Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kunstiteose iseloomustus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
apollo, daphne, apollon, skulptuur, skulptor, autoriks, lorenzo, arhitekt, skulptuurid, andes, ilmeid, efektid, väljendus, dekoor, mütoloogiast, armub, jahtis, neidu, hädas, neiu, armuvalusKoiose ja Phoibe tütar) poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Leto jäi Zeusist rasedaks. Armukade Hera saatis maokujulise koletise Pythoni teda kiusama. See jälitas Letot kõikjal ega andnud hetkekski rahu. Zeus ei aidanud Letot tema hädas kuidagi. Ükski piirkond, isegi Hüperborea (kreeka mütoloogias maa kaugel põhjas Okeanose ääres. Usuti, et Apollon elab seal talviti. Usuti, et sellele saarele saab jõuda ainult läbi õhu) ei andnud Herat ja Pythonit kartes Letole luba seal peatuda. Ainult Delose saar, mis seni vabalt meres ringi ujus, nõustus. Pärast kaksikute laste sünnitamist sööstsid merepõhjast üles kaks või neli kalsussammast, mille otsa saar pidama jäi. Artemis oli lastest vanem ja sündis kergelt, kuid Apolloni sünnitus oli valuline ja kestis eri andmetel ühest üheksa ööpäevani, sest Hera keelas
Tartu Karlova Gümnaasium referaat Gian Lorenzo Bernini Koostaja: Kristi käesel Juhendaja: Sirje Vasmann Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Sisu 4 3. Kokkuvõte 5 4. Kirjandus 6 5. Lisa 7-8
Tartu Karlova Gümnaasium Muusikaajalugu GIAN LORENZO BERNINI Referaat Kai Kornet 10.h klass Juhendaja: Sirje Vasman 2009 Gian Lorenzo Bernini Lorenzo Bernini(07. 12. 1598- 28. 11. 1680) oli barokkajastu üks silmapaistvamaid skulptoreid. Bernini ületas paljusid oma aja portreekunstnikke ning lõi büstitüübi, mida jäljendasid tema järeltulijad ning pidasid üldkehtivaks. Ta kujutas julgelt elulisi karaktereid ning väljendusrikkalt ning veidi liialdatult tundeid. Hea irooniataju tõttu suutis ta vormida modelli inetust kunstiliselt mõjuvaks. Bernini on öelnud: ,,Ma võtsin marmori ja muutsin selle painduvaks vahaks, nii sain ma
Konspekt Gian Lorenzo Bernini(07. 12. 1598- 28. 11. 1680) Eluloo lühikokkuvõte G.L.Bernini oli 17. sajandi silmapaistvam skulptor. - Giovanni Lorenzo Bernini sündis 7. detsembril 1598. aastal Itaalias Napolis. - Tema isa oli maneristlik skulptor Pietro Bernini, kes pärines Firenzest. - 7-aastasel saatis Bernini oma isa tööreisidel Rooma. Roomas pälvis noor, kuid andekas Bernini kunstnik Annibale Carracci ja Paavst Paul V tähelepanu ning Bernini hooldajaks Roomas hakkas Paavsti nõbu kardinal Scipione Borghest. - Oma esimeste tööde valmistamisel sai Bernini inspiratsiooni hellenistlikest skulptuuridest. Bernini edasine areng toimus väga kiiresti ning peagi tõusis ta õpipoisist meister skulptori staatusesse. - 1665
Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. 2 Lorenzo Bernini Ta elas aastatel (1598-1680). Ta elas peamiselt Napolis ja Roomas. Ta oli 17. sajandi barokiajastu üks silmapaistvaim Itaalia skulptor ja arhitekt. Tema tuntuimad tööd on Peetri kiriku esine väljak, „Apollon ja Daphne“, „Püha Teresa ekstaas“. Tema esimesed tööd olid inspireeritud hellenismiaegsest skulptuurist. Peetri kiriku kolonnaad asub Roomas ja mis on teostatud aastatel 1657–1667. Peetri kiriku esine väljak Bernini lisas Rooma arhitektuuri uut, baroklikku. Monumentaalne Püha Peetri kiriku
-filosoofiat ja -mütoloogiat-erinevalt keskajast ei kuulunud nad käsitööliste sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda-nähti eeskätt vaimset loomingut. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast. Maalikunst ei ole mõeldud mitte ainult kirikute, vaid ka muude kohtade kaunistamiseks. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikud. Inimene hakkas aru saama, et Jumala käsi polegi nii palju inimese elus, pigem määras inimene ise oma edukuse. Sai alguse usk inimesse. Kultuuriperiood, mis vastandus keskajale.
