__c_ 7. Naised Eesti tööjõu hulgas a. ei tooda sama palju kui mehed. b. on halva koolitusega. c. moodustavad umbes poole tööjõust. d. teenivad keskmiselt meestest rohkem. __c_ 8. Mis neist on palku mõjutav turuväline jõud? a. Meisterkokkade nõudluse suurenemine. b. Seppadele makstavate palkade langus. c. Vastumeelsus võtta tööle inimesi, kelle perekonnanimi lõpeb täishäälikuga. d. Lendurite pakkumise kasv. __b_ 9. Ühing, kuhu kuuluvad vaid elektrikud, on a. tööstuse kutseühing. b. oskustööliste kutseühing. c. tootmisharu kutseühing. d. kohalik kutseühing. __d_ 10. Töösuhteid reguleerivad seadused Eesti Vabariigis on a. töölepinguseadus. b. usaldusisikuseadus. c. kollektiivlepinguseadus. d. kõik eelnimetatud seadused. _b__ 11. Töötülide lahendamise rühmad a. koosnevad juhtkonna liikmetest, kes tegelevad töötajate kaebustega. b. on juht- ja töötajaskonna esindajate rühmad, kes tegelevad töötajate kaebustega. c
karitamine, nende õigusi ignoreeriti peaaegu täielikult 5.Linnad ja kaubandus: Keskaegsed 9 linna- Tallinn, Rakvere, Narva, Haapsalu, Paide, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Tartu, Viljandi. Linnaõigus on linnas kehtivate seaduste kogum e. linna põhiseadus. Eestis kehtisid Lüübeki linnaõigus Tallinnas, Narvas ja Rakveres, Riia linnaõigus Tartus, Viljandis, Paides, Uus-Pärnus ja Piiskopiõigus Vana-Pärnu, Haapsalu. Gildid ja tsunftid- Gild on kaupmeeste kutseühing, tähtsaim oli Suurgild (koondas jõukaid kaugkaupmehi, kelle hulgast valiti ja rae liikmed) , Mustpeade Vennaskond (ühendas vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle) , tähis sest kaitses liikmete huvisid, abistas ja toetas häda korral, korrandas seltsielu ja pidusid ; Tsunft käsitöömeistrite kutseühing, tsunfti põhikiri oli skraa, tsunftides korraldati väljaõppet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti.
Hansa Liidusse 15. sajandil ? • a) Tartu • b) Tallinn • c) Uus - Pärnu 9. Õige vastus • a) Tartu • b) Tallinn 10. Mis iseloomustas keskaja kaupmeest? • a) kaupmeest iseloomustas eriline riskijulgus ja –valmidus. • b) kaupmees oli vära nõrk ja ta ei osanud end kaitsta. 10. Õige vastus a) kaupmeest iseloomustas eriline riskijulgus ja – valmidus. 11. Mis on tsunft ? • a) kaupmehede ühing • b) rahvavahetajate ühing • c) käsitööliste kutseühing 11. Õige vastus • c) käsitööliste kutseühing 12. Kes oli perekonnapea keskajal? • a) Mees • b) Naine • c) Mees ja naine 12. Õige vastus • a) Mees 13. Kus naiste õigused ja vabadused olid väiksemad? • a) Põhja – Euroopas • b) Vahemere – äärses Euroopas • c) Kesk - Euroopas 13. Õige vastus • b) Vahemere – äärses Euroopas, kuna seal valitses Rooma õigus 14. Millal võttis kirik vastu määruse, et juudid peavad edaspidi kandma
Vabatalupoeg-olid end koormistest raha eest vabaks ostnud Maavaba-ülikute järeltulijatest taluomanikud, kes koormistest vabad ja osaledes sõjateenistuses kergeratsanikena Raad-linnavalitsus:Tln.-s 24 raehärrat (pooled neist valitsesid ühel aastal, pooled teisel aastal, kuna palka ei makstud) Bürgermeister-rae juhatus Sündik-juuraharidusega seadusetundja Linnafoogt- maahärra esindaja linna juures, asus Toompeal Seek-pidalitõbiste hospidal Gild-kaupmeeste kutseühing Tsunft-käsitöömeistrite kutseühing Skraa-tsunfti põhikiri Hansa Liit- Maapäev- Toomkirik-piiskoplikud peakirikud Toomkapiitel-nõustas piiskoppi, abistas teda valitsemisel ja valis uue piiskopi (12 toomhärrat) Missa-pidulikud jumalateenistused Liturgia-missa sõnalis-muusikaline osa Reformatsioon Pildirüüste-suured korratused kirikuvarade purustamisega (1524 Tallinnas Pühavaimu ja Oleviste kirikus, 1525 Melchior Hoffmanni tegevus Tartus)
kaitsta Ühiskonna areng, mis tõi kaasa käsitöö ja põllumajanduse eraldumise Rahvaarvu kasv 17. Negatiivsed ja positiivsed ilmingud linnas. Negatiivsed: Kitsad tänavad Kanalisatsiooni puudumine Mustus Positiivsed: Kvaliteetne kaup Suurem valik tooteid 18. Linnaühiskonna funktsioneerimine: Raad- tsunft- käsitööliste kutseühing kesk-ja varaajal gild- kaupmeeste kaitseühing vara- ja uusajal 19. Tsunftide tähtsus keskaegses ühiskonnas. Kontroll tootmise üle Seltsielu korraldamine Kvaliteedikontroll Asjade tootmine Maksis linnale makse Sotsiaalabi Kaitses Ühiskonna organiseerimine 20. Tähtsamad keskaegsed kaubateed. Liivimaa ja hansakaubandus.
