ANKEET ehk kirjalik küsitlus Kuidas ankeete koostada Kui meil on eesmärgiks tagada võimalikult suur vastanute protsent, ei tasu inimest kohe esimeste küsimustega eemale peletada. Kui see vähegi võimalik, võib vastajaid pigem stimuleerida kiirema või põhjalikuma vastuse preemiaga vms. Ankeedi üldine ülesehitus Hästi koostatud ankeedi juurde peaksid kuuluma ka järgnevad lisad: Ankeedi sissejuhatus Andmed uuringu korraldaja kohta Uuringu eesmärk ja tähtsus Anonüümsus ja konfidentsiaalsus Kuidas küsimustele vastata Kuhu ja mis ajaks ankeet saata Tänusõnad Küsimuste järjekord Soovitatav küsimuste järjekord 1. Lihtsad küsimused (sugu, vanus, haridus, elukutse) 2. Rasked küsimused (faktilised andmed, hinnangud ) 3. Tundlikud (peletavad) küsimused (eraelu, intiimelu, peresuhted) Nõuded ankeediküsimustele
eesmärgiks on : - genereerida hüpoteese; - uurida suhteliselt erandlikke olukordi/ objekte; - saada eksperthinnanguid. Kvalitatiivse intervjuu tulemustele ei rakendata tavalisi statistilisi meetodeid ja saadavad tulemused ei ole standardsete meetodite abil üldistatavad. Kvantitatiivne küsitlus , mille korral kasutatakse standardiseeritud küsitlusvormi ankeeti ning tulemused üldistatakse üldkogumile. Sellise küsitluse puhul tuleb jälgida terve rea eelduste täidetust, et tulemused oleksid üldistatavad. Küsitluse vastuste ja tulemuste puuduseks ei ole 100 protsendiline objektiivsus ( vastused ei ole alati õiged vasatakse huupi; ei saa kõiki küsitluslehti tagasi ), kuid üldjuhul annavad nad ammendavaid tulemusi vajalikul tasemel. Küsitlusmeetodi puhul tuleb esmajärjekorras püstitada ja fikseerida selle uuringu eesmärk ja seejärel koostada küsimused.
4P Turundusjuht Väärtuste vahetus Kliendid Tarbijakäitumine, rahulolu, lojaalsus g Ae Joonis: Turundusuuringute roll turundussüsteemis Vajaduste Vajaduste kirjeldus uurimine Vajadus Tarbija Toote projekteerimine Füüsiline Toote tehniline kirjeldus toode INFO Toote kohta Toote
V MUUD DOKUMENDIKOGUD Siia kuuluvad näiteks tööturuameti info, arvamusuuringuid korraldavate firmade andmed, erakartoteegid, ajalehtede ja ajakirjade aastakäigud, raadio- ja telearhiivid jne. Statistilisi andmeid koguvad ja vastavaid teatisi avaldavad peaaegu kõik suuremad ettevõtted, asutused ja organisatsioonid. Kuid andmete kasutamiseks tuleb sageli luba taotleda. Ankeedi üldine ülesehitus Hästi koostatud ankeedi juurde peaksid kuuluma ka järgnevad lisad: 1. ankeedi sissejuhatus; 2. andmed uuringu korraldaja kohta; 3. uuringu eesmärk ja tähtsus; 4. anonüümsus ja konfidentsiaalsus; 5. kuidas küsimustele vastata 6. kuhu ja mis ajaks ankeet saata; 7. tänusõnad. Küsimustiku kvaliteet näitab uurija suhtumist vastajasse. Soovitatav küsimuste järjekord 1. Lihtsad küsimused (sugu, vanus, haridus, elukutse) 2. Rasked küsimused (faktilised andmed, hinnangud) 3. Tundlikud (peletavad) küsimused (eraelu, peresuhted)
