Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kunstiretsensioon "Üks huvitav pilt" - sarnased materjalid

vaikselt, fotol, esivanem, tervikuna, okstega, vaas, ehted, seinal, ikesed, president, aasal, alice, mnaasium, ppej, gisto, kadrioru, lapsep, hotellis, itusel
thumbnail
1
docx

Kunstiretsensioon "Pilvede all"

Kunstiretsensioon Laupäeval, 25.novembril käisin vaatamas Kristel Lukatsi fotonäitust ,,Pilvede all". Kristel Lukats oli Tallinna Fotomuuseumis galerii LEE kuraator, Tallina Fotoklubi liige ja Eesti Fotokunstiühingu asutajaliige. Tegu oli aastate jooksul Lukatsi maakodus Eiveres tehtud fotodega meeleolukatest hetkedest, milliseid loodus meile nii heldelt kingib. ,,Need hetked jäävad mällu kui unustamatud iluelamused, mida tahaks alles hoida, teistega jagada. Foto ei anna edasi kõike läbielatut, kuid ikkagi on see ainus võimalus," kommenteeris ta. Näituse koostas ta spetsiifiliselt eksponeerimiskohta silmas pidades-väike söögikoht, kus inimestel oleks aega iseenda jaoks. Näitusel oli nii must-valgeid töid kui ka värviga. Värvidega piltide puhul tundus looja eelistavat õrne ning maalähedaseid toone. Dokumeeritud olid näiteks igapäevased asjad nagu poiss koolitükke tegemas, kuid oli ka näha maalilisi jäädvustusi taevast ning pilvedest.

Kunst
1 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kunstiretsensioon: Tallinna Ülikooli tudengite pildinäitus

Karl Riim 11B Kunstiretsensioon 6.detsembril käisin Kuressaare Raegaleriis kiikamas Tallinna Ülikooli tudengite pildinäitust, mille teemaks oli ,,Ornament, kui loomeakt". Ornament on üks vabamaid kunstiliike, mis kunstnikule peaaegu vabad käed annab. Tööde suurus oli erinev: teoseid oli suuruses 210x297 kuni 594x841. Paljud pildid olid välja pandud nii suurendatud kujul kui ka originaalsuuruses. Näituse pealkirjaks oli ,,Orient ­ ornament". Pildid olid kenasti jaotatud ka kahte eri ruumi. Kõik need pealtnäha erinevad pildid moodustavad justkui ühtse terviku. Näitus kujutas minu jaoks sügisõhtu sumedusele sarnanevalt romantilist atmosfääri. Suurim osa töödest olid lüürilised. Esimesest ruumist nägin töid, mis olid pigem sinakates toonides. Neist hiilgas välja merelist hõngu. Need tõid mõttesse kodusaare ning selle võlud. Eriti m

Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eva ja Adele kunstinäituse retsensioon

sümboliseerides siis inimese maskuliinset poolt. Ma arvan, et selleni tahavadki Eva ja Adele välja jõuda- mehelikkuse ning naiselikkuse ühendamisega. Järgmisena lummas mind teos, mis oli eraldi ruumi paigutatud ,,Watermusic" tõlkes veemuusika. See oli midagi teistsugust kui ühte saali paigutatud teosed, millel ilutsesid Eva ja Adele näokujutised. ,,Watermusic"võimaldas ka Eva ja Adele'i päris nägusid näha. Ruumis valitses rahustav veemuusika,. Seinal oli kolm ekraani, millel oli kujutatud kolme erinevat stseeni. Ühes seis rõõmus roosasseriietatud paar purkkaevu kõrval ning lehvitas vaatajate poole. Teises istusid nad basseiniäärel ning sulistasid jalgadega vees endal vihmavarjud käes. Kolmandal ekraanil loopisid nad seal samas basseiniäärel vett õhku. Eva ja Adele tegid kõiki stseene 42 minutid järjest ning neid filmiti seda tehes. Minu jaoks oli hämmastav vaadata, kuidas nad jaksasid ühte ja sama asja peaaegu tunda aega teha

Kunst
15 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kunstiretsensioon 18.09.2015

Kenno Mardi 11.C Retsensioon Käisin 18.septembril Kuressaare Raegaleriis kunstinäitust vaatamas. Seal oli nii maale kui ka esemeid. Põhilised maalid ja esemed olid Marianne Balabini ja Nikolai Balabini omad. Nende kunstnike maalide hinnad olid tõsiselt kõrged, 300€-st kuni 4000€-ni. Marianne Balabini tööd olid väga omapärased, mulle meeldisid. Ta on õppinud 2001-2005 aastal Bachelor of Culture and Arts ja 2009-2011 aastal MFA-s (Master of Fine Arts) Soomes. Kõige rohkem hakkas silma mulle Marianne Balabini maal „Peegel 5“. Maalitud on akrüül õliga. Kasutatud on punast, sinist, rohelist, kollast, pruuni jne. Maal on tehtud keskelt nagu mõttes pooleks. Üks pool on ruuduline, teine pool pole. Ruuduline pool jääb mulle natukene arusaamatuks, kuid teisest poolest saan nii palju aru, et kujutatud on merd ja päikeseloojangut. Taevas on

