Eesti kirjandusrühmitused (3)

Kirjanduselu Eestis
1922 loodi Eesti Kirjanikkude Liit- kutseühing peaülesandega seista kirjanike loomistingimuste eest. Esimees Friedebert Tuglas
1923 ajakiri Looming
1925 asutati Kultuurkapital , tõusis esile eepika ja romaan
1934-1940 vaikiva oleku aastad –autiritaarne režiim, Eesti ajaloo kangelasliku külje rohke kujutamine ( Albert Kivikas „Nimed marmortahvlil“)
Kirjanduslik orbiit – esimene kirjanduspilti kujundav rühmitus peale Tarapitale järgnenud vaheaega
Murdeluule- Artur Adson - võru murdes
Hendrik Adamson- mulgi keeles
Johannes Barbarus – ühiskonnakriitiline luuletaja
Noor-Eesti
Kirjandusrühmitus asutati 1901, eestvedaja Gustav Suits
Tähtsamad liikmed- Suits, Tuglas, Johannes Aavik
Eesmärk – Eesti vaimse silmapiiri avardamine, kirjanduse kõrval ka kunsti ja muusika uuendamine.
Elavdas kunstielu, tõstis korjanduskriitika taset, tutvustas eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi.
Noor-Eesti tähistab eestikeelse linnakultuuri algust, modernismi uusromantismi võitu realismi üle.
Rühmitus keskendus haritlastest lugejaskonnale peamiselt, see oli alles hõre ja nii polnudki rühmitusel pikka iga.
Noor-Eestist kasvas välja Siuru.
Siuru
Tegutses 1917-1920, juhtkuju Friedebert Tuglas.
Eesmärk- läbi lüüa kirjanduses, koondada kirjanikke.
Nad rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest. Individualism .
Looming väljendas isiklikke tundeid ja elamusi.
Liikmed-
Marie Under- visuaalne, maaliline kujutus, uudne armastuslüürika
Henrik Visnapuu- lõhestunud inimene, andis luuletustes edasi loodushääli. Armastus-ja isamaaline luule. (nt. „Suviöö“)
Johannes Semper – kirjutanud sõnad Eesti NSV hümnile
Artur Adson
Friedebert Tuglas- novellikirjutaja, kriitik , reisikirjad.
August Gailit - kuulsaim följeton „ Sinises tualetis daam “
Lühikese ajaga elustati maailmasõja ajal soiku jäänud kirjandus.
Gailit kritiseeris rühmituskaaslaste luulet liigromantiliseks, Siuru tegevus lõpetati 20.jaanuar.
Tarapita
Kirjanduspoliitiline rühmitus, tegutses 1921 – 1922.
Teadvustas kultuuri kehva olukorda, võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas. Astusid võitlusse sotsiaalsete pahedega.
Kohaliku kultuuri ja kirjanduse eest kõneleja.
Kõne all olid noorte olukord, haridus , tulevikuväljavaated.
Tahaplaanile jätsid tundeelamused, asusid analüüsima ja üldistama.
Rühmitusel oli oma ajakiri, seda pidas Tuglas.
Liikmed olid veel nt: Kivikas, Under, Johannes Barbarus, August Alle, G. Suits
Peamine looming oli ajaluule ja ajalaulud – näidati päevakajalist pilti maailmast ja inimkonnast. Ajaluule väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega. Kunstiline tase polnud kõrge, ajaluule oli pigem väljendusvahendite katsetamine.Õuduskujundid.
Ekspressionism on vool Euroopas kunstiharudes 20. sajandil. Eesmärk on väljendada autori kujutlusi, ideid ja elamusi, jõuline väljenduslaad, kunstilised liialdused. Muutus poeetide hoiak ja luule üldilme.
Arbujad
Sõpruskond sai Tartus kokku 1930a. Nad olid esimene põlvkond noori luuletajaid , kes olid saanud emakeelse hariduse iseseisvas Eestis.
Taaselustasid ja arendasid edasi sümbolismi, huvitusid elufilosoofilistest ja vaimsetest küsimustest
Ajakriitiline hoiak, rõhutasud luule ja kunsti tõeväärtusid
Heiti Talvik – juhtvaim
Betti Alver , Uku Masing , Bernard Kangro , Kersti Merilaas ,
August Sang - müüride sümboolika
Püüd vaimsele iseseisvusele, nad kujundasid 20.sajandi luule kõrgtaseme.
Arbujate tegevuse lõpetas pagulus.