Suhtlemis tõkked 1. Keskkonnast tingitud suhtlemis tõkked - müra, keele barjäär, staatuse vahe(sinu positsioon ühiskonnas/keskkonnas), olukorrast tingitud barjäär. 2. Esineja poolt loodud suhtlustõkked ei hoia kuulajaga kontakti,halb ettevalmistus, Üleolev suhtumine või eelarvamused kuulajate suhtes. 3.Kuulajatest tingitud suhtlustõkked - eelarvamus esineja suhtes, eelarvamused teema suhtes, isiklikud probleemid. Teesulud- hinnangute alusel kasutatakse neid barjääre rohkem kui 90% kogu sellest ajast, mil kõneletakse. 1.Kohtumõistmine- *kriitika- *sildistamine- stereotüüpidesse panemine, sildi külge panemine *diagnoosi panek-amatöör psühholoogi mängimine
pärisosaks, see on toonud Eestile au ja kuulsust ning unustamatuid elamusi paljudesse kodudesse. Arvuka kuulajaskonna lemmiku ja iidoli populaarsus oli tohutu, vaid väheseid lauljaid saab temaga võrrelda. Ta ei esitanud kunagi tühipaljaid noote, vaid tõlgendas muusikat peenelt ja maitsekalt. Nappide vahenditega tõi ta välja teose põhituuma, jäädes seejuures alati inimlikult lihtsaks. Kui Georg Ots laulis, siis oli see vestlus kuulajaga südamest südamesse. Rohkem kui kolme aastakümne jooksul andis Georg Ots elu ja hinge enam kui 60-le osale ooperis ja operetis, mitmele filmirollile ning lavastajatööle. [4; 2008, 03.02] Meenutagem kirglikku ja elurõõmsat Don Giovannit, lõbusat-muretut Figarot ja Papagenot / Mozart ,,Don Giovanni", ,,Figaro pulm", ,,Võluflööt"/, uhket ja inimlikku Deemonit /Rubinstein ,,Deemon"/, keevalist Olavit /Aav ,,Vikerlased"/,
järgnevust. Narratiivides esitatakse sündmusi, mida rääkija on emotsionaalselt ja sotsiaalselt väärtustanud ja hinnanud, kuna need on sisenenud narraatori elulukku ja omandanud seal tähenduse. Narratiivide esitamisse on kaasatud kuulajaskond, kellele lugu esitatakse ning tavaliselt on narratiivis olemas vastuväited kuulajaskonna oletatava ebasoodsa reaktsiooni ja kriitika suhtes. Narratiiv luuakse ühe käsitluse kohaselt vastastikuse interaktsiooniprotsessi käigus koos kuulajaga. Narratiivuurimus erineb teistest uurimistraditsioonidest narratiivi määratlemise poolest, selle andmestik koosneb just narratiividest ning analüüsis luuake tüpoloogiaid või uurijapoolseid narratiive uuritava fenomenide kohta. Narratiivide analüüsimine algab narratiivide eristamisega intervjuu tekstist, mille aluseks on narratiivitõlgendus. Tuleb osata määrata selle algus ja lõpp. Narratiivide äratundmiseks tekstis kasutatakse käsitlust täielikult formureerunud narratiivi
Ta ei osanud nooti ning alguses oli tal seetõttu Rannapiga konflikte, kuid kuna Ruja oli Nõgistole peaaegu midagi unistuslikku, tegeles ta probleemiga intensiivselt ning arendas välja täiesti tähelepanuväärse mehaanilise ja kuulmisel põhineva mälu, mis võimaldas kiiresti meelde jätta ka keerukaid lugusid mida õige varsti tuli Rujas mängima hakata. 1974. a. 21. aprillil toimus "Estonias" ülivõimas Ruja kontsert - mitte kunagi enne ega ka pärast seda pole Ruja vaimne side kuulajaga realiseerunud nii vahetult. Esineti koos Kaljuste kammerkooriga (kandis siis veel nime Ruja-koor). Kui Ruja oleks sama kava kuskil kõrvalises, klubilisemas keskkonnas esitanud, poleks ilmselt nii hiiglaslikku skandaali puhkenud. Rannap pani kavalehte üsna teravaid teksti-katkeid (ärapanemise hasart oli ka), ajas asju pool-pühapäevadel, kui õigeid ülemusi polnud kohal ja püüdis kavalehe teksti osa hoida nii, et keegi seda õieti lugeda ei saaks, vähemalt luulekatkeid mitte.
