Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kunstiteose analüüs: Roy Lichtenstein „Look Mickey“". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mickey, look, duck, donal, donald, lichtenstein, mouse, popkunst, realistlik, koomiks, tausta, kompositsioon, koomiksi, figuurid, dots, hakkaks, õng, ajada, tekstuur, katsetus, miki, lõuend, õlivärvid, gallery, kunstiliik, graafika, žanr, sisuline, granti, naerab, hooked, õnge, iseennast, sillal, esiplaanil, ilmed, kukkuma, tegelastel, konkshädavajalikule. Sageli kasutati geomeetrilisi vorme, kuid erinevalt varasemast geomeetriliste kunstnike loomingust. Minimalistlikest teostest ei tule otsida mõnda sinna peidetud allegoorilist tähendust vaid objekt ongi teos - teos, mis väljendab iseennast. Lihtsa ja suure vormi kasutamisega suunati tähelepanu ümbritsevale ruumile ja objektile enesele. Tuntumad minimalistid Donald Judd(1928-1994) Kineetiline kunst Kineetiline kunst ehk kinetism on kunstisuund, mis taotleb esteetilist elamust mehaanilise liikumise ja valgusefektidega, vahel ka helidega. Kineetiline tähendab liikumist, liikumisega seotust. Kui Op-kunstnikud soovisid eksitada inimese taju ja luua pildipinnal ruumilisuse või liikumise tunnet, siis kineetikud loovad teoseid, mis on reaalses liikumises. Kineetilise kunsti tunnused
mõttetuks. • Pop 50ndatel Inglismaal ja USA-s tekkinud ning Mandri-Euroopasse levinud moodne kunstivool. Nimetus on päris Inglismaalt (popular art), kus sellega hakati tähistama massikunsti, peagi laienes see kõigile, kes kasutasid kaasaegse suurlinna keskkonnast pärinevaid visuaalseid kujundeid. Popkunsti motiivid ei olnud traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda kujukalt iseloomustavad produktid ja industriaalse kultuuri objektid. Popkunst kasutas kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille keskel tavainimene argipäevas viibib, tihti kistes need tavapärasest keskkonnast välja ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. Popkunsti teosed on sageli ülisuurter mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Tehnika võib olla väga mitmekesine: kollaaž, assamblaaž, ready-made, installatsioon. Eesti tuntuimad popkunsti viljelejad: Leonhard Lapin, Ando Keskküla ja Andres Tolts.
filminäitlejad, autod, bensiinijaamad, hotellid, vannitoad jne, jne. Tavalisi tarbeesemeid, igapäevaelu atribuute, ent ka "keskmise inimese" iidoleid hakati kujutama üldiselt õlimaalidel (õilis maalitehnika!) ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilistena. Richard Hamilton Just what is it that makes today's homes so different, so appealing? (1956) . Kriitikute arvates üks esimesi popkunsti teoseid. Roy Lichtenstein Koomiksist inspireeritud maalid, mustad piirjooned kujutise ümber, lõuendid ja skulptuurid, mille peal olid täpikesed (nagu fotoraster). TEOS - Whaam! 1963 a. Erinevad teosed James Rosenquist. Vastvalitud president (1960– 61) James Rosenquist. No-no! (1996). Tom Wesselmann. Vaikelu #20 (1962) Vaikelu Liz Tayloriga (1992). Tom Wesselmann. Great American Nude #58 (1965) . Vaikelu nr. 15 (1962) kollaazh . Robert Indiana. Love (1973) Robert Indiana
filminäitlejad, autod, bensiinijaamad, hotellid, vannitoad jne, jne. Tavalisi tarbeesemeid, igapäevaelu atribuute, ent ka "keskmise inimese" iidoleid hakati kujutama üldiselt õlimaalidel (õilis maalitehnika!) ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilistena. Richard Hamilton Just what is it that makes today's homes so different, so appealing? (1956) . Kriitikute arvates üks esimesi popkunsti teoseid. Roy Lichtenstein Koomiksist inspireeritud maalid, mustad piirjooned kujutise ümber, lõuendid ja skulptuurid, mille peal olid täpikesed (nagu fotoraster). TEOS - Whaam! 1963 a. Erinevad teosed James Rosenquist. Vastvalitud president (1960– 61) James Rosenquist. No-no! (1996). Tom Wesselmann. Vaikelu #20 (1962) Vaikelu Liz Tayloriga (1992). Tom Wesselmann. Great American Nude #58 (1965) . Vaikelu nr. 15 (1962) kollaazh . Robert Indiana. Love (1973) Robert Indiana
