Kadrioru Saksa Gümnaasium Saaga. Islandi kunsti lood. RETSENSIOON Pauletta Talmon Klass: 11-2 Tallinn 2016 1 Sissejuhatus Valisin näituse Saaga, sest see on eksponeeritud ühes minu jaoks kõige meeldivamas muuseumis, milleks on Kumu Kunstimuuseum. Käisin 11. märtsil 2016 näitust vaatlemas ning sain meeldiva kogemuse osaliseks. Illustratsioon 1: Lood sõnade taga 2003
Sissejuhatus Kunstiteose vaatamine ja sellega seotud mõtete ning emotsioonide väljendamine on lihtne, käepärane ja suurt naudingut pakkuv võimalus osaleda visuaalse kultuuri protsessis. Avalik ruum on silmale ülimalt mitmekesine: meedia, muuseumid ja tänavapilt koondavad erinevate zanride visuaalseid sõnumeid, mis on pärit erinevatest ajastutest ning kannavad erinevaid eesmärke ja taotlusi. Visuaalsete kujutiste maailma võib võrrelda keelega, mis ümbritseb meid kõikjal. Kunstiteose vaatamine ja arutelu kunstiõpetuse tunnis valmistab seega õpilast ette igapäevase visuaalse teabega edukaks toimetulekuks. Üldine seaduspära on, et vaadates me näeme ainult seda, mida teame, st vaatajana mõtestame nähtavat oma elukogemuse või varasemalt õpitu põhjal. Kunstiteose analüüsimisel on võrdselt olulised ja kiiduväärsed nii erialased kunstiteadmised kui laiem silmaring ehk huvi maailma vastu, teoseid vaadates ning analüüsides arenevad aga mõlemad oskused.
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole. Nt Venemaal valgustust sellisel kujul polnud, Weimari klassitsism on omamoodi erinähtus. Venemaal valgustus
realist on A. Jakobson. Modernistlik romaan modernism oli valdav kunstivool 20.sajandil. Teket mõjutas tehnoloogia areng (tekkis rohkem vaba aega, kuid sama hakkasid inimesed ülejäänud maailmast võõranduma) ning Esimene maailmasõda (kadus kndlustunne). Modernistlik maailmatunnetus keskendub isikule mitte ühiskonnale. Mineviku suhtes ollakse iroonilised, suund on ettepoole. Modernisti suhe maailmaga on valuline, maailm tundib ebakindel. Muutus ka kunstiteose eesmärk tähtis ei olnud enam jäljendamine, vaid millegi uue loomine. Modernistlik romaan ei loobunud jäljendamisest, küll aga rõhutati tõe kriisi selle asemel, et luua kõiketeadev vaatepunkt, rõhutati tõe teadasaamise võimatust. Tekib subjektiivne, piiratud vaatepunkt. Kasutusele võeti teadvuse voolu tehnika, mille abil edastati võimaliklt täpselt tegelase sisemaailma. Tähelepanu hakati pöörama ka esitusele hakati mängima keelega, loobuti
Kirjandusteose analüüs Koostaja:Linda Luig 5.jaanuar 2010 1.Teose sisu lühikokkuvõte Ameerika Ühendriikidest on saanud Gileadi Vabariik. Kõik teistkordsed abielud ja abieluvälised suhted kuulutati uue reziimi kehtestamisel abielurikkumisteks. Naistest, keda nüüd peeti abielurikkujateks, loodi reserv, kus nad pandi elama ühe katuse alla ja neid hakati ümber kasvatama. Nad võõrandadi oma endisest elust ning neile hakati selgitama nende uut funktsiooni rikastele laste sünnitamine. Raamatus keskendutakse ühe sellise naise mälestustele, kes räägib oma uuest elust ja võitlustest mida ta enda sees peab. Ta viiakse elama ühe komandöri juurde ning tema uueks nimeks saab Offred. Kuna komandöriga magades ei õnnestu tal rasedaks jääda, otsib ta abi komandöri autojuhi Nick'i ju