5 mutrit. räägi asjast ja ära kaldu teemast kõrvale. 3) Järjekorra- e. suhtemaksiim: räägi õiges järjekorras, nt. koogi küpsetamine. G. Leech arvab, et Grice'i kooperatiivsuse printsiip võib olla kommunikatsioonile kahjulik, nt. viis suhteid tuleb ju tööseisundis hoida. Grice'i kommunikatsioonipostulaadid (sõltuvad tugevalt kultuurikontekstist, nt Jaapanis poleks eriti popp): eeldus: kõneleja peab koopereeruma kuulajaga (sellest lähtub, et kommunikatsioon on tegevus, sellel on teatud eesmärgid, kooperatsiooni on vaja sellepärast, et neid eesmärke kergemini saavutada.) b) viisakuse põhimõte G. Leech formuleerib takti - ehk viisakusepõhimõtte, mis on samuti nagu kooperatsioonipõhimõte seotud kommunikatsiooniprotsessi efektiivsusega. Taktitundelised ollakse selleks, et saavutada oma eesmärke. 11. Kõneaktid a) lokutiivsed- loogika(peksan segast), grammatika(räägin kreeka keele asemel hiina keelt
Mineviku kesksõna Mineviku kesksõna väljendab omadust või seisundit, mis on tekkinud või tekitatud suhtelises minevikus. des-vorm des-vorm on pöördsõna infiniitne vorm, mis esineb lauses määrusena, väljendades teise tegevusega samaaegselt toimuvat ja seda iseloomustavat tegevust. Pööre Pööre on pöördsõna kategooria, mis näitab, et tegevus lähtub täisalusega tähistatavast tegijast (subjektisikust), samuti selle tegija seost kõneleja ning kuulajaga. Pöördekategoorial on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget ehk pööret, mis avalduvad pöördetunnustena. Tegumoekategooria liikmed (Morfoloogiline) tegumood ehk geenus on eesti keeles pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga (alusega). Morfoloogiliselt avalduv tegumood on laiemalt mõistetud tegumoekategooria erijuhtum. Tegumoekategoorial laiemas mõttes on kaks liiget: aktiiv ja passiiv
Erinevaid teste tuleb täita näiteks ülikooli sisseastudes või uue elukutse valikul. Tuleb meeles pidada, et kes jääb alla keskmistele võimetele, võib ilmutada sellele vaatamata mingis muus valdkonnas erakordseid oskusi. Üldine arukus ja taiplikkus on oluliseks teguriks, mis mõjutab meie elukäiku ja aitab kaasa üldisele edukusele. Õppija teadmised sõltuvad sellest, kuidas on inimene motiveeritud. Lisaks mõjutab oskus uusi teadmisi omandada ning kui tähelepaneliku kuulajaga on tegu. Oskus õppida kujuneb protsessi käigus, mis tähendab suutlikkust oma õppimist ise juhtida. Õpioskusi on liigitatud järgmiselt: alusõpioskused, tunnetuslikud õpioskused, organisatsioonilised õpioskused ja sotsiaalsed õpioskused. Iga isik omandab uusi teadmisi endale sobival viisil, mõni suudab talletada teadmisi kõige pareimini lugedes kasutades silmi, teise isiku jaoks on parim variant kuulamine
koraalitsitaat kõlas algvariandis ainult continuo-oreli partiis aga hilisemas variandis on ta seda võimendanud sopranirühmaga ja tekstiline plaan, mis oli alguses olemas, hakkab 9 nüüd kõlama.(Bachi kantaadiaariates). Bach kasutab vähe lihtsat, kaunistama meldooiat. Meloodiad on metafoorsed ehk mingi argisema viisikujundi ilustatud ümberütlus. Bach tahab luua kuulajaga kontakti. (Nt: HTK I osa 23 fuugateema mudelid, milles on kõige porulaarsemad koraalid ja vaimulikud laulud.) Algmudeliks on tihti koraal, mis on Bachi tavalisim käibematerjal. Kust tuleb ka tema semantiline mitmekihilisus. Algmudelil võib olla konkreetne tähendus ja ilustused ei ole garneering, vaid nad kommenteerivad seda kas muusikalisretooriliste või piltlike kujunditega. Koraalimeloodiate teisendamine oli Bachi ajal saksa kantorite-oragnistide-heliloojate