Need on maalitud erinevat värvi taustale. Kunstnik kasutas sageli kruntimata lõuendit ja kandis sellele kiirete liigutustega imeõhukesi värvikihte. Selline viis jättis alumised kihid nähtavale ja tekitas õhulise valgusküllase tunde. Suurte neljakandiliste värvipindade servad on ebaühtlaselt hajutatud mistõttu tungivad sellest läbi aluspinna toonid. Suur formaat laseb värvil veelgi intensiivsemalt mõjuda. 5. Popkunst Popkunst oli 1950ndatel Inglismaal ja USA tekkinud ning Mandri-Euroopasse levinud moodne kunstivool. Nimetus on pärit Inglismaalt (popular art), kus sellega hakati tähistama massikunsti, peagi laienes see kõigile, kes kasutasid kaasaegse suurlinna keskkonnast pärinevaid visuaalseid kujundeid. Popkunsti motiivid ei olnud traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda kujukalt iseloomustavad produktid ja industriaalse kultuuri objektid. Popkunst kasutas kõige
1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11
Euroopasse levinud moodne kunstivool. Nimetus on pärit Inglismaalt (popular art), kus sellega hakati tähistama massikunsti, peagi laienes see kõigile, kes kasutasid kaasaegse suurlinna keskkonnast pärinevaid visuaalseid kujundeid. Mõiste võttis kasutusele kriitik Lawrence Alloway.[1] Popkunsti tekkele on mõju avaldanud neodada. Popkunsti motiivid ei olnud traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda kujukalt iseloomustavad produktid ja industriaalse kultuuri objektid. Popkunst kasutas kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille keskel tavainimene argipäevas viibib, tihti kistes need tavapärasest keskkonnast välja ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. Popkunsti teosed on sageli ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Tehnika võib olla väga mitmekesine: kollaaz, assamblaaz, readymade, installatsioon Eestis olid tuntuimad popkunsti viljelejad Leonhard Lapin, Ando Keskküla ja Andres Tolts.
(Naivismist 1975, 3940). Arvatakse, et mõiste "naivism" pole küllalt tabav või mõiste kasutamine tuleks koguni ära keelata (Saar 2003). Tõepoolest, osa kunsti-voolu esindajaid, kes peavad antud kategooriat millekski alaväärseks, pelgavad selle sildi alla sattumist. Õige termini otsimisega on tegeldud praktiliselt kunstivoolu tekkimisest peale. POPKUNST Popkunsti on õigusega peetud kõige ameerikalikumaks osaks II maailmasõja järgses avangardismis. Siiski tärkas popkunst kõigepealt INGLISE MAALIKUNSTIS ja Inglismaalt on pärit ka selle kunstivoolu nimi. 50-ndate aastate keskpaigas hakkas Inglise kunstikriitik Lawrence Alloway kasutama sõna ,,popkunst", esialgu küll ainult nn. massikunsti kohta. Varsti aga tähistas termin ,,popkunst" selliseid teoseid, mis kasutasid massikunstist või laiemalt võttes kogu kaasaegse suurlinna standartsest visuaalsest keskkonnast laenatud kujundeid. 1955
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad
Reatany avaldas 1960- ndal aastal ,,uue realismi" manifesti ja organiseeris näitusi. Restany kinnitas, et ,,uus realism registreerib sotsioloogilist reaalsust ilma mingi opositsioonilise taotluseta". Sellel ,,realismil"pole muidugi mingit seost traditsioonilise loodust jäljendava maalikunstiga, vaid selle sõnaga viidatakse reaalsete materjalide, olemasolevate reaalsete objektide jne. kasutamisele kunsti tegemiseks. Restany väitis, et mitte ainult realistlik, vaid üldse igasugune, ka abstraktne maalikunst on aegunud. Kunst pidavat liituma uue reaalsusega, suurlinliku tsivilisatsiooniga ,,...tänapäevane loodus on mehaaniline, tööstuslik ja reklaamiga üleujutatud." Kunst loobugu individualismist, isiklikust eneseväljendusest ja unikaalsusetaotlusest, muutugu standartseks ja lõpmatult paljundatavaks. Sürrealism Sürrealism on 20. sajandi kunsti liikumistest kahtlematult üks intrigeerivamaid. Tekkis
