Kõrgrenessansi arhitektuur. / .Itaalia arhitektuur 16.saj BRAMANTE · Esiteoseks väike kabel (TEMPIETTO) · ROOMA PEETRI KIRIK, mis lammutati ning Bramante plaanis selle ehitada tsentraalehitisena. Selle ehitamine jäi aga tema surma tõttu pooleli. MICHELANGELO · Jätkas Bramante tööd, muutis selle projekti. · Michelangelo kuppel mõjub erinevalt Bramante omast kergemana. See on tänu üle kahe korruse ulatuvate pilastripaaridele. Vertikaalsust rõhutas veelgi tambuuri ümbritsevad paarissambad ning kuplit katvad ribid. Rõhutati ka horisontaalsust: simss teise ja kolmanda korruse akenderea vahel. PALLADIO · Veneetsia kuulsaim meister. · Matkis antiikarhitektuuri: ainult väärikatele eeskujudele toetudes saab luua ilusaid hooneid. · Kavandas SAN GIORGIO kiriku. · Erinevalt Albertist ja Michelangelost kasutas kõrgete pilastrite juures poolsambaid ja sambaid, mis ulatuvad üle mitme korruse kolossaalorder. · Kuulsaim vil...
Maarjaga. LK 62 6) Bramante ja Michelangelo kuplite võrdlus: Bramante poolkerakuujuline, kuup & kera Michelangelo ehitis sai ühtsema ilme, kuppel mõjub kergena 7) Peetri kiriku põhiplaan muudeti kreeka risti kujulisest ladina risti kujuliseks. 9) Kuulsaima arhiteksti Palladio teooria tähendus: Usk numbriliste vahekordade kosmilisse tähendusse, mis olevat muutumatu ja üldkehtiv ning millest sõltuvat nii arhitektuuri kui ka muusika ilu. 12) Kolossaalorder kujutab enast sambaid ja poolsambaid, mis ulatuvad üle mitme korruse. Lk 58 h.9. Kelle tööd on suued maalid ,,Venuse sünd" ja ,,Kevad"? Mida lähemat tead nende teoste kohta? Sandro Botticelli. Botticelli ,,Venuses" võidi leida sidet Neitsi Maarjaga. Aphrodite (lad.k. Venus) oli sündinud merevahust Küprose saare rannikul. ,,Kevad" pildil on tegelasi vana-kreeka ja rooma müütidest: armastusejumalanna Venus, ta poeg Cupidp, kes sihib armastusnoolega kolme graatsiat
Andrea Palladio elustas antiikstiili ning üllitas 4 arhitektuurialast raamatut (1570), mis said teistele suur eeskujuks. Seal arendas oma teooria, mida kuts palladionismiks (arm antiigi vastu; ehitise välisvaate kuj. sammastega, kreeka antiigi motiivid). Kolossaalorder-hiigelsammas(tik), mis ulatub läbi mitme korruse. 16.saj hak eristama lihtsalt loomist ja kunsti. Rõhutati kunstniku erinevust tav. In., looja geniaalne. Kunstniku inspiratsioon arvati pärinevat Jumalalt. Leonardo da Vinci (1452-1519) tõeline suurmeister, oli küll vähe lõp. töid, kuid palju kavandeid. Esimeseks tööks oli "Maarja kuulutamine". Milano hertsog kutsus ta Milanosse tööle ning Leonardo jäi kuni 1409.a. Loomingus eristus 2 olulist per
Klassitsism Klassitsismi kõige ilmsemaks tunnuseks on antiikkunsti eeskujude järgimine. Klassitsismi perioodid Prantsusmaal: 1) Louis XVI stiil 2)Direktooriumi stiil 3)Ampiirstiil(keisririigistiil) Klassitsismi perioodid Euroopas: 1) varaklassitsism 2) kõrgklassitsism Arhitektuur Eeskujuks võeti antiikehitisi, üldlahenduses ja üksikasjades. Kolossaalorder(üle kahe korruse ulatuvad sambad). Sammasportikus(antiiktempli otsafassaadi meenutav väljaehitis) Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud. Omased jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus. Ümarkaared, kuppelehitised. Sisearhitektuur: rangem ja tagasihoidlikum kujundus; kasutati seinapaneele. Dekoratsioon motiive üritati kujundada sümmeetriliselt. Levinud motiivid: hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne.