õigus kanda relva ja kohustus käia sõjakäikudel. Kümnis e. Loonusrent e. Naturaalrent – talupoeg peab osa oma saadustest aadlikule andma raharent – talupoeg peab andma raha ehk ta peab ise enda saadused maha müüma teotöö- talupoeg peab tööd tegema aadliku eest Talupojad pidasid kirikupühasid. Käidi ka kõrtsis. *Keskaegne linn tekivad ülikoolid raad – linnavalitsus patriitsid – rikkad kaupmehed tsunft – linnakäsitööliste kutseühing gild – keskaegne usuline ja poliitiline kutseühing linnaõigus – seadustik, mille alusel linn enda elu korraldab skraa – põhikiri ASUKOHT- veekogud, kauplemiskoht, põllumaa, kaubateed KULTUUR- abielu, pidustused, raha, paastumine, kirjandus, näitemängud, traditsioonid VÄLISILME-kitsad tänavad, piiratud müüridega, rohkem ja vähem kindlustatud majad, vaesemad asusid eeslinnades PAHED- prostitutsioon ÕIGUSED- rahamajandus, kohtumõistmine, vabadus,sedaused
Loonusrent Kohustus anda maaomanikule osa oma saagist Raharent - koormis, mis tuli tasuda rahas Teotöö - teorendi korral mõisale tehtav töö Naturaalmajandus rahatu majandus/ oma tarbete rahuldamine paganlikud uskumused mitte kristlikud uskumised Mõis - feodaalne maavaldus koos sellel elavate sõltuvate talupoegadega Gildid (ka Suurgild) keskaegne usuline ja poliitiline kutseühing; tallinna kõige mõjuvõimsam gild Tsunftid- linnakäsitööliste kutseühing Skraa tsunfti või gildi põhikiri Privileeg eesõigus Linnaõigus - keskaegse linna õigusnormide kogum Hansa liit Euroopa peamine kaubavahendaja; 12. Sajandil tekkinud Pangad - rahaoperatsioone korraldav finantsasutus
10. Vaimuliku rüütliordu liige 13. saj. algul Liivimaal 11. Nakkushaiguste puhang 12. Kinnine, välismaailmast eraldatud hoonete kompleks, kus mungad v. nunnad elavad kogukonnana 13. Eestis kõige võimsama linnuse asukoht 14. Liivimaa suurim linn oli ….. Vertikaalis 15. Liivimaa linnad kuulusid …. Liitu 16. Feodaalne maavaldus koos sellel elavate sõltuvate talupoegadega 17. Ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal 18. Ühe eriala linnakäsitööliste kutseühing feodaalajal 19. Linnavalitsuse ametihoone; linna kõige esinduslikum hoone 20. Keskajal ristiusu kaitsmiseks ja levitamiseks peetud sõda 1 H LADU N M ÜLESTÕUS Õ HENRIK S LADINA KIRIK U S V LINNAÕHK GILD F M T JÄÄLAHING RAUDRÜÜ MÕÕGAVEND EPIDEEMIA KLOOSTER O VILJANDI D S RIIA T
· 1 sündik juuraharidusega seadusetundja · Linnafoogt maahärra esindaja linna juures, asus Toompeal b) Rae ülesanded · Sissetulekute kindlustamine (maksud, trahvid) · Heakord (hügieen, tänavad) · Kindlustuse korrashoid · Kirikute ja koolide eest hoolitsemine · Tõbiste ülalpidamine · Kodanike julgeolek (tuleohutus, öörahu, kohtupidamine) · Piirasid linlaste liigset priiskamist (pulmade suurus, rõivamood) 4. Kaubandus ja käsitöö a) Gild kaupmeeste kutseühing · Tähtsaim suurgild koondas jõukaid kaugkaupmehi, kelle hulgast valiti ja rae liikmed · Mustpeade gild koondas vallalisi kaupmehi b) Kauplemine · Läände eksporditi teravilja, impordist tõi suuremat tulu sool · Kasu saadi transiidist Lääne ja Venemaa vahel 13-16 saj Hansa Liit, kuhu kuulusid ja Tln, Trt, Viljandi, Uus-Pärnu · Venemaale viidi soola, heeringat, kaleviriiet (puuvill) vürtse, veini · Venemaalt toodi karusnahka, lina jne c) Käsitöö