u 1910 Abstraktsionism Fovism: Henri Matisse 1869-1954, ekspressionism 1916 dadaism Marcel Duchamp 1887-1968 ja metafüüsiline kunst 1924 Sürrealism: Salvador Dali 1904-1989 1920-ndad funktsionalism ja konstruktivism 1920-ndad1959 totalitaarne kunst Venemaal ja Saksamaal 1940-ndad abstraktne ekspressionism USA-s 1950-ndad neodada, Inglismaa popkunst 1960-ndad popkunst USA-s: Andy Warhol 1928-1987 1960-ndad minimalism, op-kunst: Victor Vasarelly 1908-97, kineetiline kunst 1960-ndad sündmused ja etendused ehk tegevuskunst 1960-ndate lõpp antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst 1970-ndate lõpp postmodernism, hüperrealism, neoekspressionism 20.saj. lõpp uued meediad kunstis Uusromantism, sümbolism
Futurism programmina sündis ka tunduvalt varem kui sellele vastavad kunstiteosed. Vana kunst oli kõlbmatu ja muuseumid surnuaiad, eriti vaimustuti tehnika arengust ja masinatest, mille kajastamist peeti inimhinge näitamisest olulisemaks. Sellest tulenevalt sai futuristliku kunsti üheks peajooneks dünaamika ja liikuvuse väljendamine. Pildil tuli kujutada ajas järgnevaid seisundeid. Samuti olid olulised võimalikult kriiskavad värvikombinatsioonid. Oli kaks kujutamise varianti, üks realistlik ning lihtsalt ajas järgnevat kujutav ning teine kubistlik, mis lammutas nähtava maailma geomeetrilisteks kildudeks. Viimasele lähenemisele on iseloomulikud ka suured geomeetrilised pinnad ning sarnasus abstraktse kunstiga, kusjuures üritatakse kujutada ka helisid. Abstraktsust üritati vähendada ühetimõistetavate ning pretensioonikate pealkirjadega. Futurismi programm on esindatud kõigis kunstiliikides. Skulptuuris kujutati liikuvust vormide ähmastamie ja venitamisega.
esinemiseni. Parimaks allikaks kontseptualismile on Marcel Duchamp'i loomingu tõlgendamine. Mõjukaim kontseptualist JOSEPH KOSUTH jagab kunstiajaloo Duchamp'i eelseks ja järgseks: kõik tõeliselt avangardistlikud kunstiteosed (kunstnikud) on laiendanud kunsti piire, s.o. nad on kunsti uuesti ja uutmoodi defineerinud. Kunsti olemus - see on kunsti defineerimine. M. Duchamp oli esimene, kes kunsti piire laiendas ainult oma deklaratsioonidega (muutmata vabrikutooted). DONALD JUDD ,,Kui keegi ütleb, et miski on kunst, siis see ongi kunst". Siiski ei piirduta ainult valmisobjektide nimetamisega, vaid esitati mingi idee või projekt, mis oma tüübilt jätkas postminimalistlikke kontseptsioone, ainult ilma või peaaegu ilma meelelise materjali kasutamiseta. Idee fikseeriti tavaliselt sõnadega (New Yorg ajakirja ,,Art & Language" ümber koondunud kontseptualistid) , aga mõnikord esitati idee siiski skeemina, joonisena või isegi fotomontaazina
kontseptualistide arvates pidi kunstiteos kandma sügavamat vaimset väärtust. Kontseptualismi teerajajaks loetakse prantsuse kunstnikku Marcel Duchampi, kes hakkas enda kunstiteostena eksponeerima valmisesemeid juba 1913.aastal. Kontseptuaalne kunst on väga mitmekesine. Sellel puudub ühtne äratuntav stiil. Esmatähtis on idee! See võib olla installatsioon, film, foto, maal vms. Duchamp ,,Ready-made Fontään" 1917 3. Abstraktsionistlik ekspressionism ja popkunst New Yorgis. Abstraktne ekspressionism portreteerib ,,ühiskonna vaimset haigust". Esteetilised nõuded abst.maalile: puhtus, subliimsus, maitse, tasapinnalisus, värv, dekoratiivsus. Tuntuimad esindajad: (jt NY koolkonnast) Pollock ,,Number one" 1948 B.Newman 1950-51 Villem de Kooning USA neodada ja popkunst: Mäss varasema põlvkonna (abstraktsete ekspressionistide) ja Greenbergi kõrge kunstimudeli vastu.