30-s. 3. HISPAANIA SKULPTUUR Puunikerduskunsti jätkamine. Hispaania oli katoliikluse peamisi tugialasid ja kirikud tellisid hulgaliselt värvilisi skulptuure. Barokk tõi kaasa skulptuuri senisest suurema eluläheduse, mis ulatus naturalismini. Kirglike usuliste tunnete väljendamiseks ja toetamiseks maailiti kujude näod illusionistlikult elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelised juuksed ja riided. 4. PRANTSUSE KUNST Kolossaalorder - soklikorrusele toetuvad võimsad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Regulaarpark - reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti täiuslikeim näide. Selle ümber paiknevad sümmetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks või silindriteks pügatud puud ja põõsad. Ideaalmaastik - ei kujunenud ühtki tegelikku maastikulõiku, vaid neile on koondatud põnevaid, sageli antiigile viitavaid üksikasju.
Säilitab oma tähtsuse. KÕRGRENESSANSSI meistrid püüdlevad suurejoonelise terviku poole. Püüd mõõtmete suurendamise poole. ARHITEKTUUR on lihtne, MONUMENTAALNE ja mõjub suuremalt. PROPORTSIOONID-suurepärane vorm, detailide rohkus kaob. Palazzost saab VILLA e maamaja. FASSAADID liigendavad: BALUSTRAADID,PILASTRID, POOLSAMBAD,NISSID. Sisearhitektuur-ruumi mõju tõstmine-TSENTRAAL ja KUPPEL ehitised. Balustraad-dekoratiivselt kujundatud piire. REDENTORE-lunastajakirik. Kolossaalorder-SAMMAS või PILASTER ulatub läbi kahe korruse. MAALIKUNST:Kompositsioon muutud PÜRAMIIDJAKS. Vormitäius-toob välja olulise ja jätab vatju ebaolulise ÕHUPERSPEKTIIVi. SKULPTUUR.Ei ole arhitektuuriga seotud. Skulptuur on suur.Filosoofia e ateena kool. Perekond e äike. MAALIKUNST:tähelepanu VÄRVIL ja loodusel. KOMPOSITSIOON ei ole paralleelne ega kolmnurkne, Vaid diagonaalselt viltu pidi sisse või mööda ristuvaid diagonaale-ANNAB SÜGAVUSE. MANERISM on renessanssi
· Klassitsismi kõige ilmsemaks tunnuseks on antiikkunsti eeskujude järgimine. · Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ning nendele toetavasse maailmakorda ja harmooniasse. · Reeglipärasus ja kord olid suured väärtused kunstis. · Ateena ja Rooma vabariigi demokraatlik kord sai poliitiliseks ideaaliks. Arhidektuur : · Klassitsistlik arhidektuur püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi, nii üldlahendustes kui ka üksikasjades. · Kolossaalorder ja sammassportlikus. · Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud. · Klassitsistlikule arhidektuurile on omased lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus. · Ampiirstiil kaldus rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole, need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini ehitusarhidektuuri tellijatele. · Armastati siiski ka ümarkaari ja kuppelehitisi. · Kasvas lihtsuse, sümmeetria ja tasakaalu taotlus. Sisekujundus :
2.Absolutism (Prantsusmaa,Venemaa,Austria) 3.Rohked sõjad (Prantsumaa,Türgi,Venemaa ,Saksamaa jt) 4.Ususõjad 5.Nõiaprotsessid 6.Tartu Ülikooli rajamine 1632 28.Nimetage tuntud teadlasi ja avastusi. Descartes,Huygens,Newton,Galilei 29.Nimetada baroki tunnuseid. 1.dünaamiline 2.luksuslik 3.korrapäratu 4.kirglik 5.dekoratiivne 6.kergemeelne (nt.maalid) Ehituses: 1.voluudid 2.kolossaalorder (sambad läbi 2 korruse) 3.siseruumiks avar saal (vahel ovaalne) 4.kuplid 5.kolmnurkviiil 6.kaunistuseks maalid ja kujud 7.illusionistlik laemaal (võib olla) 30.Milline maa ja valitseja olid Euroopale eeskujuks? Prantsusmaa, Louis XIV 31.Milline loss oli Euroopa valitsejatele eeskujuks? Versailles 32.Nimetada tuntud paleesid ja losse baroki ajast. 33.Mis on illusionistlik laemaal? 34.Nimeta tuntud kirikud Euroopas. 35