tööstusest, jae- ja hulgikaubandusest) ning · eraandmed, mida pakuvad eraorganisatsioonid (nt. ajakirjad, reklaamiagentuurid, uurimisasutused jt). 5.3. Esmased andmed . Kulukuse ja väärtuse poolest kõrgeimal kohal on esmased andmed. Selliseid andmeid kogutakse juhul, kui vajalikku teavet pole või kui see on aegunud, ebatäpne, puudulik ja mitteusaldusväärne. P. Kotleri arvates on nende andmete uurimine ettevõttele kõige kulukam.Esmaseid andmeid kogutakse tavaliselt küsitlusuuringute abil, mille kaudu selgitatakse välja oma sihtgrupi tarbijate teadmisi, arusaamu, eeliseid ja rahulolu. Küsitlus teostatakse telefoni või posti teel. Küsitlusuuringute halvaks küljeks võib pidada seda, et enamasti on küsitlejate protsent väga madal, kuna paljud inimesed keelduvad küsitlustele vastamast, arvates, et uurimus pole muud, kui varjatud müügitellimus või siis on nad lihtsalt hõivatud
Kvalitatiivsed uuringustrateegiad: · Juhtumiuuring (case study) · Etnograafiline uuring (etnography) · Tegevusuuring (action research) Juhtumiuuring on uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema loomulikus keskkonnas. Juhtumiuuring kui uurimisstrateegia võib keskenduda ühele või mitmele juhtumile. Juhtumiuuringu kavandamine: Intervjuu on eesmärgistatud ja kindlalt suunatud mõttevahetus/arutelu kahe või enama inimese vahel. Intervjuu liigid: · struktureeritud intervjuu - ankeetküsitluse suuline vorm; vastusevariandid on ette antud · poolstruktureeritud intervjuu - määratletud on küsimuste üldine temaatika ning küsimused; küsimused võivad erinevate intervjueeritavate korral varieeruda · struktureerimata / süvaintervjuu - olemas on ettekujutus teemast, mida tahetakse uurida; konkreetsed küsimused arenevad intervjuu käigus; uurija peab valdkonda väga hästi tundma ning omama intervjueerimise kogemust
teadustöö põhimõtete järgimiseta. Nt alternatiivmeditsiin. • Religioon ja ideoloogia kui pseudoteaduse taimelava • Näited: frenoloogia, parapsühholoogia, alternatiivmeditsiin, rassiteooriad …. • Piirid teaduse ja pseudoteaduse vahel TEADUSE STRUKTUUR • Filosoofia • Humanitaaria • Loodus- ja täppisteadused • Sotsiaalteadused – inimese ja ühiskonna uurimine Alus- ja rakendusuuringud Interdistsiplinaarsed uuringud • Keskkond ja elusloodus • Ühiskond ja kultuur • Tervis • Reaalteadused ja tehnika ETF, 2007 TEADUSTE INSTITUTSIONAALNE KORRALDUS • Ülikoolid ja uurimisinstituudid • Akadeemiad • Teaduskraadid, akadeemilised kraadid • Avatud teadusruum: publitseerimine, retsenseerimine, konverentsid • Teaduskeeled • Teaduse regionaalne jaotus • Üliõpilasteadus
suhete uurimuslikuks analüüsiks, samuti põhjus-tagajärg suhte väljaselgitamiseks. Uurija moodustab populatsioonist valimi. Populatsioon ehk üldkogum on inimeste või objektide hulk, kellel on vähemalt üks ühine tunnus. Meetodi tugev külg on võimalus saada vastuseid faktiküsimustele, samuti võimaldab see hinnata teatud omaduse levikut populatsioonis. Ankeetide tüübid - isetäidetav ankeet posti teel; küsitlus e-posti teel või veebis, küsitluse läbiviimine intervjueerija poolt. Küsimuste tüübid Avatud küsimused ehk struktureerimata küsimused lubavad osalejatele vabalt vastamist. Eriti sobivad uurimusliku töö korral, mille teema on keeruline ja uurijat huvitab, kuidas protsess toimub või kuidas vastaja probleemi sõnastab. Võib saada lõputult erinevaid vastuseid, mida on raske kategooriatesse jaotada ja analüüsida. Neile vastamine võtab vastajalt ka palju aega ja mõnikord ei vaevutagi vastama