* võrreldes inglastega on ameerika kunstnikud suurejoonelisemad. * nad on tihti hüljanud mitte ainult tahvelmaali tavalised mõõdud, vaid ka tehnika mitmesuguste senipruukimata materjalide ja tehnika suhtes. * on ameerika pop-kunstnikel isikupärane, selgemalt üksteisest eristatav ,,firma stiil". 3) Kirjelda lähemalt kolme kuulsa USAs tegutsenud pop-kunstniku loomingut (teemad, motiivid, tehnikad jne)! Vaata ka vastavaid reproduktsioone! Claes Oldenburg Roy Lichtenstein Andy Warhol Kuulsuse võitis ta Sai kuulsaks Kuulsaim, järjekindlaim ja kolmemõõtmeliste teostega, suuremõõtmeliste mõjurikkaim popkunstnik. mis jäljendasid tavalisi tahvelmaalidega, mille aine Ka tema alustas objekte--ameerikalikke oli võetud tarbegraafikuna,mis aitas standardtoite või kommertstrükistest, tal äärmsuseni arendada kodumajapidamise esemeid
aastatel? 5. Milline oli eesti maalikunstnike suhe impressionismiga? Too näiteid. 6. Kes oli käsitletaval perioodil silmapaistvaim eesti graaffik? Milline oli tema mõju eesti kunstile? Eduard Viiralt 7. Ehk tead, kelle skulptuur on Tallinna vanalinnas asuv ,,metskits"? J.Koort 8. Millisesse 3 tüüpi võiks jagada eesti maalikunstnikud 1930. aastail? 1) nn. Silmarõõmu-maalijad 2) realistlik vaesema rahva elu kujutamine 3) rõhutatult eestilikud motiivid 9. Nimeta kaks põhilist stiili 1930. aastate eesti arhitektuuris. Kumba stiili eeslistad sina? Traditsiooniline eklektiline laad, funktsionalism 10. Millise stiili esindajad olid silmapaistvad arhitektid Olev Siinmaa ja Alar Kotli? Funktsionalism 19. Kunst II Maailmasõja ajal. Abstraktne ekspressionism USA-s 1. Millistes tingimustes töötasid avangardistlikud kunstnikud II maailmasõja aegsel
Tuntuim esindaja on Jackson Pollock. Sürrealism Sürrealism. 20. saj. algus, 1924-1945 Kuigi sürrealistlikul maalikunstil oli mitmeid erinevaid stiile, võib siiski eristada kahte peamist. Esimene kasutas kunsti tegemiseks laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundeid või näiteks üksisilmi mingi mustri vaatamisest tekkivate hallutsinatsioonide paberile panemist. Nende maalide pinda katavad kujundid ja sümbolid. POPkunst. 50. aastate lõpp - 60. algus. Andy Warholi "Supipurgid" Sõjajärgne abstraktsionism oli hästi kanda kinnitanud ja figuratiivsed elemendid kunstist välja tõrjunud.
