Igavikulised probleemid teostes ,,Protsess" ja ,,Kuristik rukkis" Kahe maailmakuulsa kirjaniku teosed kajastavad üldjoontes samu probleeme, kuid seda hoopis läbi vastandlike peategelaste. Franz Kafka ,,Protsess" toob lugejateni ambitsioonika, taibuka ja kompetentse tegelase K. ning Jerome David Salingeri teos ,,Kuristik rukkis" avab probleeme läbi noore puberteedi eas oleva poisi Holdeni Caulfieldi kaudu. Peategelased erinevad teineteisest nagu öö ja päev, kuid probleemid on meestel ometigi sarnased. Millised igihaljad probleemid läbivad antud teoseid? On lugematu arv inimesi, kes langevad sügavasse depressiooni, kui nad peavad langetama otsuseid, mis puudutavad nende tulevikku. Selline otsustamatus on tingitud teadmatusest antud probleemi suhtes. See probleem leiab laialdast käsitlust mõlema teose vältel. ,,Protsessis" seisab K
J.D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Romaani ,,Kuristik rukkis" minategelaseks on seitsmeteistkümneaastane nooruk Holden Caulfield, kes parandab parajasti oma tervist ühes raviasutuses ning jutustab loo, mis toimus temaga eelmiste jõulude paiku. Ta ei kavatse rääkida, milline oli ta lapsepõlv, ,,üldse kogu seda david copperfieldlikku jama". Ometi annab J. D. Salinger selle eituse kaudu vihje teemale, mis läbib kogu romaani. Nii on lapsepõlv üheks võtmeks, mille abil tõlgendada loos toimuvat, samuti võib arvata, et nimi Caulfield on tuletatud Charles Dickensi romaani peategelase David Copperfieldi nimest. Holden on halva õppeedukuse pärast välja visatud Pencey erakeskkoolist (ainuke positiivne hinne on tal kirjanduses, ta on kirjanduslikult andekas nagu paljud teised Salingeri tegelased)
Ta seadis kahtluse alla rittmeistri isaduse ja lõpuks kuulutas mehe vaimuhaigeks, viimane suri südamerabandusse. "Preili Julie" (1888) põhjendab tegelaste käitumist nende päritoluga, lõpplahendus on traagiline. Mõlemad näidendid on naturalistlikud. ,,Mäng tulega" perekonnaprobleemid. Vastabiellunute elu paistab kujunevat samasuguseks kui ,,isas". ,,Surmatants" perekonnaprobleemid. 25 aastat abielus olnud, 25 aastat vihanud. Isoleetirud saarel, teistega ei suhtle. 5. Maeterlincki sümbolistlik draama Kirjandusse tuli Maeterlinck 1889. aastal lüürikuna. Samal ajal kirjutas ta esimese draama "Printsess Maleine", mis algul ei äratanud mingit tähelepanu ja väikest tiraazi ei müüdud ära. Kuid peagi tuli ootamatu pööre. Maeterlincki kaasmaalane, tuntud luuletaja Georges Rodenbach saatis näidendi Mallarme`le ja tollelt omakorda sattus see mõjuvõimsa ning küünilise kriitiku Octave Mirebau kätte
Kuristik rukkis J. D. Salinger Holden käis Pencey koolis. Seda kooli peeti väga heaks ning arvatakse, et seal vormitakse poisse suurepärasteks. Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased. Nüüd, kui Holden tagasi oli vaatas ta jalgpallivõistlust, mis tema kooli väljakul toimus Saxon Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt, sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituriendid tohtisid oma tüdrukud sinna kaasa võtta.
Petersoni oodidele on iseloomulik: 1.ülev sõnastus 2.pikad laused 3.vabavärss 4.poeet on prohvet Pastoraal ehk karjaselaul-kirjutatud dialoogi vormis, sisaldavad Eestile omaseid motiive. Pastoraalides esineb algrütmi, korduse, parallelismi. ,,Ott ning Peedo" Luuletus ,,Mardi luteruse päeval" on luuletaja poeetiline testament-Peterson loodab, et pärast tema surma jäävad järele tema luuletused. Lisaks ,,Jaagu laul. Ta istub üksi mäe peal." 2.JEROME DAVID SALINGER "KURISTIK RUKKIS" Romaani tegevus toimub 1940ndate lõpus või 1950.aastate alguses. Raamatu peategelane on 16.aastane Holden Caulfield, kes pole millegagi rahul. Ta vihkab kõike ja kõiki, sealhulgas kooli, õpetajaid, klassikaaslasi ja maailma. Holden käis kallis erakoolis Penseys, kus ta visati välja, sest õppis halvasti. Seepärast ei julgenud ta koju minna ja kondas New Yorgis ringi. Ta otsis elu mõtet ja unistas paremast maailmast. Ta sooviks sai valvata järsu kuristikuga
Maret Nuttis. Nipernaadi astus tuppa ja küsis esimese asjana Mareti kohta. Nipernaadi pakkus Siimonile raha. Nipernaadi käitumisest võib järeldada, et ta ei suhtunud oma naisesse hästi. Maret küsis, kas ta Seeba kuninganna on saabunud ning Nipernaadi ütles, et teda hüüab ta ka raugaeas. Nipernaadi küsis, mis Maret pulmakingiks tahab (ta abiellub Jaanusega) ja tüdruk vastas, et kannelt, mille ta ka endale saab. Ja siis läks Nipernaadi koos oma naisega rongile. JEROME DAVID SALINGER ’’KURISTIK RUKKIS’’ Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer – ajalooõpetaja; D. B. – Holdeni vanem vend Robert Ackley – koolikaaslane Stradlater – Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe – Holdeni noorem õde Antolini – Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matši (ameerika jalgp.)
2004. aastal võitis Sass Henno raamat ,,Mina olin siin esimene arest ,,romaanivõistluse kui kõige noorem osaleja. Raamat ise ilmus 2005. Aastal, kirjastajaks Eesti Päevaleht. Raamat jutustab loo 17-aastasest Rassist igati korralike unistustega poisist. Tema unistuseks on minna ülikooli, õppida arstiks, kuid argipäev rebib Rassi julmalt maad ligi. Majanduslik kitsikus ja keerulised suhted lähedastega viivad poisi otsuseni siduda end äsja vanglast vabanenud Olariga. Olaril on kilode kaupa valget pulbrit ja vägivaldsed kombed. Sellest hoolimata paneb Rass oma venna Mõssaga peatselt käima väga eduka narkootikumide jaemüügi. Raha hakkab tulema rohkem, kui noormehed üldse unistada oskaksid, ja elu näitab Rassile korraks oma magusamat poolt. Edu lööb uustulnukatest kaupmeestel pea ringi käima ja omaenese särast pimestatuna otsustavad nad ette võtta ka mõne keerukama operatsiooni
Pöörati tähelepanu lihtinimese saatusele, rõhutati vastutust. Kasutati varasema realismi jutustavat laadi, kuid on modernismile omaste vormiotsingute sugemeid. Autor sündmustele otsest hinnangut ei anna (objektiveeriv jutustus). Näiteid on saksa kirjandusest (nobelist Günther Grass ,,Plekktrumm", ,,Kammeljas"; Heinrich Böll, Max Frisch) jm. 9 JEROME DAVID SALINGER (1919) Selle kirjanikepõlvkonna koondnimetuseks on the beat generation e "löödud põlvkond". Elust Jerome David Salinger sündis ja kasvas New Yorgis jõukas juudi-iiri perekonnas, tema isa töötas juustu ja singi importijana. Pärast õpinguid mitmes New Yorgi avalikus koolis pandi noor Salinger Valley Forge'i sõjaväeakadeemiasse, mille ta lõpetas 1936. aastal. Valley Forge'is kirjutas ta ka oma esimesed jutud, mis avaldati kooli ajakirjas. 1937
omade juurde tagasijõudes tundub see aga taas kauge mälestusena. Lõpuks on Paul viimane, kes nende rühmast veel elus on. Ta üritab veel päästa ka oma sõpra Kaczinsky't, kes juhusliku mürsukillu tõttu surma saab. Paul sureb päeval, mil loodetakse juba rahu ning päev võetakse kokku sõnadega läänerindel muutuseta... III PILET 1. Inimese loomine erinevates piirkondades kes loob, millest loo, kuidas loob ja miks loob (3 omal valikul) 2. Salinger ,,Kuristik rukkis" - probleemistik, teose aegumatus; peategelase olemusjooni, väärtuste kriis. Vastused: · Egiptus: Ra pisaratest tekivad inimesed India: Sündis Visnu nabast lootuseõiena, hooletu Brahma pillas oma tütart taga ajades seemne maapinnale ja sellest kasvasid esimene mees ja naine, Brahma lõi inimesed oma kehaosade kaudu- peast, käsivartest, puusadest ja jalgadest Hiina: Jumalanna Nuwa tunneb end üksi, voolib savist inimesi, annab
Ontogenees on bioloogiline, vastandina on sotsiaalne areng. Sotsiaalne areng - keskkondlike mõjude poolt määratletud areng. Arengu alatüübid: * füüsiline areng - kirjeldab erinevate kehastruktuuride küpsemist (kasv, pikkus, hambad, jne) * motoorne areng - motoorsete oskuste progresseeruv omandamine (roomamine, kõndimine, kirjutamine) * kognitiivne areng - intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, mõtlemine, jne) * sotsiaalne areng - muutused viisides kuidas suheldakse teistega (näiteks terve päev teistega suhtlemine nelja-aastasena) Järgmine teema Arengu periodiseerimine. Lai jaotus. I käsitlus: 1) imik (vastsündinu - 1a), 2) väikelaps (1-3a), 3) mudilane (3-5a), 4) koolieelik (6-7a) 5) noorem kooliiga (7-11/12a), 6) murdeiga (11/12 - 13/14a), 7) nooruk (14/15 - 18a), 8) noorus (18-25a), 9) I küpsusiga (25-36a), 10) II küpsusiga (36-55), 11) 55-... vanadus
psühhiaatriahaigla värvikas tegelaskond. Andeka ja populaarse vaimuinimese allakäigulugu. Viimaseks leheküljeks on minategelane jõudnud äratundmisele, et "jumalad peavad olema, ja nad peavad kodus olema, alati kodus olema." 6. "Ja kõik on kuhugi teel" (1974, trükiarv 32 000) Ühe provintsigümnaasiumi abituriendid vastuolulistes sõja ja okupatsioonioludes. Üksikasjalisemalt kirjeldatakse viie poisi käekäiku aastatel 1939 1950. Golden Five, nagu viisik end ise kutsub, käib selle aja jooksul läbi väga erinevaid radu; 1950. aastaks on neist järele jäänud vaid üks lapsena invaliidistunud Hendrik, kellest raamatu lõpus on saanud õpetaja. Metsavahi poeg Paul langeb bandiitide kuuli läbi, jaamaülema poeg Peeter saab otsa Pitka kompaniis, advokaadi poeg Heiti sureb omaenda kaaslaste käe
Tartu Erakool Hanna-Stina Tamm 8. klass NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU NOORSOOROMAANIDES Uurimistöö Juhendaja Merle Pindmaa Tartu 2013 1 SISUKORD 1. Murdeea probleemid...................................................................................................1 2. Helga Nõu elulugu......................................................................................................3 3. Kuues sõrm.................................................................................................................5 4. Pea suu......................................................................................................................10 5. Küsitlus õpilaste seas................................................................................................14 6. Kokkuvõte.......................................................................................
EWst. Selle pildi juurde kuuluvad ka mitmesugused ajaloolised isikud ja nende puhul samamoodi asetatakse nad neile kinnistunud olukordadesse, mida rahvas kõige enam teab. See võte, mida Kivirähk kasutab, võiks kõige lihtsamal moel nimetada liialdamiseks. See muudabki selle ajalookäsitluse nö pingevabamaks ja vabastab ta kannatuse koormast. Kaheldamatult on tegemist tõsiste sündmustega, mis tõid palju kannatusi eesti rahvale, kuid neid jutte lugedes võib nendest mingit lõbu tunda. Igaljuhul on tegemist sellise huumoritraditsiooniga, mida Eestis seni tunduvalt vähem kasutati see oli jõhkram, teravam, absurdsem, sürrealistlikum, seotud musta huumoriga. Need lood tõukuvad ka minigtest teistest kultuuris ringlevatest tekstides, imagodest või filmidest. Ennekõike rahvakultuuris ringlevatest materjalidest. Seal ühendatakse täiesti erineva tasandi märgid, isikud, protsessid. Näiteks paneb ta Poola allveelaeva juhiks
justkui "päästikuna"? Ma ei tea. Ma olen veetnud unetuid öid mõeldes neile juhtumitele. Isegi FBI on mind selle raamatu suhtes küsitlenud. Üks psühholoog ütles: "See raamat ei ole kõndinud klassi ega kedagi maha lasknud," ja see trööstib mind, kuid keegi siiski mõtleb - peab mõtlema -, et see eu saa olla kogu tõde. Mis mind veel rohkem trööstib, on teadmine, et romaan ei olnud kirjutatud halval eesmärgil, kuigi ta oli kirjutatud rahutu kaheksateistkümneaastase poisi poolt, kes tundub mulle nüüüd võõrana; see poiss/mees oli midagi Kingi ja Bachmani veider (ehk isegi ohtlik) hübriid nendest kahest. Nagu paljudel inimesetel, kahtlustan ma, on ka mul raskusi oma teismelise aastaid meenutada - see on nagu meenutada vestlusi kellegiga, kui ise olid palavikus - kuid ühte ma mäletan, seda et raev, õudus ja "sakiline" huumor (mitte vaimukas, naljakas värk The Rage's on väga kaugel
Äkki märkab ta, et surmakuulutuste seas on ka Gunnar Saagi nimi. Joonas tunneb end ta surmas süüdi. Ta arvab, et ka Gunnar oli seal majas. Õnneks järgmine päev ütleb õpetaja Piilman, et Joonas saab ka Rootsi minna ja, et Gunnar põdes leukeemiat ning oleks nagunii varem või hiljem surnud. Joonas oleks hea meelega koha Gunnarile andnud, kui oleks teadnud, et ta põeb leukeemiat. Rootsis pidid nad kaua sõitma, kuni lõpuks kohale jõudsid. Joonas pandi mingi Niklase nimelise poisi juurde elama. Joonase arust oli see pere täiesti ebanormaalne. Niklas mängis päevad otsa ainult malet, Niklase isa kasvatas kurke ja Niklase ema oli lihtsalt imelik. Näiteks esimesel õhtul hakkas Niklase ema Joonase peas tuhnima, et ega tal kirpe peas pole. Muidugi sai Joonas selle peale ülivihaseks. Ühel päeval mindi kunagisse hõbedakaevandusse. Evelin vaatas kogu aeg, et Liana ja Joonas kusagile ei kaoks. Kui Evelin ühel hetkel mitte kuskil neid enam ei näinud, põgenes ta metsa.
,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima. Küsib perekonnalt toetust, et näha välja rikas ja piisavalt sulanduda kõrgklassi. Ta oli noor, meeldiv ja libeda ke
Häält" trükkinud Holger Pukk. Holger töötas siis "Sädeme" toimetuses. Siitpeale algas Harri 10 koostöö "Sädeme", "Tähekese" ja hiljem "Pioneeri" toimetusega, sest teine kooli- ja klassivend "Kommest" - Manivald Kesamaa - oli seal ametis. Kujunes tutvus ning koostöö kirjastuse ,,Eesti Raamat'' toimetaja Helle Michelsoniga, kirjanike Jaan Rummo, Heljo Männi ja teistega. Nendelt sai Jõgisalu õhutust ka oma esimeste raamatute kokkupanemiseks. Kuna koolitöö kõrvalt oli raske leida aega kirjutamiseks, tuli valida, kumma juurde jääda. Harri Jõgisalu otsustas kirjutamise kasuks ja 1978. aastal loobus õpetajatööst ning lahkus koolist. Kihnumua Harri (www.sirp.ee/?issue=3170) 11 2. LOOMING
natuke oli ise kuulnud ja rääkis siis seda. Mehed tast lugu ei pidanud, kuid naised olid väga temasse kiindunud (kauni hääle pärast). Nii ta siis võrgutaski naisi, meelitas mõned voodissegi, mille peale mehed ja isad väga kurjaks said. Seepeale läinud üks Karvik maad kuulama ja sai teada, et pastor oli hoopis petis. Külainimesed said väga kurjaks ja tahtsid kirikuhärra üles puua. Viimase õnn, et pakku pääses. Kord tulid rootslased külla ja tahtsid nekrute, siis viidi koos teistega kaasa ka Siim. Ühes mõisas, kus rootslased öömajale jäid, said nekrutid põgenema. Kõik selle tõttu, et rootslased hakkasid jooma ja mõisameestega tülitsema, siis kaklesid rootslased ja mõisamehed ja keegi suutis kogemata mõisa põlema panna. Kogu selle segaduse ajal suutsid nekrutid põgeneda. Hiljem tapsid rootsalsed kõik mõisamehed, et varjata oma süüd selles, et mõis maha põles ja nekrutid põgenema said. Siim, kes liikus koos paari mehega, teadis enam-vähem kuspool ta
kus teisi inimesi väga vaja ei ole. Nad võivad keskenduda elutu mateeria või loomade poole. Lapsevanemana on skisoidsed inimesed kauged oma lastest. Nad ei lase last samamoodi endale ligi nagu teisi inimesi. Mida vanemaks see laps saab, seda enam kipub skisoidne inimene oma tundeid peitma. Tihti nad peidavad oma tundeid pilkava iroonia taha. Lastele on see raske. Elukutsetest eelistavad nad neid ameteid, kus on lähedasi suhteid teistega vähem. Nad on rohkem uurijad kui terapeudid. Teooria sobib neile rohkem kui praktika. Poliitikas on nad äärmuslikud. On kaks võimalust: kas nad on radikaalsed revolutsionäärid või neid ei huvita poliitika üldse. Kunsti valdkond on samuti sagedane seda tüüpi inimeste pärusmaa. Neile on omane abstraktne üldistav suund, kus nad oma keerukaid siseomadusi püüavad sümbolistlikult esitada. Tänu oma teravale tähelepanuvõimele, on nad tihti ka head satiirikud ja karikaristid
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö
Huvi soolise ja isiksuse tahkude vastu. 2 kriisi. Esimene on suhete kriis, mässamine. Märgatakse vanemate puudusi, üks identiteet vahetatakse teise vastu, nõuab distantsi vanematest, Teises kriiisis läbitakse uuest eelnevad etapid, luuakse uus mina, leitakse koht kui ei kogeta piisavalt rolle, ei olda rahul. Keeruline ajastu takistab. 6) 18 30 aastat, intiimsus ja isoleeritus. Luuakse lähedasi suhteid teistega, väärtustatakse mõistet ,,meie", tehakse ühistegevust. Kui egoistlikke huve ei suudeta allutada, tekib eraldatus. Partnerite identiteedid peavad üksteist täiendama. 7) 30 65 aastat, generatiivsus ja stagnatsioon. Panustatakse perekonda, töösse, ollakse vajalikud. Kasutusetunde puhul tekib stagnatsioon. 8) 65+ aastat, minaterviklikkus ja lootusetus, ahastus. Aktsepteeritakse valikuid, võetakse vastutus elu ees
Tegelasi · Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees · Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet · Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline · Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti · Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal ka
tekstiga üsna julgelt ümber käidud ja eesti lastekirjanik on välismaiselt originaalilt võtnud vaid idee, luues selle põhjal täiesti arvestatava teksti. (Tarrend 2005: 32). Viimatinimetatud loomingutüübi näiteks võib tuua Leelo Tungla ja kirjastuse Kirilill 6 koostöö, mis tekitab segadust ka eesti lastekirjanduse statistikas, sest Tungal on kataloogides märgitud välismaise pildiraamatu teksti autoriks, mitte tõlkijaks. Eesti lastekirjanduse aastanimestikes on need tekstid paigutatud seepärast algupärase lastekirjanduse ridadesse. Sel sajandil võib aasta-aastalt näha algupärandite osakaalu suurenemist. Sooja vastuvõttu leiab iga kodumaine lasteraamat. 1.2. Intertekstuaalsus Intertekstuaalsus on tekstide omadus suhestuda teiste tekstidega, võõraste tekstide olemasolu tekstis. Tänapäeval räägitakse intertekstuaalsetest suhetest ka
Selline mees, kellel on väga tugev anima, muutub väga emotsionaalseks ja sentimentaalseks. See ema projektsioon on maha võetud ainult siis, kui see anima ei esine ainult ema kujundina, vaid ka muude naiselikkuse vormide läbi (armastatu, tütar, õde vms). Kui 70-aastane professor jookseb oma kaasa juurest ära noore kauni lauljatariga, siis on temast anima võitu saanud. Ideaali kujutis liigub ajas vastupidiselt. Mida vanemaks ta saab, seda nooremaks kujutis muutub. Poisi jaoks on ideaal ema (vanem naine), vanema mehe jaoks juba noorem neiu. Kui anima mehe üle valitseb on ta kapriisne, tujukas, emotsioonide pundar, hea intuitsiooniga, irratsionaalne, müstiline. Animus ehk mehelikkuse alge naises armastab ennast projetseerida igat sorti kangelastele. Kui animus valitseb naise üle, siis resultaadiks on ratsionalism (mõistu ainus tõese teadmise allikas), võimukus, jõulisus
tema kui väiksem pidi alatasa oma suurema kaaslase pilli järgi tantsima. Elu on aga õiglane ja ühel päeval avanes Väiksel Peetrikesel võimalus kõikide koerustükkide eest tasuda. Heljo Mänd Koer taskus Illustreerinud AnneLinnamägi, TEA Kirjastus(esim trükk 1967) 17 Kes on Nässu? Ühe väikese Taavi-nimelise poisi suur sõber, tilluke vahtkummist kutsu. Suur sõber ei peagi alati kasvult suur olema, sest sõpruses kasv ei loe. Sõpruses loevad ühesugused soovid, ühised mängud ja ühtehoidmine. Aga mängudes on Nässu ja Taavi lahutamatud. Sellisest kindlast sõprusest jutustabki „Koer taskus”. Raamat on mitmele põlvkonnale armsaks saanud. 18 Metsalilled
Sadistlikud tendentsid kipuvad avalduma, vaid siis kui nad on mingil määral lubatud. -) Destruktivist ehk hävitaja inimene, kes püüab jõuetusest vabaneda läbi maailma hävitamise. Tihtipeale on seesugune käitumine põhjustatud läbi selle, et on pidanud väiksena olema pidevas kaitse seisundis ning on õppinud, et parim kaitse on rünnak. -) Konformist massi inimene ehk inimene, kes eelistab põgeneda tugevasse massi ning on nõus loobuma oma väärtustest, et olla teistega sarnane. Karen Horney * Elas 1885-1952 üks tuntumaid naispsühholooge, kes sündis Hamburgist, Saksamaal ja kelle isa oli meremees, kes võttis teda kaasa mitmetele pikkadele reisidele. * Berlinis õppis meditsiini ja asus tegelema psühhoanalüüsiga. * Võib pidada ka esimeseks feministlikuks psühholoogiks. * 1930 aastatel emigreerus Ameerikasse, sest oli rahvuselt juut. * Oli usin Freudi pooldaja ning kuni Freudi surmaga pooldas Freudi väga, pärast Freudi
Mida aeg edasi seda enam Hannes mõistis millise vea ta oli sellega teinud. Teose lõpus hakkab Hannes koos elama Taaliga. Just sellesama rannarahvas peituva vabaduse tungi pärast. Mina arvamus Mulle meeldis raamatus probleemide käsitlus. Vahel tundus nagu oleks need võetud minu enda elust. Järelikult on olnud probleemid mida teos käsitleb pikka aega ja arvatavasti ei kao need ka tulevikus. Sellest hoolimata tundus raamatu ülesehitus suhteliselt igav. Seda lugedes ei tekkinud soovi saada teada mis edasi saab. Pigem ootasin kuna mu silmade ette jõuab lõpulehekülg. Raamatu soovitajaks ma kindlasti ei ole. Kuigi, kes hirmsasti midagi lugeda tahab võib selle raamatu järele ju sirutada. Ise ma eelistan pigem koomilisi raamatuid. Nagu näiteks ,,Rehepapp" (Kivirähk). Selle raamatu lugesin ma juba kümnendas klassis läbi ning emotsioone jätkub temast siiamaani. ,,Õitsev Meri" seda teha ei suutnud. 9 5
See selgub Jaan Tättegi eestpoolt tuttavast mõttest. Tegelikult leiab pikemaid ja lühemaid sõnumeid kõikjalt: klassitahvlilt, seintelt, reklaamplakatitelt, oma töölaualt, ajalehest, ajakirjast, raamatutest rääkimata. Inimesed mõtlevad, küllap on need mõtted erinevad, põnevad kindlasti. Huvitav on mõelda, kui palju teoseid saaks, kui panna kirja kõik inimeste mõtted. Päris salajasi mõtteid pole sobilik ehk küll raamatusse panna, aga need ilusamad, kirkamad. Kui hea on teistega oma mõtteid jagada. Ja samuti on hea lugeda teiste mõtteid. Samas saame mõtted tekstist, sest tekst on avatud ja pakub palju mänguruumi. Kindlasti on kirjandus loomult dialoog: olemasoluks on vaja lugeja ja teksti kahekõnet. Romantismikirjanik Victor Hugo on öelnud: ,,Targad inimesed ammutavad eluhädades lohutust raamatutest." 14 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE
Anima ideaal projektseerub emasse, aga hiljem igasse naisesse, kes äratab mehes tugevaid tundeid (nii positiivsed kui negatiivsed tunded). Kui see jääb üle kandmata, siis hakkab mees oma elukaaslast võtma ema aseainena. Selline mees, kellel on väga tugev anima, muutub väga emotsionaalseks ja sentimentaalseks. Ideaali kujutis liigub ajas vastupidiselt. Mida vanemaks inimene saab, seda nooremaks kujutis muutub. Poisi jaoks on ideaal ema (vanem naine), vanema mehe jaoks juba noorem neiu. Kui anima mehe üle valitseb on ta kapriisne, tujukas, emotsioonide pundar, hea intuitsiooniga, irratsionaalne, müstiline. b. Animus ehk mehelikkuse alge naises armastab ennast projektseerida igat sorti kangelastele. Kui animus valitseb naise üle, siis resultaadiks on ratsionalism, võimukus, jõulisus
Teised organit püüavad vähemväärtuslikku organit kompenseerida. Tugev alaväärsus kompleks on halb, sest see pidurdab isiksuse arengut. Kui kompleks on mõõdukas siis see on isiksust arendav. Püüdlus üleolekule räägib agressiivsuse ja võimuvõitlusest. Kui in on agr., siis in näitab initsiatiivi mingi takistuse ületamiseks. Agressiivsus võimutahtena. Soov kontrollida olukorda võib-olla nii pos kui neg. Pos: hõlmab ühiskondlikud huvid. teistega arvestamine, oskuste, võimete arendamine. Neg: isiklik üleolek, teiste üle võimutsemine. Elueesmärk Kohastumine keskkonnaga pole piisav. Seetõttu in loob täpsema elu eesmärgi. Eesmärk pole mitte midagi selget. Kaitse abituse eest, võivad olla ebarealistlikud, liialdatud kui alaväärsustunne on v.tugev. Eesmärgid kindlustavad suuna meie tegutsemiseks. In iseloom pole kaasasündinud. Iseloomujooned kujunevad
Teised organit püüavad vähemväärtuslikku organit kompenseerida. Tugev alaväärsus kompleks on halb, sest see pidurdab isiksuse arengut. Kui kompleks on mõõdukas siis see on isiksust arendav. Püüdlus üleolekule räägib agressiivsuse ja võimuvõitlusest. Kui in on agr., siis in näitab initsiatiivi mingi takistuse ületamiseks. Agressiivsus võimutahtena. Soov kontrollida olukorda võib-olla nii pos kui neg. Pos: hõlmab ühiskondlikud huvid. teistega arvestamine, oskuste, võimete arendamine. Neg: isiklik üleolek, teiste üle võimutsemine. Elueesmärk Kohastumine keskkonnaga pole piisav. Seetõttu in loob täpsema elu eesmärgi. Eesmärk pole mitte midagi selget. Kaitse abituse eest, võivad olla ebarealistlikud, liialdatud kui alaväärsustunne on v.tugev. Eesmärgid kindlustavad suuna meie tegutsemiseks. In iseloom pole kaasasündinud. Iseloomujooned kujunevad
Kohtudes nad siiski üksteise vastu päris viisakad ei olnud. See oli tingitud mõlema uhkusest. Niidal sellepärast, et ta käis linnas koolis ja Hannes püüdis olla niisama uhke ja näidada tüdrukule, et ka tema on väikeses külas väga hästi hakkama saanud. Külas elas ka tüdruk Taali, kes oli väga hea ja tagasihoidliku iseloomuga. Ta ei meeldinud minule alguses. Just sellepärast, et ma lootsin ja ootasin, et Hannes ja Niida abielluvad ja hakkavad poisi unistuste kodus elama, milleks oli rannaäärne kollane maja. Mulle tundus, et Taali rikub nende vahelise suhte ära ja tungib nö nende vahele. Selline arvamus on minul vist tingitud liiga palju seebiooperite vaatamisest. Mida aeg edasi, seda rohkem läksid peategelase mõtted tüdrukute peale. Üsna tihti toimus peod, kus käidi tantsimas ja ringmänge mängimas. Hannes veetis enamus sellest ajast mereääres. Kuid tihti ta ka tantsis. Kord Niida ja kord Taaliga.
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