Aktiivne kuulamine aitab lapsel ise oma probleeme lahendada. On teada, et inimesed suudavad paremini probleeme analüüsida ja lahendusi leida, kui saavad neist rääkida. Kuna aktiivne kuulamine hõlbustab tunduvalt rääkimist, on sellest abi ka lahenduse leidmisel. Aktiivne kuulamine suurendab lapse valmisolekut võtta vastu oma vanemate mõtteid ja tundeid. Kui inimene kuulab ära teise seisukoha, on rääkijal hiljem lihtsam ka kuulajaga arvestada. Lapsed on altimad oma vanemate sõnumitele, kui vanemaid on neid eelnevalt kuulanud. Kui vanemad kurdavad, et lapsed ei kuula neid, võib kihla vedada, et nad ise pole kuigi head kuulajad. Aktiivne kuulamine hoiab ohjad lapse käes. Kui vanemad vastavad lapse probleemidele aktiivse kuulamisega, võivad näha, kuidas laps hakkab ise mõtlema. Aktiivne kuulamine julgustab last mõtlema, oma probleeme analüüsima ja lahendusi otsima. Aktiivne
See võib olla nii teadlik kui alateadlik, tahtlik või tahtmatu. Kommunikatsioon loob võimaluse läheduse tekkimiseks, on seotud suhete dünaamika ning lõppemisega. Kommunikatsiooniprotsess on dünaamiline, pidevalt muutuv. Vastuvõetud sõnumite tõlgendused, tekkinud emotsioonid, muutuvad keskkondlikud tingimused ja olukorra taju loovad eelhäälestuse ajas järgmise sõnumi saatmiseks ning vastuvõetava tõlgendamiseks. Rääkija kohustused: kasutada kuulajaga "sama keelt" (släng, eri tähendusega sõnad jms), ühte asja öelda mitut moodi (verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas), erinevate suhtlemiskanalite kasutamine (ka mitteverbaalset kanalit kasutada, vastutus endale (minust sõltub, kas ta aru saab), tagasiside küsimine (mitte eeldada, et öeldut mõistetakse nii nagu ütleja seda arvab). Kuulaja kohustused: püüda mõista öeldu tähendust (kuulamistõkete kasutamise oht), teema ja emotsioonide
Ta ei osanud nooti ning alguses oli tal seetõttu Rannapiga konflikte, kuid kuna Ruja oli Nõgistole peaaegu midagi unistuslikku, tegeles ta probleemiga intensiivselt ning arendas välja täiesti tähelepanuväärse mehaanilise ja kuulmisel põhineva mälu, mis võimaldas kiiresti meelde jätta ka keerukaid lugusid mida õige varsti tuli Rujas mängima hakata. 1974. a. 21. aprillil toimus "Estonias" ülivõimas Ruja kontsert - mitte kunagi enne ega ka pärast seda pole Ruja vaimne side kuulajaga realiseerunud nii vahetult. Esineti koos Kaljuste kammerkooriga (kandis siis veel nime Ruja-koor). Kui Ruja oleks sama kava kuskil kõrvalises, klubilisemas keskkonnas esitanud, poleks ilmselt nii hiiglaslikku skandaali puhkenud. Rannap pani kavalehte üsna teravaid teksti-katkeid (ärapanemise hasart oli ka), ajas asju pool- pühapäevadel, kui õigeid ülemusi polnud kohal ja püüdis kavalehe teksti osa hoida nii, et keegi seda õieti lugeda ei saaks, vähemalt luulekatkeid mitte.
saavad. See võib olla nii teadlik kui alateadlik, tahtlik või tahtmatu. Kommunikatsioon loob võimaluse läheduse tekkimiseks, on seotud suhete dünaamika ning lõppemisega. Kommunikatsiooniprotsess on dünaamiline, pidevalt muutuv. Vastuvõetud sõnumite tõlgendused, tekkinud emotsioonid, muutuvad keskkondlikud tingimused ja olukorra taju loovad eelhäälestuse ajas järgmise sõnumi saatmiseks ning vastuvõetava tõlgendamiseks. Rääkija kohustused: kasutada kuulajaga "sama keelt" (släng, eri tähendusega sõnad jms), ühte asja öelda mitut moodi (verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas), erinevate suhtlemiskanalite kasutamine (ka mitteverbaalset kanalit kasutada, vastutus endale (minust sõltub, kas ta aru saab), tagasiside küsimine (mitte eeldada, et öeldut mõistetakse nii nagu ütleja seda arvab). Kuulaja kohustused: püüda mõista öeldu tähendust (kuulamistõkete kasutamise oht), teema ja
(loe/tav, läbi/tav) (umbisikulises tegumoes, tunnus -tav); Mineviku partitsiibid: nud-partitsiip (isikulises tegumoes), tunnus -nud; tud-partitsiip (umbisikulises tegumoes), tunnusel on kaks allomorfi -tud (ela/tud, tape/tud) ja -dud (käi/dud, laul/dud). 17. Pöördekategooria Pööre on verbi morfoloogiline kategooria, mis näitab, et tegevus lähtub täisalusega tähistatavast tegijast; pööre väljendab ka subjektisiku seost kõneleja ja kuulajaga. Pöördekategoorial on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget e pööret, mis realiseeruvad pöördelõppudena kindla, tingiva ja käskiva kõneviisi jaatavas kõneliigis ja käskiva kõneviisi eitus- ning põhiverbis. 1) ainsuse 1. pööre väljendab seda, et subjektisikuid on üks ja see on identne kõnelejaga. Nt mina lähe/n, tahaksi/n teh/a. Pöördelõpp (EKG nimetab sedagi tunnuseks) on -n; 2) mitmuse 1
Tähenduse järgi on võimalik eristada hüüdsõnade seas nelja suuremat rühma. 1.Tundeid väljendavad hüüdsõnad peegeldavad kõneleja emotsioone ja suhtumist, nt oi, ahaa, ohoo, hurraa, ai- ai, ähää. 2. Tahteavaldusi väljendavad hüüdsõnad väljendavad kõneleja soovi kedagi tegevusele õhutada ja neid kasutatakse käskivate vormelitena, nt äss, nõõ, kõtt, säh, marss, kuss. Suhtlushüüdsõnad (nt noh, no, jah, ah nii, ah soo) sõlmivad kuulajaga kontakti, märkides kõnevooru algust (Noh, kust teie tulete?), hoiavad kuulajaga kontakti, toimides täitesõnana kõnevooru sees (See oli noh niisugune natuke imelik päev) või on tagasisidesignaalideks (Nii- nii!). 4. Onomatopoeetilised hüüdsõnad jäljendavad loomade häälitsusi või muid loodus- või tehishääli või toiminguid, nt miäu, atsih, ha-ha- haa, plärts, põmm. Paljud sõnad on reduplikatiivsõnad, mis
Morfoloogilised kategooriad Tegumood on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis kirjeldab verbiga väljendatud tegevuse või seisundi ja selle osaliste (subjekti, objekti jt) vahelist suhet. Aktiiv kui alus on verbiga väljendatud tegevuse tegija Passiiv kui alus on tegevuse kogeja või objekt Impersonaal kui tegevuse tegija jääb nimetamata Morfoloogilised kategooriad Pööre on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab tegija seost kõneleja ning kuulajaga. Eesti keeles on kolm isikut (1. mina/ meie, 2. sina/ teie, 3. tema/ nemad) Mõnes keeles võidakse tähendusruum jagada ka rohkemateks isikuteks, nt kolmas isik omakorda kaheks, kolmandaks ja neljandaks (proksimatiiviks ja obiatiiviks) Morfoloogilised kategooriad Aeg e tempus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega (absoluutset aega) või mingi teise tegevusega (suhtelist aega). Morfoloogilised kategooriad Eesti keele ajad:
Seotud morfeemidel ja prosoodilistel modifikatsioonidel on kaks põhiülesannet: muutmine (ühest lekseemist uued sõnavormid) ja sõnavara rikastamine (uute lekseemide tuletamine). 11. Morfoloogilised kategooriad Morfoloogiliseks kategooriaks nimetatakse morfoloogiliste tunnuste kujul vormistuvate üksteist välistavate tähenduste klassi. Nt pöördekategooria on (kindlatel süntaktilistel tingimustel) verbis morfoloogiliselt väljenduv tegija suhe kõneleja või kuulajaga. Pöördekategooria tunnusteks on n, d, b, me (~ m), te, vad (~ d). Kõik need tunnused väljendavad tegija suhet kõneleja või kuulaja isikuga, kusjuures igaüks neist väljendab selle suhte erinevat liiki: n väljendab seda, et tegija on samane kõnelejaga (ela/n), d väljendab seda, et tegija on samane kuulajaga (ela/d) jne. Pöördetunnused välistavad üksteist, sest ühes sõnavormis saab olla ainult üks pöördetunnus. Vastavalt sellele, missuguseid
Kommunikatsiooniprobleemid suhetes väljenduvad saadetud sõnumite ebaõnnestunud tõlgendamises ja ebatäpses eneseväljendamises. Efektiivne kommunikatsioon on toimunud, kui sõnumi saaja on aru saanud, mida öelda taheti (mida mõeldi). Kommunikatsiooni õnnestumise eest vastutavad kõik osapooled (kuulaja ja rääkija. NB! Nimetatud rollid vahetuvad interaktsioonide käigus pidevalt). Verbaalne kommunikatsioon Rääkija ,,kohustused": kasutada kuulajaga "sama keelt" (släng, eri tähendusega sõnad jms), ühte asja öelda mitut moodi (verbaalne piiratus kui võimalik probleemiallikas), erinevate suhtlemiskanalite kasutamine, vastutus endale (minust sõltub, kas ta aru saab), tagasiside küsimine (mitte eeldada, et öeldut mõistetakse nii nagu ütleja seda arvab). Kuulaja ,,kohustused": püüda mõista öeldu tähendust (kuulamistõkete kasutamise oht), teema ja
sõnavorme harva esinevates funktsioonides,areneb sõnaloomeoskus. Mis on iseloomulik lapse kõnele mõtte-, semantilise ja pindstruktuuri süntaksi tasemel? Mõttesüntaksi tasemel on iseloomulik, et teemaks on tähelepanuväljas olev situatsioon, reemaks tähelepanu fookuses olev situatsioonikomponent. Mõttespntaks jõuab vahepealseid etappe(muuteoperatsioone) läbimata pindstruktuurini. Kuna laps ei oska veel kuulajaga aarvestada, piirdub suhtlemisakt reemaga ehk psühholoogilise öeldisega. Kui lapselon sõnaa olemas, siis ta kasutab seda,kui sõnu veel pole, väljendatakse end zestiga. Ühesõnalausega väljendab laps üsnagi mitmeid semantilisi suhteid, nagu tegija, tegevuse objekt,valdaja, koht jm. Väliselt üks ja sama sõna väljendab sõltuvalt situatsioonist erinevaid suhteid. lapse jaoks on selperioodil oluline, mida sõnaga tähistada, mitte pindstruktuuri grammatika.
Iga väljaöeldud sõnavorm jõuab ka kuulajani. Kui midagi läheb viltu, siis saab kõneleja ainult tagantjärele osutada, et mingi eespool olnud ebasobiv variant tuleks kuulajal oma mälus välja vahetada. Nii jõuavad kuulajani erinevad sõnaotsimised, tagantjärele parandused jms. Teisisõnu, suuline lause sisaldab eksplitsiitselt nii planeeritud tulemust kui selle tegemise protsessi. Teine põhjus on selles, et suuline tekst sünnib alati pidevas suhtluses/dialoogis kuulajaga. Oletame, et ma luban anda sõbrale vastuse järgmisel päeval kokku saades. Ma olen selle läbi mõelnud ja sõnastanud. Ma võin alustada oma vastust nii: Ma tulen homme ke-. Aga siis märkan, et sõber raputab pead, andes märku, et homme ei sobi. Selle peale võtan kasutusele varem valmis mõeldud tagavaravariandi: ülehomme kell kuus. Tulemuseks on taas eneseparandusega lause Ma tulen homme ke- ülehomme kell kuus. See tähendab, et me teeme
terminoloogia kasutamine. · Suhtlejate staatusevahedest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest või kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused. · Kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek jt situatsioonilised tegurid muudavad sidemeloomise vaevarikkaks. II Kommunikaatori loodud barjäärid: · Sõnumit asutakse edasi andma, ilma, et kuulajaga loodaks elementaarset psühholoogilist kontakti ja järgitaks, kas teine on teate vastuvõtuks valmis. · Väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu ei osata kuidagi oma mõtetele ja ideedele leida kohast keelelist vastet, väljendutakse segaselt, arusaamatult. · Pöördumine on pikk üksikkõne, sedavõrd "monoloogiline", et teise poole jälgiv aktiivsus lülitub välja.