Kuulsaim esindaja on ungariprantsuse maalikunstnik Victor Vasarely (1908 1997). 1959. aastal lõi ta oma süsteemi, kus põhielemendiks on ruut ja sellesse tuleb sisse põimida teised geomeetrilised elemendid. Oma taiestes kasutas ta kuut põhivärvi. Vasarely püüdles uue ja värvirõõmsa maailma poole ja oma originaalteost käsitles ta vaid kui prototüüpi seeriaviisiliselt toodetavatele töödele. 8. POP KUNST tunnis viibides, materjal õpetajalt, muidu iseseisvalt. TAUST popkunst hakkas kuju võtma 1950. aastate teisel poolel samaaegselt nii USAs kui Inglismaal. TUNNUSJOONED KUNSTNIKUD Richard Hamilton (sünd 1922) on inglise maalikunstnik ja graafik, kes pärast abstraktset loomeperioodi naases 1950. aastatel figuraalse kujutamisviisi juurde algab "uus figuratiivsus" inglise kunstis. Londonis moodustus Institute of Contemporary Arti (Kaasaegse Kunsti Instituut) juurde kunstnike rühmitus Independent Group ("Sõltumatu
võis abstraktse ekspressionismi tähendus tunduda kitsalt esteetiline ja ühiskondlikult passiivne. Nii mõtelnud kunstnikele hakkas huvi pakkuma vahepeal peaaegu unustatud dadaism. Tehti erinevaid masinaid kättesaadavatest materjalidest. Nt. ennast purustav masin, mis aga hoopis põlema süttis. Osad suuremõõtmelised teosed on paigutatud linnaruumi, nt. Stockholmi ja Pariisi. Mõned masinad võimaldavad või eeldavad publiku aktiivset mängulist sekkumist. Restany väitis, et mitte ainult realistlik, vaid üldse igasugune, ka abstraktne maalikunst on aegnud. Kunst pidavat liituma uue reaalsusega. ,,Uus realismi'' teosed on enamasti kolmemõõtmelised, neid on võimatu pidada maalikunstiks, aga ka mitte skulptuuriks traditsioonilises mõttes. Siiski on nad visuaalse kunsti teosed, mida nimetatakse assamblaazideks. New Yorgi neodada osutus aga visuaalselt suurejoonelisemaks ja veenvamaks ning kinnitas New Yorgi ülekaalu avangardi metropolina. Nõnda hakkas maalikunst asenduma assamblaaziga.
u 1910 Abstraktsionism Fovism: Henri Matisse 1869-1954, ekspressionism 1916 dadaism Marcel Duchamp 1887-1968 ja metafüüsiline kunst 1924 Sürrealism: Salvador Dali 1904-1989 1920-ndad funktsionalism ja konstruktivism 1920-ndad1959 totalitaarne kunst Venemaal ja Saksamaal 1940-ndad abstraktne ekspressionism USA-s 1950-ndad neodada, Inglismaa popkunst 1960-ndad popkunst USA-s: Andy Warhol 1928-1987 1960-ndad minimalism, op-kunst: Victor Vasarelly 1908-97, kineetiline kunst 1960-ndad sündmused ja etendused ehk tegevuskunst 1960-ndate lõpp antivormiline kunst, maakunst, kontseptualism, kehakunst 1970-ndate lõpp postmodernism, hüperrealism, neoekspressionism 20.saj. lõpp uued meediad kunstis Kunsti tekkimine
Tallinna Ülikool Minu (maalitud) kunstiajalugu Ajaloo Instituut Tallinn 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................3 1.ANTIIKKUNST........................................................................................................................5 1. 1 Aleksander suur ja tema sõjakäigud...............................................................................5 1. 2 „Aleksandri- mosaiik”...................................................................................................6 2.RENSSANSS.............................................................................................................................6 2.1 Püha Augustinus................................
Mida sellel kujutatakse? „Mis teeb tänapäeva kodud nii eriliseks, nii meeldivaks?“ pulgakommi kirjaga POP. 5.Kuidas suhtusid noored inglise popkunstnikud kommertskultuuri? Nad tunnustasid USA elulaadi, mida traditsiooniline inglise kunstielu ja „hea maitse“ olid pidanud labaseks ning alaväärtuslikuks. 6.Milliseid värve või värvikombinatsioone peetakse popilikuks? Koloriidis taotleti tehislikkust, väljakutsuvust, toorust ja jõulisust. 24. Popkunst USA-s 1.Millal sündis popkunst USA-s? 1960.ndate algul 2.Nimeta kolm peamist erinevust USA ja inglise popkunsti vahel? Senipruukimata materjalid, kunstnike isikupära, uudsed tehnikad 3.Milline seos oli popkunstnike loomingu ja tavalise argielu vahel? Tarbimisühiskonna ülistus või pila 4.Milliste teostega jahmatas Claes Oldenburg kunstipublikut? Kõvade esemete poolpehmest materjalist imitatsioonid. 5.Kust võttis oma teoste motiivid Roy Lichenstein? Miks on ta maalidel sageli näha korrapäraselt paigutatud punktikesi