eestkostel; feodalistliku mõisamajanduse üks tunnuseid. Sunnismaisus feodaalse sõltuvuse vorm: talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada; üks pärisorjuse põhitunnuseid. Karolingide renessanss oli kultuuriline edasiminek keskajal Karolingide dünastia valitsemisajal Frangi riigis, mille eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase. Raad omaaegne linna omavalitsus ja kohtuorgan. Gild keskaegne usuline ja poliitiline kutseühing. Hansa Liit oli 13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Linnaõigus seadustik, mille alusel linn oma elu korraldaks. Tsunft linnakäsitöökiste kutseühing kesk- ja varauusajal. Paavst roomakatoliku kiriku pea. Piiskop on roomakatoliku kiriku ülemvaimulik. Preester vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja
Kirjanduselu Eestis 1922 loodi Eesti Kirjanikkude Liit- kutseühing peaülesandega seista kirjanike loomistingimuste eest. Esimees Friedebert Tuglas 1923 ajakiri Looming 1925 asutati Kultuurkapital, tõusis esile eepika ja romaan 1934-1940 vaikiva oleku aastad autiritaarne reziim, Eesti ajaloo kangelasliku külje rohke kujutamine (Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil") Kirjanduslik orbiit esimene kirjanduspilti kujundav rühmitus peale Tarapitale järgnenud vaheaega Murdeluule- Artur Adson- võru murdes
tuli pidada visa võitlust, et ka nende sõna linna asjade otsutamisel kõlama hakkaks. Tsunftid ja tsunftikord Linnaelanike peamine tegevusala oli käsitöö. Keskaegne käsitööline oli väiketootja. Temale kuulusid tootmisvahendid ja isiklikule tööle tuginev majapidamine, mille abil käsitööline hankis kõik endale ja oma perele eluks vajaliku. Linnades elavad käsitöölised koondusid tsunftidesse. Tsunft oli käsitööliste kutseühing. Koos käsitöö spetsialiseerumisega toimus tsunftide killustamine. Eeskirjad keelasid kõrvalalal tegutsemise. Tsunfti kuulumine andis õiguse olla käsitööline. Kes seisi väljaspool tsunfti, see ei tohtinud käsitööd teha. Tsunfti peamine ülesanne oli toootmise ja müügi reguleerimine. Tsunft lubas linnas tegutseda vaid sellisel hulgal käsitöölistel, mis tagas kõigile tsunfti meistritele piisavalt tööd ja leiba. Tsunft nägi
ebasanitaarsed tingimused. jõukuse suurem võimalus. 14. Linnaühiskonna funktsioneerimine: raad ehk magistraat, tsunft, gild, tähtsamad gildid. Keskaegne linn allus nimeliselt maahärrale, kelle maal ta asus, kuid õiguslikult oli linn sisuliselt iseseisev. Linna juhtis magistraat ehk raad ehk linnavalitsus linnaõiguse. Linnakodanikeks said tsunftide ja gildide liikmed, vaesed linnaelanikud ei kuulunud reeglina kodanike hulka. Tsunft oli linnakäsitööliste kutseühing ja gild kaupmeeste kutseühing kesk-ja varauusajal. Tähtsaimateks gildideks olid Suurgild, mis ühendas linnakaupmehi ning nende hulgast valiti ka raeliikmeid, ja Mustpeade vennaskond, mis ühendas vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle, vaid Liivimaal eksisteerinud ühing sai nimetuse kaubanduse kaitsepühaku Mauritiusest, kes oli neeger. 15. Rüütli ja käsitöömeistri kasvatus. Rüütel Käsitöömeister
Sündivus linnades oli küllaltki kõrge kuid surevus paraku veelgi suurem. Enamik inimesi suri enne täisealiseks saamist. Katkud ja nakkushaigused laastasid linnu tugevamini kui maad, kus inimesed elasid hajuvalt ja ka hügieenitingimused olid mõnevõrra paremad. Võim linnades oli kõige rikkamate ja mõjukamate suurkaupmeeste nn. patriitside käes. Linnaelanike peamine tegevusala oli käsitöö. Linnades elavad käsitöölised koondusid tsunftidesse. Tsunft oli käsitööliste kutseühing. Nende tekkimise põhjustas vajadus kaitsta käsitööliste huve ning reguleerida tootmist ja toodete müüki. 4.Keskaegsest olustikust Keskaegsed elumajad olid erineva, olenevalt sellest, kas oli tegemist talupoja, feodaali või linna kodaniku eluasemega ning kas elamu paiknes karmi ilmastikuga põhjapoolsetel aladel või mahedakliimalistel Vahemeremaades, tasandikul või mägedes. Talupoja elamu oli lihtne, palkidest ja mööblit leidus seal vähe.