kuulamisoskuses ei ole mitte ühtedeks töötulemuste mõjutajateks. /10/ 17 Juhtidele on üheks esmaseks halva kuulamise märgiks see, kui töötajad eelistavad tähtsate probleemide arutamisel teisi töötajaid juhile enesele. Seega, kui inimeses ei vestle tähtsast asjast sellega, kelle mure see peaks olema, on tõenäoliselt tegemist halva kuulajaga. /10/ Teiseks halva kuulamise tunnuseks on see, kui tähtsatest sündmustest saadakse teada liiga hilja. Paljudes organisatsioonides ei korrata teadet mitu korda ega tehta seda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Kui avastatakse end otsimas teavet kirjalikest memodest või ei teata mingitest olulistest sündmustets, võib see viidata halvale kuulamisoskusele. /10/ Üks hea juhtimise eeldusi on probleemide kõrvaldamine enne, kui nad jõuavad kriisistaadiumi
4 stiili tekste: · argine suuline kõne lõunalaua vestlustest · ametlik suuline kõne loengutest · argine kirjalik tekst erakirjadest · ametlik kirjalik tekst akadeemilistest tekstidest. Alused: · Kõnelemise ajal mõtleme üldiselt ainult sellele ideeüksusele, mida me produtseerime. Kirjutades suudame mõelda ka ette ja taha. · Tulemus: kõne fragmenteeritus ja kirja integratsioon · Kõnelejal on tüüpiliselt silmast silma side kuulajaga. Kõneleja saab jälgida kõne tagajärgi ja kuulaja anda tagasisidet · Kirjutaja ja lugeja on eraldatud. Kirjutajal ei ole tihti piisavalt konkreetset teadmist, kes ta lugeja on · Tulemus: kõne seotus ja kirja distantseeritus Fragmenteeritus vaba kõne: · Ideeüksus on tavaliselt üks clause · üksused on üksteise kõrval ilma sidenditeta või seotud üldiste koordinatiivsete sidenditega (and, but, so, because). Integreeritus kiri:
Pinnapealne sõnum otseselt äratuntav, varjatud ütluse eesmärk ongi end maskeerida. Nt. Ega te ei saa ulatada mulle soolatopsi? - tegemist on direktiivse ütlusega - Anna mulle soolatops. Selles näites esinevad koos assertiivne (vajab infot) ja direktiivne (kuulajale pannakse kohustus) kõneakt. Grice'i kommunikatsioonipostulaadid (sõltuvad tugevalt kultuurikontekstist, nt Jaapanis poleks eriti popp): eeldus: kõneleja peab koopereeruma kuulajaga (sellest lähtub, et kommunikatsioon on tegevus, sellel on teatud eesmärgid, kooperatsiooni on vaja sellepärast, et neid eesmärke kergemini saavutada.) - kvantiteedi põhimõte - öeldakse ainult nii palju kui vaja (viisakus ei ole ka oluline. See tegelikult rikub kooperatsiooni põhimõtet, kuna ilma viisakuseta võib kuulajas tekkida protest.) - kvaliteedi põhimõte - ei tohi valetada ega esitada oletusi - suhe - tuleb teemas püsida (kui esimest järgida, tuleb see iseenesest, ütles G
Pinnapealne sõnum otseselt äratuntav, varjatud ütluse eesmärk ongi end maskeerida. Nt. Ega te ei saa ulatada mulle soolatopsi? - tegemist on direktiivse ütlusega - Anna mulle soolatops. Selles näites esinevad koos assertiivne (vajab infot) ja direktiivne (kuulajale pannakse kohustus) kõneakt. Grice'i kommunikatsioonipostulaadid (sõltuvad tugevalt kultuurikontekstist, nt Jaapanis poleks eriti popp): eeldus: kõneleja peab koopereeruma kuulajaga (sellest lähtub, et kommunikatsioon on tegevus, sellel on teatud eesmärgid, kooperatsiooni on vaja sellepärast, et neid eesmärke kergemini saavutada.) - kvantiteedi põhimõte - öeldakse ainult nii palju kui vaja (viisakus ei ole ka oluline. See tegelikult rikub kooperatsiooni põhimõtet, kuna ilma viisakuseta võib kuulajas tekkida protest.) - kvaliteedi põhimõte - ei tohi valetada ega esitada oletusi - suhe - tuleb teemas püsida (kui esimest järgida, tuleb see iseenesest, ütles G
(See on naljakas küsimus, võib-olla ma tean mingit väga random teost, mis siis saab? Aga olgu.) "Retoorika", Aristoteles "De Oratore" ("Kõnemehest"), Cicero 73. Kirjelda Aristotelese kõneteooriat teoses ,,Retoorika". Kõnesid on kolme liiki: kohtukõned, poliitilised kõned (rahvakoosolekul), ilukõned e epideiktilised kõned (kellegi ülistuseks või piduliku sündmuse puhul). Kõne koosneb sissejuhatusest (kontakt kuulajaga), jutustusest (olukorra kirjeldus), tõendid (kunstilised või kunstitud), epiloog (tunnetele rõhumine). Kunstilised tõendid on loogilised arutlused, eetos (iseloomude kirjeldamine), paatos (tunnetele rõhumine). Kunstitud tõendid on seadused, tunnistajad, lepingud, piinamine, vanded. Kõnevoorused: õigsus, selgus, kohasus, kaunistused, hiljem ka lühidus ja võimsus. 74. Kes oli Isokrates, mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead?