muudavad fassaadi veelgi rahutumaks. Ka linnakujundamine tõusis erilisse ausse. Siin torkab silma samuti baroklik fassaadikujundus. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana kui see tegelikult oli. Ruumiliste efektide ja illusioonide loomine oli barokiaja kunstnike üks lemmikvõtteid. Peetri kiriku ette rajati väljak (kolonnaad), mille põhiplaan laseb väljakul avaramana mõjuda ja kiriku fassaad tundub kõrgem. Selle väljaku autoriks oli barokk-kunsti peaesindaja LORENZO BERNINI (1598-1680). Teise kuulsusena arhitektuuri alal võiks mainida CARLO MADERNAT. Tema projekteeritud on Santa Susanna kiriku fassaad Roomas. See on tüüpiline barokkfassaad- rahutu ja maaliline. Rütmiliselt asetatud sambapaarides eendub üks sammas tugevasti. Korruseid ühendavad tervikuks voluudid. Kõige fantaasiarikkam ja uuendusi püüdlevam itaalia arhitektide hulgas oli FRANCESCO BORROMINI. Tema ehitatud San Carlo alle Quattro Fontane kirikus Roomas näib kõik liikuvat
Kolle oli perekonna elu keskpunkt ja laiemas mõttes ka riigi elu kese. Seetõttu austati ka selle valvajat- Hestiat väga kõrgelt. Hoolimata suures austusest, mis Hestia nimega seostub, on ta mütoloogiline, teda võib pidada väljaarendamatuks. Enne iga einet sai Hestia niisiis oma osa ja ohvritalitluste juures nimetati teda esimesena; nõnda kindle on see komme olnud, et väljend "Alusta Hestiaga!" sai kõnekäänuks, mis tähendas "Hakka peale!" Ehkki nii Poseidon kui Apollon käisid Hestia kätt palumas siis otsustas tema jääda neitsiks. Zeus kinnitas tema soovi ja vastutasuks andis talle aukoha kõigil pidustustel. ARES (Mars) Zeusi ja Hera poeg, täitmatu, möirgav, verejanuline, metsik tapja ja reegliteta võitluse jumal, keda jälestas isegi tema isa Zeus. Kreeka mütologias täidab ta sõjajumala kohta. Sümboliteks
kabeleiks. Barokk-kirik on ühtlasi tavaliselt pikliku põhiplaaniga. Kuppel säilitatakse, mille aknad on ruumi tähtsaimaks valgusallikaks. Barokkstiili aitab lõplikult võidule Carlo Maderna, kes esindab siiski veel mõõdukat varabarokki. Tema esimene tähtis töö on Santa Susanna kiriku fassaad Roomas. Selle ajastu kuulsaim meister Itaalias, ühtviisi silmapaistev nii arhitektuuri kui skulptuuri alal on Lorenzo Bernini. Tema meistriteoseks on väljak Peetri kiriku ees ühes seda ümbritseva kolonnaadiga. Kaasaegsete poolt kõige hinnatum oli aga üks tema dekoratiivset laadi teos, nimelt 1633a. valminud pronkstabernaakel Peetri kiriku kupli all. Peaaltari kohal on siin baldahhiin, mida kannavad neli keerdsammast; viimased on barokiajastu eelistatavamaid motiive. Bernini kaasaaegne Francesco Borromini esindab barokkarhitektuuris äärmuslikku, kõiki reegleid ja traditsioone hülgavat suunda
üheks suurepäraseks tervikuks. Arhitektuur. Erinevalt inimkesksemale renessanssile sai barokiajal esmaseks taas kirikute püstitamine. Barokk- kirikus sai määravaks siseruum, mis ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Peamised valgusallikad olid kiriku idaosas asetsevad aknad. Renessanssist võttis barokk üle kupli, samuti kõik detailid: sambad ja poolsambad, ümarkaared ja viilud jne. Suure tähtsuse omandasid taas kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid. Kiriku fassadi keskosa oli kahekordne, mida ühendasid barokkstiilile iseloomulikud detailid – voluudid, spiraalikujulised, teokarpi meenutavad motiivid. Nagu barokile laiemalt, on ka ehitistele omane dünaamiline ja rahutu välimus, mida rõhutavad rohked detailid, eenduvad või kõrguvad seinapinnaosad. Kogu fassaadipind võis olla laineline, astmeline või kaarekujuline. Barokiajal jätkati Rooma Peetri kiriku ehitamist. Baroklikule meelelaadile kohaselt ehitati kiriku ette
