Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Küsimused ontoloogia loengu kohta". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
descartes, ontoloogia, substants, platon, jagamatu, metafüüsika, idealistlik, reduktsionism, varjude, seintel, igavesed, muutlikud, arhetüübid, meenutamine, essentsialism, iseendale, substantsi, kappi, vastustest, herakleitos, puutusite, esseed, järgimine, tehnikad, suuta, heidegger, toetub, pettur, mõtleme, niikaua, mõistis, tajuda, puudutuseTegelikult olevad asjad on muutumatud ja igavesed. Tegelikult olevad asjad on tegelikult näivate asjade arhetüübid, milles nähtavad asjad imiteerivad oma arhetüüpe. Neid arhetüüpe on võimalik mõtlemise (meenutamise või siis taasmäletamise) teel näha. 3. Mis on essentsialism? Õpetus asjade olemusest endast, eeldades neilt eelnevat ontoloogilist staatust. Mis teeb asjast asja? Selle õpetusega jõuab vastuseni küsimusele "Mis see on?" 4. Mis on substants? Substants on olev asi, enesele ja enesekohaselt. 5. Selgitage Aristotelese substantsi-teooriat ühe näitega. Substants tekib (või kaob), siis kui mateeria võtab vormi (või kaotab selle). Näiteks maja tekib alles siis kui kokku panna tellised, puit, segu jne. 6. Millised on ja mida tähendavad küsimused oleva olemusest? Sõnastage mõni oleva olemust puudutav küsimus ja tooge näiteid võimalikest vastustest. Mis on olev
15. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumal on isiksus, inimeselaadne teadvusega olend, kes mõtleb enda peale ja selle peale mida ta teeb. Jumal eksisteerib teisel pool aega ja ruumi, ta on igavene. 3 teda iseloomustavat tunnust: kõikvõimsus, ülim tarkus, ülim headus. Jumal ei manipuleeri inimesega, ta teab ette tema saatust, inimese otsusi. Jumal= transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 16. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. Seda, mida pole olemas pole võimalik tõestada, kuid sellesse on võimalik uskuda. Jumala olemasolu kohta on kaks positsiooni- ateistlik ja kristlik. Ateistlikud seisukohad: · Ludwig Feuerbach- jõudis järeldusele, et jumala mõiste on olulises sõltuvuses inimese enda sõltuvuse ja hüljatuse tundega. Jumal lohutab neid karmis maailmas. · Voltaire- kui jumalat pole olemas siis tuleks ta välja mõelda, et elu oleks parem
oleva loomust. Sõnad on looduse enda poolt." Nimisõnad tähistavad olevate asjade loomust ning sellepärst on sõnad looduse enda poolt. Sofistid Sõnad on konventsioonid. Demokritos Sõnad on juhuse ja mitte looduse poolt. Ehk kõige tänapäevalikum. Sõnad on inimeste välja mõeldud konventsioonid. Keelel ja sõnadel pole maagilist seost olemustega. L. Wittgenstein Sõna tähendus seisneb tema kasutuses, tema rollis keelemängus . Platon, Aristoteles, Thomas Aquinas Essentia, asja olemus. Locke, Hume Korduvad tajuimpulsid ehk `ideed`. Locke "Sõna on sekundaarne sise-taju, mis meie mõtlemises tekib kui mingisugune hulk meeltest lähtuvaid taju-impulsse esinevad pidevalt üksteisega koos. Hume : ,,sõnad on tajude koopiad meie mõtlemises." J. Dewey Sõna tähendus on tegevus-harjumuste komplekt. Laua idee ei ole muud kui kõik need võimalused, kuidas inimene võib selle eseme suhtes, mida lauaks nimetatakse, käituda
3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek filosoofiasse puudub: me kas oleme juba sellega seotud või jääb see meile alatiseks võõraks. * Prantsuse filosoof René Descartes leidis, et tuleks absoluutselt kõik kahtluse alla seada ning kui sõelale jääb miskit, milles enam kahelda ei saa, siis saab alles alustada filosoofilise ülesehitusega. * Prantsuse filosoof Albert Camus’ seisukoht oli selline, et filosoofia algab absurditundest, millega seonduvad maailmast võõrandumine ja põhiküsimus: „Miks ma ei ole siiani sooritanud enesetappu?“. * Vene filosoof Bibihhini arvates algab filosoofia sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva
tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofiaga tuleks alustada lähtudes meeleolust: Aristoteles - Filosoofia algab imestusest "Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna paisatuna alati selle sees olnud või pole kunagi sellega seotud olnud. Descartes - Filosoofiaga tuleb alustada nii, et tuleb kahtluse alla seada kõik, milles kahelda saab ja seejärel vaadata, milles enam kahelda pole võimalik. Camus - Filosoofia algab absurdist, mis on olukord, kus tajume võõrandatust ümbritsevast, tajume, et see pole meie maailm. Bibihhin - Filosoofia algab sellest, kui meeleolu loob vaimule sobiva meelestatuse. 4.Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne
2. Kuidas on võimalik määratleda ilu? Shakespear loeb iluks midagi ebamaist, mis siit maailmast ei pärine, näiteks Julia ilu (Romeo ja Julias). Ilu on alati olnud mingi iha objekt. Eriti teiste ilu näiteks seks partneri ilu. On olemas kahte sorti ilu: objektiivne ilu ja subjektiivne ilu. Subjektiivse ilu all mõistetakse midagi sellist, mis kuulub vaatlejale. Objektiivset ilu kirjeldab kõige paremini Platon. Platoni jaoks tähendab ilu asjade omadust olla sarnane asjade arhetüüpidele. Nende kaudu näitavad nad ise ennast arhetüüpidena ehk presentsus teeb asju ilusaks. Ilusateks asjadeks loetakse ka asju, mis 6 matkivad kosmost. Kuna kosmos on harmooniline seega ilusad asjad on kõik harmoonilised. Ilus võib peituda ka matemaatikas ja numbrites kuna need on enamjaolt sümmeetrilised.
Seda nimetatakse potents'iks (lad. potentia võime, võimalikkus, suutlikkus) Liikumine - üleminek potentsist aktuaalsuseks. See üleminek eeldab alati põhjust, mis paneb ülemineku toime, s.t eeldab toimepõhjust. Aristoteles uurib oleva olemist, analüüsides muutusi, mis leiavad aset substantsidel. Liikumine ühest kohast teise on vaid üks sääraseid muutusi. Teised muutused käivad kvantiteedi (nt suurenema vähenema), kvaliteedi (nt haigestuma tervenema), suhete kohta, milles substants viibib (nt lähenema kaugenema) jne. Kõigis nendes muutustes muutub substantsi mõni määratlus, samas kui substants jääb iseenda suhtes samaks. - substants - iseseisev olemine, mis jääb muutustes püsima ja iseendaga võrdseks. - aktsidendid määratlused, mis substantsi juures muutuvad ja mida iseloomustab iseseisvusetu olemine. Nad " ei püsi iseendas", vaid on milleski muus, substantsis. Suhe aktsidentsi ja substantsi vahel on akti ja potentsi suhe:
Metafüüsika ja tema põhiprobleemid Metafüüsikaks nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste, mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala
Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus, Platoni uskumuse kohaselt püsiv ja hukkumatu. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Kuna teadmine pidi Sokratesel olema midagi kindlamat arvamusest ja teadmine põhines üldmõistetel, siis võib siit järeldada, et üldmõistete sisu peab olema püsiv ja muutumatu. Üldine on ainult mõteldav, mitte kogetav. Üldmõistete sisuks on asjade olemus, seda nimetas Platon ideeks Platoni vastus metafüüsika põhiküsimusele: olev tervenisti on idee
Kuidas elada hästi? 2. uusaegne(modernistlik) 18.saj tänapäev · Mis on õiglus? · Milline on õiglane tegu? · Kuidas käituda enese/teiste suhtes? Milline on hea elu? Mis on õnn? Praegusel aja hetkel vastates inimene tänavalt rikkus; asjad. Hea partner, maja, sotsiaalne tunnustus, naine jne. Defineerib asjade, hüvede läbi Platon & Aristoteles rikkused (sõbrad eelkõige, ideaalpartner, sotsiaalne tunnustus kõrgesti sündinud, tervis, sugulaste ja järeltulijate hea käekäik, välimus) Pop. Hedonism õnn peitub iha objektide poolt pakutavas naudingus Milles seisneb hea elu? Milles peitub õnn? Mikrokosmiline tasakaal rikkuste vahel(Platon&Aristoteles) eri hinge osadele suunatud allikad tasakaalus, ei domineeri teiste üle. Kui elu seisneb ainult seksis, on
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd
3) Ei saa vastata ühel ega teisel viisil = FILOSOOFILISED KÜSIMUSED. N: kui maailm oleks teistsugusena loodud, kas siis kukuks ka kivi allapoole? Saab ainult teoritiseerida. Filosoofia väärtus: Olemas 2 liiki väärtuseid: 1) Instrumentaalväärtused (N: tõukoer teistele näitamiseks) 2) Iseväärtused (N: krants armastus tõeline hinnatakse teda enda pärast) = FILOSOOFILINE VÄÄRTUS. Filosoofia distsipliinid: Eetika, metafüüsika, loogika, kunsti-, ajaloo-, religiooni-, teadus-, poliitika-, vaimu-, inimese-, keele-, filosoofiafilosoofia. 2. Objektiveeriv ja mitteobjektiveeriv mõtlemine. OBJEKTIVEERIV MITTEOBJEKTIVEERIV Täppisteadusele omane Filosoofiline mõtlemine Tehnoloogia Kosmoloogia Manipuleeriv Näeb seda, mis ON
Kõik inimesed meenutavad seda ideed, kuid ükski pole nii täisulik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud. Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise. Asjad meenutavad ideesid umbes nii, nagu varjud meenutavad tõelisi esemeid. Nad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad. Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega käega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Platon püüdis täiusliku ideede maailma ja ebatäiusliku materiaalse tegelikkuse suhteid käsitleda dialektiliselt. Ta väitis, et igas materiaalses asjas on osaliselt ja ajutiselt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine. Seetõttu on materiaalne maailm pideva tekkimise ja hävimise seisundis, seega olemise ja olematuse vahel püsivas olekus. Ideeõpetusele rajas Platon oma
suhtes õiglaselt 1. Mis on õnn? Erinevad eetilised koolkonnad: A)Populaarne hedonism arusaam selle kohta, mis on õnn ja hea elu. Õnn peitub iha objektide(need, mida me tahame) poolt pakutavas naudinguis. õnn selle arusaama järgi. Inimene tänavalt: ,,hea elu on see, kui ma saan asju, olukordi, mida soovin". Õnn, kui mingite asjade omamine hüved. N: palju raha, suur sotsiaalne tunnustus, maja, auto, suvila...:) Nii Platon kui Aristoteles panevad nimekirja rikkuse, sõbrad, populaarse partneri, sotsiaalse tunnustuse(austus teiste inimeste poolt), kõrgesse perekonda sündimise, tervise, atraktiivne välimus, sugulaste ja eriti laste hea käekäigu. Probleemid: 1) See õnnetunne on üsna mööduv nähtus 2)neid ihaobjekte tuleb targalt omada see, kel puudub teadmine raha kohta, ei suuda Tänu rahale õnnelikud olla. Sama on ka muude ihaobjektidega 2. Milles õnn peitub?
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine
Tunnetus, mis ühe või teise valdkonna kohta välja kujundatakse, peegeldab endas antud valdkonna karakteristikuid. Kuna ideed kujutavad endast nähtuste olemusi ja põhjuseid, siis on teadmine neist mõistagi niisugune teadmine nähtuste olemustest, mis seletab nähtusi põhjuslikult. Ainult selline kõnelemine, mis suudab nähtuse juures esile tuua olemuslikku ning anda sellele põhjuslikku seletust, võib Platoni käsituse kohaselt pretendeerida ranges mõttes teadmise staatusele. Platon iseloomustas ideid ühtsete, paljudele üksikutele nähtustele ühiste/üldiste olemustena, seetõttu on teadmine, mis käib ideede kohta, universaalne teadmine, st. see ütleb midagi mitte pelgalt mõne üksiku asja kohta kindlal ajal ja kohas, vaid fikseerib seda, mis kehtib kõigi antud liiki kuuluvate asjade kohta igalpool ja igal ajal. Nii nagu ideed on tekkimatud, hävimatud ja muutumatud, nii on ka teadmine nenda kohta paratamatu teadmine, st.