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja
suhtegrupid (suhe jutustajaga, suhe iseendaga, suhe teiste tegelaste ja ümbritseva maailmaga) Proosažanrid. Romaan. Algus: 17 s. Hispaania (Cervantes, “Don Quijote”, 1605, 1615), 18. s. Inglismaa (Daniel Defoe, “Robinson Crusoe”, 1719) Romaan asendab eepose, saades eepika põhižanriks, üleminek luulelt proosale 2 märksõna: realism ja individualism > sündmustik seotud konkreetse ajaloolise ja ühiskondliku kontekstiga, peategelane individualiseeritud & realistlik. 18. sajandist edasi: romaan tõusis kirjanduse põhižanriks, on seda ka tänapäeval. Realistlik romaan 5 Tegeliku maailma võimalikult täpne ja realistlik kujutamine, tegelane on inimene ühiskonnas, sotsiaalsete probleemide keskel. R romaani ülesehitus on selge, elu ja maailma on kujutatud võimalikult usutavalt ja tõeliselt, palju detaile ja kirjeldusi
mütoloogiline mida akad. Kunst pidas ainuõigeks William Bourguereau, Veenuse sünd. Üks kuulsaim akadeemik kaunid kehad, poosid (pöörded) ette õpitud skeemid Leon Joseph Florentin Bonnat, Victor Hugo portree akadeemiline paraadportree (realistlike sugemetega) Fernand Cormon. Kain teekonnal oma perekonnaga. (realismi ja ak. Kunsti ühindumine) Jean-Louis-Ernest Meissonier. Napoleoni taandumine, samuti 'mõõdukalt realistlik akadeemiline' Claude Monet. Mulje tõusvast päikesest (täpse joonistuse kadumine, impressionistlik motiiv uduvine, ähmasus) I:*Joon kui niisugune on ju samuti väljamõeldis, abstraktsioon, joont me ju ei näe seega pildis ei tohi seda olla*Looduses ei näe kuskil lokaaltoone, pindu, mis oleks kaetud ühe kindla tooniga sest kõik värvilaigud on paljude varjundite koosmõju, tuleb neid varjundeid näha (sama kehtib ka tumedate varjude kohta, mida päevavalguses sageli ei ole,
Romantism - 18. saj lõpus ja 19. saj esimesel poolel Euroopas domineerinud kunstivool. Tekkis vastukaaluks eelnenud valgustusajastu ratsionalismile. Valgustusajastu oli olnud mõistuslikkuse ajastu. Usuti, et inimmõtlemine on võimeline lahendama kõik ühiskondlikud probleemid- kõik maailmas on mõistusega seletatav. Romantism tekkis tüdimusest mõistuse kultuse vastu ja reageeris sellele tunnete esiplaanile seadmisega. REALISTLIK ROMAAN 19. saj lõpuks sai domineerivaks realistlik romaan. Realism on äärmiselt elujõuline kirjandusvool - püüab elu kujutada võimalikult tõepäraselt. Realistlik romaan kujutab inimest ühiskonnas, sotsiaalsete probleemide keskel. NATURALISTLIK ROMAAN Arenes realistliku romaani krõvalharuna. Naturalism tahab elu kujutada just sellisena, nagu see on, aga sealjuures lähtub ta kindlatest eeldustest: ! *Inimkäitumise aluseks on pärilikkus ja sotsiaalne keskkond Naturalistlik romaan näitab inimest oma tungide küsis
Jõgeva Gümnaasium IMPRESSIONISM MAALIKUNSTIS Referaat Koostaja:Karina Sula Juhendaja: Jaana Tiido Jõgeva 2010 1 Sisu Sisu.................................................................................................................................2 Sissejuhatus Mina valisin endale teemaks `` impressionism maalikunstis `` , selle teema võtsin sellepärast, paljud tegid igasugustest erinevatest inimestest ja tundus vähe olevaid neid kes teeks just sellel teemal referaati. Siis uurisingi nimesid ja teemasid ning kõige huvitavamana tundus impressionism maalikunstis. ........................................................................................................................................3 ..............................................................................................................................10 .........................
