Leidsid 32 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kurgi kasvatamine avamaal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kurgi, kurk, avamaa, avamaal, katteloor, väetisi, kurki, väetamine, kurgil, õhutemperatuur, mullad, rooma, sordid, katmikala, juurestik, õied, kurgid, eelviljad, nõudlik, istikud, seeme, istutamine, kasutamisel, kasvatamisel, hommiku, kasvatamine, kasvatatava, esivanemad, viitavad, kreekasse, aladele, eeldatavasti, viitab, kurgis, tärklist, happeidSügisel tekib sinna Juurestik tugev pea ajal rohkem liivsavi või saviliiv mullad Anum, ämber, peenar, vagu siis pidurdub vee mitu väikest pead Valge peakapsas, punane Liigniiskus paha Palju niiskust Katteloor külma ja aurustumine Hilised august, September peakapsas, kähar peakapsas Valgusnõudlik Neutraalsed mullad kahjurite eest kaitseks Kõplamine (umbrohu ja Säilita keldris või hapenda Seemed säilivad 4-5 aastat Umbrohi kitkuda kohe Eelviljadeks köögiviljad nt. Varased tihedalt, hilised mullakorba vastu)
või tumeroheline värviga, kõrge kasvuga roheline, valgete või lillakate õitega liblikõied, roniv vorm rohelised, paljud sordid punakad või punased, dekoratiivsed on lehed ning õisik kollane nende värvus lehed rohelised, õisik valkjas kerajas õisik, ruljad lehed lehed moodustavad rohelised tihedad mättakesed, dekoratiivsed roheline, õied roosakas- on ka poolkerajad tihedad või lillakaspunased õisikud kerajas õisik, tugevad laiad sinakasrohelised lehed, lehed, mis muutuvad valkjad või roosakad õied sügisel sinakamaks roheline, valkjad õied kerajad õisikud Dekoratiivsuseks lopsakad roheline, punane, õied lehed ja tugevad lihakad kollakasvalged värvilised varred roheline kollaste õitega kollased õisikud
KT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel.
300-2000 tonni. Peamiselt on porgandit meile sisse toodud Hollandist ja Poolast. Porgandi eksport on olnud meil väike, tavaliselt 30-60 tonni aastas ning peamiselt on porgandit müüdud Lätti. (3) Botaaniline iseloomustus Söögiporgand ehk aedporgand kuulub sarikaliste sugukonda. Porgand on kaheaastane taim. Esimesel aastal kasvatab lehekodariku ja juurvilja, teisel aastal kasvavad mulda istutatud porgandil kõrged ja tugevasti hargnenud varred, millel arenevad õied ja valmivad seemned. Õisik on liitsarikas, õied väikesed, valged ning risttolmnevad putukate abil. Vili koosneb kahest lamedast ovaalsest seemnest, mis üksteisest kergesti eralduvad. Porgandiseeme on tugeva spetsiifilise lõhnaga, sest sisaldab eeterlikke õlisid. Välispind on kaetud tihedalt ogadega, nende abil haakuvad seemned üksteise külge. Ogad tuleb ära hõõruda, selleks kasutavad porgandiseemne tootjad erilisi hõõrumismasinaid.
CO2 puuduses väheneb taimede fotosünteesi (FS) intensiivsus Hapnikku toodetakse fotosünteesiprotsessis valguse käes pidevalt juurde ja praeguseks hetkeks ei ole selle puudust veel märgata. Küll aga võib hapnikupuudus tekkida mullas, kui mullapoorid on veega täitunud. Regulaarne mulla kobestamine ja kooriku purustamine õhustab ja soojendab mulda, kerge lõimisega mullad on õhurikkamad. Õhuniiskus. Erinevatel köögiviljadel on erinevad nõuded õhuniiskuse suhtes. Kurk, kapsas ja mõned lehtköögiviljad - nende optimaalne relatiivne niiskus on 75...90%, porgandil, peedil, tomatil, paprikal, aedoal - mõõdukas 60...75%, arbuusil, melonil 50...60%. Kõrge õhuniiskuse korral moodustuvad pehmemad taimekoed ja teatud juhtudel on ka maitset mõjutavate ainete sisaldus on madalam. Reeglina on väga kõrge õhuniiskuse korral toote kvaliteet ja säilivus halvem. Kuivas õhus kasvavad tugevakoelised taimed, paksemate, väiksemate ja veepuudusele
koosneva kestaga · Vilja pind on sile, värvuselt rohekashall, mustjas · Lehed paiknevad mitmekaupa varresõlmedel · Lehed on sõrmjagused · Emastaimede lehed on suuremad, rohkem jagunenud Kanepivars · Alaosas ja ladvas vars ümmargune, keskel hulknurkne · Vars on seest kogu pikkuses õõnes · Pinnalt kare, kaetud karvadega · Pikkus 1 - 4 m · Diameeter kuni 30 mm · Vars koosneb 3-10 sõlmevahest · Sõlmevahed 5 kuni 40 cm · Sõlmekohtades on kiud nõrgem Kanepi õied · Isasõied väikesed kobarad peavarre ja pöörise harude ladvaosade ümber · Õis rohekaskollaste kroonlehtedega , õitseb ühe päeva, kogu taime õied 15 25 päeva · Pärast õitsemist õied kuivavad · Emasõied tihedad nutikujulised kobarad · Väike õis on värvuselt roheline · Kõik emastaime õied õitsevad 15- 30 päeva · Õitsemine algab õisikus alt ja suundub ülespoole Tähtsamad kanepi tüübid: harilik, india ja metsik
Räpina Aianduskool Mustika istanduse rajamine Räpina 2009 Sisukord Mustikas- Vaccinium Mustika iseloomustus Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega heitlehine kääbuspõõsas. Lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied rohekasvalged, roosaka varjundiga, urnjad, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehtede kaenlas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Tavaline kogu Eestis. Mustikas on kõrge väärtusega marjataim. Tema tumesinised marjad on meeldiva magusa maitsega. Sisaldavad suhkruid (5-7%), pektiinaineid, orgaanilisi happeid (õun- ja sidrunhapet 1%), parkaineid (7%) pürokatehhiinide rühmast. Küllaldaselt on ka väärtuslikke vitamiine: C- vitamiini, karotiini, PP-vitamiini, B2- ja B1-vitamiini. Lehed sisa
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Eestis kasvatamiseks sobivaid sorte.................................................................................... 4 Mustika iseloomustus.............................................................................................................. 5 Paljundusvõtted....................................................................................................................... 6 Generatiivne paljundamine.................................................................................................. 6 Vegetatiivne paljundamine................................................................................................... 7 Kasvunõuded....................................
arvukas järglaskond. Järglased kannavad edasi ühe vanema (emataime) geneetilisi omadusi. · Paljundamine - taimede paljunemine inimtegevuse sekkumisel. · Puukool on maa-ala, kus kasvatatakse puude ja põõsaste istikuid. 27.04.2016 Marje Kask 2 Paljundamiseks kasutatavad taimeosad 27.04.2016 Marje Kask 3 Paljundamiseks vajalikud vahendid 1. Katteloor 2. Sõel 3. Kastekann 4. Istutuspulk 5. Tasanduslaud 6. Tihenduslaud 7. Luisk 8. Kilekotid ja katted 9. Klaaskatted 10. kastmisvann 27.04.2016 Marje Kask 4
Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu...............................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Helen Kikkamägi Ilutaimede hooldusjuhend Juhendaja : Ele Vool Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 Põõsad .................................................................................................................................................. 4 Berberis vulgaris ........................................................................................................................ 4 Harilik kukerpuu ................................................................................................................4 Caragana arborencens ................................................................................................................ 4 Suur läätspu
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu.........................................................................
RAVIMTAIMED Ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander
füsioloogilise toime poolest on nad kõik taime elus vajalikud (nt. vett ei saa asendada soojusega); Nendest kolmest reeglist selguvad põhinõuded agrotehnikale: tagada igale taimesordile parimad kasvutingimused igas arengufaasis, vähendades samaaegselt umbrohtude, kahjurite ja haiguste mõju. Samas ei tohi ükski võte kahjustada ümbritsevat keskkonda. Seega on taimekasvatajal suure saagi saamiseks oluline jälgida järgmisi agrotehnilisi võtteid: 1. Mullaharimine ja väetamine loovad soodsad tingimused taimede varustamiseks vee ja toitainetega eri kasvuperioodidel. Seejuures tuleks jälgida mulla viljakust. 2. Sort kasvatatava kultuuri sort peaks vastama maa agrofoonile ja tootmisele. Enne külvi tuleks seeme sorteerida ja puhtida. 3. Külviaeg, -viis, -sügavus ja külvisenorm külvatakse kultuuri jaoks optimaalsel ajal, arvestades tundlikkust öökülmade suhtes. Järgides neid nõudeid, saavad taimed endale
.....................................................90 Kirjeldus..................................................................................................................................... 90 Tagasilõikamine..........................................................................................................................91 Hooldamine................................................................................................................................ 91 Väetamine...................................................................................................................................91 TUHKPUU..................................................................................................................................... 92 Iseloomustus............................................................................................................................... 92 Kasvutingimused ja kasutamine..........................................
Tava- 85% maaviljeelusest on tava. Tootmisviis, mida iseloomustab rohke toodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, eesmärgiks on efektiivsus ja tasuvuse suurendamine ning kultutuste vähendamine tooteühiku kohta. Integreeritud- tootmisviis, kus kasut kõiki tehnoloogilisi võtteid, mis peaksid tagama samade koguste juures suurema saagi. Mahe- looduslik tootmisviis, põhineb tasakaalustatud aineringel ja kohalikel taastuvatel varudel. Ei kasutata sünteetilisi väetisi. Looduslikke väetisi kasutatakse. väh 30% ulatuses väetatakse liblikõielistega 5. Maheviljeluse rakendamise võimalused - olemasolevad eelised, puudused Eelised: Mahedal on mullas mikroorgaanisme rohkem, tervisele ohutum (pestitsiidid, toksiinid), kvaliteetsem (rohkem antioksüdante). Tavapärane üleminek tavaviljeluselt mahepõllumajandusele kestab 2-5 aastat. Eelised: tasakaalustatud aineringlus, loodushoidlik tootmisviis Puudused: Umbrohtumuse suurenemine 6
täiskülvamist. Et tööd kuhjuvad väga lühikesele perioodile, tuleb hoolikalt kaaluda nende tegemist, et tulla toime optimaalsel ajal. TALIVILJADE HOOLDAMINE Meie oludes vajavad taliviljad kevadel lämmastikuga väetamist. Praktikuid huvitab küsimus, millal ja kui palju väetist anda. Enne väetamist on otstarbekas hinnata talve üleelanud taliviljade seisu. Kui talvekahjustusi on minimaalselt, on väetamine põhjendatud. Kui aga taimik on kahjustatud, säilinud on alla 200 taime ruutmeetril, siis pole väetamine otstarbekas. Taolised alad tuleks üles harida, külvata sinna varavalmivaid teravilju (varajane oder) kas otsekülvi meetodil või minimeeritud pindmise harimise foonile tavakülvikuga. Üldlevinud on teadmine, et talivilju peab väetama siis, kui muld on tahenenud ja vegetatsioon alanud. Selleks ajaks on aga ootamas hulk teisigi olulisi töid
oluliseks tuleb pidada mügarbaktereid. Muld on taimedele kinnitumise keskkonnaks. Muldadele avaldab suurt mõju inimtegevus. Muld on põllumajanduses põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendeid. Mulla kui tootmisvahendi väärtus oleneb tema viljakusest, see ei ole püsiv väärtus, see muutub pidevalt. Mulla viljakus võib muutuda arenemise kui ka inimtegevuse tagajärjel. Põhiliseks inimtegevuseks loetakse maaharimist ja väetamist. Kui maaharimine ei ole korralik ja väetamine puudub, toimub põllukultuuride kasvatamisel järjekordne mullaviljakuse langus. Muld erineb teistest tootmisvahenditest sellepoolest, et tootmisprotsessis hea peremehelikul kasutamisel ta ei kulu ega vanane, vaid muutub järk järgult paremaks. Mulla happesus Mulla happesus on vesiniku asumine mulla neelavasse kompleksi võib toimuda mitmesugustel põhjustel. Kohtades kus sademete hulk ületab aurumise, toimub mulla pindmistest kihtidest seal leiduva
Idanemistingimuste paran-damiseks on vaja mulda tihendada.Kõige õigem on mulda tihendada ainult seem-nete kohalt. Külvi-järgne äestamine-pinnale jäänud seemnete mullaga katmine,-mullakooriku hävitamine,tihenenud mulla õhustamine ja umbrohutõrje. Kivide korja-mine-kivid vähendavad taimedele kasulikku pinda,raskendavad mullaharimist,muid töid. Seda tehakse enne külvi. Pealtväetamine- kasutatakse palju lämmastikväetist. Väetatakse mitu korda,hiline väetamine soodustab terade kujunemist.Retardandiga töötlemine-külvi lamandumise vähendamiseks.Kahjuritõrje-rootsi kärbse,viljasääse, kõrsvilja-lehetäi,viljakärbse vastu.Külvide seisukorra kontrollimine on vajalik hooldus-võtete õigeaegseks rakendamiseks,lamandumise,koristusaja ja saagikuse prognoo-simiseks ja koristusviisi määramiseks. 33) Teraviljade koristusviisid. 1)otsene e ühefaasiline-niidetakse valminud vili ning kohe eraldataks terad ja põhk. Kiire, ei
Idanemistingimuste paran- damiseks on vaja mulda tihendada.Kõige õigem on mulda tihendada ainult seem- nete kohalt. Külvi-järgne äestamine-pinnale jäänud seemnete mullaga katmine,- mullakooriku hävitamine,tihenenud mulla õhustamine ja umbrohutõrje. Kivide korja- mine-kivid vähendavad taimedele kasulikku pinda,raskendavad mullaharimist,muid töid. Seda tehakse enne külvi. Pealtväetamine-kasutatakse palju lämmastikväetist. Väetatakse mitu korda,hiline väetamine soodustab terade kujunemist.Retardandiga töötlemine-külvi lamandumise vähendamiseks.Kahjuritõrje-rootsi kärbse,viljasääse, kõrsvilja-lehetäi,viljakärbse vastu.Külvide seisukorra kontrollimine on vajalik hooldus- võtete õigeaegseks rakendamiseks,lamandumise,koristusaja ja saagikuse prognoo- simiseks ja koristusviisi määramiseks. 33) Teraviljade koristusviisid. 1)otsene e ühefaasiline-niidetakse valminud vili ning kohe eraldataks terad ja põhk.
jagunedes rühmadesse, mille sees ei ole üksteisega sobivaid sorte. Kui tegemist ei ole isefertiilse sordiga, on oluline osta erinevatesse rühmadesse kuuluvad sordid, kes aga õitsevad ühel ajal. Mõned sordid tolmeldavad kõiki samal ajal õitsvaid sorte, neid tuntakse kui universaalseid tolmeldajaid. (Aianduse entsüklopeedia 2010) Paljasjuurseid kirsipuid istutatakse hilissügisel, konteinertaimi võib istutada aasta ringi. (Aianduse entsüklopeedia 2010) Vilju ei ole vaja harvendada. Väetamine ei ole samuti vajalik, kuid multsida tuleks kindlasti. Kui puud on nõrgad, tuleb lisaks anda ammooniumsulfaati 35 g/m² kohta. Kuival ajal vajavad kirsipuud põhjalikku kastmist, kuid kuiva mulla ootamatu kastmine võib põhjustada marjade pakatamist. (Aianduse entsüklopeedia 2010) Kui marjad hakkavad värvi muutma, tuleb need kaitseks lindude eest katta võrkudega. Põõsaspuid ja pooltüvivorme on raskem võrkudega katta, sellepärast tuleb saak korjata kohe, kui see valmib
kasvukeskkonna omaduste ja temas kulgevate reziimide kompleksne reguleerimine. Looduslik ökosüsteem: Taimed taimede varis taimtoidulised organismid lagundamine muld (ja hakkab jälle otsast peale, suletud ring) Bio- ja ökosüsteemid on avatud (bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet). Agroökosüsteemi iseloomustab: 1) Selle suur avatus saagi eemaldamine, väetamine 2) Iseregulatsiooni nõrkus põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3) Süsteemsus viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu tehnoloogilise kompleksi efektiivsust Põllumaad on Eestis 1 100 000 ha, millest haritakse 70-75%. 17 vallas on mulla boniteet alla 31 hp. Põllumaa pind (ha) inimese kohta igal aastal väheneb. Ratsionaalne maaviljelussüsteem:
Seemneliselt ehk generatiivselt Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu) Seemnete idanemine sõltub: o Seemne kvaliteedist o Keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad. Seemnetest arenenud tõusmete edaspidine saatus oleneb: o Bioloogilistest omadustest (kasvukiirus, valgusenõudlikus, külmakindel) o Keskkonnatingimustest (valgus, alustaimestiku iseloom, mulla niiskus ja toitainete sisaldus, õhutemperatuur, fauna jne). Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid: o Kliima o Kasvukohatingimused o Ilmastik o Kahjurite ja haiguste esinemisest o Kahekojaliste taimede (nt haab) puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Aastast, mil seemnesaak on rikkalik, nim. Seemneaastaks. Vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. o Seemneaastad männil korduvad 3-4 (5) a järel
Tolmukapeas on kaks tolmukakotti ja kummaski kaks tolmupesa, mille sees on tolmuterad. Emakasuuet katab magus kleepuv vedelik. Harilikult on ühes õies nii tolmukad kui ka emakad, need on mõlemasugulised ehk hermafrodiitsed õied nt maasikas, kartul. Kui õies on kas ainult tolmukad või ainult emakad, siis need on lahksugulised õied nt kurk, sarapuu. Lahksuguliste õitega taimi, millel on emas- ja isasõied ühel taimel, nimetatakse ühekojalisteks nt kurk, tamm, sarapuu. Lahksugulisi taimi, millel emas- ja isasõied on eritaimedel, nimetatakse kahekojalisteks nt murakas, astelpaju. Tolmlemine õietolmu ülekandumine tolmukailt emakaile. Eristatakse ise- ja risttolmelejaid. Kui emakasuudmele satub õietolm samast õiest, siis on isetolmlemine nt oder. Kui õietolm on pärit teisest õiest, siis on risttolmlemine. Putuktolmlemine ja tuultolmlemine. Enamik õisi on kohastunud putuktolmlemisele.
1)Mullaviljakus ja maade hindamine Mullaviljakuse all mõistetakse mulla võimet varustada taimi vee, õhu ja toitainetega. Kui täiuslikult mainitud protsess ühes või teises mullas kulgeb, sellest sõltubki kultuuride saagikus, mis on ühtlasi ka mullaviljakuse näitaja. Mulla kvaliteedi näitajaks on viljakus. Eristatakse kahte liiki viljakust : a) looduslik- tekib looduslike tingimuste mõjul b) efektiivne inimese kaasabil tekkinud mulla viljakus (kuivendamine, metsaraie, väetamine, muldade harimine) Mullaviljakus on muutuv näitaja. Eesti muldi hakati hindama tootmisnäitaja järgi 17.sajandi teisel poolel, tänapäeval eristatakse Eestis 10 erinevat mulla koniteedi klassi: 1) klass 91-100 hindepunkti, 2) klass 81-90 hindepunkti(h.p.), 3) 71-80 h.p., 4) 61-70 h.p., 5) 51-60 h.p., 6) 41-50 h.p., 7) 31-40 h.p., 8) 21-30 h.p., 9)11-20 h.p., 10) 1-10 h.p. Keskmine on 35-50 hindepunkti. Looduslikel rohumaadel 10-20 hindepunkti. 2) Mulla mehhaaniline koostis ja mullalõimis
Noortel alarindesse. Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel saarevõrsetel on kriitiliseks temperatuuriks juba 5.1. Mets ja valgus varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui -2...-3º C, Orgaanilise aine valmistamiseks peavad taimed keskmine õhutemperatuur on ca 2º C. Kasemahl kuuse- ja tammevõrseid kahjustab temperatuur peale anorgaaniliste ainete (süsihappegaas, vesi ja hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on -3,5...-4,5º C, haavavõrseid -4...-5º C. mineraalained) saama ka energiat - 2...3º C ja mulla temperatuur 0,1...0,2º C. Varakülmad e. sügiskülmad on ohtlikud augusti päikeseenergiat
levimis- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub: a. seemnete kvaliteedist b. keskkonnatingimustest, kuhu seemned satuvad. Tavaliselt on seemnete idanemistingimused looduses üsna soodsad va. liigkuivad ja liigniisked alad. Seemnetest arenenud tõusmete edaspidine saatus oleneb aga otseselt puuliigi bioloogilistest omadustest (kasvukiirus, valgusnõudlikkus, külmakindlus) ja keskkonnatingimustest (valgus, alustaimestiku iseloom, mulla niiskus ja toitainete sisaldus, õhutemperatuur, fauna jne). Näit mõned puuliigid (kuusk, saar) on väliskeskkonna suhtes tundlikud, neid ohustavad päikesekiirgus ja öökülm, seepärast uuenevad nad hästi vana metsa turbe all. Valguslembeliste ja noores eas kiirekasvuliste puuliikide (mänd, kask, haab) uuendus areneb paremini aga lagedatel aladel. 2.1.1 Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid. Puud ja põõsad kannavad oma elu vältel korduvalt vilja, kuid seemnesaak pole igal aastal kaugeltki ühesugune
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning ka
nimetatakse temperatuuri, millest alates taimel toimub vegetatsioon teatud arengufaasis. Fotosüntees toimub temperatuurivahemikus 0...40 (50)º C, kusjuures optimaalne on enamasti 15...25º C. Optimumtemperatuur oleneb puu liigist. Harilikul tammel suureneb assimilatsioon veel 25º C juures, kuusel aga sellel temperatuuril assimilatsioon peaaegu lakkab. Kõrgmägedes on temperatuuri optimum kuni 3º C madalam kui tasandikel. Vegetatsiooniperioodiks võetakse tavaliselt aeg, mil õhutemperatuur on keskmiselt üle +10º C, mõnede autorite järgi üle +5º C. On tehtud ka ettepanekuid võtta vegetatsiooniperioodiks aeg, mil ööpäeva keskmine temperatuur on üle 0º C. Puittaimede kindlustatust soojusega iseloomustatakse ööpäevaste keskmiste temperatuuride summaga. Kasutatakse näiteks positiivsete temperatuuride summat (temperatuuride summa päevade kohta, mil temperatuur on üle 0º C), aktiivsete temperatuuride summat (üle 5º C) ja aktiivsete temperatuuride summat kitsamas
.…..lk.90 8.1. Multšide liigid …………………………………………………………………………………..lk.90 8.2. Erinevate multšide kasutamine ……………………………………………………………...lk.91 8.2.1. Multšide kasutamine puude istutamisel ………………………….……………… lk.93 8.3. Multšitud pindade väetamine ………………………………………………………………..lk.95 8.4. Multšide mõju ………………………………………………………………………………….lk.95 8.4.1. Peenravaiba kasutamine multšikihi all ……………………….……………………lk.96 8.5. Multšide kvaliteet ……………………………………………………………………………...lk.97 9
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügisek
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