MEDITATSIOONID ESIMESEST FILOSOOFIAST , kus tõestatakse Jumala olemasolu ning erinevus inimese hinge ja keha vahel René Descartes Tõlkinud Andres Luure ESIMENE MEDITATSIOON Arvamustest, mida saab kahtluse alla seada. Märkasin juba mitu aastat tagasi, kui palju eksiarvamusi ma olen nooruses tõe pähe omaks võtnud ja kui kahtlane on kõik, mis ma nende peale hiljem olen ehitanud, ning taipasin, et kui ma tahan
Tegelikkust ei saa väänata ega sundida. Samuti näib mulle Herakleitose fragmentidest ka mõte, et tegelikkus ei ole iial harmooniline. Ka siis ei ole tegelikkus harmooniline, kui kõik ümberringi seda on. Selleks, et õiglus jalule seada, on vaja pidevalt võidelda. Ja üleüldse tekib kõik maaimas läbi võitluse. Tooksin võrdluse kohe sellega, et sellest hetkest, kui inimene enam ei omanda õppetunde ega õpi, on ta surnud. 1. Kuidas tõestab Descartes "mina" olemasolu ja millistele argumentidele see tõestus toetub? Descartes'i sõnul tõestab "mina" olemasolu mõttevõime. ("Mõtlen, järelikult olen olemas"). Kui mõttevõimet/mõtlemist ei ole, siis ei ole ka "mina" olemas. Millist rolli mängib selles tõestuses keha? Miks? Keha on selles tõestuses pettur, sest keha vajadused põhinevad 5 meele ajendil, mis on tegelikult petlikud ja valed. 3. Kas inimese "mina" on Descartes'i arvates ühtne ja jagamatu tervik või mitte? Miks?
(ideaalkeelefilosoofia Russell, Camap, varane Wittgenstein, tavakeelefilosoofia Austin, Ryle, hiline Wittgenstein), fenomenoloogia, pragmatism, marksism, (post)strukturalism, neotomism jne. Analüütiline filosoofia: mõistelise selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus, argumentide esitamine, hämarate teemada vältimine. FILOSOOFIA VALDKONNAD: teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia, keelefilosoofia ja loogika. prkatiline filosoofia poliitikafilosoofia Mis on riik? Milline on õige valitsemisvorm? eetika ehk moraalifilosoofia Mis on moraalselt õige käitumine? (N-eetika); Kas/mis tingimustel võib valetada? (N-eetika): Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? (M- eetika).
kilpkonn, lendav nool, lõigu poolitamine... Aforism Hegelilt: filosoofia uurib kõike, kuid siiski mitte päris kõike ses kõiges, vaid ainult kõige üldisemat. Martin Heidegger pidas väärtuslikumaks Sokratese-eelset mõtlemist. Sokratese-järgset filosoofiat (= metafüüsikat) iseloomustas ta kui olemise unustust. See filosoofia (= metafüüsika) lähtus olevast, orienteerus olevale ja läks mööda olemisest. Heidegger seadis eesmärgiks 1) ületada metafüüsika ja 2) hakata mõtlema lähtudes Dasein'ist (inimliku inimese olemisest). Metafüüsika mõtleb kategooriates. Need on kõige üldisemad mõisted, mis haaravad üksnes maailma väliseid aspekte. Heidegger püüdis tungida maailma sisemuse mõistmisse. Selleks tugines ta eksistentsiaalidele (näiteks ,,hool" (,,Sorge")). Eksistentsiaalid hõlmavad inimest ja tema elukogemust tervikuna. FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID
In täiuslikule jõusmine läbi jumalaarmastuse Meie tegevus on hea, kui see on armastuses jumala vastu. Teeb vahet käskude vahel, mis on absoluutsed. Gnoseoloogia Loomulik teadmine, meeltele Üleloomulik teadmine, ebaselge ka mõistusele kättesaamatu, vahendatud tunnetus Ilmutus katet kergitama Mõni seisukoht teol õige, filo väär ja vastupidi. Pole ratsionaalselt vaja teada, kuidas veel kõndida, tuleb lihtsalt uskuda Teoloogiline praktiline teadus eelkõige. Metafüüsika objetiks on olemine, mitte jumal. Met mingisugune jumala kui võimallikkusena, teol jõuab konkreetse ju. Olemine üldine mõiste, kõiki/e saame sellega väljendada. Selles ei ole teisi määratlusi. Igas asjas peale üldise, on olemas see miski. Individuaalsusel on roll. Individuaal on täiuslik ja looduse tegelik EM. Rajab tee renessanssile. Skotistid järgijad, eitasid kiriku õpetuse filosoofilise põhjendamise võimalikkusest. 2. Universaaliate küsimus keskaegses filosoofias
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena
Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia? Ontoloogia on olemisõpetus. Põhiküsimus: Mis on olemas? Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Et jõuda päris ontoloogiliste probleemideni, tuleb küsimuss Mis on olemas? täpsustada: Mis liiki asju on olemas? Millised on kõige üldisemad olemasolu liigid? Mis liiki asjad eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? Fundamentaalseteks küsimusteks peetakse näiteks neid, mis puudutavad järgmisi mõisteid: mina(peetakse silmas ego, Kas minu mõtlev vaim on olemas
Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene? (antropoloogiaküsimus).