tunnus ta/v). Mineviku partitsiibid: nud-partitsiip (isikulises tegumoes), tunnus -nud; tud- partitsiip (umbisikulises tegumoes), tunnusel on kaks allomorfi -tud (ela/tud, tape/tud) ja -dud (käi/dud, laul/dud). 24. Pöördekategooria - Pööre on verbi morfoloogiline kategooria, mis näitab, et tegevus lähtub täisalusega tähistatavast tegijast; pööre väljendab ka subjektisiku seost kõneleja ja kuulajaga. Pöördekategoorial on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget e pööret, mis realiseeruvad pöördelõppudena kindla, tingiva ja käskiva kõneviisi jaatavas kõneliigis ja käskiva kõneviisi eitus- ning põhiverbis. 25. Kõneviisikategooria - Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele (modaalsust), kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja kommunikatiivset modaalsust ehk suhtluseesmärki.
Pragmaatikas - edukus või ebaedukus suhtlemisel. Kui signifikatiivne semantika on lähedane süntaktikale, siis referatiivne semantika kaldub pragmaatika poole, sest on seotud kõneakti, selles osalejate ja selle toimumise hetkega. Kõneaktiteooria Austinil ja Searlil - (loodi 1950date lõpus/60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas) Grice’i koostööprintsiip - kõneleja peab koopereeruma kuulajaga (sellest lähtub, et kommunikatsioon on tegevus, sellel on teatud eesmärgid, kooperatsiooni on vaja sellepärast, et neid eesmärke kergemini saavutada.) Vestlusanalüüs - Uurijaid huvitab, milline on inimeste vestluse struktuur ja kuidas seda sotsiaalselt luuakse • Termin pragmaatika Morriselt (1938) semiootikast: kolm märkide uurimise valdkonda 1) süntaks (märkide omavahelised suhted), 2) semantika (märkide ja objektide suhted) nt Anna teed märk
Laps ei viita erinevaid sõnu (asesõnad ja VÕI laps ei kasuta objektidele või asemäärsõnad, sünonüümid) samaviitelisi sõnu tegelastele (lausungid ja ellipsit sidususe on elliptilised) saavutamiseks. Laps ei arvesta kuulajaga, ei teadvusta, et kuulaja ei pruugi aru saada, kellest/millest on jutt. Siduvate Kasutab erinevaid sidususe Sidendite Ei kasuta sidendeid vahendite vahendeid varieeruvalt: strereotüüpne lausungite
sotsionarratoloogid on uurinud jutustamise traditsioone lokaalsetes kultuurides. Suulise jutustamise uurimisel on tähtis performance'i mõiste: jutustust saatvad ja dramatiseerivad võtted. Lõpuks on moodsaks teemaks biograafia uurimine ehk mina konstrueerimine suulises narratiivis. Narratiivide eluaegne kogumine: küsitlemine. Narratoloogiliste meetodite abil uuritakse sotsioloogilisi ja poliitilisi narratiive. M. Toolan. Keeleline, diskursiivne ja situatiivne eelteadmine, mis jutustajat kuulajaga ühendab. Kuidas on grammatilised vormid seotud teksti tähendusega. Mütokriitika. Kirjandusliku mütoloogia uurimine. J. G. Fraser Kuldne oks 1890. kirjutas raamatu innustatuna kultuuriantropoloogiast. See raamat on mõjutanud modernismi kirjanikke samapalju kui Nietzsche või Marx. Uuris Nemi järve pühamu metsakuninga ehk viljakusjumala kultust. Näitas, et mitmete euroopa rahvaste 37