Ometi olulisi erinevusi: Raske formuleerida seadusi ja üldisi seaduspärasusi, sest inimtegevust mõjutab kultuur, ajalugu kontekst Raske korraldada eksperimente tugevate seoste tõestamiseks. Raske ennustada ja üldse leida põhjuslikke seoseid, kuna sotsiaalne reaalsus on nii keeruline ja mitmekihiline Inimesed ise loovad tähendusi, muudavad reaalsust enda ümber Täiesti väärtusvaba ja neutraalne uurimine on peaaegu välistatud 2. LOENG TEADUSLIKU UURIMISTÖÖ PÕHIMÕISTED Teadusliku uurimistöö põhimõisted Kontseptid Muutujad Sõltuvad ja sõltumatud muutujad Seoste liigid kausaalsed ja mitte-kausaalsed seosed Operatsionaliseerimine ja mõõtmise alused Uurimistöö põhietapid ja teadusliku uurimistöö loogika Uurimisdisaini mõiste ja hea uurimisdisaini põhialused Kontsept Inglise keeles: concept
muutujaid on võimalik arvuliselt mõõta ja statistiliselt analüüsida. Kvantitatiivseid meetodeid iseloomustab võime koguda ja analüüsida suuri andmemassiive. Kvantitatiivne analüüsimeetod eeldab täpselt konstrueeritud valimit, kindlat reeglistikku muutujate mõõtmiseks ning analüüsimiseks. Kvantitatiivseid meetodeid kasutatakse eelkõige uuritava probleemi või nähtuse kirjeldamisel, vähem seletamisel. Kõige iseloomulikumaks näiteks on ankeetküsitlus või rangelt struktureeritud intervjuu. Kvantitatiivsete meetodite peamiseks puuduseks on liigne arvukesksus (positivistlik lähenemine), mis võib viia kaugenemiseni tegelikust reaalsusest. Kaasaegses sotsioloogias kasutatakse enam kvantitatiivseid meetodeid. 18 KVALITATIIVSEID MEETODEID kasutatakse peaasjalikult uuritava probleemi või nähtuse seletamisel, tekkepõhjuste väljaselgitamisel, samuti võimalike edasiste arengute prognoosimisel.
publikatsioonidega tutvumises. Sellise tegevuse eesmärk on mõista probleemi sisu uurides turu-käitureid. 2 2. Kirjeldav uuring tegeleb prooviga kirjeldada turu-käitureid. See uuring eeldab põhjaliku andmebaasi olemasolu, mis sisaldaks turu suurust, toote osa turul, tarbija profiili, samuti reklaamiagentuuride nimekirja, müügitoetust ja eelnevaid uuringuid. Kirjeldavad uuringud on rohkem struktureeritud ja ettevalmistatud kui teised uuringud. Kirjeldav uuring toetub paljuski teisesele infole ja küsitlusele. Kirjeldava uuringuga leitakse vastused küsimustele, kes, mis, millal, kus ja kuidas. Uurijad mõõdavad suurust, kogust, sagedust ja erinevuste ulatust. 3. Põhjuslik uuring püüab seletada seoseid erinevate mõjurite vahel. Põhjusliku uuringu käigus uuritakse, kas turu olukorra muutuse kutsus esile meie poolt muudetud mõjur või ei
põhineb faktide kogumisel, süstematiseerimisel ja üldistamisel. Kuid siin toimib faktide kogumine sihipäraselt. Empiirilise tunnetuse korral on faktide kogumine juhuslik ja subjektiivne. Tunentuse teaduslikkuse määravad ära järgmised põhitunnused objektiivsus, sihipärasus, aktiivsus, nähtuse olemuse selgitus. 11. Mille poolest ja mis osas erineb kaine mõistus teaduslike meetodite (uurimuste) abil hangitud infost? Näited, põhjendamine. Uurimine erineb kainest praktilisest mütlemisest, kuna teda tehakse spetsiifiliste eesmärkide saavutamiseks, ta tugineb spetsiifilistele meetoditele ja teda tehakse süstemaatiliselt. Erinevused kaine mõistuse ja teaduse vahel: · Võhikud kasutavad mõisteid ja teooriaid lõdvalt. · Võhikud selekteerivad sageli teooriaid ja kontrollivad hüpoteese, kuid nende tõlgendus tuleneb nende enda hüpoteesidest.