valmistamisele. Liiklusteede sõlmpunktides paiknevatest linnustest ja asulastest, mis olid ühtlasi ka kaubitsemiskohtadeks, sai kõige rohkemini asustatud kohtadeks. Seal oli kergem hankida tooret ja oma tooteid müüa. Suuremates linnustes töötasid oma käsitöömeistrid sepad, pottsepad, puusepad, pronksivalajad. Enamikust suurematest linnustest arenesid hiljem linnad. Käsitöö eraldus põllumajandusest ja muutus iseseisvaks majandusharuks. Tallinnas oli oma kutseühing näiteks kivi- ja kujuraiduritel, seppadel, kingseppadel, voori- ja veomeestel ning õllekandjatel. Iga tsunft tegutses põhimääruse alusel. Minu arvates pani juba see aluse tänapäeval Eesti kõige suuremate linnade arenemisele. Muistse vabadussõja käigus, nagu juba eelnevalt sai mainitud, alistati eestlased ning selle tagajärjel sunniti neid vastu võtma ristiusku. Ristiusk mõjutas eestlaste kombeid. Näiteks hakati
põllumajandusliku tootmisega. Linnas endas peeti arvukalt veo- ja kariloomi. Linlased kasutasid linnale kuuluvaid maid ehk linnasarast põldude harimiseks ja kariloomadele sööda hankimiseks. Keskaegsed linnad ei olnud kuigi rahvarohked. Katkud ja nakkushaigused laastasid linnu tugevamini kui maad, kus inimesed elasid hajuvalt ja ka hügieenitingimused olid mõnevõrra paremad. Linnades elavad käsitöölised koondusid tsunftidesse. Tsunft oli käsitööliste kutseühing. Nende tekkimise põhjustas vajadus kaitsta käsitööliste huve ning reguleerida tootmist ja toodete müüki. 4. Usutõe peamine allikas keskajal oli Piibel, aga ka vanaaja kirikuisade teosed. Keskaegse ettekujutuse kohaselt troonib Jumal oma saadikutest ehk inglitest ümbritsetuna taevasel aujärjel. Üks inglitest Lucifer oli oma ülbuses koos mõne kaaslasega Jumala vastu mässu tõstnud ja seetõttu taevast alla heidetud. Temast sai allilma, s
alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajadusel laenu jms SENJÖÖR suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid. Senjööril, kui maaomanikul oli oma valdustes nii poliitiline-, kohtu- kui haldusvõim. TSUNFT linnakäsitööliste kutseühing. Käsitöö linnaelanikele oluline tegevusala. Igal käsitööharul oli oma kutseühing ehk tsunft. Ainult tsunfti kuulumine andis õiguse töötada käsitöölisena. PÄRISORI - Talupojad, kes on allutatud maaisanda võimu alla. Nad olid sunnismaised ning neid müüdi maast ja perest lahus. SUNNISMAISUS - üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada.
#Hoolekanne (kirikute ja koolide eest hoole kandmine, haigete ja tõbiste ülalpidamine) #Kodanike julgeolek, sõjaline kaitse #Tuleohutus ja öörahu #Kohtupidamine, seaduste väljaandmine # riiete, ehete kontroll, pidustuste korraldamine - Vaekoda hoolitses linnale kuuluvate metsade/põllumaade/karjamaade eest. Rae liikmed töö eest palka ei saanud, seepärast pidigi raehärra jõukas olema. Nad omasid ka teatud privileege, kuna amet oli eluaegne. 3. Tsunft oli kutseühing, mille peaülesandeks oli kauba tootmine ja müügi organiseerimine, aga ka käsitööliste elu reglementeerimine. Tegeles: #Vastastikuse abistamisega #Usulise tegevusega (oma kaitsepühak, kabel jne) #Sõjalise tegevusega #Tsunfti reeglite e. skraa järgimisega Hierarhia: -meister -sell -õpipoiss Tsunftijänesed olid tsunftivälised käsitöölised. Eestlaste tsunftid: Mündrikud (sadama paadimehed) Voorimehed Õllekandjad Tootmine toimus töökojas, tööjaotus puudus.