Saj) · 18. Saj = valgustsuaeg (Voltaire, Montesquieu, Diderot) mõistuspärane elulaad ja mõtteviis · Pompeij ja Herculaneumi väljakaevamised avasid antiikkultuuri Klassitsistliku arhitektuuri eeskujud: · Antiikehitised · Paljude arhitektide eesmärgiks ühiskonnaelu reeglipärasemaks, mõistlikumaks muutmine · Renessansiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju , sest ka tema järgis antiikarhitektuuri reegleid · Kolossaalorder (üle kahe korruse ulatuvad sambad) ja sammasportikus(antiiktempli otsafassaadi meenutav väljaehitis) - antiigi ja Palladio mõjul · Klassitsistlikule arhitektuurile on omased lihtsus, rangus, suurejoonelisus · Klassitsistlikest fassaadidest oli võimalik kujundada pidulikke ansambleid · Armastus ümarkaare ja kuppelehitiste vastu Sisearhitektuuris: · Rokokoolik kergus ja asümmeetria asendusid rangema, tagasihoidlikuma kujundusega
Kunstiajalugu - Kõrgrenessanss Andrea Palladio elustas antiikstiili ning üllitas 4 arhitektuurialast raamatut (1570), mis said teistele kunstnikele suureks eeskujuks. Seal arendas ta oma teooria, mida kutsuti palladionismiks (armastus antiigi vastu; ehitise välisvaate kujundamine sammastega, kreeka antiigi motiivid). Kolossaalorder on hiigelsammas(tik), mis ulatub läbi mitme korruse. 16.saj hakati eristama lihtsalt loomist ja kunsti. Rõhutati kunstniku erinevust tavainimesest, looja on geniaalne. Kunstniku inspiratsioon arvati pärinevat Jumalalt. Leonardo da Vinci (ehk Leo Vinci linnast; 1452-1519) oli tõeline suurmeister, tal oli küll vähe lõpetatud töid, kuid see-eest palju kavandeid. Esimeseks iseseisvaks tööks oli "Maarja kuulutamine". Milano hertsog kutsus ta
BAROKKARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL Barokk-kirikute ülesehitus Esmajärguliseks kirikute püstitamine Kirikutüübiks pikergune hoone ° Kohane katoliiklikule ° Kirik ühelööviline saalkirikud ° Külglöövide asemel kabeliteread (põhja ja lõunaküljel) ° Valgusallikaks aknad kupli allosas ° Valgus koondus kiriku idaossa (kooriruumi) ° Vahel hoone põhiplaan üksteisesse põimunud ovaalid ° Kolossaalorder Barokk-kirikute eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù ° 16.saj lõpul ° Giacomo da Vignola ° Kõige olulisem arhitekt C.Maderna Barokk-kiriku siseruum Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel Dekoratiivsem iseloom gooti stiili omadest Laemaalidel sageli arhitektuuridetailid tõeline + illusioonid Kirev mass peidab enda alla kiriku konstruktiivse süsteemi (nt taheti peita puitlagesid) Barokk-kiriku välisilme Kuppel
° Absolutistliku valitseja ülistamine ja jäädvustamine ° Otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ° Itaaliast kutsuti Bernini ° Kuningale ei meeldinud äärmuslikult maaliline kavand ° Töö sai võistlusega Claude Perrault (arsti koolitusega) ° Prantslased eelistasid kõrgrenessanssi ja antiikkunsti traditsioone klassitsistlikum ilme ° Fassaad 3korruseline ° Alumine soklikorrus võimsad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad (kolossaalorder) rahulik ja pidulik rütm ° Fassaadi keskel värava kohal antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon ° Eeskujuks paljudele teiste maade riigiasutustel jne Vaux-le-Vicomte'i loss ja park ° Louis XIV kahtlustas Fouquet rahavarguses ° Minister vanglasse, ise hakkas Versailles' lossi ehitama ° Samad kunstnikud : arhitekt Louis Le Vau, maalikunstnikud Charles Le Brun ja aiakujundaja André Le Notre Versailles' loss ° Louis XIV peamine residents ° Pariisist 40 km