Kuigi tegemist on ühe ja sama teosega, arvan ma, et film ja raamat erinevad teineteisest. Romaani keskseks teemaks on Nipernaadi olemus ning tema rännak varakevadest hilissügiseni läbi mitmesuguste paikade. Filmi vaadates tundus mulle aga, et peamine tähelepanu ei ole suunatud mitte niivõrd Nipernaadi isiksusele, kuivõrd tema vabaduse otsinguile. Minu arvates oli filmis kasutatud rohkem sümboleid. Samuti leidub mõningaid erinevusi ka Nipernaadi tegelaskujus Tõnu Kark ei vasta raamatus kirjeldatud tegelasele, kuigi mängib oma osa päris hästi. Raamatut lugedes kujutasin ma Toomast ette kui omapärast inimest, kes täienes ja selgines järk-järgult. Alustas ta ju parvepoisina ning lõpetas intelligentse kirjanikuna. Ta oli piiritu fantaasiaga seikleja, kes tuli osavalt välja peaaegu igast olukorrast. Nipernaadis oleks nagu kaks poolt romantik ja tõsine inimene. Tema lahutamatu
18.19. sajandi ajastu, olud, voolud, autorid, mõttesuunad. Maailmakirjandus mõiste pärineb Goethe'lt. Idee: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandust vastavas kujunemisjärgus. Maailmakirjandus on ekspansioon, st kirjandus allub enam vähem samadele reeglitele. Tänapäeva kirjanduskultuur võlgneb valgustusajale väga palju. Valgustusajastu ¤ 18. sajandi ajajärk ja mõttevool, mis saab alguse juba renessansist. Ülepäeva ei toimu ükski muutus. Tohutu teema valgustusajal on Rooma impeeriumi lagunemine, sest see samuti ei toimunud üleöö, vaid see viidi äärmuseni rahva poolt sama valgustussajandiga. ¤ Valgustus on piirkonniti omanäoline, Euroopa keskmes allub enamjaolt samadele alustele. Mõnes riigis, nt Venemaal, valgustuse põhitunnuseid pole, Skandinaavias kujunesid need väga nõrgal kujul, kultuurilised põhipunktid võetakse üle. Valgustus puudub ka USA-s, kuigi 19. sajandil tulid välja mõned meilegi tuntud autorid. ¤ Valgustus ehk id
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond xxxxxx xxxxx Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus Kursusetöö Juhendaja: xxxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Teose vaba kasutamise olemus.............................................................. 4 1.1 Teose kasutamine ilma autori nõusolekuta.................................................................................4 1.2 Teose vaba kasutamise võimalused............................................................................................6 2. Autoriõigustega rikkumisega kaasne
panemist müügile, jaotamist, laenutamist, rentimist ja muul viisil tasuta või tasu eest kasutada andmist; See on salvestatud arvutisüsteemi, mis on üldususele avatud. Teose avaldamiseks ei loeta: draamateose ja muusikalise draamateose ning muusikateose esitamist, audiovisuaalse teose demonstreerimist, kirjandusteose avalikku esitamist, kirjandus- ja kunstiteose edastamist raadios ja televisioonis või teose edastamist kaabellevivõrgu kaudu, kunstiteose eksponeerimist ja arhitektuuriteose ehitamist. 13. Millal loetakse teos üldusele suunatuks? Üldsuseks loetakse määramata isikute ringi väljaspool perekonda ja lähimat tutvusringkonda. Teos loetakse üldsusele suunatuks, kui see on avalikult esitatud, üldsusele näidatud, edastatud,
oleks samastuv ja emotsionaalne. E-hoiak on psühholoogiline tsensuur. 6. Iseloomustage E-hoiaku kunstimõistelisi ja esteetilisi õigustusviise. Kunstimõisteline õigustamine. Eelkõige esteetilise kunstikäsitluse pooldajad. Õigustuse üldine struktuur. Eeldus: kunst on olemuslikult esteetiline nähtus. Järelikult: kunstile tuleb läheneda esteetiliselt st. igasugune mitte-esteetiline hoiak kunsti suhtes on kunstiteose väärkäsitlemine. Panowsky EH on isiklik asi loodusobjektide suhtes, EH võib olla kahjulik ja kohustuslik inimese tehtud asjade suhtes. Kunstiteosel on alati esteetiline tähendus ja nõuab esteetiliselt kogemist. Kuivõrd on e-hoiak õigustatud antiesteetilise või mitte-esteetilise kunsti puhul. Isegi traditsioonilise esteetilise kunsti puhul on e-hoiak kunstikogemist ahistav. Esteetiline õigustamine. E-hoiaku sissevõtmise õigustamine mingi esteetilise perekonda
erilise sümpaatia taolist, mis armukadedusmotiivina ehk annab Andrese-Pearu vahekordades alateadvuslikult end tunda. Selles ,,heleda jaale" idee fixe`is on veidi kunstliku võtte taolist, mis väliselt tühisena mõjutab ometi meeste tegusid. On aga üks teine episood, mis romaani I osa ehituses esineb kivina, mida meister siin pole tarvitanudki ehituseks, kuid mis pärast on kujunenud ometi üheks nurgakiviks. Lk. 379 jutustab autor vahejuhtumina kahetsetavast episoodist: kuidas Indrek viskas kiviga oma emale. See episood on juhuslik. Poisid kahekesi satuvad tülli ja Indrek virutab kiviga vennale, see aga laseb kõhuli ja kivi tabab ema. Kõhulilaskmine on poiste võitluse mõttes küllalt ebaharilik tavalise kõrvalepõikamise või -hüppamise asemel; teiseks on imelik, et kiusav vanem vend Andres võis olla nii lähedal emale, et kivi tabas ema külge raskesti vigastades. Jättes need asjaolud täiesti arvestamata,
eksemplaride panemist müügile, jaotamist, laenutamist, rentimist ja muul viisil tasuta või tasu eest kasutada andmist; See on salvestatud arvutisüsteemi, mis on üldususele avatud. Teose avaldamiseks ei loeta: draamateose ja muusikalise draamateose ning muusikateose esitamist, audiovisuaalse teose demonstreerimist, kirjandusteose avalikku esitamist, kirjandus- ja kunstiteose edastamist raadios ja televisioonis või teose edastamist kaabellevivõrgu kaudu, kunstiteose eksponeerimist ja arhitektuuriteose ehitamist. 12. Millal loetakse teos üldusele suunatuks? Üldsuseks loetakse määramata isikute ringi väljaspool perekonda ja lähimat tutvusringkonda. Teos loetakse üldsusele suunatuks, kui see on avalikult esitatud, üldsusele näidatud, edastatud, taasedastatud, üldsusele kättesaadavaks tehtud või muul viisil üldsusele
Kogu novell räägib sisuliselt sellest, kuidas sulane tahab tüdrukuga teki alla pugeda ning kuidas neiu sellele "vastu puikleb ning lihtsalt jonnib." Sellest, kuidas Tuglas antud tüdruku suhtumist kirjeldab, võib välja lugeda Tuglase enda suhtumist naistesse. Tuglas kirjeldab ühte peategelast Maalit kui jonnakat, pirtsakat ning puiklevat tüdrukut, kes sulast Kustat endale jonnimise pärast teki alla ei lase. Tuglase sule järgi on Maali Kusti vastu kord tuim ja külm, kord aga armastav ja ihalev. Spekuleerin, et Tuglas pani enda arusaamatuse naiste suhtes Kusta tegelaskujusse, väljendades sellega frustratsiooni ning mõistmatust, mida naised tema jaoks tekitasid. Siin on tegemist ilmselge oletuse ning minu isikliku arvamusega, millel tõepõhi puudub, kuid võib siiski üks tõlgendamise variantidest olla. Põhjalikult lugedes saab iga lugeja aru, millele Tuglas enda mõtetega viitab. Juba tol ajal hinnati naistes "puhtust" ning tehti maha "lõdva
ÕPETAJAKONSPEKT Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ (1929). Kätlin Kask Modernismist üldiselt Modernismi defineeritakse üldiselt kui uuenduslikkust taotlevat suunda kirjanduses, kunstis, muusikas kui ka teistes eluvaldkondades. Seda võb vaadelda ka kui esteetiliste väärtushinnangute pööret ning mõtlemise muutumist Esimese maailmasõja järgsel ajal. Paraku ei suutnud 19. sajandil valitsenud stabiilne ja korraldatud maailmavaade olla kooskõlas 20. sajandi kaasaegse ajalookasutuse ja anarhiaga. Modernismi teke märgib tugevat piiri viktoriaanliku kodanliku moraali ning 20. sajandi alguse moraalse allakäigu vahel. Kirjanduses võib modernismi teket seostada selliste nimedega nagu Virginia Woolf, Franz Kafka, Knut Hamsun. Need autorid üritasid eemalduda realistlikust kirjandusest ning
mitte ümber. Mõisnike kujutatakse teisiti. 1905 põletati mõisad maha, mõisnikud vaesunud. Raamatus ka kirjeldatakse mõisniku ka pigem vaest inimest kui rikkurit. Mõisa kirjelduses saab aru kui palju on aeg muutunud, esiemsel korrusel elab mõisnik, teine korrus, kus elavad kanad. Saksa-parun vaesunud parun Kremer. Vanapoiss parun. Ainukeseks suhtluskonnaks on ta 2 õde, elavad koos temaga. Suletudseltskond ilma tulevikuta. Mõisnikkond välja suremas. Peategelaseks Tõnu Prillup, elab mäeküla mõisa maadel, väga vaene mees. Prillupi ema oli talle öelnud, et karvasest mehest saab rikas mees. Tegevus algab kui prillupi naine sureb, alles jäävad 2 last. Naise õde tuleb elama, Mari, prillupi juurde. Marist saab Prillupi õde. Mari tundub lapsena, lapsemeelne, lapsik. (nagu Ibseni Nukumaja). Mäeküla mõis tegeleb piimakarja kasvatusega piimamõis. Kõige tähtsam mees seal mõisas on piimamees, kes tegeleb piima töötlemise ja müümisega
3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise . 1) F-esteetika kui ilufilosoofia (verbaalne ja sisulise probleem) 2) F-esteetika kui esteetilise filosoofia (Reeglina käsitleb ühte või mitut esteetilise sfääri nähtust. Mis on esteetiline object, hoiak, omadused, väärtused jne) 3) F-esteetika kui kunstifilosoofia (Kunstifilosoofia suuremad sektorid: Kunsti definitsioon: mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? Kunstiteose ontoloogia: mis tüüpi “asjad” on kunstiteosed (vaimsed või füüsilised)? Kunstiteose interpretatsioon: mis on tõlgenduse allikas? (kunstniku kavatsus, teos ise?); kas kunstiteosel on üks (ainuõige?) tõlgendus või mitu? Kunstiteose hindamine: mis hinnangute loogiline staatus?; kas leidub tunnuseid, mis alati on teostes väärtuseks?) 4. Kuidas erineb kunstifilosoofia teistest kunsti käsitlevatest valdkondadest.
See tegeleb eelkõige nende eelduste selguse, väidete tähenduse ning nende meetodite iseloomuga kõige sellega millest nad ise sageli teadlikud ei ole. Filosoofiline esteetika kui metakriitika. Esteetika kkui kunstifilosoofia temaatilised sektorid on: kunsti definitsioon (mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused?), kunstiteose antoloogia (mis tüüpi ,,asjad" on kunstiteosed? Ideed, füüsilised objektid? Kas kõik on ühte tüüpi?), kunstiteose interpretatsioon (mis on tõlgenduse allikas? Kas kunstiteosel on üks ja ainu-õige tõlgendus või mitu?), kunstiteose hindamine (mis hinnangute loogiline staatus?). Erinevate kunstidistsipliinide võrdlus: kunstilooming pliiatsiga joonistatud naisekujutis; kunstiajalugu uurib viise, kuidas on erinevatel perioodidel naisi kujutatud; kunstipsühholoogia mis toimub naise kujutise kogemisel või loomisel?; kunstikriitika
Tõlge võib olla: sisuline,s.t. põhirõhk on sisu adekvaatsel edastamisel. Originaalteksti iseärasused kohandatakse tõlkekeele vajadustega (nn vaba tõlge, parafraas).Luuletõlked (Jüri Üdi: Selges eesti keeles) ,,Love is the bone and sinew of my curse.The vase, reconstructed, housesThe elusive rose." ,,Armastus on mu needuse liha ja luu.Kokkuliimitud vaasis aimub juba seal peavarjuleidev roos."(Sylvia Plath: The stones / Kivid. Tlk. Tiina Aug) Tõlge võib olla: selgitav,s.t. originaaltekstis esinevad keelelised või kultuurilised iseärasused jäetakse tõlkimata ja/või tuuakse eraldi esile ja neid selgitatakse ääremärkustes (nt eksootiliste toitude nimetused, tõlkimatud sõnamängud). ,,Kummalised nimed oli Laurits neile [hobustele] pannud Ringdrotten ja Slngvanbauge , sest nad olid kullakarva, nagu heledast kullast, millele olid punakuldsed rõngad
kommenteerida tegelase käitumist või autori suhtumist. Lisaks remarkidele kuuluvad remarkteksti hulka ka autori nimi , teose pealkiri, zanrimääratlus, tegelaste loetelu, osutused tegevusajale ja kohale. Mõnikord on autor oma kunstiliste põhimõtete selgitamiseks kirjutanud näidendile ees- või järelsõna, mis samuti kuulub remarkteksti hulka. Draamateose kompositsioon KOMPOSITSIOON ehk ülesehitus on kunstiteose osade süsteem, nende seostatus tervikuks. VAATUS on draamas ja teatris suurem lõik, mis on enamasti pausidega järgmisest lõigust eraldatud. PILT ehk STSEEN on vaatuse väiksem lõik. Stseeni piiri märgib tegevusaja, -koha või tegelaskonna muutumine. ETTEASTE piiri märgib tegelaskonna muutumine. Ühe etteaste piires on sama tegelaskond ning tegevusaeg ja koht. Etteaste võib kattuda pildi ehk stseeniga. SULETUD VORM on klassikaline näidenditüüp, mida iseloomustavad
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õp
Kirjanduse Secunda teine arvestus Pilet nr 1: 1) G. B. Shaw elu ja looming, ,,Pygmalion" Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw (1856 1950). Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen. Oma essees "Ibsenismi olemus" (1891) nõudis ta, et teater peab etendama ühiskonnas olulist rolli. Tema arvates pidi pearõhu asetama kaasaja probleeme käsitlevatele näidenditele. Liitunud "Sõltumatu Teatriga", otsustas Shaw hakata ise näidendeid kirjutama. · "Ebameeldivad näidendid" Esimene näidend "Leskmeeste majad" (1892) kuulus koos
Andrus Kivirähk on 2000. aastate üks menukaimaid eesti kirjanikke. Suurma kuulsuse tõi talle romaan ,,Rehepapp ehk November", mis ilmus aastal 2000 ja mida on müüdud üle 25 000 eksemplari ning tõlgitud soome, norra ja ungari keelde. Sellele järgnes mitmeid väiksemamahulisi teoseid ja näidenditsenaariume, kuni aastal 2007 ilmus tema teine palju kuulsust kogunud romaan ,,Mees, kes teadis ussisõnu". Kivirähk on humorist, kes naerab eestlaste pühade asjde ja rahvustunde üle. Tema võime kujutada asju nii, nagu ta neid näeb, on imetlusväärne. Ta suudab oma kirjatükkides panna asjad teistpidi liikuma, kirjutada ümber ajalugu ning naeruvääristada eestlaste igipõlist loomust. Tema tekstid on suures osas iroonilised ja otsekohesed, ta ei karda kasutada roppu kõnepruuki ega naerda kõigi eestlaste, sealjuures ka iseenda üle. Järgnevalt võrdlengi tema kahte suurteost - ,,Rehepapp" ja ,,Mees, kes teadis ussisõnu", mis on samaaegselt nii v
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse diskursus ku
Kirjanduse kodutöö Andres Mõttus Kirjandus3 Mäeküla piimamees 1. Kirjelda tegevust 7.lausega Tegevus toimub Eesti väikses külakohas, mille nimeks on Mäeküla. Seal on põhitegelased mõisnik Ulrich von Kremer, talunik Tõnu Prillup ja naine Mari. Mari abiellus Tõnuga, et saaks koos kasvatada enda surnud õe lapsi ja tõnu lapsi. Kuid kuna Tõnu majanduslik seis ei ole just kõige parem, siis pakub mõisnik tõnule tehingut. Tehing seisneb selles,et mõisnik lubab tõnul kasutata oma maad ja tehnikat, kui Tõnu lubab mõisnikul oma naist kasutada. Mari algul küll keeldub sellest aga lõpuks nõustus. Kuid siis hakkas Tõnu tehingut kahetsema. 2. Sõnasta romaani 1 põhiprobleem ja 2-3 korvalprobleemi.
30ndate Eesti Vabariigis; jälgib peategelast, kes on kunstnik; avatakse huvitavalt toonane vene kogukonna elu. Kõrvalliin Tammsaare „Tõele ja õigusele“... Nüüdisluule [leht olemas] Tänapäeva nüüdiskirjanduses on koos 3 põlvkonda: 80ndate lõpp- 90algus, sajandivahetuse autorid st 90ndate lõpp ja 00algus ja järgmise kümnendi lõpus. Esimene laine: nende autoritega seotud põhimõtteline murrang Eesti luules. Esimesed märgid sellest Hasso Krull või Tõnu Õnnepalu raamatud.. Krulli 1986 ilmunud nõukogude luulest hoopis teistsugune oli „Must-valge“. Teistmoodi luulet oli ka Priidu Beier’i „Õrn & Rõve“. St luule puhul hakati jälgima teisi mõjusi, uusi kontekste, nt väga oluline oli 20.saj alguse avargandi mõju (sürrealism, espressionism, anarhism, futurism jne). 90ndael punk-poeetika nt Tõnu Prddetski???, mis kandis tihti poliitilist kriitikat. Ei leia sel ajal väga isamaa luulet.
INTELLEKTUAALNE OMAND JA ANDMEKAITSE Autoriõigus: Tanel Õunapuu 2008 Viimati muudetud 02.09.2008 Tähelepanu! Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Ülikooli üliõpilastele 2008. sügissemestril õppeaine ,,Intellektuaalne omand ja andmekaitse" raames. Materjal annab ülevaate põhilistest teemadest, kuid ei sisalda näiteid, põhjendusi ja kaasuseid, mida käsitletakse vahetult loengutes ja seminarides. Õppematerjali tohib levitada üksnes tervikuna ja säilitades viite autorile ning käesoleva hoiatuse. INTELLEKTUAALSE OMANDI MÕISTE, LIIGID, PRINTSIIBID Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kuusik Intellektuaalomandi õigus EKSAMIKÜSIMUSED JA VASTUSED Juhendaja: Raul Kartus Tallinn 2010 1 Sisukord: Sisukord:..................................................................................................................................... 2 1. Intellektuaalomandi õiguskaitse liigid (liigitus, iga liigi olulisemad objektid).......................3 2. Sündmus või toiming, mis on aluseks intellektuaalomandi õiguskaitse tekkimisele erinevate autoriõiguse esemete ja tööstusomandi esemete korral (näited).................................................4 3. Tunnused, millele peab vastama autoriõigusega kaitstav (kaitsevõimeline) teos...................4 4. Autori isiklikud ja varalised õigused.........................................................
hoiak! (Erinevalt femiinsest-hoiakust, mis püüab samastuda ja mis on loomult emotsionaalne). E- hoiak on „psühholoogiline tsensuur“!. 6. Iseloomustage E-hoiaku kunstimõistelisi ja esteetilisi õigustusviise. Kunstimõisteline õigustamine: Eeldus: kunst on olemuslikult esteetiline nähtus Järelikult: kunstile tuleb läheneda esteetiliselt (nt E-hoiakust lähtuvalt), st igasugune mitte-esteetiline hoiak kunsti suhtes on kunstiteose väärkäsitlemine. Probleem: kuivõrd on e-hoiak õigustatud anti-esteetilise või mitte-esteetilise (poliitiline, feministlik) kunsti puhul? Esteetiline õigustamine: e-hoiaku sissevõtmise õigustamine mingi esteetilise perekonda kuuluva nähtusega. Esteetiline kogemus, väärtus, nauding, elamus, omadus. 7. Selgitage E-hoiaku hedoonilise õigustamine põhisisu. Inimesed tahavad kunstiteose üle mõtiskleda mõtisklemise enda pärast, sest me saame
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav naine. 3. Milline roll on teoses r
uued karaketerlikud omadused, tegelane ei ole ainult hea, ta võib olla ka paha. "Kristuse vaim" - novellid, Chateaubriand, sisemaailm. Romantikuid võib nimetada esmasteks psühholoogideks. Inimeses on nii hea kui halb olemas, inimene ei läbinist halb ega läbinisti hea - sellest kujuneb 19. sajandi põhilisi probleeme. Romantikud on siin esimesed, kes täheldavad siin psüühilisi momente, nt Edgar Allan Poe, keda huvitavad haiglaslikud seisundid, teeb igast gooti ideest omaette kunstiteose. Mingite nähtuste täheldamisel kuulub romantikutele oluline roll - tuntakse huvi tugevate tunnete vastu. Salamotiivid - miks nii palju romantikud on kasutanud gooti kirjandust - paheline kirjanduse - võtab selle klisee tõukejõuks, mis annab fantaasiale tõuke. Eriti tuntakse huvi inimeste pahupoole vastu. Väline inimene ei pruugi olla see, kes on sisemine inimene. Romantikud püüdsid võidelda selle vastu, et kodanik muudetaks, tasandataks riigi jaoks
kannatused" ning Ulrich Plenzdorfi (1934) Edgar Wibeau teosest "Noore W. uued kannatused". Ariadne kreeka mütoloogias Kreeta kuninga Minose tütar, kes andis Ateena prints Theseusele lõngakera, mille abil prints leidis pärast koletis Minotauruse tapmist labürindist tee välja. armastusromaan romaan, mis põhineb armastusloo kujutamisel. Näiteks Anton Hansen Tammsaare (18781940) "Ma armastasin sakslast". Vt ka romaan. arvustaja vt retsensent. arvustus retsensioon, üks ajakirjanduse põhizanr. Arvustust iseloomustab kriitiline laad, selles käsitletakse uusi raamatuid, teatrietendusi, filme, kunstinäitusi, kontserte vms. Ajalehearvustuse ülesanne on teose analüüsi kõrval ka teost tutvustada (kirjeldada) ja reklaamida, esitada see uudisena. Ajalehe- ja erialase ajakirja arvustused erinevad süvenemisastme ja ulatuse poolest. Arvustused põhinevad tavaliselt tervikteose vaatlusel või
HISPAANIA KIRJANDUS Kaks esseed (5-10 lk) ja lugeda teoseid. Essee: 1) ühest eesti keelde tõlgitud hispaania kirjaniku teosest (keskaeg- XIX sajand); 2) ühe XX sajandi hispaania kirjanduse teose kohta Abistav kohustuslik kirjandus: 1) J.Talvet- ,,Hispaania vaim" 2) El hispanismo en Estonia (1996) 3) Teekond Hispaaniasse (või sama raamatus: Hispaaniast Ameerikasse) 4) Tõrjumatu äär (käsitlused Hispaania kirjandusest) Teosed: 1) Calderon de la Barca- ,,Elu on unenägu"# 2) Calderon de la Barca- Suur maailmateater 3) Cela- Taru 4) Don Quijote 5) Koerte kõnelus 6) Garcia Lorca- Kaneelist torn, Mu kätes on tuli 7) Gomez de la Serna- Gregeriiad 8) 9) Kolmnurkkübar 10) Südame ajalugu 11) Väikese filosoofi pihtimused 12) Tee täiusele 13) Vagabund Elizabide 06.09.10 Hispanistika algus Eestis (hispanismo) Tähistatakse hispaania kultuuriga tegelemist väljaspool Eestit. See, kes sellega tegeleb, on hispanista
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