Tallinn, Tartu, Viljandi on Hansaliidu liikmed Läände veeti teravilja, kalu, karusnahku, hauakive, vähem ka lina ja hülgerasva Venemaale(itta) veeti soola, heeringaid, õlut, metallitooteid, luksusesmeid Sisekaubandus toimus laatadel ja turgudel Kaupmeeste ühendused : Mustpeade vennaskond ja Suurgild-jõukamate kaupmeeste ühendus eestlased Suurgildi ei kuulunud, olid väikekaupmehed Käsitöö Tsunft-ühe või mitme lähedase eriala linnakäsitööliste kutseühing skraa- tsunfti põhikiri, seal on kirjas reeglid, mille alusel õpipoiss võib tõusta meistriks (pidi esitama meisrtitööjne.) ja muud tsunfti siseelu puudutavad reeglid Gild- kutseorganistasioon ( võis olla ka usuline või poliitline) Kanuti gild- peamiselt sakslastest käsitöölistele Oleviste gild- peamiselt eestlastest käsitöölistele Toomgild- Toompea käsitöölistele 3. usuelu tundmine-katoliiklus, mida preester teeb - üks kolmest kristluse põhiharust aluseks on Piibel
Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. Eestlased linnades. 120-125, 136-137 linna valitses raad-linnanõukogu, koosnes rikastest kaupmeestest, linn oli käsitöö ja kaubanduse keskuseks. Hansaliit- valitses läänemere kaubandust-Põhja-Euroopa kaubalinnade ühendus. Keskus asus lübeckis, liitu kuulus u.100 linna. väikegild-käsitööliste tsunftide ühenduseks linnas. Suurgild- kaupmeeste huvide ja kaubateede kaitseks tekkisid need. Gild- kaupmeeste või käsitööliste kutseühing keskajal. 10. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon Eestis: haridusolud. Eestikeelse trükisõna algus. 138-143, 162-167 Vaimulikud ordud ja kloostrid Liivimaal etendasid tähtasimat osa tsistertslased (tegelesid Läänemere ümbruse rahavaste kristianiseerimisega,Tallinnas rajasid mungaordu) ja dominiiklased(Kuna dominiiklaste ordu loodi eesmärgiga pöörata jumalasõna kuulutamisega
Vaimulik ordu- rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele ja levitamisele relvaga või muule vagale tegevusele. Ketser- usust kõrvalekalduja Inkvisitsioon- kirikukohus, kus selgitati välja ketseri süü ja määrati karistus Skolastika- kristlikku õpetust ratsionaalselt käsitleda üritav filosoofia haru Raad- omaaegne linna omavalitsus ja kohtuorgan Tsunft- linnakäsitööliste kutseühing kesk-, varauusajal Gild- keskaegne usuline ja poliitiline kutseühing Hansa Liit- 13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Islam- Muhamedi kuulutatud usk Koraan- islami püharaamat Kalifaat- araabia riik, mida valitses moslemite valitseja 2. Kes oli, mida tegi: Chlodovech- frankide kuningas, kes laskis end ja oma kaaskonda ristida, ning surus usku peale ka oma rahvale
IIA põhiülesannete hulka kuulub: arendada siseaudiitorite professionaalset tegevust, standardite tutvustamine ja erialane nõustamine, siseaudiitorite sertifitseerimine, koostöö 6 Euroopa Komisjoniga. IIA kodulehelt ( www.theiia.org) leiab iga liige ja mitteliige lisainformatsiooni. Eestis loodi 2000. aasta mais mittetulundusühing Eesti Siseaudiitorite Ühing ( edaspidi ESAÜ), mis on IIA USA organisatsiooni tütarettevõte . ESAÜ on kutseühing, kuhu kuuluvad isikud , kes tegutsevad siseaudiitorina või siseauditi funktsiooni teenuse pakkujatena. ASAÜ põhiülesanneteks on : korraldada vähemalt kvartalis tööseminare ja liikmete kokkutulekuid, korraldada klubiüritusi Tallinnas ja Tartus, tõlgib pidevalt juurde IIA poolt avaldatavaid täiendusi, korraldada Eestis rahvusvahelist CIA eksamit, on loonud kodulehekülje infovahetuseks ( www.siseaudit.ee) 1.3. Siseaudiitorite eetikakoodeks
65)Turumajandusriikides on ni töötajad kui ka juhid vastu kõikide tootmisettevõtete riiklikule omandile. 66)Töötajad,kes ei ole ametiühinguliikmed,saavad sageli kasu ametiühingute kättevõidetud õigustest. 67)Naised Eesti tööjõu hulgas moodustavad umbes poole tööjõust. 68)Vastumeelsus võtta tööle inimesi,kelle perekonnanimi lõpeb täishäälikuga on palku mõjutav turuväline jõud. 69)Ühing,kuhu kuuluvad vaid elektrikud,on oskustööliste kutseühing. 70)Töösuhteid reguleerivad seadused Eesti Vabariigis on töölepingudeadus,usaldusisikuseadus ja kollektiivlepinguseadus. 71)Töötülide lahendamise rühmad oma juht-ja töötajaskonna esindajate rühmad,kes tegelevad töötajate kaebustega. 72)Mõned inimesed on vastu minimaalpalkade tõstmisele sest nad kardavad,et sellega võib kaasneda tööpuuduse suurenemine,et lisab ettevõtluskulusid ja et minimaalpalkade tõus toob kaasa kõrgema hinnatõusu.