kunst. 3)piirkond, mille keskuseks on protestantlik Holland, Skandinaavia maad. Barokk veider, keeruline. Iseloomustab: emotsioonid, liikuvus. Sünnimaa Itaalia, vaimne keskus Rooma. Kuid täiesti uut kunsti Itaalias ei tekkinud. Prantsusmaa: toimusid väga surred muudatused, suured lossid, töötati välja uus lossitüüp (tiivad). 17 sajandil täiendati ja lõpetati Louvre'i lossi uuendamine barokseks (uus fassaad) eriti barokne tuli ida-fassaad. Arhitekt oli Claude Perrault (1613-1688). Louvre ehitati suure maa-ala peale, kõrval olid aed. Praegu on seal muuseum. Versailles'i loss sarnane. Louvre'i aeda loetakse üheks täiuslikumaks aiaks. Kõik, mis seal on, on allutatud inimese mõistusele, puud ja hekid on ise pügatud, madalhaljastuses väga täpsed joonised, mille järgi istutati. Mustrite vahed kaeti klibuga, kiviga, reeglipärane teedevõrk, hästi rikkalikult kaunistati park skulptuuride ja purskkaevudega.
(spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv). Fassaadi detailid põhiliselt samad, mis renessansis(poolsambad, pilastrid, viilud), kuid neil puudub konstruktiivne ülesanne; ainult kaunistuseks. Alates 16 saj lõpust algab Roomas hoogne ehitustegevus. Tegeletakse Püha Peetri kiriku ümberehitamisega. Selle käigus ehitati uus pikihoone, omandas suure läänefassaadi ja maalilised sambad. Fassaad katab ära kupli. Juurdeehituse autor oli Carlo MADERNA. Peetri ovaalse väljaku rajas Lorenzo BERNINI. Väljakult paistab kirik ja ka tema kuppel, ümbritseb koloniaad. Samuti tegi ta ka paavstitrooni. Arhitektuuris oli tähtis ansambel, mitte üksikehitis. MAALIKUNST Paljud kunstnikud tegelesid ka sisekujundusega ja väga suur osa oli laemaalidel: arhitektuur jätkus laemaalides, mis tekitas ruumis avaruse. Keskuses Roomas kujuneb välja 2 maalisuunda: · Naturalistlik suun juhiks CARAVAGGIO · Akadeemiline suund - juhiks CARRACI koos oma venna ja nõoga
Colleoni, mis asub Veneetsias. · Kõrgrenessanss( 16.saj I pool) Töötasid kolm eriti andekat kunstnikku: Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Leonardo oli mitmekülgne mees, tegeles pea kõigi teadustega. Maalide ,,Püha õhtusöömaaja" , ,,Mona Lisa", ,, Ristija Johannes" ja ,, Madonna Lita" autor. Raffaeli on teinud kõige ilusamad madonnad. Maalide ,,Sixtuse madonna", ,, Ilus aednikunaine" , ,, Madonna roheluses" ja ,,Ateena kooliga" autor. Michelangelo oli skulptor, maalikunstnik, arhitekt ja luuletaja. Kuulsamad tööd on valgest marmorist ,,Taavet" , ,,Pieta". Maalidest Sixtuse kabeli lagi ,,Maailma loomine" ja ,,Viimne kohtupäev" Ning marmorist tehtud ,,Mooses". Veneetsias tehti omapärase laadiga maale, dekoratiivseid ja toredad. Kasutusele võeti õlivärvid. Sobisid Itaalia kliimaga. Kuulsaim Tizian- ,,Kristus ja variser" , ,,Urbino Venus" ja Giorgione tegi kuulsaid aktimaale, neist kuulsaim ,,Puhkav Venus" ja ,,Äike"
saj. Rooma: · Püüdluseks suurejooneline tervik, üksikosade lülitamine ehitise üldmuljesse. · Suurenes antiikarh. eeskuju. Bramante kuulsaim töö oli Tempietto, templike, väike 5-6 m Ø antiikseid templeid matkinud kristlik kabel. Ka projekteeris uue Rooma Peetri kiriku, kuna vana oli muutunud varisemisohtlikuks = hiigkupliga tsentraalehitis. Mees suri ning tööd jätkas Michelangelo Buonarroti, kes oli lisaks arhitektile ka skulptor, maalija, luuletaja & teadlane. Matkib Bütsantsi arh, ühtsem ehitis, basiilika. Veneetsia: Palladio mõjutas eriti Inglise, Pr, Hollandi & Põ-Am arhitekte. Palladianism antiikarhitektuuri eriti range jälgimine, fassaadidel üle mitme korruse ulatuvad sambad, meenutas antiiktempleid. Villa Rotonda: kupliga -hoone, sambad ka hoone sees. Redentore kirik. Teatro Olimpico: Euroopa I katusega teatrihoone. J
· Müüdimotiivid kunstis ja kirjanduses (Bacchus, Venus, 7 artes, Trooja sõda, Paris, Sibylla). Botticelli maalid. Ooperi teke (Daphne Ovidiuse Metamorfoosid). · Tõlked, antiigiainelised teosed, nt. William Shakespeare tragöödiad rooma ajaloost (Coriolanus, Julius Caesar, Antonius ja Kleopatra jt.) · Arhitektuur: sambad ja kapiteelid. Teater Vicenzas: Palladio (Andrea di Pietro della Gondola 1508 1580), Michelangelo Roomas (arhitektuur, skulptuur, maal). Barokk: Reaktsioon renessanssile: kristluse rõhutamine, orienteerus prantsuse aristokraatlikule maitsele, juhindus kliseedest (kulunud väljend). Antiigist teemad ja tegelased, klassikalise vormi diktaat, esteetiline kontroll ja ja moraalne talitsetus (reeglid, normid). 17.-18. saj. kunsti iseloom liikuvus, kirg, paatos, teatraalsus.. Giovanni Bernini (1598-1680): Proserpina röövimine, Apollon ja Daphne.
(1879- 1946) joonistas suurte silmadega poisse sacre-coeuri taustal Michelangelo Antonio canova (1475-1564) (1757-1822) aadama loomine(detail sixtuse kabeli Pauline borgese veenusena laemaalilt(vatikan) itaalia skulptor cannova esindab neoklassitsistmi/ ta oli itaalia kõrgrenessansi üks kolmest ampiiri.skulptuur kujutab napoleon'i õde, ta ei suurkujust, tuntakse eelkõige skulptorina, ei jää lubanud kellelegi seda skulptuuri näidata, seda maalikunstis alla leonardole ja raffaelile.1508 a. hoiti borghese villas ühes ruumis kuku taga Hakkas ta sixtuse laele maalima loomise stseene., tal tuli seda maalida selili neli aastat kabelit kutsutakse paavst sixtus iv järgi.
karüatiidide koda. Karüatiid on naisekujuline sammas (mehekujuline sammas on atlant) 4) Parthenon akropoli tähtsaim ehitis, täiuslikem dooria stiilis peripteer. 8 x 17 sammast. Arhitektid Iktinos ja Kallikrates. Sees oli kuulus Pheidiase Athena kuju. Friis ja otsaviilud olid kaunistatud skulptuuridega. (Kreeka vallutanud türklased kasutasid Parthenoni 17. sajandil püssirohulaona. Järgijäänud skulptuurid viis inglane lord Elgin 19. sajandil Inglismaale, originaalid praegu Briti Muuseumis). Akropolil seisis Parthenoni ees veel üks Pheidiase valmistatud Athena kuju. 4. sajandil e. Kr., hellenismi ajal levis Kreeka kunst kaugele väljapoole Kreeka piire. Senisest enam pandi rõhku toredusele, ehitati rohkem losse, teatreid jm avalikke hooneid. Tähtsad kultuurikeskused olid Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike-Aasia poolsaarel.
Tänapäeva trükikiri. Leiutati graafika, paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus. Mängukaardid jne. Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, taskurätt) Suureneb ilmalike hoonete osakaal Hakati rajama plaanipäraselt väljakuid, linna keskuseid Uus kaitsesüsteem seoses tulirelvadega Maal ja skulptuur ei sõltu enam ainult arhitektuurist Õlivärvid(tahvelmaal) Moodi lähevad portreed Realistlik looduslähedane laad Kunstnikud signeerivad oma teoseid Muusikas ilmalikud laulud Kunsti eesmärk oli luua ilusaid teoseid reeglitele toetudes Usk oli endiselt tugev, lõputud vaidlused usuteemadel. Paavstil oli väga suur võim. Rajati ja kaunistati kirikuid, kloostreid, ristimiskabeleid jne. Renessanss Itaalias
Egiptuses ka palju templeid, mida iseloomustavad sambad, mis meenutavad enamasti taimi. (nt. päikesetemplid) Skulptuur: Palju vaaraode täisfiguure- tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. Jäsemed ei ole kehast eraldatud. Nende nägudel võimukas, salapärane, pidulik, pisut nagu üleolev naeratus. Kujude pilk suunatud üle vaataja pea kaugusse. Samasugused on ka istuvad valitsejafiguurid. Egiptuse skulptuurid olid määratud peamiselt otse eest vaatamiseks. Reljeefkunst läks sujuvalt üle maalikunstiks. Maalikunsti iseloomustab dekoratiivsus ja Egiptuse poos. (Nägu profiilis, silm otse. Õlad otse, puusad ja jalad profiilis.) Värvid on harmoonilised ja maitsekad. Ei anta edasi varju ja värvivarjundeid. Teos: Nofretete portreebüst Kreeka Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tavaline tempel oli
valitsuskepp. Hera ehk Juno abielu kaitsja, kangelaste kaitsja, taevajumalanna. Lehm, paabulind, granaatõun. Argos. Poseidon ehk Neptunus mere valitseja, tormijumal. Sõnn, hobune, kolmhark. Hades ehk Pluto ehk Pluton allmaa isand, jõukuse jumal, väärismetallide isand, surmajumal. Athena ehk Minerva lahingujualanna, Ateena jumalanna, tsivilisatsioonijumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Tarkus, arukus, puhtus. Oliivipuu, öökull Apollon ehk Apollo laskurite jumal, muusik, tervendaja, valgusejumal, tõejumal, päikesejumal, huntide jumal, põldhiirte jumal. Loorberipuu, delfiin, ronk. Artemis ehk Diana metsloomade emand, kütt, neitsiliku nooruse kaitsja, kuujumalanna, pimedate ööde perenaine, teeristsete jumalanna. Küpress, metsloomad, põder, karu, hirv, vibu, nool Aprodithe ehk Venus armastuse- ja ilujumalanna, viljakusjumalanna. Mirt, tuvi, varblane, luik, roos, ülane, õunapuuõis.
oli endiselt tähtis roll. · Carlo Maderna(1556-1629)- Varabaroki esindaja Santa Susanna kirik Roomas, jätkas Peetri kiriku ehitamist teostas selle fassaadi, tegu ka Peetri kiriku pikihoone. · Francesco Borromini(1599-1667)- oli baroki kõige äärmuslikum esindaja. Ekstravagantne, armastas lainelist joont.Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures Roomas. San Carlo alle Quattro Fontane kirik Roomas. · Giovanni Lorenzo Bernini(1598-1680)- Lõpetas Peetri kiriku ehitamise, väljekut ümbritseva kolonnaadiga. Tema võttis arhitektuuris kasutusel perspektiivi, Vatikani lossi tegi ta Scala Regia(kuningatrepp)- trepp ahenes veidi ülespoole minnes ja nii jättis sügavama mulje. · Tuntuimad baroki arhitektid olid veel Rainaldi, Fontana, da Cortona, Pater Pozzo- hakkas tegema teatridekoratsioone, Longhena, Alessandro Galilei- ehitas Lateraani(kogu ristiusu maailma hõlmav)
selle tellimuse üksi, töötades kabeli lae all mitu aastat. Idaseina kompositsioon ,,viimne kohtupäev" sai valmis ligi 30 aastat hiljem. Maalingute motiivid on võetud Piiblist,. Kogu tema loomingut täidab eriline pinge. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid nende poosid on vägivaldsed. Tallinnas esindab renessass stiili mustpeade vennaskonna maja fassaad Barokk stiil16-17saj Iseloomustab dekoratiivne toredus, kaunistuste kuhjamine, üleüldine lopsakus. Arhitekt sünnikohaks rooma, esmalt avaldus kirikuehituses. Fassaad-kahekorruseline, kolmnurkne viil, korisntose stiilis poolsambad ja pilastrid, seinaorvades skulptuurid. Sisemus kaeti värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistste ja maalidega. Peterburis Talvepalee, Smolnõi klooster. Tallinnasse ehitas Michetti Kadrioru lossi. Suurim skulptor bernini, suurim meistriteos apollon ja daphne. Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone, maalisid sujuvate värviüleminekutega
rappresentativo (kujutav, etendav) Giulio Caccini (laulja ja helilooja, tolleaegne avangardist, kes 1602 avaldas laulukogumiku Le Nuove musiche), mille eessõnas kaitses ja põhjendas uut stiili: uues stiilis on kõige tähtsam tekst, millest tulenevad rütm ja meloodia. (16/17. sajandi vahetusel nimetati mitmehäälse muusika kirjutamist ,,prima prattica", uut monoodilist stiili ,,seconda prattica") Tüüpainestik vanakreeka ja vanarooma müüdid: Orpheus (Orfeo), Euridyke (Euridice), Daphne (Dafne), Apollon jne. Palju kasutati vanarooma poeedi Ovidiuse kogumikku ,,Metamorfoosid" (metamorfoos - moondumine) Teatri- ja kirjandusvormid, millest ooper sai mõjutusi: a) pastoraal e. pastoraaldraama (pastore it k karjus), näit Angelo Poliziano ,,Orpheus" (ca 1480) Torquato Tasso ,,Aminta" (1573) b) katsetused antiiktragöödia elustamisel
Kordamisküsimused arhitektuuriajaloos (kontrolltöö nr.2) *Antiik ja varakristlik aeg 2900eKr-540pKr *Islam arhitektuur 622-1600 *Romaani arhitektuur 750-1250 *Gootika 1130-1500 *Renessanss 1420-1620 *Barokk ja rokokoo 1600-1780 *Klassitsism 1750-1840 *Historitsism ja insenerarhitektuur 1840-1900 *20.sajandi esimene pool 1900-1945 *20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus vahetult itaalia renessansist. Domineeris arhitektuuri, mis arenes tihedas seoses maali, skulptuuri ning tarbe- ja pargikunstiga; tähtsaimaks ehitise tüübiks muutus palee ehk loss, mida iseloomustas suurejooneline pidulikkus, teatraalne monumentaalsus ja mõõtmete erakordsus. Põhiplaanidele olid omased eenduvad