Kunsti ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
5
doc

"Mälestusnäitus" Retsensioon

Külastasin eelmisel nädalal Tallinna Linnagaleriid. Sisenedes galeriisse ei teadnud, mis näitus mind parajasti ootab. Arvasin, et nagunii on galeriis tavaline maalide või fotode näitus ning läksin niisama vaatama. Kui asutusin uksest sisse, kuulsin üllatuseks muusikat, olin harjunud galeriides ja muuseumites valitseva surmvaikusega ning see oli midagi uut mu jaoks. Seejärel tabas mind üks üllatus - galerii polnud täis maale või fotosid, vaid ruumis oli ainult kaks pilti ja ühel seinal jooksis video. Seejärel asusin esimest pilti uurima. Pilt väga veider, sest pilt ei olnud tüüpilises pildiraamis, vaid pilti ümbritses roheline ronitaim ja pildi ülemis ääres oli lamp, mille sees helendas naljakas roosa valgusega kolju ja silt "DANGER". Pildil oli kujutatud imelik valge kandiline diivan, millel olid mänguasjad ja erinevas pikkuses kahtlased paelad. See oli minu jaoks arusaamatu ja seepärast minegid emotsioone see minus esialgu ei tekitanud.

Kunst
78 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kunstiretsensioon Alphabet of lies

Kenno Mardi 10C Alphabet of lies Retsensioon Käisin 13 jaanuaril 2015 aastal Kuressaare kunstistuudio galeriis vaatamas Marko Mäetamme tehtud sarju. Need on valminud Civitella Ranieri Foundation-i kunstnike residentuuris Itaalias 2013 aasta oktoobris. Need olid valmistatud ühe põhimõttega. Kõik tema tööd olid tehtud tähestiku teemal ja mõned olid ka valede teemad. Mäetamme tahab oma teostega inimestele seda edasi öelda, et kõik valged valed, mis me oleme teinud või öelnud, ei tee otseselt kellegile kurja, aga need on siiski valed, mis teevad meile endile halba. Sisenesin uksest ja Marko Mäetamme tööd jäid kohe vasakut kätt. Kõik tööd olid riputatud tähestiku järjekorras seinale A-st Z-ni. Kõik teosed olid enamvähem ühe välimusega, kuid siiski, tekst ja pilt olid teised. Kõik sarjad oli

Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tarmo Tuisk - Back in Future - 11. klassi kunstiretsensioon

11 a klass RETSENSIOON II Kunstinäitus Tarmo Luisk „Back in Business / Annual Report / Aastaaruanne“ 22. oktoobril külastasin modernset kunstinäitust „Back in Business / Annual Report / Aastaaruanne“ Tallinna Kunstihoone galeriis. Kunstinäituse autoriks on Tarmo Luisk. Luisk on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1996. aastal ning tal on olnud mitmeid isikunäitusi ka näiteks Taanis, Prantsusmaal, Inglismaal, Belgias, Lätis ning ka Soomes. Ta on võintud mitmeid disainikonkursse ning saanud erinevaid preemiaid. Külastasin sel päeval mitmeid galeriisid, kuid valisin selle, sest see oli minu jaoks kõige erilisem ning omapärasem. Hiljem internetist autori kohta rohkem uurides sain teada, et ta on varemgi teinud äärmiselt omapäraseid ning värsketest ideedest pakatavaid näituseid. Näitus on eriline

Kunst
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kunstiretsensioon

igapäevaseid tarbeesemeid, toiduaineid ning samuti akrüülvärve. Näitusel oli 3 tema tööd, minu tähelepanu püüdis kõige rohkem teos nimega "Karusmarjapoe müüja kolp". Ma arvan, et tööle oli pandud selline pealkiri, kuna üleval vasakul nurgas asetses kellegi kolp. Kaugelt silmitsedes oli näha, et autor polnud erinevaid materjale lihtsalt suvaliselt kokku sobitanud, vaid kõik oli täpselt oma kohal. Ka värvid olid valitud nii, et töö toimiks tervikuna. Samas ka lähedalt uurides oli huvitav avastada, mida kõike kunstnik oli leidnud ning oma teoses kasutanud. Mulle tuli pähe mõte, et igaüks võiks ju sellise asjaga hakkama saada, kuid iga töö mõjuks vaatajale siiski erinevalt, kuna erinevatel autoritel on teost valmistades erinevad emotsioonid ja mõtted, mis jäädvustuvad töösse. Minu arvates kõige ilusam ja huvitavaima lahendusega teos oli "Vaade". Selle autor oli