tõendid • Sobivad empiirilised tõendid valitakse välja ja süstematiseeritakse.Teaduses muutuvad need andmeteks • Tegelikkuses orienteerumiseks ja andmetega töötamiseks on meil vaja mingeid ideid, kuidas reaalsus töötab ja kuidas kogutud andmeid mõtestada • Neid ideid loogiliselt seostades saame teooria • Veel mõned olulised mõisted: – Analüüs – uuritava nähtuse lahtivõtmine tema erinevateks koostisosadeks ja nende eraldi uurimine ja omavahel seostamine – Süntees – erinevate analüüsitud osiste kokkupanemine ja sidumine mõtestatud tervikuks – Interpreteerimine – nähtustele/protsessidele seletuse andmine Teooria • Teooria: kogum ideid, mis aitab seletada ja grupeerida fakte, näidata nendevahelisi seaduspärasusi ja seoseid. • Teooriad püüavad vastata küsimusele: miks? Nad pakuvad seletusi (nt. Putnami teooria sots. kapitalist) • Teooriad muudavad empiirilise reaalsuse seletamise lihtsamaks, pakuvad
Toetab ja kontrollib ning suunab turundust. · Kultuuriline tegurid on elulaad, tarbija aktiivsus, naisliikumine, noorsugu. Perioodiliselt muutub inimeste käitumismudel, ilmnevad uued soovid ja vajadused. See mõjutab toodete oodatavat ostjate arvu, uue toodangu reklaamikulusid jne. Turundusjuht peab jälgima kultuurikeskkonda, saamaks selgemat ettekujutust tulevikust, et teha paremaid turu- ja tootmisotsuseid. Suurte inimgruppide käitumise uurimine aitab välja tuua uusi trende, tarbijanõudmisi, ostjate pretensioone ja tarbimise kasvu või kahanemist. 10. Mikrokeskkond: tarnijad, nende valikukriteeriumid Tarnijateks on kõik organistatsioonid ja isikud, kes müüvad ettevõttele vajalikke ressursse ja tooret (energiat, matrejale, detaile, poolfabrikaate, teenuseid jms). Ostes neilt, teostab ettevõte hankeid. Seega on tarnimine ja hankimine vastupidised protsessid. Turundusjuhid on enamasti oma tähelepanu keskendanud
Valmista küsimustik, mida on kerge vastata. Enne küsimustiku läbiviimist vii läbi pilootküsimustik. Küsitlemisel arvestada: sotsiaalne ihaldatavus; verbaalne võimekus; hoiakud. Hoiduda tuleks: suunavatest küsimustest, teaduslikult täpse kuid keeruka sõnastusega küsimustest, pikkade ja keerukate liitlausetega küsimustest, ärritavatest ja puust-punaseks stiilis küsimustest, kategoorilist ja eitust sisaldavatest küsimustest. Veebipõhine küsitluse eelised. Madal hind, kiire vastamine, atraktiivne formaat, kombineeritud haldamine, piiramata küsitlusala, vähem vastamata küsimusi, parem vastamine avatud küsimustele; uurija mõju on olematu; kõige anonüümsem; vastaja saab olla ausam ja avatum; ajaliim pole väga piiratud. 5. Netiküsimustike puudused. Madal vastuseprotsent; valim (oluline kasutada esinduslikku valimit), vastuste
