguselaiguna kumavad käest kaotada. Siis ei või ma endale lubada sõpradega rääkimist ja nende nägemuste uurimist, ehk küll ma neid hindan, sest ma kardan kaotada enda nägemuse. Muidugi teeks sellest kõrgest pürgimusest, sellest spirituaalsest astronoomiast või taevatähtede
Enamasti kasutatakse noogutamise, viipe, pearaputuse, kulmukergitamisega vm viisil kujundatud regulaatoreid tervitades, hüvastijätul, teise inimese poole pöördumisel. Need annavad tunnistust ka sellest, mida zhesti kasutaja parasjagu mõtleb või tunneb. Kuulates noogutate peaga, andes kõnelejale märku, et saata aru ja et ta jätkaka. Kui vaatate kõrvale, signaliseerite, et on aeg lõpeteda. Tundlik kõneleja muudab vestluse käiku vastavalt kuulaja regulaatorzhestidele. Siia alla kuuluvad ka eri liiki puudutused. Silitatakse oma nägu, paitatakse käsi, tõmmatakse õrnalt sõrmedega üle huulte jne. Käega suu varjamine osutab süütundele. Ent vahel võib see tähendada ka kahtlust, liialdamist või ebakindlust. Nina puudutamise üks tõlgendusi on, et tegemist on suuvarjamise analoogiga. Kartes end paljastada, liigub käsi viimasel hetkel suu juurest eemale, puudutades nina
integreerub koolivaim koolivälise deemoniga Eesti on koolimeeldivuse järgi Euroopa Viru keskuses. 22 riigi hulgas viimasel ja õpilaste heaoluindeksi Kahjuks räägitakse meil koolivaimu järgi eelviimasel kohal. See vabadusest väga vähe. Hariduse puhul paneb kartma, et meie õpilaste akadeemilised tehakse juttu ikka teadmistest, tegevusjuhistest, tulemused ei pruugi tulevikus algoritmidest. Eesmärk on selliseks jääda. funktsionaalselt tõhus inimene, kes tuleb Miks on meie õpilased seni häid tulemusi oma töökohal probleemideta toime, saavutanud? Võib-olla tänu sellele, ei ole ühiskonnale koormaks jne. Mõnes et Eestis on juba alates aegadest, mil
landab teatud kaitsemehhanismid; • elu on aktiivne protsess, mis pakub inimesele rohkelt võimalusi valikute tegemiseks; • igal inimesel on oma subjektiivne ettekujutus maailmast. Nõustaja peab pidevalt püüdma näha maailma nõustatava subjektiivsetel kogemustel põhi- neva maailmamudeli kaudu. Nõustamise põhiline tööriist on vestlus, mille abil nõustaja annab vajalikku infot, juhtnöö- re ja suuniseid. Nõustajal peab olema hea kuulamisoskus ja sisseelamisvõime (oskus näha nõustatava silmade läbi). Nõustaja pole direktiivne ekspert, pigem aitaja. Tema ülesanne on aidata nõustataval leida talle sobivad eesmärgid ja tegevused ning teha valikuid. Probleemide lahendamisele keskendunud nõustamine Lahenduskeskne nõustamine (Steve de Shazer) lähtub sellest, et probleemide tekitajad ja säilitajad on mõtteseosed, millesse inimene takerdub. Probleemidega tegelema hakates sel-
Lõpuks on nad siiski läbi kukkunud, pankrotistunud. See on me jaoks tavaline. Kõik teadlased on nõus sellega, et võlg tuleb tagasi maksta. See kõik muutis selle filmi sisu me jaoks söödavaks. Mida radikaalsem, mida uudsem on nõue, seda tavapärasemas ja konservatiivsemas keeles tuleb rääkida. Seda kuulajaskonnale harjumuspäraseid sõnu tuleb seejuures kasutada. Vältida vastuolulisi nõudeid. Kui üks või teine nõude raamistik ei toeta teist, see viib kuulaja segadusse, vastuollu. Nõue peab olema lihtne ja sirgjooneline. Vältida poolikuid nõudeid selliseid, kus mingi osa raamistik puudub. Üks asi, mis muutis filmi Kikase jaoks vastuvõetavaks oli lahendus. See uudne või mitte tavapärane lahendus tööpuuduse probleemile, mis selle filmiga välja pakuti. Lahenduson sots prob-le positiivne osa, mis tõmbab tähelepanu. Ilma lahenduseta probleem on hädaohtlik. Ja kellelegi ei meeldi hädaldamine, me viskame nõude kohe peast välja
Kui oled kellegi vastu jäme, annad vaikimisi loa talle olla kellegi vastu ebaviisakas.Kui kellelegi valetad, andestad talle juba ette, kui tema kellelegi valetab.Kui koosolekule hilined, ütled sõnu kasutamata, et täpsus ei ole tähtis.Kõik need sõnumid kujundavad ettevõtte kultuuri.Korja üles praht kui seda näed, siis hakkavad ka teised enda ümber puhtust hoidma ja oma tööpaika hindama.Väikesed teod võivad tuua suurepäraseid tagajärgi. Räägi inimsetega , hoia kõrvad lahti nende unistustele, lootustele ja pettumustele.Tunneta, milline on teie EV tegelik olustik."Kala on sageli viimane, kes märkab vett, kus ta ujub"-joogi Raman RITUAAL NR2 KORRALDA MÕISTUSEGA, JUHI SÜDAMEGA (tegevus raamatus : park) Inimsuhete rituaal Kaasinimeste vastu ükskõikne indiviid kohtab elus kõige rohkem raskusi ja teeb teistele kõige suuremat kahju. Selliste indiviidide hulgast tuleb otsida inimsoo kõigi äparduste põhjust. Alfred Adler Unistada on hea
Ning paistab otsustab B ma tundun talle selleks sobiva partnerina. Ja kuivõrd ta ise ei ole vastu kellegagi vestelda, otsustab ta pöörduda küsimusega A poole. See küsimus võib kõlada erinevalt, kuid mõte on üks: mis seal ajalehes küll sellist kirjutatakse, et naerma ajab? A omaltpoolt tuleb tagasi B peegeldamise juurde oma teadvuses, et täpsustada kas ta ei andnud tundmatule põhjust viisakusetuseks ning kas ta on see kuulaja kellega on meeldiv jagada oma lõbusust? Ei, ei ole tõdeb A. Ta vastab vaoshoitult: Ah, niisama ning süveneb ajalehe lugemisse. Vastastikune informeerimine tundub olevat lõpetatud, kuid kas toimus vastastikune välja lülitamine? Ma eksisin, mõtleb nüüd B. Ei võtnud teda sellisena nagu ta on või ma ei valinud siis küsimusele õiget tooni. Ta on kaotanud julguse ning süüdistab end, et pöördus tundmatu inimese poole. A märkab seda, sest ta jätkab siiski naabri jälgimist.
paistab suur kivi. 3. pilt: ratas on pikali kivi juures, lapsel põlv ja küünarnukk katki, sõber helistab kivi juures (mobiil kõrva ääres). 4. pilt: Täiskasvanu tohterdab last; käsi on seotud, isa paneb plaastri põlvele. 5. pilt: isal on kukkunud poiss süles, sõber lükkab käekõrval kannatada saanud (katkine kumm, ratas on kõver) ratast. Analüüs: Propositsiooni- ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on tekstis toodud Mis aastaajast on jutus juttu? Mida tahtis Uku teha? Kuhu aitas isa Uku ratta tuua? Mille pani Uku enne sõidu alustamist pähe? Keda märkas Uku eemal? Mida Uku ei märganud Martinile lehvitades? Miks ei märganud Uku kivi? Miks sõitis Uku kivile otsa? Kuidas Uku end tundis peale kukkumist? Mis kehaosad said Ukul kõige enam haiget? Kuidas aitas Martin Ukut?/Kellele helistas Martin? Milleks helistas Martin Uku isale? Kuidas ravis isa Ukut? Kuidas läksid isa ja lapsed koju? Miks olid lapsed ja isa kurvad?
annaabi.ee 