isanda põllul tööd ja/või maksma loonusrenti. Isiklik vabadus puudus. Rehielamu – eestlaste vana traditsiooniline elamu. Rehielamu täitis elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesandeid. Adramaa – muistne maamõõtmise ühik, mis ei olnud konkreetne suurus. Tegemist oli maatükiga, mille sai üks perekond ühe adraga üles harida (8-10 hektarit). Tsunft – linnakäsitööliste kutseühing. Skraa – tsunfti põhikiri. Hansa Liit – 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
TÜRI LINNA ARENGULUGU Esimest korda on Türi linna mainitud ajaloolistes ürikutes 1347. aastal Turgeli nime all. XIX sajandi lõpul oli Türi kihelkonna keskus kiriku, kirikukõrtsi, apteegi, doktoraadi, surnuaia ja koolimajaga. Asula kasvas sajandivahetusel, kui Laupa mõisnik von Taube rajas1899.-1900. a Pärnu jõe äärde puupapivabriku ning ehitati Tallinn-Viljandi kitsarööpmeline raudtee, mis 1974. a rekonstrueeriti laiarööpmeliseks. 1917. aastaks oli asula elanike arv kasvanud sedavõrd, et saadi alevi õigused. Arenes hoogne ehitustegevus. 2. juulil 1926. a sai alev Türi linna nimetuse. Üldise tuntuse sai linn aga siis, kui 1937. a detsembris alustas tööd Türi saatejaam ja eetrisse läks kutsung "Halloo! Halloo! Siin Tallinn, Tartu ja Türi!". Esimese vabariigi ajal kujunes Türist rohkete parkide, puiesteede ja väikeelamutega aedlinn. 1941. a sõjasuvel sai linn rängalt kannatada. Hävis suur osa linna hoonest...
Linnade arengu põhjused. Linnad hakkasid arenema, sest need kujunesid kaubanduskeskusteks. Suured linnad tekkisid teede kaubateede ristumispaikadele, sadamate lähedusse, jõesuudme alale, silla või koolmekoha juurde. Tähtsamad linnad olid Rooma, Marseilles, Veneetsia, Pariis, Flandria, Lombardia ja Toscana. 17. Linnade valitsemine Gildid ja tsunftid, linna ja maaisanda omavaheline vahekord. Linnaõigus. Raad keskaegne linna omavalitsus ja kohtuorgan Tsunft linnakäsitööliste kutseühing Gild - käsitöötsunftide ühendus Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, kehtestasid reegleid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Et tsunfti kuuluda, pidi alustama mõne meistri juures õpipoisina. Tsunftisisesed reeglid panid paika täieõiguslikud liikmed ehk tsunftimeistrid, kellel olid oma töökoda, omad õpipoisid ja sellid. Kogu maa kuulus keskajal maaisandale. Linn asus mingi maaisanda valdustel. Et linlased
*rakendas abõinõusid kaubanduse ja käsitöö edendamiseks. *kaitses linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega *kandis hoolt kirikute ja koolide eest *korraldas vaeste ja tõbiste ülalpidamist. *oli kõrgeimaks kohtuvõimuks linnas nii tsiviil- kui kriminaalasjus *valvas kodanike julgoleku järgi *püüdis vähendada tuleohtu , kindlustada öörahu linnas Tsunftid, ülesanded, skraa. Tsunftisundus. tsunft ühe ala käsitöö meistreid ühendav kutseühing. Ülesanded : *reguleerisid tootmist *kaitsesid turgu *korraldasid kutseettevalmistust *hoolitsesid oma liikmete eest , ka abivajajate leskede ja orbude eest *tagas oma liikmetele seisukohase elu skraa tsunfti põhikiri, kinnitatud rae poolt : määras ära meistritingimused , määras tsunftiliikmeks saamise korra. Analüüsi tsunftide rolli keskaegses linnas. Kas tsunftikord oli majanduse seisukohalt arendav või pidurdav? Gildid, ülesanded. Suurgild, Väikegild, Mustpeade vennaskond.
aastal olid vastavad arvud 3227 ja 385. Kultuurkapital 1925. aastal loodi kunsti ja kultuuriüritusi toetav fond, kuhu laekus seaduse järgi kindel protsent viinamüügi tulust, tubakaaktsiisist, lõbustusmaksust ja välispasside väljastamise tasust. Kapitali eesmärk oli luua, olal pidada ja toetada asutusi, mis edendavad ja tutvustavad teadust, kunste ja kehakultuuri. Kokku jagat aastatel 1925-1940 Kultuurkapital kaudu välja üle 6 miljoni krooni. Kirjandus 1922. aastal loodi kutseühing Eesti Kirjanikkude Liit, mille esimeheks valiti Friedebert Tuglas. Liidu esimeseks ülesandeks oli oma ajakirja asutamine, milleks õnnestus kaasata riigi raha nii, et see ei toonud kaasa ajakirja allutamist riigi kontrollile. 1923. aastal alustanud ajakirjast ,,Looming" kujunes paljude kirjanike autoriteetne ühisareen. 1926. aastal ilmus A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" esimene köide. Romaani viimane viies köide ilmus 1933. aastal. 1930. aastate alguse
proosa juurde ning kirjutas hulga jutte noormehe elluastumisest, linna ahatlustest ja argielu pahedest. Ta on jätnud olulise jälje eesti lastekirjandusse. ,,Kevade" ja ,,Nukitsamees". Viimane on ilmekas lastele kirjutatud kunstmuinasjutt ning see on seotud uusromantilise loomejärguga. Eesti kirjandus 1922-1940 Vabariigi aeg Vabariigi ajal olid kirjandusele soodsad tingimused. Kvaliteet läks paremaks, ka kvantiteet paranes. Klassivahe oli meeletult suur. 1922 loodi kutseühing Eesti Kirjanikkude Liit. 5 liikmeline juhtkond. Esimeheks valiti Tuglas. Asutajaliikmeid 33. Liidul oli ka põhikiri jm. Liidu eesmärk oli edendada Eesti kirjandust ja kultuuri, seista selle eest, et loomerahval oleks head tingimused loomiseks ja korraldada avalikku kirjanduselu. Esimeseks ülesandeks võttis liit endale ajakirja loomise. Loodi ajakiri ,,Looming", mis ilmus esimest korda 1923 aprillis. See on ainuke ajakiri, mis on ilmunud katkematult ja sama nime all siiamaani.