1. allikas -kuivõrd atraktiivne, usaldusväärne. 2. sõnum - võib toetuda emotsioonidele/põhjustele, võib sisaldada fakte jne 3.kanal - kuidas presenteerime (video/audio/kirjalikult) 4.saaja - isiksus, olemasolevad hoiakud, intelligentsuse tase, kui palju tähelepanu pöörab.. 5. sihtkäitumine - kergemad/väiksemad tegevused Veenmise 5 faktorid 1) suhtleja, kes on usaldusväärne, atraktiivne, kellel on kogemust, JA kes on mingil määral sarnane kuulajaga mõjutab hoiakuid rohkem 2) sõnum - ühepoolne väite (varjame); -kahepoolne (kirjeldame mõlemad pooled, kuid toome välja teise poole nõrgad kohti) Mis on teate sisu? - mõistus vs emotsioonid • teade seostatuna meeldivate emotsioonidega • teade seostatuna negatiivsete emotsioonidega • ühepoolsed vs kahepoolsed väited • primaarsus vs hilisus 3) kanal -kuidas esitame sõnumit
KOKKUVÕTE artiklist: Kõnekeel, erialakeel, õiguskeel. Els Oksaar. Ele Liiv I. Loomulikust keelest Keelest üldiselt tegemist komplekssete väljendamisja mõistmissüsteemidega, mille analüüsimisel tuleb silmas pidada heterogeensusprintsiipi. Ka keelelisi käitumisviise peaks selle printsiibi järgi uurima. Mida see tähendab? Heterogeensusprintsiip ei redutseeri inimestevahelist kommunikatsiooni ühedimensioonilisele tasandile ja arvestab niimoodi reaalse kõneleja-kuulajaga. Metoodiliselt sobib selleks mõiste „keelevariatsioon“, mille all mõeldakse ühes keelekogukonnas kasutatavaid situatsiooni, klassi-ja grupispetsiifilisi ja funktsionaalseid varieteete. II. Igapäevakeele heterogeensusest Igapäevakeel = üldkeel üldiselt kasutatavat ja kõikidele keelekogukonna liikmetele arusaadavat keelt (ilma murrete, erialakeelteta). Igapäevakeelele on omased variatsioonid,
venekeelseks muudeti), siis Slutsk tõestas ära, et Eestis raadiokuulaja kaugeneb oma raadiost ja hakkab pahasid kapitaliste kuulama, kui ei tee teist programmi, mis sai nimeks Vikerraadio (1967). Sellele järgnesid juba raadio meelelahutussaadete toimetuse rahvast innustavad ettevõtmised, raadiomängud jne. Kavva tulid kesköösaated, kergemat muusikat. Stereoraadiokatsetusi alustati samuti mõne aasta pärast. Kultuuri- ja kirjandussaated hoidsid kuulajaga lähedast sidet, kutsudes esinema nimekaid kultuuritegelasi ja kirjanikke. Raadiost sai taas rahvusliku kultuuri kandja. 1980. a septembrikuus toimunud jalgpallimats raadio- ja teletöötajate vahel kasvas üle protestilaineteks, mis sünnitasid "40 kirja". Uue venestuslaine surve oli tuntav. Eestis olid olud ajakirjanduses kauem umbsed kui näiteks Venemaal, kus Gorbatsovi avalikustamise üleskutsele järgnesid teravalt omaaegse ülekohtu paljastused, mis
nagu tekst sooviks midagi saavutada. Robinsoni seletus erineb varasematest teksti täieliku kõrvalejätmise poolest. Tekstid ja tekstielemendid on muidugi endiselt kasutusel infoedastuse vahendina, aga oluliseks peetakse nende asemel hoopis suhtlevaid isikuid: kõnelejat, kuulajat ja mitmekeelse suhtluse korral ka tõlkijat, nende suhtlustaotlusi ja tehtavaid kõnetegusid. Siit tulenebki väide, et tõlkija on kõneleja ja kuulajaga sarnanev, tahet ja tõekspidamisi omav inimene, mitte tekste teisendav mehhanism. See väide toob kaasa täiesti teistsuguse ettekujutuse tõlkimisest, tõlkijast, tõlkija vajalikest pädevustest ja tööülesannetest ning lõpuks ka kvaliteedikriteeriumidest. Ei ole oluline, mis originaaltekstis kirjas on; teksti täpse järgimise asemel on tarvis sihtteksti lugejani viia algse autori suhtlustaotlus. Iseloomulik on suhtumine lähteteksti sisuviga-
annaabi.ee 
