teeb. Jumal eksisteerib teisel pool aega ja ruumi, ta on igavene. 3 teda iseloomustavat tunnust: kõikvõimsus, ülim tarkus, ülim headus. Jumal ei manipuleeri inimesega, ta teab ette tema saatust, inimese otsusi. Jumal= transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 16. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Seda, mida pole olemas pole võimalik tõestada, kuid sellesse on võimalik uskuda. Jumala olemasolu kohta on kaks positsiooni- ateistlik ja kristlik. Ateistlikud seisukohad: · Ludwig Feuerbach- jõudis järeldusele, et jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Jumal lohutab neid karmis maailmas. · Voltaire- kui jumalat pole olemas siis tuleks ta välja mõelda, et elu oleks parem. · Karl Marx- usk on oopium rahvale. Usk pole välja mõeldud lohutuseks rahvale, vaid
NSVL või hitlerlik Saksamaa jt, kus riik sekkub ühiskonna kõikidesse eluvaldkondadesse ja ka üksikisikute ellu, ent viimaste puhul olid lähtepunktid ja oodatav tulemus erinevad. Palju on vaieldud selle üle, mis oli Platoni eesmärk kirjutades sellise "Riiki". Kas tahtis ta tõesti luua ideaalriigi konseptsiooni või läbi selle kontseptsiooni kujutada õigluse olemust. Välja võib tuua mitmeid erinevaid seisukohti. Ühtede arvates on Platoni teose aineks riik ja selle korraldus ning järelikult sisaldab see kirjutis Platoni teooriat, kuidas tuleks tõelist riiki korraldada. Ja kui Platoni peateemaks ei ole riik, miks siis üldse nii üksikasjalik riigi kujutamine? Teistsugust seisukohta esindab näiteks Morgenstern. Tema sõnade kohaselt ei vaatle Platon õiglust üksikvoorusena, vaid kui inimlikku voorust üldse (Neschke-Hentschke: 117). Morgensterni arvates tahtis Platon
ajalugu, keel. Inimese harituse kraad kujuneb ühtlasi tema moraalse kvaliteedi mõõdupuuks. Renessanssi aegse Itaalia filosoofia on mõjutatud Platoni ja Plotinose taasavastamisest. Nende tundmise toob Itaaliasse kreeka õpetlane Plethon. Keskaegsest nominalismist alguse saanud arengud leiavad siin oma lahenduse. Parooliks kujuneb põhimõte: Filosoofia olgu eelkõige loodusteadus. Humanism on moodsa loodusteaduse hälliks. Filosoofia omandab ilmalikud jooned. 2. F. Baconi idolad Inimmõistuses on palju sellist, mis takistab tunnetamist, moonutades seda nagu kõverpeegel moonutab kujutist. Ta nimetab selliste moonutuste põhjusi iidoliteks (kr. eidolon kujutis, viirastus, iidol). Ta leiab, et iidoleid on nelja liiki: 1) Idola tribus ehk sugukonnaiidolid on omased kõigile inimestele. Inimene eeldab looduses rohkem korrapära, kui seal tegelikult on ning vaatleb loodust sarnaselt inimesega, omistades loodusele näiteks tahtmisi ja kavatsusi.