Kunst
49 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kunstiretsensioon: „Tallinn- linn, mis ei saa kunagi valmis“

1.novembril külastasime klassiga näitust „Tallinn- linn, mis ei saa kunagi valmis“. Töölehtede kätte saades oli huvitav lugeda tekste nendelt. Tore oli saada täpsemalt teada, mis ümbritseb mind iga päev, milline ajalugu on sellise linnakujundusel ning huvitav oli vaadata ka algseid plaane, et kuidas oleks Tallinn praegusel hetkel, kui ei oleks toimunud näiteks I maailmasõda või muid muutusi. Huvitav oli ka see, et pandi rõhku asjaolule, kuidas on muutunud tänapäevasemaks Kesklinn ning kui palju on ehitatud uusi „.lõbustuse“ ehitisi (kinod, ostukeskused). Veel oli huvitav võrrelda, missugused näevad välja teatud kohad linnas tänasel päeval ning millised nad olid 20.sajandi alguses. Meelde jäi ka see, et Lasnamäe oli algselt disainitud 160 000 elanikule ja suhteliselt väikesele maa-alale. Teada sain veel mikrorajooni mõiste, mis on linn-linnas ehk kus on 6000-8000 elanikku ning kõik eluks vajalik on väiksel alal olemas. Tooksin välja ka selle, kui rask

Kunst
3 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kunstiretsensioon "Ernst Jõesaare loomingu näitus"

Miina-Eliise Udeküll 10C Kunstiretsensioon Ernst Jõesaare loomingu näitus Külastasin laupäeval, 19.veebruaril Adamson-Ericu muuseumis Ernst Jõesaare loomingu näitust. Tegemist on mehega, kes on sündinud Tartumaal Suure-Konguta vallas talunikust peentisleri perekonnas 18. juulil 1905. aastal. Tema kunstiõpingud Tartus kunstikoolis Pallas olid seotud erinevate valdkondadega ja mitmetel põhjustel katkendlikud. Maali õppis ta Peet Areni juures ning skulptuuri Anton Starkopfi ateljees. 1930. aastal omandas ta joonistusõpetaja kutse. Ta lõpetas Pallase täieliku kursuse kümnendas lennus 1933. aastal ainukese skulptorina. Aastatel 1934­1936 oli Ernst Jõesaar Tartus joonistusõpetaja, pärast vabakutseline kunstnik ja perioodil 1940­1941 Konrad Mägi n

Kunst
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kunstiretsensioon Mari Roosvalt ja Mara Koppel-Ljutjuk

Kunstiretsensioon Tumedad inimhinged. Külastasin kolmapäeval, 15 oktoobril kunstinäitust ,,Kaugused". Näitusel oli välja pandud kahe kunstniku tööd, kelleks olid Mari Roosvalt ja Mara Koppel-Ljutjuk. Tegemist on naistega, kes on mõlemad on Eesti Kunstnike Liidu liikmed. M. Roosvalt on sündinud 1945.a. ja 2006. a pälvis Konrad Mäe nimelise maalipreemia. M. K-Ljutjuk (1978) puhul on tegemist noorema põlvkonna kunstnikuga. Ljutjuk on lõpetanud Eesti kunstiakadeemia 2001. a. Mari Roosvalti piltidel oli palju kujutatud planeete ja taevakehi. Piltidel oli näha kosmilisi märke (ufosid) ja energia muundumist. Tema maalidest hakkas silma ,,Ku...ja...ni", mis oli tehtud segatehnikas 2006.a. Eriti huvitavad pildi juures olid nupud, mis olid pildi alla kinnitatud. Värvidest paistsid enim silma just hallikad ja porised värvid. Teine pilt, mis pilku püüdis oli ,,Sünonüüm". Tegemist oli hoopis teistsugu

Kunst
35 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kunstinäituse retsensioon Ajamajas

Kunstiretsensioon Käisin vaatamas Ajamajas olevat näitust. See kestab 6. detsembrist 9. märtsini ning näituse autor on Lasse Juhani Alander, kes on sündinud 28. oktoobris 1950 aastal Soomes. Ta sündis suurde perre ning seetõttu läks tööle juba 14- aastasena. Ta hakkas maalima umbes 17-aastaselt, kuid liigne tagasihoidlikkus takistas teda siia maani isiklikku näitust korraldamast. Praegune näitus Ajamajas on tema esimene. Joonistamine on meeldinud talle nii kaua, kui ta ennast mäletab. Teda ajendab maalima sisemine vajadus ning oma töödes taotleb ta harmooniat ja ilu. Ta ei ole osalenud kunstikursitel, oma oskusi on ta iseseisvalt arendanud. Maalimisel tal suuri eeskujusid ei ole, kuid kunstiraamatute vahendusel on ta imetlenud ja analüüsinud erinevate kunstnike töid ning juba aastakümneid on ta maalimisega tegelenud. Pilte vaadates ja uurides ning Ajamajas jalutades võlusid maalid mind oma lihtsusega. Pildid jäid juba kaugelt

Kunstiajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kunstiretsensioon- Jaan Luige teosed

Kunstiretsensioon Sattusin suvel juhuslikult Põltsamaa lossi ning otsustasin külastada sealset muuseumi ja kunstigaleriid. Taieste autoriks oli Jaan Luik, kelle töödest olid esindatud nii skulptuurid kui ka graafilised teosed. Näitusepaigaks oli Põltsamaa lossi kõrvalhoone (eeldatavasti kunagise talli) ärklikorrus, mis oli veel poolenisti välja ehitamata ning jättis seetõttu endast pooliku ja viimistlemata mulje. Samuti oli selles ruumis üsna hämar ning tolmune, mistõttu oli kunstiga tutvumine veidike häiritud. Aga siiki- lõpp hea, kõik hea. Jaan Luik omandas ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis skulptor-pedagoogi hariduse ning töötas hiljem erinevates koolides kunstiõppejõuna. Tema kodulehe andmetel töötab ta siiani Soomes Imatra Kõrgemas Kunstikoolis külalisõppejõuna. Näitusel oli väljas umbes 7 skulptuuri, mille peamiseks materjaliks oli pronks, mõnedel juhtudel ka kips. Nagu ühele korralikule skulptuurile kohane, pe

Kunstiajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kunstiretsensioon Maris Ojasuu fotonäitusest

Riinu Ansper, 12a Retsensioon Romantika-romantika... Reedel, 15. oktoobril käisin Ajamaja galeriis kiikamas Maris Ojasuu fotonäitust. Ojasuule on fotokunst nii töö kui ka hobi. Vabal ajal pildistab neiu situatsioone, mis teda inspireerivad. Tema motoks ongi see, et tõelist kunsti saab teha vaid kire ja armastusega. Näitusel pole ühest pealkirja, mis on üsna mõistetav, kuna käsitletavad teemad on üsna erinevad. Näituse 3 põhiteemat on kenasti jaotatud ka kolmele eri korrusele. Tervikuks saab pildikogu tänu üldise meeleolu ühtsusele. Nimelt on näitus sügisõhtu sumedusele sarnanevalt romantiline ja mõtlik-unistav. Reaalsuse kujutamine on tagaplaanil (nii mõnigi pilt on fotomontaaz) ning tähtsaim on lüürilisus. Esimesel korrusel on väljas pildid baleriinidest. Need on võrreldes ülejäänutega kujutamisvi

Kunstiajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kunstiretsensioon - Salvador Dali

Kunstiretsensioon Augustikuu 13. päeval Prahas käies külastasin Merliniga Salvador Dali. Vanalinnas jalutades märkasin, et ühe kollase hoone peale oli suurte tähtedega kirjutatud Salvador Dali. Alguses ei suutnud ma oma silmi uskuda. Mõtlesin: "Kas tõesti see Salvador Dali? On see võimalik?" Kuna oma silm on kuningas, ei suutnud ma kiusatusele vastu panna ja sain suurima kunstielamuse, mis mul on eales olnud. Salvador Felipe Jacinto Dali, Puboli markii tuntud nimega Salvador Dali oli hispaania maalikunstnik ja 20. Sajandi üks tähtsamaid sürrealiste.Ta sündis 11. mail 1904. aastal Figuresi väikelinnas Hispaanias Vahemere ranniku ja Prantsusmaa piiri lähedal. Tema isa oli kohalik notar, mõjukas ühiskonnaliige, ema pärines Barcelona lugupeetud kodanlikust perekonnast. Dali kunstitalent avaldus juba varaases eas. Tema debüütnäitus oli juba 14-aastaselt. Kuus aastat õppis ta linna kunstikoolis, 1922. Asus ta õppima Madridi Kuningl

Kunst
11 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kunstiretsensioon: Aja jäljed

Krista Tuuling 10A Aja jäljed Käisin 14.aprillil Rae galeriis vaatamas Agne Kuusing-Soome näitust ,,Aja jäljed". Agne Kuusing-Soome on vabakutseline kunstnik, kes tegeleb põhimõtteliselt kõigega - maal, akvarell, raamatuköide, graafika jpm. Näitustel esineb ta aktiivselt alates 1990. aastast. Kuusing-Soome on Eesti Akvarellistide Ühenduse ja Eesti Nahakunstnike Liidu liige. Kunstnik elab ja töötab Tallinnas. Ta on ise pärit Võrust, aga ta kujutab enda töödel väga palju erinevaid kohti, näiteks Setumaa, Kaali kraater Saaremaal. Kunstnik kasutab oma näituse teostel palju erinevaid tehnikaid: siidimaal (,,Teelahkmel), sügavtrükk(,,Unelinnud"), kolaaz (,,Kui ma olin viiene 2."),nahamaal, õli(,,Aja tähendus") ning suurem osa näituse

Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kunstiretsensioon- Merle Kannus

Kunstiretsensioon Sattusin 14. mail 2016. aastal Kuressaare linnuses Muuseumiööl olles täiesti juhuslikult nägema kunstinäitust, mille loomingu autoriks oli Merle Kannus. Mingit eraldi nime ekspositsioonil kahjuks ei olnud. Kunstnikust ma varem kuulnud ei olnud, aga tema maalid meeldisid mulle väga. Kuna ma kunstist kahjuks väga palju ei tea, siis seletan nähtud tehnikat nii, nagu mina sellest aru sain. Mulle jäi mulje, et pildid olid maalitud umbes A3 suurusele klaasitükile eriliste värvidega, lisaks oli efektsuse lisamiseks kantud klaasile värvilist liiva, mis vägagi võluva mulje jättis. Kõik maalid olid ümbritsetud paksude puust raamidega, mis nende sees olevatele maalidele suurema rõhu panid. Näitusest jäi silma see, et Kannus oma loomingus inimestel nägusid kujutanud ei ole, olid vaid lihtsalt naturaalset tooni näolappideta pead. Läbivaks teemaks sellel näitusel oli ilmselt nõukogudeaegne Eesti, sest seal võis n�

Kunstiajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Aet Maasiku mälestusnäitus

Kunstiretsensioon Maarja Pannel 10c Käisin 11. mail Kuressaare Raegaleriis vaatamas Aet Maasiku mälestusnäitust. Näitus on koostatud Maasiku tütre Anna-Liisa Pärdi poolt ja koosneb Aet Maasiku poolt aastatel 1962- 2012 valminud eskiisidest ning akvarellidest. Tööde esmakordne esitlus oli Tallinnas Mustpeade Majas 2014. aasta veebruaris. Raegaleriis saab näitust vaatamas käia 9. mai-11. Juuni. Aet Maasik sündis 8. juulil 1941. aastal Tallinnas ning suri 20. augustil 2013. aastal. Kunstnik oli eesti sisearhitekt. Ta lõpetas aastal 1959 Tallinna 22. Keskkooli ja aastal 1965 sisearhitektina. Ta töötas aastatel 1966–1969 "Eesti Projektis" ,aastatel 1969–1977 Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses, aastatel 1978–1985 "EKE Projektis", aastatel 1985–1992 "Eesti Ehitusmälestistes" ja aastast 1992 aktsiaseltsis "Vana Tallinn". Ta oli aastast 1973 Eesti Arhitek

Kunst
4 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Näituse retsensioon

detsembrini. Näituse autorile on fotograafia nii töö kui ka hobi. Tööd olid jaotatud kolmeks, igal korrusel erinev teema. Esimene korrus oli pühendatud balletile, teine maastikule ning kolmas portreedele. Pildistamisel oli kasutatud erinevaid "tehnikaid", näiteks ava liiga kaua lahti hoitud, säri liiga madalale sätitud jms. Esines ka fotomanipulatsioone. Balletti kujutavad fotod olid kõik sarnased: alasäris (tumedad), ühes kohas tehtud ning sarnase miljööga. Ühel fotol oli veel ka kokku pandud mitu võtet ning kujutas nelja ühesugust baleriini kõrvuti erinevates asendites. Tulemuseks oli väga omapärane töö. Oli esindatud ka üks liiga kauaks lahti jäetud avaga foto. Sellel oli pildil olev baleriin võtte hetkel paigast nihkunud ning paistis seepärast väga suurel kiirusel liikuvat. See töö mulle väga muljet ei avaldanud, sest tundus, nagu oleks see lihtsalt üks juhuslik valesti läinud "klõps". Kõigil esimese korruse fotodel oli tume

Kunstiajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Adamson-Ericu kunstimuuseumi retsensioon

Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Adamson-Eric Retsensioon Õppeaines: Kunstiajalugu Klass: Õpilane: Tallinn 2007 Sisukord 1. Adamson-Ericu elust............................................................................................3 2. Adamson-Ericu muuseum....................................................................................5 3. Kasutatud kirjandus.............................................................................................8 2 Adamson-Ericu elust Adamson-Eric (Erich Carl Hugo Adamson) sündis 18. augustil 1902. aastal Tartus. Adamson-Ericu nimevormi hakkas ta kasutama 1920. aastate lõpul. Ta oli eesti kunstis

Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kaldakivimite retsensioon

Mare Ikojani fotonäitus "Kaldakivimid" Läksime ühel kolmapäeval pärast kooli Eesti Rahvusraamatukokku näitusele "Kaldakivimid". Eelnevalt olime ka paarilt tuttavalt kuulnud, et tegemist on väga kaunite fotodega, mida tasuks kindlasti vaatama minna. Jõudes sinna sattusime me ka kontserdile. Kontserd oli Noorte Meistrite Akadeemia õpilaste poolt esitatud, "Kammermuusika pooltund", mis toimub kord kuus igal kolmapäeval. Sel kolmapäeval toimus Rein Roosi löökpilliklassi kontsert "Marimbafoonia vol. 4". Esitamisele tulid ka selliste tuntute heliloojate looming nagu J.S.Bach, M.Schmidt, E.Glennie. Tore oli seal muusika saatel pilte vaadata, sest see muutis õhkkonna veelgi mõnusamaks. Pildid olid raamatukogu fuajee seinale riputatud, kahte ritta. Fotod olid kõik kividest, täpsemini öeldes kaldakivimitest Pirita rannas. Kunstnik ise on informatsiooniks teadetetahvlile kirjutanud, et pildid tegi ta oma fotoobjektiiviga hommikustest jalutusk�

Kunstiajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mere erinevad näod

Mere erinevad näod Külastasin 31. märtsil kell 12.00 Kadrioru Kunstimuuseumi näitust ,,Aivazovski. Ideaali otsinguil". Näitusel eksponeeriti Ivan Aivazovski töid. Ta oli armeenia päritolu Venemaa maalikunstnik, kes põhiliselt maalis merd ja taevast. Aivazovski elas aastatel 1817-1900 ning jõudis selle aja jooksul maalida üle 6000 töö, mis on väga märkimisväärne number. Näitus on osa Kadrioru 300. aastapäeva tähistavast programmist. Kuraatorid on Aleksandra Murre ja Alar Nurkse. Aivazovski maalide läbivaks teemaks on loodusvaated, täpsemalt mere kujutmaine. Tema maalidel on kujutatud merd erinevates olekutes (tormine, rahulik, jne) ning ka palju päikeseloojanguid. Näituse pealkiri aitas luua õige meeleolu maalidega tutvumiseks ning aitas kaasa näituse vaatamisele. Mulle väga meeldisid tema teosed, kuna ta oskas maali õhkkonda ja meeleolu väga osavalt edasi anda. Tihti pani mõni Aivazovski maal näituse ajal mõtisklema

Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kunstiretsensioon „Mosaiigimaagia“

Kunstiretsensioon Käisin vaatamas Timea Karkissi võluvat näitust ,,Mosaiigimaagia". Timea on Ungari kunstnik, ta õppis Euroopa kuulsamas mosaiigikoolis ­ Friuuli Mosaiigikunsti Koolis Itaalias. Ta on ka Ungari Loovkunstnike Liidu liige. Tema mosaiigistuudio asbub Budapestis, kuid materjalid jõuavad temani Itaaliast. Tegu on kvaliteetsete kividega, mis ei ole valmis lõigatud. Naine murrab kõik kivid ise ja liidab need mosaiigiks traditsioonilisi võtteid kasutades. Näitus koosnes 38-st pildist, mis on valik tema viimase 7 aasta jooksul valminud töödest. See kunstivorm, mida see noor kunstnik esindab on üsna harv nähtus ning sellel on mitmete tuhandete aastate pikkune traditsioon ja ajalugu. See näitus avab tee nii ungari kunstnikku kui ka mosaiigikunsti pärandisse. Näitusele jõudes ei teadnud mida sellest oodata. Nähes esimese asjana pilte, millelt ei saanud midagi aru mis sellel seisab, siis ei mõistnud seda mosaiigikunstivormi ülds

Kultuur
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Anna Litvinova-Merilo

Retsensioon ,,Tallinna tuul" Lumi lärtsudes jala all seadsin sammud see kord Ajamaja poole. Näha sain M. Tafli, Viive Väljaotsa ja Tamara Breideksi ühisnäitust. M. Tafel (või Tahvel? Tema nime oli kahtemoodi näitusel esitatud) oli esindatud savist meisterdatud kaunistustega ja tikandiga. V. Väljaots samuti keraamikaga ning T. Breideks akvarelli, pastelli ja guassi kunstiteostega. Viive Väljaotsa segatehnikas (madalkuumus, guass) ,,Niced, Veeused ja Afrodited" kujutas endast istmikke ning naistebüsti guassist joonistatud pesuga. Kuju oli neil ilus, väike ja armas. Värvimistehnika aga ei meeldinud: tundus lapsik, ükskõikne. Kui see just taotluslik polnud? Rohkem meeldis kompositsioon ,,Must muna" (suitsupõletus), kus oli rippuma pandud 12 muna eri suuruse ja ka tooniga. Lihtne ja lööv. 12-st munast oli üks ju must. Mõtetesse tungis muinasjutt ,,Inetu pardipoeg". Must muna kui inetu pardipoeg. Se

Kunstiajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Hans von Aachen

Retsensioon Käisin neljapäeval, 28. oktoobril Viini Kunstiajaloomuuseumis vaatamas Hans von Aacheni maalinäitust. Näitus on avatud alates 19. oktoobrist 2010 kuni 9. jaanuarini 2011. aastal. Ekspositsioonil on esindatud 16 kuulsat autori maali. Antud näitus on esimene, kus keskendutakse vaid Aacheni teostele. Näitus valmis Aacheni, Praha ja Viini kunstimuuuseumite koostööna. Hans von Aachen töötas oma eluajal õukonna kunstnikuna mitmetes erinevates Euroopa kultuurikeskustes nagu Veneetsia, Rooma, Firenze, München, Praha. Tema loomingus peegeldus just nende õukondade aadlike rafineeritud kunstimaitse. Oma töödes on ta ühendanud Hollandi realismi, Veneetsia värviküllasuse, Firenze peenetundelisuse ja Rooma inimeste ülistamise. Esimene maal, mida ma nägin, jättis mulle veidra mulje ­ nimelt seal oli kujutatud maas lamavaid purjakil mehi ning nende kohal taevast all sadavaid monstrume; imelik, kas pole? Järgmisel m

Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Akvarellnäitus “Head Päevad”

Mariliis Tisler 11.B Kunstinäituse retsensioon Akvarellnäitus "Head Päevad" Külastasin 8.oktoobril Saaremaa Kunstistuudios Mall Metsa akvarellnäitust Head Päevad,see näitus avati 27.september ja jääb avatuks 30.oktoobrini 2011.Näitusel olevatel piltidel oli juurde lisatud ka hinnad,et kellel soovi said endale antud maali osta. Töid oli näitusel väga palju kõige rohkem mulle meeldis akvarellteos "Linna eksinud "(JOONIS 1) sellel pildil oli kujutatud lindu linna kohal ja oli ka joonistatud päike.Antud töö värvid olid väga hästi valitud,mis mulle väga meeldis.See töö jäi mulle näitusel kohe silma,ma ei tea küll miks kuid arvan, et just nende värvide pärast,sest need värvid sulandusid omavahel. Kõige vähem meeldis mulle näitusel

Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Erinevus rikastab

Erinevus rikastab Külastasin reedel 01. juunil lõunasel ajal Vabaduse väljakul asuvat Tallinna Kunstihoone Galeriid. Seal toimus näitus nimega ,,Juubelikevad". Näitus oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ja Eesti Kunstnike Liidu 75. juubeliaastale. Esindatud oli palju erinevaid kunstnikke, kellel igaühel oli selgelt eristuv ning tema nime kandev väljapanek. Näituse eesmärk oli elavdada publiku kaasatust, ärgitada hinnangu- ja valikujulgust ning populariseerida kunsti omandamist. Täiendavat lisainfot saab leheküljelt https://www.kunstihoone.ee/programm/juubelikevad-2018/. Näitus toimus küllaltki väikestes valgete seintega ruumides. Arvan, et see kindlasti mõjutas minu kogemust seal. Suuremad ruumid oleksid osasid maale võimsamane esitlenud ning ka teise mulje jätnud. Samas oli väikestes ruumides mõnus hubane õhkkond. Näitusel pole ühist teemat, mis kõiki teose

Kunstiajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Loovtöö ´´Fotograafia imeline maailm´´

Rapla Ühisgümnaasium 8.B Joosep Ringmäe 8.B ´´Fotograafia imeline maailm´´ Loovtöö Juhendaja: Marion Laev Rapla, Alu 2017 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................... 4 Töö valik........................................................................................................... 5 Pildid................................................................................................................. 6 Rong ja linnutee................................................................................................ 6 Linnutee ja kuivanud puu................................................................................. 6 Noor rebane...................................................................................................... 7 Kuu udus..........................................

Filmiõpetus
52 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Teatri retsensioon „Nüüd tõesti aitab jamast“

Teatri retsensioon ,,Nüüd tõesti aitab jamast" Väisasin 14. oktoobril 2013 aastal Nokia kontserdimaja. Olin soetanud pileti Peeter Oja Stand-Up etendusele ,,Nüüd tõesti aitab jamast". Näidend oli Peeter Oja, Mart Normeti ja Erik Moora ühislooming. Kaasatud olid muusika eest vastutaja Sten Sheripov ja kunsti poole valdaja Mihkel Uba. Lisaks oli appi tulnud ka Karl Kermes ja Monoteater. See etendus tundus reklaamide ja kirjelduse põhjal väga huvitav ja põneva sisuga olevat. Lisaks on Peeter Oja teada-tuntud koomik, kelle naljad külmaks ei jäta. Näitlejast Peeter Oja on eesti näitleja, koomik, laulja ja telemees. Ta on sündinud 2. juulil 1960-ndal aastal Tallinnas. Näitleja hariduse omandas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille ta lõpetas 1986-ndal aastal. Ta on kuulunud kahe Eesti tuntud bändi: ,,Kuldne Trio" ja ,,Bläck Rokit" koosseisu. Suurima tuntuse on ta vast kogunud absuridhuumorit ja iprovisatsiooni viljelenud telelavastusest ,,Kreisiraadio",

Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Millised on peamised veebilehtede trendid?