Asetab tegelased kriitilisse olukorda, neid ähvardab pankrot, karistus jne. tundub et midagi räägitakse öudusnovellidest, tegelased iseäralikud, erilise saatused ning mingite võimetega kodust ja ühiskonnast irdunud tüüp. Tema stiili iseloomustab elunähtuste võiga kujutamine- tema tegelased on kättemaksja ja egoistid, tigedad ja ebaausad 24. 2 Vallaku novelli analüüs 25. Peet Vallaku loomingumeetod 26. 1922 Eesti Kirjanikkude liit Alustati 33 liikmega, see oli kutseühing, mis koondas kõiki kirjanikke ja erines põhimõtteliselt erihuvide alusel moodustatud rühmitustest. Peamine ülesanne oli hea seista kirjanike loomistingimiste eest ja tegeleda kirjanduselu üldprobleemidega. Ühelgi voolul liidus eelisõigusi polnud, valitses demokraatlik sallivus. Liidu esimeseks esimeheks valiti Tuglas. Tänapäeval Jan Kaus. 27. 1923 Looming Tuglase toimetatud, riigi majanduslik toetus tagas ajakirja ilmumise kuid samas säilitati loominguline vabadus
tsentraliseeritud monarhia tugev põhjendati Aristotelese loogika abil. kuninga poolt juhitud keskvõim, mille raad keskaegne linnavalitsus juures tegutsesid nõuandva organina tsunft ühe linna ühe eriala käsitööliste seisuste esindused, kaitstes kõige ühendus mõjukamate ühiskonnakihtide huve. gild keskaegne usuline ja poliitiline Täielik otsustus õigus. kutseühing senjöör ehk isand suurfeodaal; isik, kes Hansa Liit 12. ja 17. sajandi vahel jagas lääne Lääne- ja Põhjamere ruumis eksisteerinud feood ehk lään maavaldus, mis saadi institutsioon, mis kujutas endast väeteenistuse eest, hiljem saadi maavaldus samaaegselt nii linnade kui ka väljaosta individuaalsete kaupmeeste
majandusnäitajaks · Logistikakulude osakaal (%) müügikäibest (7-16%), lisandväärtusest (10-35%), toote omahinnas (2-8%), müügi-ja halduskuludest (20-45%) · Logistikakulud: veo-/transpordikulud (sissetulev ja väljaminev), varude säilituskulud, laokulud, pakkimiskulud, tellimuste haldamise kulud, halduskulud, tarneahela IT kulud, tarneahela finants- ja planeerimiskulud. · Saksamaa logistika kutseühing jaotab logistika kulud järgnevalt: o Tuumkulud: laondus, veokorraldus, kohaletoimetamine ja halduskulud o Laiendatud logistikakulud: varude säilituskulud, pakkimiskulud, kapitalikulu, sisetransport, intressid ja kulum, tellimuste töötlemine, tagastuslogistika kulud o Logistika täiendkulud: jäätmete eemaldamise kulud, tootmise planeerimise ja kontrolli kulud, reklamatsiooni- ja garantiikulud Logistika ja varade tootlus
hulgast valiti tavaliselt raehärrad. Väikegildid moodustasid Püha Kanuti gildi väikekaupmehed ehk kraamipoodnikud ja käsitöölised ning Oleviste gildi ametiesindajad nagu voorimehed, kandjad jt. Omapäraseks gilditaoliseks organisatsiooniks oli Mustpeade vennaskond, mille liikmeiks olid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid, peamiselt hansalased välismaalt. Gildide osavõtmine linnade valitsemisest kestis 1877 1920. Tsunft oli ühe eriala linnakäsitööliste kutseühing, ühtlasi liikmete eraelu reguleeriv seltskondlik, kiriklik ja sotsiaalhoolekandeorganisatsioon, kuhu kuulumine oli käsitöölistele üldsiselt kohustuslik, andes õiguse kutsealal tegutseda. Tsunftid kaitsesid oma liikmeid konkurentsi eest, reguleerisid tootmise laadi ja ulatust, toodangu hindu ja turustamist. Tsunfti liikmeteks olid meistrid (töökojaomanikud), kes olid läbinud õpipoisi ja selliaastad ning sooritanud kutseeksami. Peale käsitööliste moodustasid tsunfte
Teutooni ordu saksa vaimulik rüütliordu Turniir keskajal aadlikele mõeldud võistlused, pidustused Paaz aadliperekonnas teenimine, seltskondlike kommete ja hea käitumise õppimine, rüütliks saamise teekonna esimene aste Taraan müürilõhkumisvahend Raad omaaegne linna omavalitus ja kohtuorgan Raekoda algselt linnakodanike nõupidamishoone, hiljem linnavalitsuse ametihoone Bürgermeister saksa õigusega linnades linnapea ametinimetus Tsunft linnakäsitööliste kutseühing kesk-ja varauusajal Skraa tsunfti või gildi suurkiri Sell ametit õppiv käsitööline, abistab meistrit Bayeux vaip William 1 vallutaja sõjakäiku kujutav 70 meetri pikkune seinavaip Karavell kesk- ja varauusaegne pika kitsa kere ja kõrge ahtriga kiire purjekas Koloniseerimine tühjade alade asustamine Konkistadoor Kesk- ja Ladina-Ameerikas koloniaalvallutustel osalenu Humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessanssiajal
ETTEVÕTTE TAUST 1.1.Teeninduskvaliteedi hindamisega seotud teoreetiline taust Professori Christian Grönroosi järgi iseloomustavad head teenindust järgmised kvaliteedikarakteristikud: 1. professionaalsus ja oskused: osutajate professionaalsust mõjutab omakorda baas- ja täienduskoolitus ning vastavus kutsestandardi nõuetele; kutse-eetika printsiipide väärtustamine ja järgimine. Kutse- eetika põhimõtted töötab hea tava kohaselt välja kutseühing. Osutajate autonoomia, s.t vabadused ja piirangud, millega vahetut teenust osutav spetsialist peab arvestama ning mida teenuse pakkuja on spetsialistile arusaadavalt selgitanud; 2. kliendikesksus; 3. kättesaadavus ja paindlikkus; 4. töökindlus ja turvalisus; 5. keskkond; 6. hea maine. Teenuste kvaliteedi hindamisel on tähtsal kohal teenuse kasutaja kvaliteediootused enne teenuse saamist. Kui tajutud kvaliteeditase ei vasta ootustele või ületab neid tunduvalt,
toetust kindlustada, toimus viimaste õiguste laiendamine (Pärimisõigus). Kaupmeeskond- Suurkaupmehed tegelesid rahvusvahelise ekspordiga, sest neil olid laialdased sidemed välismaal. Väikekaupmehed tegelesid turgudel, et tagada kohalikule elanikkonnale kaubad. Kaupmehed koondusid gildidesse, mis pakkusid oma liikmetele sotsiaalset turvalisust, kaitsta ühiseid ametialaseid ja usulisi huve ning korraldada seltsielu. Linnakäsitöölised- Käsitöölised koondusid tsunfti ehk kutseühing, mis reguleeris väljaõpet, töökorraldust ja hindu, kontrollisid toodangu kvaliteeti ning kaitsesid oma linna meistreid konkurentsi eest. Käsitööliste seas oli hierarhia: 1) Õpipoiss - Kõige madalam aste, ta õppis meistri juures, mis kestis 3-4 aastat, 2) Sell - Ta oli tsunftiliige, kuid mittetäiuslik liige. Nad ise valisid endale meistri, kelle juures nad tasu eest töötasid. Sellide väljaõpetamine kestis 4 aastat. Tsunft saatis sellid rändama, et nad
e) arveldamiskulud klientidega (customer invoicing / accounting costs): arvete koostamise, väljastamise ja kohaletoimetamisega seonduvad kulud, klientide maksete töötlemine, klientide rahulolu kontroll. Näide B. Euroopa Logistikaassotsiatsioon (European LogistiKT Association). ELA määratleb logistikakulusid järgmiselt: 1. Transpordikulud 2. Ladustamiskulud (warehousing costs) 3. Laovarude kulud (inventory costs) 4. Administreerimine (administration) Näide C: Saksama Logistika Kutseühing (Bundesvereiningung Logistik). Järgmised logistikakulud: 1. Logistilised tuumkulud (core logistiKT costs): a) Laondus (warehousing) b) Transpordi korraldamine (shipping) c) Kohaletoimetamine ja muud välised transpordikulud (delivery and other external transport costs) d) Juhtimiskulud (management costs) 2. Laiendatud logistilised kulud (extended logistiKT costs): a) Varude säilituskulud (inventory holding costs) b) Pakkimiskulud
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