Pragmatist ei nõua taolisel juhtumil teoreetilist tõestust, et elu tõesti väärib elamist - teda huvitab vaid, kas see uskumus antud inimese puhul n-ö toimib. Mõnele pakub ehk rohkem rahuldust elada usus, et elu on üks suur ebameeldivus, millel pole mingit õigustust. Tõesed on sellised uskumused... ...mis “töötavad” ...millest lähtudes saab sihipäraselt töötada ...mis ennast õigustavad ...millesse on kasulik uskuda 9. Esitage vähemalt kaks vastuväidet pragmatismi tõekontseptsioonile! 1. “Töötama” kahemõttelisus, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad. A. O. Lovejoy (1908) küsib: mida tähendab, et “tõene on see uskumus, mis töötab”? Sõna “töötama” on kahemõtteline: mingi uskumus prognoosib juhtuvat mingi uskumus varustab meid energiaga 2. Kasulik väärus/kasutu tõde. - Võib olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär
Pragmatist ei nõua taolisel juhtumil teoreetilist tõestust, et elu tõesti väärib elamist - teda huvitab vaid, kas see uskumus antud inimese puhul n-ö toimib. Mõnele pakub ehk rohkem rahuldust elada usus, et elu on üks suur ebameeldivus, millel pole mingit õigustust. Tõesed on sellised uskumused... ...mis "töötavad" ...millest lähtudes saab sihipäraselt töötada ...mis ennast õigustavad ...millesse on kasulik uskuda Esindajad: C. S. Peirce, W. James, F. C. S. Schiller, J. Dewey. Uuemast ajast: Rorty, Putnam, Margolis 10. Esitage vähemalt 2 vastuväidet pragmatismi tõekontseptsioonile! 1. "Töötama" kahemõttelisus A. O. Lovejoy (1908) küsib: mida tähendab, et "tõene on see uskumus, mis töötab"? Sõna "töötama" on kahemõtteline: 1)mingi uskumus prognoosib juhtuvat 2)mingi uskumus varustab meid energiaga 2. Kasulik väärus/kasutu tõde Võib olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär
teadmist. Esiteks: väide, et teadmine on uskumuse üks liike, tähendab ühendada ühendamatut. Usk ja teadmine ju välistavad teineeist. Oletame, et keegi küsib, kas ma usun et 2+2=4 . vastata võiks muidugi, et ma ei usu-ma tean seda. Teiseks: isegi juhul, kui usk ja teadmine ei välista teineteist, on ikkagi täiesti mõeldav olukord, kus ma tean, kuid ei usu. Oletame, et ma võidan loteriiga miljon krooni. Ma ei suuda seda uskuda, kuid ometi tean et see on nii. Kolmandaks: nõue, et ilma uskumuse tõestuseta ei saa olla teadmist, on liiga range. Nii võib juhtuda, et teadmisi jääb järele ainult vähe-kui üldse jääb. 13. Mida lisas põhjuslik teadmisteooria ÕTU-le? Et miski on uskumuse põhjustajaks. ET p põhjustab S-i uskumuse. Aprioorne (teadmine ideedevaheliste suhete kohta) teadmine. Aprioorne teadmine ei tule kogemustest (nt 2+2=4).
päikesevalgusega harjunud?Ilmselt mitte.Kes on juba kord valgust näinud,ei taha arvatavasti enam pimedusse tagasi.Ta tahaks jagada oma kogemusi teistele, ta tahaks ilmselt oma tarkusi jagada. Mis juhtuks kui vabakslastud vang läheks koopasse teiste inimeste juurde tagasi? Teised inimesed koopas peaksid teda hulluks. Nad ei usuks teda. Mida ei ole ise näinud ega kogenud seda on ka äärmiselt raske, kui mitte võimatu uskuda. Vabakslastud vang oleks koopasse naastses kinldlasti pimestatud. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Praktiline filosoofia tegeleb järgmiste küsimustega : Esmalt siis klassikaline (Platon kuni XVIIsajand) : *Milline on hea elu? *Milles hea elu seisneb?/Mis teeb elu heaks? *Mida teha, et elu oleks hea? *Milles õnn peitub? *Mis on õnn? * Mida teha, et olla õnnelik? Teisalt siis uusaegne (XXVII XXI sajand):* Mis on õiglus? *Milline on õiglane tegu
Koherentsusteooria probleemid: - Mis uskumuste süsteem? - ,,Piiskop Stubbsi probleem" 40. Pragmatismi tõeteooria C.S.Peirce, W.James, F.C.S.Schiller, J.Dewey Pragmatismi (kreeka keeles pragma"tegu, tegutsemine") kui filosoofiavoolu esinedajatele tõekonteptsioonid. Tõesed on sellised uskumused.. - Mis ,,töötavad" - Millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda - Mis ennast õigustavad - Millesse on kasulik uskuda Pragmatismi kriitika: - ,,töötama" kahemõttelisus - Kasulik väärtus/kasutu tõde - Mis on tõe otsimise point? 41. Deflatsionismi tõeteooria Frank P.Ramsey, A.J.Ayer, P.F.Strawson, W.V.O.Quine Vaated, mida iseloomustab veendumus, et tõeprobleemiga pole mõtet vaeva näha. Laskem tõesti ja tõeteooriatest õhk välja! Deflatsionalism (de+ladina keeles flare ,,puhuma)" Deflatsionismi tunnused:
Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema mõttevabadus, ei saa uskuda kõike mis mütoloogias, asju tuleb vaadelda kriitiliselt. 3. Dünanism mõtte liikuvus. Vaade, mille kohaselt on maailm muutuv ja arenev. MILEETOSE KOOLKOND Põhiküsimus: Millest kõik on tehtud? Selleks on mingi substants ürgne algaine. On võimalik näidata, et Hesiodose ja mileetoslaste kosmoloogia on väga sarnane oma välise vormi poolest, kuid sisu on erinev. Filosoofidel on kosmoloogias antiteoloogiline hoiak. Selline hoiak esines juba foiniikia kosmoloogias
Kui laps oskaks oma tundeid, soove ja emotsioone kirjeldada, siis ta ju teeks seda. Niikaua, kui tal puuduvad selleks piisavad oskused, püüab ta end teisel moel väljendada. „...neil pole küllalt jõudu, et rahuldada oma vajadusi“ (lk.45) Teinekord ei ole küllalt jõudu ka täiskasvanutel inimestel. Me oleme liiga nõrgad, kellestki sõltuvad või oskamatud, et midagi muuta. „Tuju ei ole kunagi looduse kaasavara, vaid halva kasvatuse vili“ (lk51) Ka selle väitega olen nõus. Negatiivne emotsioon toob kaasa tuju muutuse, hiljem pisarad. Kui oskuslikult probleem lahendada, siis saab seda vältida. Kui lapsega on usalduslik suhe, siis puudub lapsel vajadus valetada. Ausus ja usalduslik läbisaamine on lapse ja lapsevanema hea suhte alus. Samuti olen nõus lapse usulise kasvatuse suhtes. See on täiskasvanud inimese isiklik asi ja lapsele ei tohiks usku peale suruda. „Naine on loodud järele andma ja ülekohut kannatama
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
15. Küsimus 3 16. Küsimuse tekst 17. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teoloogiaga, sest 18. Vali üks: 19. a. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 20. b. Mõlemad lähtuvad faktidest. 21. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 22. Ei, Russelli arvates filosoofia küll dogmadele ei tugine. 23. Tagasiside 24. Õige vastus on: Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised.. Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni
15. Küsimus 3 16.Küsimuse tekst 17. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teoloogiaga, sest 18. Vali üks: 19. a. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 20. b. Mõlemad lähtuvad faktidest. 21. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 22. Ei, Russelli arvates filosoofia küll dogmadele ei tugine. 23.Tagasiside 24. Õige vastus on: Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised.. Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni
hoolitsemist himude ärritamiseks!" · On vaja usku ilmutatud tõesse, et saada osa · Pöördumine kristlusse tõelisest jumalatunnetusest. · Ta ristiti 387 a. enne ülestõusmispühi koos sõber · Alles pärast seda kujunevad usutõed ratsionaalse Alipiuse ja pojaga. mõtlemise aineks. · Pöördub tagasi Põhja-Aafrikasse, kus asutab · Vundamendiks ei ole mitte filosoofia vaid usk. koguduse, pühendudes õppimisele ja palvele. · Usk ja mõtlemine · Hiljem valitakse presbüüteriks ja lõpuks Hippo · Usk ja mõtlemine ei ole vastukäivad vaid Regiuse piiskopiks. harmoniseeruvad suurused.
1. Sissejuhatus. Mind – hõlmab kõike, mis puudutab meeli(nii teadvustatud kui teadvustamatud protsessid). Meel: seostub meeltega, ainult taju külg. Vaim: seostub hinge või vaimolendiga. Vaimunähtused. Samuel Guttenplan jagab vaimunähtused kolmeks: kogemused(aistingud, teadvus, valu), hoiakud(uskumused, soovid, mõtlemine), teod(sihilikud, kavatsetud, otsustamine). Erinevad viies aspektis: väline vaadeldavus, ligipääsetavus, väljendatavus, intentsionaalsus, teoreetilisus. Kogemus – täielikult ligipääsetav, mittevaadeldav, väljendamatu, mitteteoreetiline ning pole intentsionaalne. Hoiak – halvasti ligipääsetav, keskmiselt vaadeldav, väljendatav, teoreetiline ning intentsionaalne. Tegutsemine – keskmiselt ligipääsetav, vaadeldav, väljendatav, keskmise teoreetilisusega ning intentsionaalne. Guttenplani skeem. Kaks perspektiivi: I isiku perspektiiv(vahetu teadmine omaenda seisunditest), II isiku perspektiiv(toetub välise käitumise vaatlusele, järelduse tea
POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt 2012 Filosoofia määratlemine. Poliitikafilosoofia, selle seosed teiste filosoofia harudega ja poliitikateadusega. Esmasel kokkupuutel ja tutvumisel filosoofiaga on just kõige raskem mõista seda, mis see filosoofia õigupoolest on. Aga sellest, kuidas filosoofiat mõistetakse ja käsitletakse, sõltuvad paljude teiste filosoofiliste küsimuste vastused. Enamgi veel, sellest sõltuvad ka probleemide nägemise ja seadmise viisid ning nende lahendamise teed. Poliitikafilosoofia on üks filosoofia haru. Mis on filosoofia? Sellele loomulikule küsimusele ei ole tänapäevani üldtunnustatud ja üldiselt omaksvõetud vastust. Filosoofia (e.k tarkuse armastus) on loomult pluralistlik, ta ,,elab" erinevate filosoofiavoolude mitmekesisusena, nende intellektuaalse konkurentsi ja vastastikuste täiendamistega. Erinevates vooludes võidakse samadele küsimustele täiesti korrektselt anda erinevaid vastuseid. Sisult samalaadsed küsimused võida
ajastu lõplikult kadunud. Lisaks leiab ta, et kätte on jõudnud ajastu, mille peamine tunnus on see, et Jumal on surnud. Jumal on see, mis inimest piirab ja selle tõttu aheldab inimene end keskpärasuse külge. Nietzsche maailmavaade toetub eksitusele ja ettekujutusele. Ta eitab reaalsust, ta on pigem suunatud tegevusele. Teadmisele ei tohi anda suurt tähtsust, kuna see ei pruugi meid välja viia parima tegevuseni. Teadmine on tegelikkuses üksnes uskumine, ent kasulikkus ei ole seotud tõega. Nietzsche leiab ka, et me ei saa kunagi teada, mis maailm on, sest meile polegi seda vaja teada. Kõik on tõlgendus ja see sõlbtub rakendusest. Inimene haarabki maailma tõlgenduste kaudu. Inimene võib maailma muuta ja moonutada, teisiti tõlgendada. Inimestes on tendents öelda seda, mis on kasulik või mis vähemasti tundub õige. Usk Jumalasse andis inimesele kindlustunde, lohutuse. Ent nüüd see osa, mis oli reserveeritud Jumalale, vabaneb inimesele
ahnusest, rõhumisest, soovidest ja kõrkusest, kandes seega loomuseisundisse üle ideed, mis on pärit ühiskonnast--metsinimesest kõneldes maalisid nad tegelikult pildi tsiviliseeritud inimesest.6 Enamikule meie filosoofidest pole tulnud mõttessegi kahelda selles, et loomuseisund kunagi eksisteeris, ehkki pühi raamatuid lugedes on täiesti selge, et kuna esimene inimene sai jumalalt kohe vaimuvalguse ja käsud, ei viibinud ta mitte kunagi selles seisundis. Ja kui uskuda Moosese raamatuid, nii nagu on kohane kõigile kristlikele filosoofidele, siis ei saa ju väita, et inimesed oleksid millalgi, kas või enne veeuputust, elanud puhtas loomuseisundis -- vähemalt mitte juhul, kui nad ei langenud sinna tagasi mõne erakordse sündmuse tagajärjel. Seda paradoksi on äärmiselt raske kaitsta ja täiesti võimatu tõestada. Alustame siis sellest, et jätame kõrvale kõik faktid,7 sest need ei puutu kuidagi meie küsimusse
See ongi tõeline eesmärk. ''Summa (kogu, raamat vms) paganate vastu'' Kirjutatud kristlastele, kes puutusid kokku islami või judaismiga või hereisiaga (valeõpetus). Võimalikult vähe viitab ta piiblile. Sest oli veendunud, et mittekristlasi pole võimalik veenda piibli abil. ''Summa theologicae'' suunatud algajatele tudengitele. Annab ülevaate kristlikust õpetusest. Lähtutakse eeldusest, et seda loeb kristlane ja toetutakse piiblile. Suudab näidata, et uskumine ja mõtlemine ei vastandu. 4. PILET 1. Duns Scotus ja skotism Sotlane. Kolib kölni. Kirjutab raskepäraselt. Ta nime hakatakse kasutama puupea nimetusena. Samas tugev argumenteerija. Vaatab eelnevalt õp kriitilselt. Kirjutab AT vastu. Kumb olulisem: mõistus/tahe? AT: mõistus (tahe järgneb) DS: tahe(mõistus näitab tahtes, mis võimalik aga tahe ei pruugi seda järgida). Asjad pole seepärast nii, et jumal nõuaks vaid jumal on omal vabal tahtel nii otsustanud
Tänapäeva analüütiline filosoofia tegeleb ka paljude muude probleemidega, mitte ainult keelega. Analüütilise filosoofia iseloomulikud jooned: taotleb mõistelist selgust, väljenduste täpsust, loogilist rangust argumentide esitamine hämarate teemade (äng, eimiski) ja mitmetähenduslikkuse vältimine Filosoofia valdkonnad Tänapäeval põhiline jaotus: 1. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia – teadmine, uskumine metafüüsika – mis tüüpi asjad on olemas? võib haakuda teoreetilise füüsika küsimustega vaimufilosoofia – inimteadvuse ja psühholoogiaga seonduv, teadvuse ja aju vahekord, kas teadvus on iseseisev? keelefilosoofia – mis on tähendus? kuidas sõnad osutavad asjadele? loogika teadusfilosoofia 2.Praktiline filosoofia (võib nii nimetada mööndustega, sest on harva päris praktiline,
tagasi normaalsele. 2. Probleem esitab vastupanu ja on sildistatud, aga see on vaadeldud kui tulemus, kus eriala ebaõnnestub omada vajalikke vahendeid, et probleemi üldse lahendada – jäetakse tuleviku teadlaste lahendada – arenenumad vahendid siis. 3. Uus kandidaat paradigmale ilmub ja sõda selle vastuvõtmiseks järgneb - paradigma sõjad. Kui paradigma on oma staatuse omandanud, siis paradigma ei kinnitata kui on olemas alternatiivne paradigma. Pole olemas uurimistööd ilma paradigmata ja kui eirata paradigmat ilma asendumara teisega, on teaduse enda eiramine. Et kuulutada paradigmat mitte-kehtivaks, on vaja rohkem kui paradigma valesus võrdlusena otseselt loodusega. Et otsus lagentada on vaja võrrelda olemasolevat paradigmat võrdlusena loodusega ja alternatiivse kandidaadiga.
siifilist protsessi nagu “ajalugu” olemas ei ole. Tegelikkuses on ju ajalugu kõikide inimeste tegude kogu. Ajalookirjutuse idee on hulga ajaloo üksik- juhtude kirjeldamine. Iga inimkonna ajaloo kirjutaja valib välja sellest mingi tüki. See ei ole ju tegelikult enam inimkonna ajalugu vaid selle tüki ajalugu. Popperi kriitika seondub tegelikult sellega, kuidas Saksamaal ajalugu kirju- tati. Kunsti- ja meditsiiniajalugu pidas ta siiski võimalikuks. Tegelikult kerkib siit küsimus, et mis see ajaloo kirjutus siiski on? On tekkinud probleem. Kõrgkoolides õpetatakse, koolides õpitakse. Need, kes avalikkust ajalooga erutavad, ei ole üldjuhul professionaalsed ajaloolased. 1.2 Ajalugu kui ontoloogia mõiste Ontoloogia5 on mõiste, mis kirjeldab reaalses toimivat. Kui ajalugu on onto- loogia mõiste, siis osutab ta mingile tegelikkuse osale, mida teised mõisted ei kata — või niiviisi ei kata. Möödunud sajandi alguses ütles E
meie mõte liigub teist teed kui näilus, kuivõrd on meie mõtlemine usaldatab? Eelsokraatikute koolkond * Herakleitos Efesosest (544-483 eKr) ,,Kahte korda ei saa ühte ja samasse jõkke astuda." ehk tema ütles, et kõik liigub ning miski pole püsiv. -) Ainus, mis tema arust ei muutu on muutuvuse seadus logos = sõna või seadus. *) Kui keegi ütleb, et kõik on suhteline, siis ta tuleb välja absoluutse väitega, mis automaatselt eksib suhtelisuse väite vastu. -) Herakleitos uskus, et ürgaineks on tuli ning, et kogu maailm ei olegi midagi muud kui tule kord kustumine ja kord süttimine. -) Ta uskus ka, et võitlus (sõda) on kõige isa, et maailm liigub, kuid tänu sellele, et asjad on dialoogis (hea ja halb, külm ja soe). * Demokritos (460-370 eKr) ütles, et maailm koosneb ülipisikestest osadest, mida enam
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
See tähendab, et · miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega ning oskab neid ka kasutada. · miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega. · teadmistega varustatuna saab võimaluste piires muuta loodust, kuid ei saa rikkuda loodusseadusi. Vanad roomlased uskusid, et Neptunusele ohverdamine päästab mereõnnetustest, kuigi mõnikord hukkusid merel ka ohvreid toonud inimesed. Baconi arvates tähendas see, et · inimestel on kalduvus mitte märgata fakte, mis nende seisukohtadele vastu räägivad. · inimestel on kalduvus uskuda jumalatesse, kes ähvardavad, mitte aga Jumalasse, kes armastab. · mõnikord ohverdati valesti või hoopis valele jumalale. Bacon arvas, et teadmised ei ole eesmärk omaette, vaid teadmised on jõud. See tähendab, et · miski pole võimatu selle jaoks, kes on varustatud teadmistega.
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises...................................................................... 5 2 MÕTLEMINE.
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi head..." Enamjaolt ei suuda se
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
Religiooni all mõeldakse enamasti usundisüsteeme. Näiteks islam või kristlus. Antud juhul näidatakse siin religiooni sellisena, mida tõlgendavad meile just maavälised tsivilisatsioonid. Religiooni tegelik olemus ja eksisteerimise põhjus inimkonna kultuuriloos ei ole tegelikult selline nagu seda annab meile tänapäeva teoloogia õpetus. Salajased uurimused paranormaalsete nähtuste ja UFO-de vallas avaldavad meile hoopis teistsuguse pildi religioonist, kui seda inimene uskuda soovib. Tegemist on üsna radikaalse ,,reaalsusega", millega tuleb inimkonnal tulevikus aset leida. Nimelt inimesed on maaväliste olenditega geneetilises suguluses. Maavälised tsivilisatsioonid püüavad luua uusi liike, ilmselt geneetilise materjali rikastamiseks ja mitmekülgsemaks tegemiseks. Nende lõppeesmärk on luua ja toota uusi isendeid ülitsivilisatsiooni tarbeks, mis on kirjeldatud ülitsivilisatsiooniteoorias. Religiooniga on nemad seotud, sest inimkonna kunagine usk
Paul Daniel Tammeti, kes suutis 14. märtsil 2004 Oxfordi teadusajaloo muuseumis toimunud nn “π-päeval” viie tunni jooksul peast reprodut- seerida 22 514 arvu π komakoha numbrit. Tammetil on ka fenomenaalne loomulik anne võõrkeelte omandamiseks, ta valdab vabalt kahteteist keelt, nende hulgas muuseas ka eesti keelt, mis on tema eriline armastus ja mille ajendil ta võttis ka endale eestipärase nime. Nagu Tammet, nii on staarisei- suse omandanud ka Stephen Wiltshire, kes suudab paarikümneminutilise helikopterilennu järel peast täpselt joonistada tervete linnade panoraame, või nooruke Matt Savage, kes on furoori tekitanud oma fantastilise muu- sikalise mälu ja improviseerimisoskusega. Need kogemused juhtisid Gard- neri järeldusele, et inimese intelligentsus koosneb ühest või mitmest suh- teliselt eraldiseisvast võimest, mis tihti moodustavad keerulise mustri ja on
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikuma
Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – t
Religiooni all mõeldakse enamasti usundisüsteeme. Näiteks islam või kristlus. Antud juhul näidatakse siin religiooni sellisena, mida tõlgendavad meile just maavälised tsivilisatsioonid. Religiooni tegelik olemus ja eksisteerimise põhjus inimkonna kultuuriloos ei ole tegelikult selline nagu seda annab meile tänapäeva teoloogia õpetus. Salajased uurimused paranormaalsete nähtuste ja UFO-de vallas avaldavad meile hoopis teistsuguse pildi religioonist, kui seda inimene uskuda soovib. Tegemist on üsna radikaalse ,,reaalsusega", millega tuleb inimkonnal tulevikus aset leida. Nimelt inimesed on maaväliste olenditega geneetilises suguluses. Maavälised tsivilisatsioonid püüavad luua uusi liike, ilmselt geneetilise materjali rikastamiseks ja mitmekülgsemaks tegemiseks. Nende lõppeesmärk on luua ja toota uusi isendeid ülitsivilisatsiooni tarbeks, mis on kirjeldatud ülitsivilisatsiooniteoorias. Religiooniga on nemad seotud, sest inimkonna kunagine usk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