Üheks populaarseks trendiks veebis on suurte piltide kasutamine. Kuna nägemine on inimese tugevaim taju, siis on suured pildid üks lihtsamaid viise kasutaja tähelepanu haaramiseks. Suuri pilte kasutatakse näiteks taustana, kuhu peale on vahel paigutatud ka veidike teksti. Tavaline muster on veel see, kui suurt pilti ülalt alla kerida, järgneb sellele card layout`i muster.Minule suured pildid väga meeldivad, kuna see loob mulle kohese emotsiooni antud lehe ja fotol kujutatu kohta. Arvan, et suuri pilte peaksid oma veebilehel kasutama reisfirmad. Ilusad suured pildid erinevatest sihtkohtadest garanteeriks kindlasti klientide ostusoovi suurenemist. Üks viis, kuidas disainerid oma veebilehti teistest erinevaks muudavad, on rikkalik ja peen animatsioon. Animatsioone kasutatakse aina rohkem ja rohkem. Sellega muudetakse veebileht rohkem jutustavamaks, meelelahutuslikumaks ja interaktiivsemaks. Animatsioone ei saa aga pista kuhu iganes

Graafiline disain
9 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

Bergère`is" (1882). CLAUDE MONET (1840 ­ 1926) Kõige järjekindlam impressionist ja keskne kuju impressionistide seas on Claude Monet. See, mis on iseloomulik üldse kogu impressionismile, on täies ulatuses kehtiv just Monet kohta. Monet`le oli väga suureks eeskujuks Manet, kelle käsitluslaad oli suundanäitava tähtsusega. Claude Monet on eelkõige maastikumaalija. Tema sihiks on loodusest saadud muljete lõuendile kandmine tervikuna, valguse, atmosfääri ja värvide mängu kujutamine kogu selle lõpmatus mitmekesisuses ja nüansirikkuses. Monet maalis äärmiselt heledates toonides ja saavutas ennenägematu valguse intensiivsuse mulje. Ta rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist: kuidas seda kujutada eri aegadel ja valgusmomentidel ­ varahommikul, pärastlõunal, õhtul jne. Kuulus on näiteks sari Roueni katedraalist ­ ta on

Kunstiajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Inglise 17.-18.sajandi kunst

Sõna ,,fotograafia" kasutati esmakordselt aastal 1839, samal aastal kui L. J. M Daugerre avaldas Prantsuse Akadeemiale, et õhukese hõbejodiidiga kaetud metallplaadile võetud kuju on võimalik elavhõbeda auru abi ilmutada. Kaks aastat hiljem arreteeriti A. Le Fevre, sellepärast et ta ütitas müüa kellelgi dzentelmenile fotot, mis kujutas naist ja poni (pornograafilise alatooniga). On väidetud, et foto eesmärgiks oli taaselustada kreeka mütoloogiat, tõestuseks see, et fotol on sambad ja palm potis. Daguerre arendas edasi Niepce meetodit. Selliseid fotosid (dagerrotüüpiaid) ei saanud paljundada. Talbot leiutas kaheastmeliste fototehnika, kus kõigepealt saadud negatiivist võib kopeerida paberile piiramatu arvu positiive. Fototehnoloogia jätkuv täiustumine üheks põhjuseks, miks osa maalikunstnikke hakkas loobuma nähtava maailma jäljendamisest ja otsima maalikunstile uusi ülesandeid. Impressionism Impressionism saab Lätis kiiresti leviku. Purvits

Kunstiajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Klaveriõhtu retsensioon

Retsensioon Klaveriõhtu Andrei Ivanoit 11B. Tallinn 2010 Retsensioon Kontsert, mida külastasin toimus 14. märtsil 2010 kell 18.00 Tallinna Kadroru lossisaalis. Algselt pidi kavas olema trio esitus ­ A.Lauhhina, S. Kovarski ja A. Ivanovit , kuid kohale jõudis vaid pianist Andrei Ivanovit. Esitatud teosteks olid: 1. S. Rahmaninov (1873- 1943) · Variatsioonid Corelli teemale op. 42 · prelüüd g-moll, G-duurop. 32, gis-moll op.32 · Eleegia op.3 nr.1 2.F. Chopin (1810-1849) · Etüüd As-duur op.2 nr. 1 · valss op.64 cis-moll, des- duur · Ballaad nr. 4 op. 52 · Etüüd op. 25 nr. 11 · Etüüd op. 25. nr. 12 Alguses valitses saalis segadus , kuna kohali jõudis kolmest esinejast üks , kuid pianist täitis saali suure rahuga. Üleüldiselt oli kontsert nauditav ja meeldib. Nagu öeldakse siis ei saa olla head ilma halvata. Mõnda teost oli siiski raskem kuulajana haara

Muusika
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun