Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Küprose Vabariigi makroökonoomika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
küpros, inflatsioon, küprosel, economic, cyprus, rate, inflatsioonimäär, euroala, majanduskriis, unemployment, debt, turism, pangad, government, eksport, eelset, economy, eurostat, makroökonoomika, saareriik, import, domestic, kõikus, eestiga, setter, laene, taastumine, hoiustele, arvab, forecast, finance, kolledz, osakond, moonika, mumm, juhendaja.........................................................lk 12-14 Varia......................................................................................................................................lk 15-17 Küprosest veel midagi...........................................................................................................lk 18 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................lk 19 Küprosest Küpros on Vahemere pärl.Päikeses unelevad liivarannad ja erksinine meri vahelduvad suursuguste metsaste mägedega, tsitruseliste aiad ja banaanikasvandused vahelduvad oliivisalude ja viinamarjaväljadega. Pole juhus, et just siin sündis kõigi armunute kaitsja, ilu- ja armastuse jumalanna Aphrodite. Jumalad ise kinkisid meile Küprose selle lõhnava liivatee ja pujuga, uniste küladega kaljujärsakutel ja kirikutega mäenõlvadel.
Austraalia kuulub majanduse arengu poolest arenenud riikide hulka. Eelmise kümnendi keskel sai Austraalia nautida kiiret hindade tõusu peamiste toorainete ekspordis ( joonis 3). See tõi kaasa enneolematu õitsengu kaevanduste investeeringutel. Kasu levis mitmel viisil: tööhõive ning palkade tõusu näol erinevates tööstusharudes üle kogu riigi. Joonis 3. Tarbija hinna inflatsioon, väljendatud protsentuaalselt. Allikas : http://www.worldbank.org/ Erinevad statistikad ning prognoosid näitavad, et Austraalia inflatsiooni määra protsent on tulevikus 2,2%- 2,5% vahel stabiliseerumas ( kuni aastani 2020, allikas: http://www.statista.com/ ) Uus Meremaa Keskpank rakendas poliitikat, mis seadis eesmärgiks hoida inflatsioon vahemikus 0– 2%. Ülemist piiri tõsteti 1996. aastal 2%lt 3%le. 90ndate esimesel
europangatähtede kujunduse, raha ringlusesse laskmise mahu, ringlusesse lastavate nominaalide ja muude sarnaste küsimuste üle. Eurosüsteemi kuuluvad keskpangad viivad need otsused ellu. Euromüntide kujunduse ja tehniliste detailide üle teeb aga otsuseid Euroopa Nõukogu, samas kui Euroopa Keskpank kiidab heaks ringlusesse lastavate müntide mahu. Ühisraha kasutamisega kaasnevad aga mõningad probleemid, sest ühe euroala riigi riskikäitumine võib mõjutada kõiki ühisraha kasutajaid. Kuna varem puudusid karmid kriteeriumid, mille alusel oleks saanud euroala reeglite vastu patustajaid korrale kutsuda, leidsid mõned riigid, et euroalasse kuulumine tagab neile ka edaspidi madalad intressimäärad ja nad võivad oma riigi rahaasjad hooletusse jätta. Nende riikide kulud ületasid tulusid ja puuduolev raha laenati väljastpoolt riiki,
6 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Rahvastik Euroopa Liidus soo järgi, 2012 Läti Leedu Eesti Ungari Portugal Poola Prantsusmaa Itaalia Küpros Rumeenia Bulgaaria Slovakkia Austria EL-27 Belgia Tšehhi Saksamaa Soome Hispaania Suurbritannia Sloveenia Holland Kreeka
Majandusõpetus Teema 13. Majanduse areng ja stabiilsus 1. Makroökonoomika, macroekonomics - õpetus turu 1. üldisest tasakaalust e. majandusest kui tervikust tema seostes 2. 2. Makromajanduslikud majandusnäitajad, macro : economic indicators majandust kui tervikut (), , , iseloomustavad näitajad: majanduse (SKP) kasv, töötus, . inflatsioon, väliskaubanduse saldo jm. 3. , 3. Sisemanduse kogutoodang (SKP), gross domestic product (- ) (GDP) on mingil periodilriigis toodetud
Tartu Ülikool Riigiteaduste instituut Reet Pärgma KREEKA JA ISLANDI MAJANDUSKRIISIDE VÕRDLUS Uurimistöö Juhendaja: Andro Kitus Tartu 2014 Sissejuhatus Ameerika Ühendriikidest 2007 aastal alguse saanud ülemaailmne majanduskriis mõjutas tugevalt kõiki arenenud majandussüsteeme. Krediithoiuste kasv ja kinnisvara turu tohutu edu kombineeritud riskantsete laenudega aastatel 2002- 2007 panid alguse majanduse järsu ning järjepidevale langusele. Kuigi kriisis said kannatada kõikide riikide majandused, tõusevad tugevalt esile kaks riiki keda kriis mõjutas tugevamalt ning kelle probleeme kajastati meedias kõige enam. Islandi majanduskriis algas juba 2008 aasta sügisel kui riigi kolm suurimat panka
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED kordamine eksamiks RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE: SKP & HINNATASE 1) Majanduse põhinäitajad ja üldine eesmärk SKP ehk kogutoodang (tähis Y) hinnatase (tähis P; inflatsioon ) tööpuuduse määr (tähis u) Eesmärk: soovime kiiret ja jätkusuutlikku majanduskasvu madala tööpuuduse ja liigse inflatsioonita 2) SKP ja RKP definitsioon ,,Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamine eesmärk on hinnata majanduse arengut riigi majandusterritooriumil. Arvestuse põhiline näitaja on sisemajanduse koguprodukt (SKP, ingliskeelne lühend GDP)." SKP (sisemajanduse koguprodukt) antud riigi geograafilisel territooriumil teatud perioodi jooksul
201 17 415,13 12 725,41 2 Allikas: Statistikaamet Jooniselt on näha, et hariduskulutuste tase SKP-s langes sujuvalt 2002–2007, mille järel tegi kahe aasta jooksul hüppe ning seejärel langes uuesti kuni 2011. aastani, pärast mida hakkas jälle tõusma. Kuna näitaja on toodud protsendina SKP-st, siis on see tihedalt seotud SKP suurusega. SKP suurenes stabiilselt alates 2002. aastast 2007. aastani, pärast mida jõudis Eestisse majanduskriis, mistõttu SKP langes. Võib eeldada, et hariduskulud on kogu aeg enam-vähem sama suured, kuid protsendina SKP-st muutub see just SKP tõusude ja languste tõttu. Sellest saabki järeldada, et kuna SKP suurenes 2002–2007, siis hariduskulude protsent SKP-st langes, ning kuna SKP vähenes 2008. aastal, siis see protsent sai tõusta. 2010. aastal langes hariduskulude tase jällegi, kuna SKP suurenes. 6
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 TP ETTEVÕTLUSKESKKONNA TEGURITE VÕRDLUS EESTI JA SAKSAMAA Analüüs Õppejõud: Manivald Sternhof Mõdriku 2016 SISUKORD 1POLIITILINE KESKKOND........................................................................................5 1.1Maksuseadused......................................................................................................5 1.1.1Käibemaks.......................................................................................................5 1.1.2Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks......................................6 1.2Poliitiline stabiilsus................................................................................................7 1.3Ra