surmani 429 eKr. Raha küsis ta Ateena liitlastelt ja kolooniatest, põhjendades seda vajadusega kaitsta maad pärslaste kallaletungi eest. Peaehitiseks Atheenale pühendatud Partheon, arhitektideks Itkinos ja Kallikrates. Skulptorite töid juhatas Pheidias, kes ise tegi kullast ja elevandiluust Atheena hiigelkuju. 17 saj. kui veneetslased piirasid Ateenat, kasutasid linna valvavad türklased templit püssirohulaona. Peale püssirohuplahvatust hävis suur osa templist. Allesjäänud skulptuurid viis inglane lord Elgin 19 saj. alguses Londoni Briti muuseumi. Samaaegselt Kreeka peripteeri arenemisega kujunes välja ka Kreeka staatuatüüp. Vanimates kreeka kunstimälestistes võib näha egiptuse eeskujude matkimist. Kreeka skulptuur arenes koos võimlemise ja kehalise kasvatusega staadionil. Kehakultuur oli tihedalt seotud kreeka kultusega, alastiolekut peeti jumalale meelepäraseks. Et õigustada oma kommet alasti mängides lõbutseda,
oli endiselt tähtis roll. · Carlo Maderna(1556-1629)- Varabaroki esindaja Santa Susanna kirik Roomas, jätkas Peetri kiriku ehitamist teostas selle fassaadi, tegu ka Peetri kiriku pikihoone. · Francesco Borromini(1599-1667)- oli baroki kõige äärmuslikum esindaja. Ekstravagantne, armastas lainelist joont.Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures Roomas. San Carlo alle Quattro Fontane kirik Roomas. · Giovanni Lorenzo Bernini(1598-1680)- Lõpetas Peetri kiriku ehitamise, väljekut ümbritseva kolonnaadiga. Tema võttis arhitektuuris kasutusel perspektiivi, Vatikani lossi tegi ta Scala Regia(kuningatrepp)- trepp ahenes veidi ülespoole minnes ja nii jättis sügavama mulje. · Tuntuimad baroki arhitektid olid veel Rainaldi, Fontana, da Cortona, Pater Pozzo- hakkas tegema teatridekoratsioone, Longhena, Alessandro Galilei- ehitas Lateraani(kogu ristiusu maailma hõlmav)
*1790.a Rootsi ja Venemaa vahel status quo tingimustel Värälä rahu. Oli puhkenud Suur Prantsuse Revolutsioon, mille suhtes G III oli teravalt vaenuliku hoiakuga. *G III ja Katariina II leppisid kokku ühistegevuses Pr rev vastu. *Enne plaanide teostamist K II-ga, tabas G III-t aadlike opositsiooni kättemaks. Teda haavas surmavalt vandenõulase püstolilask, mis tulistati maskiballi ajal Kuninglikus Ooperiteatris 16.03.1792. G III suri 29.03.1792. 18 ARHITEKTUUR JA SKULPTUUR § BAROKK *liikumise toomine kunsti *igas valdkonnas mitmekesisem *soov vaatajat üllatada, isegi ninapidi vedada, segamini ajada erinevaid kunstiliike, illusoorsust ja tõelisust *barocco(it k)-kummaline,veider *ERISTATAKSE 3 PIIRKONDA: 1)Itaalia,Hispaania,Lõuna-Saksamaa,Flandria(säilis katoliku kirik)-pärisbarokk 2)Prantsusmaa, Inglismaa- vanaklassitsism 3)Holland, Skandinaavia maad(protestantism)-barokne realism Barokkarhitektuur
Kr ( sureb Kleopatra ) Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid, raamatukogusid, igasuguseid avalikke hooneid, losse ja spordiplatse. Täiustusid elumajad, neile lisati korruseid, nende juurde istutati aedu. Toredus sai omaette eesmärgiks, nüüd hakati segama eri stiile, tekkis ka ümmarguse põhiplaaniga hooneid. · Kunst Vana-Kreekas: skulptuur, vaasimaal Skulptuur Vanimad skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette.Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest.
c) = (Rooma) linna rajamisest 16. Omnia mea metum = kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas (teadmised) SISSEJUHATUS KUNSTI Kultuur on kogu inimkonna saavutused materiaalses ja vaimses elus Vaimne kultuur (kunst, kirjandus, haridus jne..) Aineline kultuur Kunst on laias tähenduses kõik see, mis pole ehtne/loodusest, vaid järele tehtud. Mingi osa kultuurist, mis laias laastus jaguneb: Arhitektuur e. Ehituskunst Skulptuur e. Kujud Maalikunst e. Pildid Graafika Tarbekunst e. oma kätega tehtud Elukunstnik = inimene, kes oskab alati asjad sirgeks rääkida, tuleb alati puhta nahaga välja Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriaid: Vajadus ilu järele Faktide ja teadmiste edasiandmiseks Religioossete tunnete edastamiseks Osadel inimestel on ürgne vajadus teha kunsti Inimese tekkimine: ahvist, Jumala looming, eksperiment (TULNUKAD ON SIRTSUTANUD ???
sajandi maal kujutab endast üleminekut ühelt stiililt teisele. Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha. H. BOSCH kõige populaarsem Madalmaades. Fantastilised ja olustikulised maalid. JAN VAN EYCK koos venna HUBERTIGA GENTI altarimaalid. Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu · Pilet 2 1. Vana-Egiptuse skulptuur, pinnakunst 2700- 1000 ekr Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi- need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast välja raiutud sfinks- inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, miis seisab Giza püramiidide juures. Egiptuse kunstis oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid , kus ühendati inimese ja mõne looma kehavorme.
Surnud tuhastati ja tuhk pandi savist või kivist sarkofaagi. On hulgaliselt pooleldi lamavaid kujusid, mille järgi võiks etruskide elustiili aiamata. See oli elurõõmus ühiskond, kus hauakambrite seintele maaliti tantsijaid, pidustusi, sööminguid ja muid igapäevaseid tegemisi ning veel uksi ja aknaid, mida seal tegelikult polnud. Levinud on põletatud savist ehk terrakotast ja pronkskujud. Rooma linna rajamise legendiga seostuv ,,Kapitooliumi emahunt" on üks tähelepanuväärseim skulptuur. Ehitati lihtsaid templeid ja on leitud mõned tellistes ümarkaared. Rooma kunst 8.sajandist e.m.a. alguse saanud Rooma riik arenes ja laienes pidevalt, kuhu meie ajaarvamise alguseks kuulusid Põhja-Aafrika ja Lääne-Euroopa ning Lähis-Ida. Arhitektuuriline uuendus olid lubjamördi kasutusele võtmine, mis andis võimaluse ehitada kaari, võlve, kupleid, silinder- ja ristvõlve. Roomlased ehitasid korralikke teid, sildu ja veejuhtmete vedamiseks akvedukte
Järsku oli E aga kadunud ja tagasi pimedusse vajunud. Orpheus üritas armsamale järgi minna, aga teda ei lubatud. Orpheus hülgas inimeste seltsi ja rändas Traakia looduses koos oma lüüraga, mida ta mängis. Lõpuks kohtus Orpheus menaadidega, kes O tapsid. Nad viskasid O pea Hebrose jõkke, kust see jõudis Lesbose kaldale. Ta tunti ära ning maeti pühalikult. PILET NR 10 PYGMALION & GALATEA Küprose andekas noor kujur e. skulptor Pygmalion oli naisevihkaja ning oli otsustanud mitte kunagi abielluda. Ometi oli see teos, millele P luues pühendas kogu oma geeniuse, naise kuju. Ta töötas selle kallal kaua, kuid ei suutnud sellega rahule jääda. P tegi kuju täiesti täiuslikuks ja lõpuks armus sellesse. P hakkas kuju riietama jne. Ta võttis ta ööseks oma kõrvale voodisse. Kuid lõpuks P loobus ja sai aru, et ta on armunud elutusse asja. Armastusejumalanna Venus aga tundis kogu selle asja vastu huvi ning otsustas
A. Weizenbergi viimne teekond 9 Kasutatud kirjandus 10 2 Sissejuhatus Valisin August Weizenbergi, sest mulle meeldivad tema tööd ja ta tundub väga huvitav inimene. Ta on Kanepi heaks palju teinud ja üle Eesti kuulus. August Weizenberg on tuntud Kanepi põliselanikele. Kanepis on tema auks püstitatud tema nimeline mälestusmärk. Ka tema haud on Kanepis ja seda kaunistab tema skulptuur ,,Lootus". Selle kirjandi eesmärk on uurida August Weizenbergi elulugu ning tema loomingut. Elu lõpul on ta ühes oma kirjas maininud rahuldusega: ,,Karjapoispõlvest siiamaani ei ole õnnetundmus mind iialgi maha jätnud." See väljendus ja kujuri töödes, milles õhkub sisemist rahu ja elujaatust. Ta on üks silmapaistvamaid Eesti skulptoreid läbi aegade. 3 August Weizenbergi elulugu
annaabi.ee 