Mis peaks tagama taju adekvaatsuse? 4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema mõttevabadus, ei saa uskuda kõike mis mütoloogias, asju tuleb vaadelda kriitiliselt. 3. Dünanism mõtte liikuvus
lendlen siia-sinna, tungin nii sügavale kui suudan, · Kui see on suunatud igavesele (ascendit), siis on kuid lõppu pole kusagil. Säärane jõud on mälul, see CARITAS. säärane jõud on sureliku inimese elul!" 10 R · Kui see on suunatud maisusele (descendit), siis on XVII,26 see CUPIDITAS. · Kuigi ka suured kreeka mõtlejad nagu Herakleitos · CARITAS JA CUPIDITAS ja Platon olid hinge sügavusi uurinud. Augustinust · Võrdlus Amor on nagu veeoja, mis juhituna aeda eristab neist suurem psühholoogiline teravus, muudab selle viljakaks (caritas). enesevaatluse kirglikus ja enesekriitika. · Kui seesama vesi valgub sihitult kloaaki, siis on · Selline avatus on kreeklastele võõras. see cupiditas.
Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – traditsiooni edasi kandmine ajaloo kaudu; traditsioonile vastanduteks mõistus(traditsiooni kriitiline hoiak). Kant kasutab sõna „mõistus“ erinevalt. Siin tähendab see, et inimtunnetuse võimete kogum – tuleb enda võimeid rakendada ja mitte vaadata, mida varasemad autorid on öelnud. Viimane vastandakse traditsiooniga. Esimene küsilause: kas niisugune asi nagu metafüüsika on üleüldse võimalik? Kas selline küsimus tähendab traditsiooni katkemist? Metafüüsikat on üle 2000 aasta arendatud ja see on väljakutsuv küsimus. Küsimuse esitamine on äkiline, sest sellega on nii kaua tegeletud. Küsimuse esitamine peab olema põhjendatud. Mis ajendab seda küsimust esitama? Ka sõna „metafüüsika“ kasutab erinevalt oma teoses, sest see võib tähendada erinevaid asju – vana traditsiooniline metafüüsika ja tulevane metafüüsika
Aga säilinud on teatavad ühised jooned ja hoiakud selle suhtes, kuidas filosoofiat teha ja mida seejuures taotleda. Iseloomulikud jooned: Mõistete selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus Argumentide esitamine Hämaramate teemade (eksistentsiaalne äng, eimiski jmt) ning mitmetähenduslikkuse vältimine 9. Filosoofia valdkonnad Tänapäeval üsna levinud jaotus: Teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia (philosphy of mind), keelefilosoofia ja loogika, teadusfilosoofia... Praktiline filosoofia poliitikafilosoofia, eetika, esteetika, õigusfilosoofia, haridusfilosoofia 10. Filosoofia üldised tunnused Üldisus Abstraktsus Kriitilisus, argumentatiivsus Mõistete selgitamine/analüüsimine 11. Abstraktsus: Bertrand Russell ,,Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide
transdistsiplinaarsed. Kuna meie reaalsus on mõjutatud meedia poolt, tegelikkus näib näilisest näilsem ja esteetika puudutab iga inimese igapäevaelu. Kunst on ainult üks osa esteetikast. Kunst mõjutab ka seda kuidas me reaalsust tajume. Kunste ei ole maailmast eraldatud, iseseisvus on näivus. Me võtame kunstiteoseid vastu alati mitmiktajuga ja arvestades selle sotsio-poliitilist konteksti, sest me ise oleme selle osad. 3). ……… (KÜSIMUS: Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles.) ANTIIKI ning Vana-Kreeka kultuuri peetakse läänemaise vaimukultuuri alustalaks ehk õhtumaise kultuuri hälliks. Kreeka ÜHISKONNAS oli (umb 4. saj eKr) maailma kohta arusaam, 4 et asjad ongi SUHTELISED ning näivad ja tõde pole olemas, ega pole mõtet ka seda taga ajada. Usk sellesse, et kunagi kaua aega tagasi olid kuldsed jumalate ajad, mitte pole head ajad
alguses? (esindajatest Thales, Pythagoras); Eelea koolkond, mis pööras eelkõige tähelepanu tõe ning tõelisuse otsingutele (Parmenides, Herakleitos); Sofistid, keda ei huvita mitte niivõrd tõde, vaid praktilisus, nad on skeptilised meelelise taju suhtes (Protagoras, Gorgias). Klassikalise perioodi suurmõtlejad: Sokrates, kes pühendus üksikisu uurimisele, leidis, et kõigel on oma eesmärk, oma mõte ja et tõde on siiski olemas; Platon, kes vaatleb maailma kui kaht dimensiooni: puhtad mõtted & nähtav maailm (on olemas eraldi puhaste ideede sfäär); Aristoteles, kes uurib esimesena olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. Hellenistliku perioodi hulka kuuluvad: stoikud, kes ülistasid looduspärast e mõistusepärast elulaadi; küünikud, kes pidasid tõelist tunnetust võimatuks, kahtlevad kõiges; epikuurlased, kes soovivad jõuda õnneliku ning häirimatu seisundini, vabastades hinge kannatustest.
Tänapäeva analüütiline filosoofia tegeleb ka paljude muude probleemidega, mitte ainult keelega. Analüütilise filosoofia iseloomulikud jooned: taotleb mõistelist selgust, väljenduste täpsust, loogilist rangust argumentide esitamine hämarate teemade (äng, eimiski) ja mitmetähenduslikkuse vältimine Filosoofia valdkonnad Tänapäeval põhiline jaotus: 1. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia – teadmine, uskumine metafüüsika – mis tüüpi asjad on olemas? võib haakuda teoreetilise füüsika küsimustega vaimufilosoofia – inimteadvuse ja psühholoogiaga seonduv, teadvuse ja aju vahekord, kas teadvus on iseseisev? keelefilosoofia – mis on tähendus? kuidas sõnad osutavad asjadele? loogika teadusfilosoofia 2.Praktiline filosoofia (võib nii nimetada mööndustega, sest on harva päris praktiline, pigem elulähedasemate valdkondade üle teoretiseerimine)
üldjoonteski kooskõlas teaduse tõdedega. Vastasel korral taandub arutlus targutamiseks, tüütuks ,,filosofeerimiseks". Kindlasti üha suuremat elujõudu koguvatena on kultuuri arengu suhteliselt hilises staadiumis tekkinud nt moe-, spordi-, reklaami- jm filosoofiad. Kui teaduses on uurimistöö vektor suunatud ettepoole, siis filosoofias on loomulik, et mingi aktuaalse probleemi lahendamisse kaasatakse filosoofiaajalooline arsenal. Platon, Aristoteles, Descartes, Locke, Kant, Hegel, Russell, Wittgenstein jt mõttekorüfeed pole vananenud, nad, täpsemalt nende pakutud lahendusskeemid peamises sisus vähemuutuvatele põhiküsimustele, on tänases filosoofias täisosalised. Filosofeerimine on permanentne dialoog inimkonna suurvaimudega. Filosoofia ajalool on oleviku filosofeerimise praktikas põhimõtteliselt suurem ja olulisem roll kui teaduse ajalool teaduslikus uurimistöös.
"See on metafüüsiline mõtteviis. 5. Lause Inimesed söövad plastiliili on loogilise positivismi kohaselt verifitseeritav ning seetõttu tunnetusliku mõttega. 6. Loogilise positivismi kohaselt võib lause mõttetus tuleneda kategooriaveast. Millises järgmises lauses on kategooriaviga? Kolme kauboi aritmeetiline keskmine on 3 7. Feyerabendi arvates annab teaduse ajalugu tunnistust, et ei leidu ühtegi reeglit või põhimõtet, mida teadlased poleks rikkunud. 8. Metafüüsika elimineerimiseks tunnetussfäärist on loogilise positivismi seisukohalt tarvis loogilise analüüsi tulemusel näidata, et metafüüsilistel teooriatel puudub tunnetuslik mõte 9. Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teadusesharv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. 10. See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt kaardilugemise puhul). 11
annaabi.ee 