Taani -- Denmark Holland -- Netherlands Saksamaa -- Germany Soome -- Finland Hispaania -- Spain Prantsusmaa -- France Austria -- Austria Rootsi -- Sweden Portugal -- Portugal Iirimaa -- Ireland Itaalia -- Italy Poola -- Poland Luksemburg -- Luxembourg Ungari -- Hungary Küpros -- Cyprus Slovakkia -- Slovakia Kreeka -- Greece Bulgaaria -- Bulgaria Malta -- Malta Sloveenia -- Slovenia Ühendkuningriik -- United Kingdom Läti -- Latvia Tsehhi -- Czech Republic Leedu -- Lithuania Rumeenia -- Romania Eesti -- Estonia 0,0 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 Joonis 1
Eesti rahvastiku vähenemine ja vananemine seab riigi majandusele ning rahandusele järjest suurema surve 2015. aastal vähenes Euroopa Liidu keskmisega võrreldes nii Eesti tootlikkus kui ka ostujõud Pärast iseseisvuse taastamist on Eesti parlamendi ja valitsuse eesmärk olnud vähendada Eesti mahajäämust võrreldes arenenud Euroopaga ning viia inimeste ja riigi jõukus Euroopa rikaste riikide tasemele. Lihtsustatult on selle saavutamiseks vaja, et Eesti majandus kasvaks kiiremini kui neis riikides, kellega end võrdleme ja kellele soovime järele jõuda. Riikide sisemajanduse koguprodukt (SKP) pole aga ainus näitaja, mille alusel ühiskonna majanduslikku olukorda hinnatakse. Üheks riikide arengutaseme levinud võrdluse viisiks, mida kasutavad nii Eesti riigiasutused kui ka Euroopa Liidu institutsioonid, on käsitleda üheskoos kolme järgmist näitajat: SKP inimese kohta ostujõu standardi alusel, mis tinglikult näitab riigi ja selle inimeste tulutaset, võrreldes t
Joonis 1. Üldine ja noorte tööpuudus Euroopa Liidus 2000-2009, protsentides Allikas: Eurostat 2008. aasta esimesest kvartalist 2009. aasta esimese kvartalini kasvas noorte tööpuudus Euroopa Liidus 3,7 protsenti, üldine tööpuudus aga 1,5 protsenti. 2009. aasta esimeses kvartalis oli 15-24aastaste tööpuudus Euroopa Liidu 27 liikmesriigis 18,3 protsenti. See on märksa kõrgem kui üldine tööpuudus, mis oli 8,2 protsenti. Kogu Euroopa Liidus oli tööta 5 miljonit noort. Euroala 16 riigis oli noorte tööpuudus 18,4 protsenti ning üldine tööpuudus 8,8 protsenti. Euroalal oli tööta 3,1 miljonit noort (Eurostat, 2009). (joonis 1) Noorte tööpuudus kerkis kõigis liikmesriikides peale Bulgaaria, kus see langes 13,9 protsendilt 2008. aasta esimeses kvartalis 13,5 protsendile 2009. aasta esimeses kvartalis. Kõige kiiremini kasvas noorte tööpuudus Lätis (11,0 protsendilt 28,2
aasta, mis iseloomustavad kõige paremini turul toimunud muutusi. Makromajanduslikeks indikaatoriteks on valitud korteromandi tehingud Viljandi linnas, sisemajanduse koguprodukt (SKP), töötuse määr, keskmine brutopalk ning keskmine ruutmeetri hind. Majandustõusu perioodi alguses tundus inimestele, et kõik läheb paremaks, kui kunagi varem. Inimestel oli tööd, vaba raha mida investeerida, palgad tõusid jõudsalt, võeti laenu teadmisega, et kinnisvara hind tõuseb enam veel. Majanduskriis sai alguse laenudest, mida anti küllaltki kerge käeliselt, samal ajal kui intressid tõusid laenasid inimesed veel enam. Aastatel 2003 – 2008 olid kinnisvara ning muude teenuste hinnad kõrged, mis tõstis ka kinnisvara turuväärtust. Antud perioodil kasvas jõudsalt keskmine brutopalk ning vähenes ka töötuse määr mis oli tingitud elulise heaolu paranemisest. Kõrgete kinnisvara hindadega kasvas ka keskmine ruutmeetri hind mis oli aegade kõrgeim 2008 aastal
laienemisläbirääkimiste lõpetamise kohta Kopenhaagenis ning andis ametlikult nõusoleku läbirääkimised lõpetanud kümne riigi liikmeks saamise taotlusele, millega avanes võimalus sõlmida ühinemisleping. Seejärel, alates 1. maist 2003 said ühinevate riikide parlamentide liikmed osaleda vaatlejatena Euroopa Parlamendi töös. Kümne uue liikmesriigiga kirjutati alla üks ühinemisleping 16. aprillil 2003 Ateenas. Kõikides ühinejariikides, välja arvatud Küpros, oli Euroopa Liiduga ühinemise küsimuses korraldatud rahvahääletus ning kõigi tulemus oli positiivne. Uued liikmesriigid ühinesid ELiga 1. mail 2004. Ühinemisjärgne järelevalve Euroopa Komisjoni järelevalve uute liikmesriikide kohustuste täitmise üle on mõeldud selleks, et suunata ühinejariike nende pingutustes liikmesusest tulenevate kohustuste täitmisel ning anda kindlustunnet olemasolevatele liikmesriikidele. Lisaks üldisele majanduslikule
(2013, 09). Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020. Allikas: http://kasvustrateegia.mkm.ee/ Majandus-ja Kommunikatsiooni ministeerium. (n.d.). www.mkm.ee. Allikas: http://kasvustrateegia.mkm.ee/ Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium. (2013, september). Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 20014-2020. Allikas: www.mkm.ee: http://kasvustrateegia.mkm.ee/ Statistikaamet. (2012, 05 24). Majanduskriis ei vähendanud ettevõtete uuenduslikkust . Allikas: www.stat.ee: https://www.stat.ee/57649 Vihalem. (1993). Marketing I. Tallinn. 11 Kuidas ja miks on innovatsiooni alane koostöö ja koostöömudelid Eestis muutunud viimase kümne aasta vältel võrreldes Ida-Euroopa ja arenenud riikidega
Suhteliselt tugev korrelatsioon Hispaania puhul viitab kinnisvarasektori suurele osatähtsusele Hispaania majanduses. Prantsusmaa ja Saksamaa puhul on seose tugevuseks 0,5. Riikidevahelised SKP näitajad on omavahel tugevalt korreleerunud, varieerudes vahemikust 0,52 kuni 0,89. Tugevamad seosed esinevad Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania vahel, pisut nõrgem seos on antud riikide ja Saksamaa vahel, kuid siiski kõrgem kui 0,5. Alvarez et al. (2010) leidsid, et Saksamaa SKP reageerib teiste euroala riikide majandustsüklile väikese hilinemisega, mistõttu on põhjendatud madalam korrelatsioonikordaja väärtus riikidevahelise SKP kordaja vahel. Eluasemetsüklite seotust näitava korrelatsioonikordaja väärtused jäävad vahemikku 0,42 ja 0,94. Suurimad sarnasused on Hispaania ja Prantsusmaa ning Saksamaa ja Itaalia vahel. Riikidevahelised SKP ja eluasemetsüklite sarnasused on madalad, kui võtta arvesse ühe riigi SKP-d ning teise riigi kinnisvaraturgu
aga veel täitnud lähenemiskriteeriume. Seotud institutsioonid Euroopa rahaliidu institutsioonid kannavad peamist vastutust Euroopa rahapoliitika kujundamise, euro emiteerimist reguleerivate eeskirjade ja hinnastabiilsuse eest ELis. Need institutsioonid on EKP, EKPS, majandus- ja rahanduskomitee, eurorühm ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN). Majanduskriis Kui majandus-ja finantskriis 2009. aastal Euroopat tabas, sai selgeks, kuivõrd Euroopa ja eeskätt euroala riigid üksteisest majanduslikult sõltuvad. Kriis tõi nähtavale Euroopa majanduse nõrgad küljed: osa riikide majandusraskused kandusid üle teistesse riikidesse ning ohustasid Euroopas riikide rahandust, pangandussektorit, majanduskasvu, tööhõivet ja konkurentsivõimet. Teatavates riikides kasvas valitsemissektori võlg nii suureks, et seda ei olnud võimalik hallata, mis omakorda tõstis laenamise intressimäärad vastuvõetamatu tasemeni ja viis mõne riigi pankroti äärele
taas veidi tõusis, näitavad praeguse aasta esimesed märgid siiski sisemaise nõudluse surve edasist alanemist. Eesti Panga kuluaarides paistab kevade tulles päike seega juba pisut säravamalt. Mitmed oodatud majandusprotsessid on oma alguse saanud ning sügisel prognoositu seni paika pidanud. Siiski on see vaid esimene samm tasakaalukama arengu suunas. Lisaks kõrgena püsivale laenukasvule teeb muret euroala pikale veninud vindumine, mistõttu näiteks ekspordiga seotud ootused ettevõtetes ei pruugi tänavu täies mahus realiseeruda. See mõjutab kindlasti ka inimeste palgatulusid, kuid kas seda ka laenuvõtmisel arvesse on võetud, on kaheldav. Hea on, et oodatust väiksemaks jääb Euroopa arengute tõttu ka surve hindade kasvule. Kuid teisalt tähendab see intressitõusu ootuste edasilükkumist suve lõppu või sügisesse, mis omakorda lubab pankadel jätkata aktiivseid laenukampaaniaid
tase. Itaalia majandus taastus alles 1980. aastate alguses. 1980. aastatel paljud riigiettevõtted erastati, sest riigi rahandus oli halvasti juhitud ning korruptsioon oli suur. Varasemalt oli just riigiettevõtetel oluline roll Itaalia majanduses, sest need tootsid kõige suurema osa riigi kogutoodangust. Riigi tähtsuse vähenemine ettevõtete juhtimises aitas kaasa erasektori investeeringute kasvule. 2008. aasta majanduskriis mõjutas veelgi niigi ebastabiilset Itaalia majandust. Selleks, et kriisi leevendada tegi valitsus ulatuslikke kulutusi, kuid probleemid süvenesid veelgi. Joonis 1. Itaalia reaalse SKP kasv. Joonisel on selgelt näha, et 2008. aasta ülemaailmne majanduskriis mõjutas väga tugevalt Itaalia majandust. Reaalse SKP kasv oli siis -5,5%. Kriisi leevendamiseks tegi valitsus ulatuslikke kulutusi, kuid see suurendas riigivõlga, mis oli 2,6 triljonit dollarit. Viimastel
Samuti saab vaadata, kuidas erinevad kulutused madalama ja kõrgema sissetulekuga leibkondades. Tarbimiskulutused sõltuvad paljudest erinevatest teguritest, nii inimese elukohast, seal tegutsevatest ettevõtetest, hinnatasemest ja paljust muust. Antud töös püüavad autorid välja selgitada, millised tegurid mõjutavad inimeste kulutusi riietele ja jalanõudele erinevates Euroopa Liidu riikides aastatel 2007 ja 2010. Valitud on just need aastad, et näha, kas aastal 2008 alguse saanud majanduskriis on mõjutanud selle valdkonna kulutusi. Kuna kulutused toidule ja eluasemele on inimeste jaoks esmatähtsad ja nende arvelt väga palju kokku ei saa hoida, siis ilmselt tehakse kokkuhoid nende valdkondade arvelt, mis ei ole otseselt elutähtsad. Mingil määral on oluline kulutada ka riietele ja jalanõudele, kuid tihti ostetakse riideid ka impulssostudena erinevate allahindluste ajal ning on inimesi, kes ostlemisega oma pingeid maandavad.