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz Key t�id o
pani endale krooni pähe ning ka enda naisele. Portreed: nt ,,Madame Récamier"- roomlanna riietuses, naisele endale ei meeldinud(Gerard, Davidi õpilane, portreteeris teda edukamalt ja kaunimalt). ,,Madame Sériziat pojaga". ,,Sabiinitarid". Ingres portreed, aktimaalid. Jean Auguste Dominique Ingres oli klassitsistilike ideaalide eestvõitleja ja kõigi uute voolude veendunud vastane. Tema tuntuimaks tööks võiks nimetada ,,Suur supleja" akt selja tagant, väga realistlik. Romantism Inglismaal, Hispaanias ja Saksamaal Romantism tekib Inglismaal 1780nendate alguses, seda esineb ainult kujutavas kujutavad kunstis, ning peamiselt maalikunstis. Inglise romantism avaldub kahes valdkonnas - maastikumaal ja fantastiline maalikunst. William Blake esindab fantastikat, tema teosed on selgelt seotud vabamüürluse ja antiikmüütidega. ,,Looja-jumal" vabamüürlaslik kujutus maailma loomisest (sirkli ja kelluga)
Sõna ja pilt ehk ekraniseeringud, koomiksite pealetulek, graafilised romaanid, superkangelased ja mangad Maagiline realism ehk kirjandus, mis hõlmab endas sürrealismi ja ulmelisust. Toimuvad maagilised ja ebatavalised juhtumised realistlikus keskkonnas Nt Ben Okri „Näljutatud tee“, Patrick Süskind „Parfüüm. Ühe mõrvari lugu.“, Haruki Murakami „Kafka meremees“ Ülesanne „Parfüüm. Ühe mõrvari lugu.“ 1. Tekst on realistlik selle poolest, et ka päriselus võib keegi luua hea lõhna ning ka toimumiskoht oli realistlik. Fantaasia oli see, et selle lõhna lõi ingel ning et ta tapeti ja söödi ära selle pärast. Vaevalt päris elus midagi sellist juhtuks/ on juhtunud. 2. Algul olid nad kõik natuke šokis ja ehmunud oma reaktsiooni pärast, kuid hiljem olid nad selle üle uhked ja õnnelikud. Õnnelikud olid nad, sest nad olid teinud midagi armastusest
- Idee ehk kontseptsioon · Metatekstuaalne suhe alustekstiga: - Soostuv ütleb sama mis alustekst - Poleemiline vaidleb alustekstiga, lükkab ümber - Neutraalne lihtsalt mängib mingit lugu (nt lasteteater) - Mänguline keeruline, tinglik dramatiseerimisviis Dramatiseerimise traditsioon tekkis 19.saj Lä-Euroopa teatrikriiside ajal: bulvariteatrites olid vodevillid ja komöödiad, mis ei rahuldanud nõudlikku vaatajat. Sündis draamatekstideta realistlik teater. Süzeed ja teemad, mis olid kirjanduses tuntud, tõid teatrisse rohkem rahvast. Enne 1930ndaid mängiti Eestis dramatiseeringutest lastelavastusi, kuni Raudsepp kirjutas ,,Mikumärdi" ehk groteskse, ent koomilise näidendi, siis algas buum. 20.saj keskpaiga dramatiseeringus domineerib alusteose tähendussisu avamine, rakendatakse montaazi ja teatraalselt kujundikeelt. Dramaturgilised lavalised kompositsioonid: - Kirjanikukesksed 1 autori eri tekstidest
Kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel kujutatud piiblistseenid olid aga juba uutmoodi ruumilised ja maalilised. Uuemal uksepaaril, nn ,,Paradiisi väravatel" on nelinurksesse raamistusse asetatud reljeefid. Nendes on maaliline käsitlus täies ulatuses rakendatud maastikulised ja arhitektoonilised tagaplaanid, kasutatud on kõiki saavutusi joon- ja õhuperspektiivi alal. DONATELLO (1386-1466) Silmapaistvaim vararenessansi skulptor. Realistlik ja naturalistlik, ei pelga kujutada ka inetust, suursugusus ja monumentaalsus. Tema püüe loomutruuduse ja individuaalse poole mõjutab kogu vararenessansi plastika arengut. ,,Püha Jüri" uhke ja kindel poos, ehtrenessaanslikult ühendatud maisus ja sakraalsus. Vasari on seda skulptuuri nimetanud ,,nooruse, julguse ja relvade käsitsusoskuse võrdkujuks". ,,Taavet" kaunistas Medicite lossi õue. Eeskuju antiigist, kuid antiiksed elemendid omanäoliselt ümber töötanud