mille põhjal ei saa ega soovitagi teha statistilisi üldistusi. Uuringu läbiviimine Tulemusi võib mõjutada see, kuidas konkreetne uuring läbi viidi (kes, kus, millal, kuidas). Küsitluse puhul on asjakohane anda teada: · millistes tingimustes toimus vastamine (nt: vastata tuli kohapeal uurija silma all, etteantud aja sees, ankeedid jagati välja ja vastata võis kodus, küsimused saadeti vastajatele e- postiga, täideti elektrooniline ankeet ...); · küsimustiku täitmiseks orienteeruvalt kuluv aeg (ankeedi pikkus võib olla põhjuseks, miks mõned keelduvad vastamast); · kas anti mingeid lisaselgitusi, kes ja kuidas osalejaid instrueeris (sh kas lubati, et vastajad jäävad anonüümseks). Intervjuu puhul on oluline, kuidas saadi nõusolek, kas vastajal oli võimalik eelnevalt küsimustega tutvuda, läbiviimise aeg, koht, millises vormis intervjuu toimus, kas järgiti
teatud lähteküsimused, uurimuse käigus kõik täpsustub ning võib ka muutuda. Kvantitatiivsed uurimused on tugevalt standardiseeritud, enneandmekogumist peavad teoreetilised mõisted olema üksikasjalikultoperatsionaliseeritud, täpselt peab olema määratletud, milliseidtunnuseid uuritakse, millised väärtused on oluliste omaduste indikaatoriteks jne. Kvalitatiivsete uurimuste puhul on esialgne materjal vähem struktureeritud, operatsionaalsed definitsioonid pole väga detailsed,empiiriliste nähtuste ning teoreetiliste mõistete seos alles selginebuurimuse käigus. Teooria mõisted pärast empiirilist andmekogumist. 3.Selgitage, milles seisnevad kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uurimismeetodite põhimõttelised erinevused. Kvalitatiivsed tuginevad pigem inimteadustest lähtuvale sotsioloogilisele paradigmale. Eesmärgiks mõista subjektide käitumist, tuua välja
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
7) Kaaluge küsimuste arvu ja järjestust. 8) Kontrollige sõnakasutust. (2004: 189190) Intervjuu on paindlik, kus saab andmekogumist vastavalt olukorrale ja vastajatele muuta. Intervjuu läbiviimine eeldab selle õppimist ja hoolikat kavandamist. Intervjueeritakse tavaliselt sellepärast, et uurida on vaja vähe inimesi, vastuseid soovitakse täpsustada, soovitakse põhjalikku teavet, soovitakse uurida raskeid või õrnu teemasid. Intervjuu liigitatakse: 1) Struktureeritud intervjuu ehk ankeetintervjuu. Abimaterjaliks on ankeet, mis teeb intervjuu läbiviimise lihtsaks. 2) Teemaintervjuu, kus intervjuu alateemad on teada. 3) Avatud intervjuu, kus alateemasid ei ole teada ning teemad võivad vestluse käigus muutuda. Ühe inimesega võidakse rääkida mitu korda. Vaatluse kaudu saadakse teada, mis tegelikult juhtub. Vaatluse eelis on see, et saadakse vahetut materjali, kuid selle saamine nõuab väga palju aega ning vaatleja kohalolek võib
Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused ....................................................................................................... 6 1.2.2. Internetimeedia .............................................................................................................. 7 1.2.3. Ajakirjandus ..................................................................
· müügi planeerimine, · statistika ja dokumentatsioon, · läbiviidavad turuuuringud ja turunduse infosüsteemi funktsioneerimise. 21. 22. 23. 24. 25. 26. Turundusjuhi roll ja ülesanded 27. ETTEVÕTTE SISESED 28. ETTEVÕTTE VÄLISED 29. Juhtimissüsteem ja meetmed 34. Toode 30. organisatsiooni üldine struktuur 35. planeerimine 31. turundusosakonna struktuur 36. uurimine 32. juhtimisstiil 37. arendamine 33. otsuste tegemise kord 38. testimine 39. teenindamine 40. Turundusega seotud personal 45. Turustamine 41. töökohtade arv 46. turustuskanali valik 42. olemasolev personal 47. kanali hindamine ja koordineerimine 43. personali turundusalane koolitus 48. transport 44
ostmisele. Sel hetkel on hea küsida tagasisidet tema otsustusprotsessi, müüja nõustamisoskuse ja toodete- teenuste kohta. Tagasisidet saab küsida kas kampaaniatena või jooksvalt. Tihti on kampaania korras inimesed rohkem nõus vastama, kui pidevalt kaebuste-ettepanekute raamatut täites. Kui kaebuste-ettepanekute raamat annab tagasiside tugevatest emotsioonidest: kirjutatakse siis, kui midagi oli väga hästi või väga halvasti, siis kampaania korras küsitluse käigus saab tagasiside ka keskmiste hinnangute kohta. Hea on küsida regulaarselt tagasisidet uute klientide esimeste muljete kohta. Nad võrdlevad meeleldi teenindust teiste ettevõtetega ja annavad häid ideid. Sama lugu on ka lahkunud klientide puhul tegeliku lahkumise põhjuse teadasaamisega. Tarbijakäitumise kolm karakteristikut, mida iga ettevõtja peab teadma: 3
ostmisele. Sel hetkel on hea küsida tagasisidet tema otsustusprotsessi, müüja nõustamisoskuse ja toodete- teenuste kohta. Tagasisidet saab küsida kas kampaaniatena või jooksvalt. Tihti on kampaania korras inimesed rohkem nõus vastama, kui pidevalt kaebuste-ettepanekute raamatut täites. Kui kaebuste-ettepanekute raamat annab tagasiside tugevatest emotsioonidest: kirjutatakse siis, kui midagi oli väga hästi või väga halvasti, siis kampaania korras küsitluse käigus saab tagasiside ka keskmiste hinnangute kohta. Hea on küsida regulaarselt tagasisidet uute klientide esimeste muljete kohta. Nad võrdlevad meeleldi teenindust teiste ettevõtetega ja annavad häid ideid. Sama lugu on ka lahkunud klientide puhul tegeliku lahkumise põhjuse teadasaamisega. Tarbijakäitumise kolm karakteristikut, mida iga ettevõtja peab teadma: 3
• Juhtumiuuring (case study) - uurimisstrateegia, mis keskendub mingi nähtuse uurimisele tema loomulikus keskkonnas; võib keskenduda ühele juhtumile (single case study) või mitmele juhtumile (multiple case study) – On eesmärgiks mõista, kuidas uuritav nähtus sõltub kontekstist ja kujundab konteksti: antud strateegiaga sobivad uurimisküsimused “kuidas” ja “miks” vormis. • Etnograafiline uuring (etnography) • Tegevusuuring (action research) Mis on Case Study? • Uurimine reaalses olukorras. Ebaselged piirid fenomeni ja konteksti vahel • Ajas muutuvad/dünaamilised olukorrad. • Sügav, avastuslik, detailne Ühe juhtumi uuring (single case study) • Juhtumiuuringu kavandamisel tuleb otsustada, kas kasutada ühe juhtumi uuringut (single case study) või mitmest juhtumi uuringut (multiple case study) • Ühe juhtumi uuring: suunatud ühe valitud juhtumi põhjalikule uurimisele
juhuslikult tekkinud protsesside tulemusi Muutujate kontrollimine - reeglina kontrollitakse muutujaid kas eksperimentaalse meetodi abil või „statistiliselt“ cross-case analüüsi alusel suure valimi või populatsiooni baasil Vajadus uurida asju, mida ei saa mõõta Mis juhtub tavaliselt, reaalsetes tingimustes, mitte eksperimendi ajal? Vajadus vaadelda seda, mis juhtub, mitte seda, mida arvavad juhtunust respondendid, kes vastavad struktureeritud küsimustiku või intervjuu ajal Vajadus võimaldada inimestel rääkida nii nagu nad ise seda sooviksid, kasutades oma sõnavara, et mõista nende enda perspektiivi Oht, et kvantifitseerimise käigus kaob keskse kontseptsiooni tähendus Arusaamine, et muutujate analüüsile keskendudes, kvant. uurimuses ignoreerib sotsiaalse tegelikkuse keerulist, juhuslikku ja kontekstist sõltuva iseloomu ja arusaama, et inimesed interpreteerides tegelikkuse, loovad seda, mitte ainult
Uurimistöö alused e. UT 18.09.2015, reede referaat - teiste inimeste mõtete edasiandmine refereerituna uurimsutöö - lisad referaadile lisaks ka enda osa NB! Uurimustöö ei ole referaat! Uurimistöö on mingi teema tutvustamine ja millegi uurimine. Uurimistöö aitab välja selgitada mingite nähtuste,objektide sisu ja toimimist ning annab ka väikese panuse üldiste küsimuste lahendamisele. Uurimistöö eesmärk, kasulikud oskused: Uute teadmiste saamine Aja planeerimine Info kogumise oskus Teadmiste kasutamine ja arendamine Kriitline lugemine ja info selekteerimine (Ettevalmistus kõrgkooliks) NB! Uurimistöö teema valitakse 11.klassi sügisel ning peab olema valmis
Tagasiside · Eesmärk on vahetada vajalikku informatsiooni ja veenduda, et asjadest on õigesti aru saadud ning saada vajalikku informatsiooni toimimise kohta, et vajadusel viia ellu parendusi. · Võimalused: Küsida Intervjuu Küsimustik paberil või veebis Arenguvestlused Uuringu läbiviimine · Uuringu eesmärgi püstitamine · Sihtgrupi määramine · Küsimustiku koostamine · Küsimustiku testimine · Küsimustiku läbiviimine · Küsitluse tulemuste kogumine · Tulemuste analüüsimine ja kokkuvõtete tegemine · Tulemuste tutvustamine Uuringu eesmärk · Uuring võib olla info kogumine ja analüüsimine otsuse tegemiseks · Uuringu eesmärgiks võib olla: - olukorra kirjeldamine, - käitumise põhjendamiseks, - käitumise prognoosimiseks. Uuringu hüpotees · Milline võiks olla uuringu tulemus · Kahe tunnuse omavahelise seose näitamine · Sõnastamine:
kavandamist. 2. Uurimisprotsessi etapid Teema valik ja ajakava koostamine. Teema valik võiks lähtuda paikkondlikult ja/või õppeprotsessis olulistest teemadest, arvestades õpilase huvisid ja võimeid. Teema tuleks lühidalt ja konkreetselt sõnastada, lai teemavaldkond kitsamalt piiritleda (valida alateema), et töö ei kujuneks õpilasele üle jõu käivaks. Põhikoolis tehtav uurimistöö võib olla kirjeldav uurimus, mitme nähtuse vaheliste seoste uurimine, probleemi põhjuste analüüsimine jms. Oluline on jälgida, et uurimuse asemel ei valmiks pelgalt referaat või materjalimapp, st et kindlasti tuleks sõnastada uurimuse põhiidee (põhiväide) ja jõuda järelduste, üldistusteni. Põhiidee sõnastamisel aitab õpilast nt väide: Ma tahan oma uurimistööga uurida seda, kas/kuidas/miks ... Töö planeerimine. Pärast teema valimist tuleks koostada ajakava. Kui on plaanis uurimise käigus kedagi intervjueerida, tuleb koostada küsitlusleht
suurusega ettevõtetel tuleb koguda infot teiste vahenditega. Väiksemate ettevõtete eelis on, et neil on sageli otsene kontakt tarbijatega. Tagasisidet saab küsida kas kampaaniatena või jooksvalt. Tihti on kampaania korras inimesed rohkem nõus vastama, kui pidevalt kaebuste-ettepanekute raamatut täites. Kui kaebuste-ettepanekute raamat annab tagasiside tugevatest emotsioonidest: kirjutatakse siis, kui midagi oli väga hästi või väga halvasti, siis kampaania korras küsitluse käigus saab tagasiside ka keskmiste hinnangute kohta. Hea on küsida regulaarselt tagasisidet uute klientide esimeste muljete kohta. Nad võrdlevad meeleldi teenindust teiste ettevõtetega ja annavad häid ideid. Sama lugu on ka lahkunud klientide puhul tegeliku lahkumise põhjuse teadasaamisega. Tarbijakäitumise kolm karakteristikut, mida iga ettevõtja peab teadma: kuidas kliendid hangivad ja kasutavad informatsiooni (kommunikatiivne käitumine);
a) avalduse b) cv või elulookirjelduse 4. Esimene kandidaatide valik e. Sõelumine saadetud dok. alus : a) sobimatud kandidaadid b) arvatavasti sobimatud c) sobivad kandidaadid 5. Sobimatutele kandidaatidele tehakse kohe äraütlemiskirjaga, telefoni kõne. 6. Sobivatele kandidaatidele tehakse kutse intervjuule (meili või telefoni teel). 7. Kandidaadid täidavad personaliotsingu ankeedi ja korraldavad intervjuu ( neid võib olla mitu. 8. Vajadusel korraldatakse testimine. 9. Vajadusel korraldatakse tasuta uuring (soovituste analüüs) 10. Lõppvestluse vahete juhiga, kes teeb pakkumise ( töölepingu punktide arutelu) 11. Saadetakse äraütlemiskirjad valituks mitteasutunud kandidaatidele. 12. Tööle vormistamine (tööleping jt dok.) 13. Uue töötaja adopteerimise jälgimine ja toetamine, mentori määramine. 3) Kutsed pidulikele vastuvõttudele.
Reklaamiõpetuse eksami küsimused ja vastused. 1.Mida tähendab mõiste reklaam? Termin reklaam tuleb ladinakeelsest sõnast reclamare, mis tähendab karjuma,vastu hüüdma. Reklaam-see on ideede, kaupade või teenuste mitteisiklik tutvustamine ja propaganda tellija ülesandel. Kasutatakse raadiot, televisiooni, ajalehti, müürilehti, postitatavaid prospekte, bussiplakateid, katalooge, tetamikke, programme, ringkirju jms. Reklaamitööd on samastatud tihtipeale kogu turundustegevusega. Tegelikult on reklaam vaid müügitoetuse üks meetmeid, kusjuures toetus on turunduse kui terviku osa. Reklaam võib olla suunatud tootele või tootjale. Tootereklaam on tootja või turustaja sõnum toote toetamiseks, millega tuuakse esile konkreetse toote omadused, funktsioonid, harud, eelised ja mud aspektid. Tootjareklaam loob soodsa pildi ettevõttest ja tema toodetest ning ei ole mõeldud mingi ühe toote müümiseks. Reklaam on marketingi ning promotsioonitegevuse üks osa, on kommunikatsioon n�
Lähenemine, mis lähtub pigem üksikutest juhtudest kui arvukast statistikast. Uurimused põhinevad nt intervjuudel, üksikjuhtude analüüsil. Ei looda nii suuri ja mastaapseid üldistusi see on rohkem kvantitatiivse uurimuse rida, mis hõlmab uurimisalustena suurt hulka objekte/uuritavaid. Kvalitatiivse uurimuse puhul pole nii jäika metodoloogiat. Teistelt: Arvuline erinevus. Sõnalise väljenduse roll. Uurija positsioon sisemine/väline. Tähenduste uurimine, analüüs. Uurija ei distantseeru andmestiku suhtes, vaid osaleb, tihti ka näost näkku. PS! Ei ole mitte uurimisobjektid, vaid uurimissubjektid. Miks uurida ühiskonda teaduslikult? Argielu tunnetamisel on puudused. · Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus · Teoreetiliste teadmiste puudumine · Süsteemsuse ja järjepidevuse puudumine suurim probleem! · Analüütilisuse puudumine · Emotsioonid! Sügav roll. Neidki uuritakse, aga see on teine tase.
M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uurimine. Selleks on tarvis natuke ühiskonda uurida, ühiskondasid kõrvutada. - Õigus kui sotsiaalne nähtus. Õigus areneb koos ühiskonnaga, õiguse areng ja ühiskonna areng peavad olema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