Riigikogu. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Riigikogu valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel, seejuures kehtib 5% valimiskünnis. Valimisiga on 18 aastat ja kandideerida saab alates 21. eluaastast. Riigikogu valib iga 5 aasta tagant Vabariigi Presidendi. 7 2 MAJANDUSLIK KESKKOND Majandusliku keskkonna mõjud on peamiselt: SKP muutumine, inflatsioon, intressimäärad, sissetulekute tase, tööpuuduse tase, valuuta stabiilsus, elanike säästud ja laenukoormus, eelarve tasakaal, välisriikide majandusolukord, sissetulekute kihistumine ja regionaalse majandusarengu eripärad. 2.1 SKP Saksamaa oli 2009. aastal SKP suuruse poolest kuues riik maailmas Aasta 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016* SKP kasv % 4,1 3,7 0,4 0,3 1,6 1,7 1,7% Tabel 1. SKP
turutõrgeteks Turutõrgete olemasolul võib valitsuse sekkumine parandada majanduse tulemuslikkus TURUTÕRKED Täielik turutõrge, turg ei suuda kaupa toota avalik kaup Osaline turutõrge, turg toodab kaupa, kuid kogus ei ole optimaalne konkurentsitõrked Välismõjud informatsioonitõrked sh mittetäielikud turud Makroökonoomilised häired töötus inflatsioon Valitsuse sekkumise 1. põhjus Turud ei suuda tagada Pareto efektiivset ressursside paigutust majanduses, seega esinevad turutõrked Valitsus turuvälise jõuna sekkub ja paigutab ümber tootmisressursse o Tööjõud, Kapital,Loodusressurss Heaoluökonoomika teine teoreem Pareto efektiivsus näitab seda, et ühiskonnas ei toimu ressursside raiskamist, kuid
Robert Fico Slovakkia 1,06% esimees Riiklik: Suund aprill Sotsiaaldemokraatia Euroopa Rahvapartei Níkos 2013, . Küpros President Riiklik: Dimokratikós 0,17% Anastasiádis veebruar Sinagermós 15 H
........................................................................................................5 1.2 Haldusjaotus...........................................................................................................................6 2. PEAMISED MAJANDUSNÄITAJAD..............................................................................6 2.1 Majanduskasv..............................................................................................................7 2.2 Inflatsioon..................................................................................................................8 2.3 Tööpuudus...................................................................................................................8 2.4 Maksukoormus.............................................................................................................9 2.5 Väliskaubandus...............................................................................................
Üheks oluliseks aspektiks on see, et paljude arengustrateegias välja toodud jätkusuutlikkust ohustavate tegurite oht tõusis majanduskriisi tagajärjel, mistõttu nii mõnigi neist oli 2011. aastal aktuaalsem kui 2004. aastal, mil strateegia kirja pandi. Antud kogumikus on käsitletud 75 säästva arengu näitajat ja nende trende. (Säästva ... 2011, 5) 9 Paljude põhinäitajate trende majanduskriis ja muud väliskeskkonna šokid aastaks 2011 mõjutanud ei olnud. „Selliste näitajate hulka kuuluvad näiteks riigivõlg, laenukoormus, haridussüsteemist väljalangemus,vereringeelundite haigustesse suremus, kuritegevus, oodatav eluiga ja elukestev õpe.“ Küll aga olid suurenenud töötuse, enesetappude, narko– mürgistustesse surnute ja varavastaste kuritegude arvud. (Ibid.) Ökoloogilise tasakaalu valdkondades leiti mitmete näitajate põhjal, et Eesti on oma
· Hea haridus ja teadmiste loomine · Inimeste jõukus je heaolu · Täisväärtuslik elu ning paremad ja uued töökohad kõikjal Eestis · Kodurahu ja rahvusvahelise turvalisuse kindlustamine (Riigieelarveseadus 2008- 2011) Kogu Eesti Vabariigi fiskaalpoliitika on Vabariigi Valitsuse poliitiliste eesmärkide elluviimiseks. Kasutatud kirjandus 1. Begg, D. The Design of EMV. IMF Working Paper WP/97/99, IMF, 1997, 36 peatükk. 2. Drud Hansen, J. Nielsen, J.V-M. An Economic Analyses of the European Union. 2nded, McGraw- Hill Publishing Company, 1997, 212 peatükk. 3. Hitiris, T. European Community Economics. 3rded, Great Britain: Harvester Wheatsheat, 1994, 332 peatükk. 4. Kaie Kerem. Tallinna Tehnikaülikool. Eesti fiskaalpoliitika mõningatest aspektidest. Harmoniseerimine ja vabadus Eesti Vabariigi majanduspoliitikas integreerimisel Euroopa Liiduga. Berlin, Tallinn 2001. 5. Tammeraid, A. Eesti maksukoormus Euroopa Ühenduse taustal
kaudu ja parandada kutsehariduse kvaliteeti ning tegeleda madalapalgaliste maksukoormuse leevendamisega, mis OECD hinnangul soosiks töökohtade loomist ja selle kaudu majanduskasvu ning ühiskonna kaasatust. Soovituste järgi võiks Eesti nihutada maksukoormust enam otsestelt maksudelt keskkonnamaksude ja kinnisvaramaksude poole, et parandada tootmise efektiivsust ning seeläbi suurendada majanduskasvu. Tänavuses raportis leiab OECD, et Euroala võlakriisi tulemusel on viimastel aastatel laiapõhjaliste muudatuste tegemine liikmesriikides kiirenenud. OECD hinnangul on järgmiste aastate peamine väljakutse tööjõu rakendamine. 2 Raportit Going for Growth koostatakse alates aastast 2005 ning annab ülevaate viimastest struktuurireformidest OECD liikmesriikides. 3. SOOME MAJANDUSEST ÜLDISELT Kuni 19. sajandi keskpaigani oli Soome valdavalt põllumajanduslik maa. Tööstuse kiire areng sai alguse 19
konservatiivsus ja stabiilsus, mis eelkõige tähendab tasakaalus riigieelarvet ja hoidumist homse arvel kulutamisest. Rootsi majandust iseloomustab laiaulatuslik tulude ümberjaotamise poliitika, mida võimaldavad kõrged maksud ning ohtrad tööturupoliitilised programmid (riigi poolt rahastatav ameti- ja ümberõppekoolitus), mis on suunatud tööpuudusega võitlemisele. Kuigi 2007. aasta sügisel puhkenud globaalne finants- ja majanduskriis mõjutas Rootsit oodatust jõulisemalt, osutus jõuliseks ja oodatust kiiremaks ka Rootsi taastumine kriisist. 2011. aasta esimesel poolel kasvas Rootsi majandus tempokalt, näidates Euroopa Liidu kiireimat kasvu. Tabel 1- Rootsi peamised majandusnäitajad ja nenede muutused 2002-2011 (%) 200 200 200 200 200 200 200 200 201 201 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1
hegemoonia. LIBERALISM- suuriigid on olulised: majanduslik võim, rahvastiku arv, pehme võim. KONSTRKTIVISM- suurriigid on olulised: võimalus konstrueerida rahvusvahelisi suhteid on märkimisväärne (reeglid ja normid) Miks erineb suurriikide välispoliitika väikeriikide omast?: Väike riikidel on vähem ressursse, kui suurriikidel. Majanduses- Majandus on suurriikidel suurem ja suhtelised kulutusmäärad on erinevad (UK 2% on suurem kui Eesti 2% SKPst). Parem võimalus üle elada majanduskriis ja finantseerida eelarve puudujääke. Sõjavägi- koosseis, tehnika, võimalused. Dipolmaatia- koosseis, rahastamine väliseid organisatsioone, see annab võimu (areng, poliitiline abi). Suurriikidel on võimalus saada üksi hakkama ja promoda koostööd. SUUR STRATEEGIA: Mis see on? “Fundamentaalne teadlikkus ja tegevus, mida rahvus püüab teostada välispoliitikas- millist maailma see loodab ehitada ja milliseid ressursse see tööle paneb, et tegutseda selles maailmas” (Martel 2014)
2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON Gruusia kuulub koos 18 teise riigiga Lähis-Ida suurregiooni. Traditsioonilised Lähis-Ida riigid on Pärsia, Anatoolia, Mesopotaamia, Levant, Araabia ja Egiptus. Lähis-Ida asub Aafrika ja Aasia kokkupuutealal Euroopast idas, Lähis-Ida riigid asuvad Aasia maailmajaos, kuid neid käsitletakse ajaloolis-geograafiliselt eraldi piirkonnana. Aja jooksul on Lähis-Idast kujunenud strateegiline ja poliitiline võtmeküsimus rahvusvahelistes suhetes. Gruusia ja Küpros erinevad teistest Lähis-Ida riikidest valitseva usundi poolest. Lähis-Ida all mõistetakse islamiusulisi maid ümber Vahemere idaosa, kuid Gruusias on valitsevaks usundiks õigeusk. Lähis-Ida piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud, 2004. aastal tõestatud varude seisuga moodustas see 63,44% kogu maailma naftavarudest. Lähis-Ida tähtsust 20. sajandil ongi tõstnud just naftavarud. Türgi, Küpros, Egiptus, Liibanon ja Iisrael on tõestanud
...................................................... 6 1.3 Tagajärjed.............................................................................................. 8 1.3.1 Negatiivsed tagajärjed....................................................................8 1.3.2 Positiivsed tagajärjed....................................................................10 1.4 Inflatsiooni juhtimine...........................................................................11 EUROTSOONI INFLATSIOON..........................................................................13 KOKKUVÕTE.................................................................................................. 14 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................... 16 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.INFLATSIOON....................................................................
Selle tulemusel jõudis Soome SKP aastaks 1996 kriisieelsele tasemele. Perioodil 1994-1999 on soome iga-aastane majanduskasv olnud vahemikus 3,5%- 6,3%. Suurima majanduskasvuni küündis Soome majandus nimetatud perioodil 1997.aastal kui majanduskasv küündis 6,3%-ni. Aastatel 1998-1999 majanduskasv aeglustas mõnevõrra, mille peamise põhjusena tuuakse esile maailmamajanduse konjunktuuri halvenemist ja Aasia kriisi mõju. Kuigi samasse perioodi langes ka Venemaa majanduskriis, loetakse Vene kriisi mõjusid suhteliselt väikeseks. Suuremad tagasilöögid ilmnesid vaid toiduainetetööstuses ja transpordis. Kuigi aastal 1998 kasvas majandus 5,0% ja aastal 1999 vaid 3,5%, peetakse Soome väljavaateid majanduskasvu jätkumiseks edukateks. Aastaks 200 Prognoositi Soomele 4-6% majanduskasvu ja üle 4% kasvu prognoositakse ka järgnevateks aastateks. OECD riikidest on Soome kiireima majanduskasvuga riik peale Iirimaad.
jurisdiktsiooni all. Konventsioon on suunatud peamiste tsiviil- ja poliitiliste õiguste kaitsele. 4 Praegused liikmesriigid: Albaania (1995), Andorra (1994), Armeenia (2001), Aserbaidzaan (2001), Austria (1956), Belgia (1949), Bosnia ja Hertsegoviina (2002), Bulgaaria (1992), Eesti (1993), Gruusia (1999), Hispaania (1977), Holland (1949), Horvaatia (1996), Iirimaa (1949), Island (1950), Itaalia (1949), Kreeka (1949), Küpros (1961), Leedu (1993), Liechtenstein(1978), Luksemburg (1949), Läti (1995), Makedoonia (1995, Malta (1965), Moldova (1995), Monaco (2004), Norra (1949), Poola (1991), Portugal (1976), Rootsi (1949), Rumeenia (1993), Saksamaa (1950), San Marino (1988), Serbia (2003), Montenegro (2007), Slovakkia (1993), Sloveenia (1993), Soome (1989), Sveits (1963), Taani (1949), Tsehhi Vabariik (1993), Türgi (1949), Ukraina (1995), Ungari (1990), Venemaa (1996), Ühendkuningriik (1949)
annaabi.ee 