ei meeldinud kuningale. Töö usaldati 1665. aastal prantsuse arhitektidele, kelle hulgas oli juhtiv arsti koolitusega Claude Perrault (1613- 1688). Prantslased eelistasid kõrgrenessansi ja selle kaudu ka antiikkunsti traditsioone ning Louvre'i idafassaad (nn. Louvre'i kolonnaad) sai klassitsistlikuma lahenduse. Fassaad on kolmekorruseline. Alumisele lihtsale, nn. soklikorrusele toetuvad võimsad, üle kahe korruse ulatuvad paarissambad (kolossaalorder), mis loovad rahuliku ja piduliku rütmi. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Louvre'i idafassaadi suursugune paraadilikkus vaimustas mitte ainult Päikesekuninga kaasaegseid, vaid seda on järgnevate sajandite jooksul eeskujuks võetud paljude maade riigiasutuste fassaadide kujundamisel. Versailles' loss. Louis XIV otsustas siiski oma peamiseks residentsiks ehitada Pariisist 40 km kaugusele jääva Versailles' lossi
Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid. Kapiteel samba, piilari või pilastri pea. Ülemine laienev osa, mis jääb samba tüve ja talastiku või võlvi vahele. Kreeka rist Rist, mille harud on kõik ühepikkused. Ladina rist - Rist, mille üks haru on teistest tunduvalt pikem Palladionism Palladianism ehk Palladio stiil on itaalia arhitekti Andrea Palladio loomingust mõjutatud klassitsistlik ehituslaad. Kolossaalorder Hiigelsammastik, mis ulatub läbi mitme korruse. Peenmaal väga täpne, pisemaidki üksikasju kujutav maal Natüürmort elutuid esemeid kunstipärases asetuses kujutav maal Perspektiiv ruumivaade, ruumilise eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib mulje ruumilisusest. Pieta kunstiteos, mis kujutab leinavat Neitsi Maarjat, kes hoiab põlvedel surnud Kristust. Pilaster seinapiilar, ühe küljega seina vastas asetsev õhuke piilar, nelinurkne seinasammas Zanri e
34)Nimeta vararenessansi kuulsaima skulptori Donatello vähemalt 2 peateost! Püha Jüri. Taavet. Gattamelata ratsakuju. 35)Kelle vararenessansikunstniku tööd on suured maalid ”Venuse sünd” ja Kevad”? Sandro Botticelli. 36)Kes oli kuulsaim arhitekt Veneetsias? Kust sai ta oma eeskuju? Veneetsia kuulsaim arhitekt oli Andrea Palladio. Oma eeskuju sai ta antiikarhitektuurist. 37)Mida kujutab endast kolossaalorder? Poolsammas või sammas mis ulatub läbi mitme korruse. 38)Millega tegeles ja millest huvitus Leonardo da Vinci? Vähemalt 8 valdkonda! Nimeta tema tuntumad teosed! Ta tegeles – teaduse, matemaatika, leiutamise, anatoomia, maalikunsti, arhitektuuri, muusika, botaanika, kirjanduse, skulptuuri ja paljude muude asjadega. Tema tuntuimad teosed on ”Mona Lisa” , ”Püha õhtusöömaaeg” , "Maarja kuulutus" ja "Madonna kaljukoopas".
a Saksamaal ilmuma hakanud ajakiri ,,Jugend" (,, Noorus"). Sama stiili nim. Prantsusmaal, Suurbritannias ja USAs art nouveau (uus kunst), Suurbritannias ka modern style. 35. Karkass võrestik, tugiraamistik, mingi eseme (traat) toestik. 36. Klassik üldtunnustatud kirjanik/kunstnik/muusik püsiva väärtusega teoste looja. 37. Kollaaz eri stiilide ja väljendusvahendite põiming, kujutatavas kunstis mitmesuguste materjalide pinnale toomine ( värvide kõrval) 38. Kolossaalorder kahe korruse kõrguste sammaste v. poolsammaste rida hoone fassaadil. 39. Kontseptualism (suund keskaegses skolartilises filosoofias, mille järgi üldmõisted ei eksisteeri omaette, lahus üksikesemeist ega ole ainult tühjad sõnad, vaid eksisteerivad mõistuses üldiste mõistetena, mis haaravad asjade üldist olemust) / ehk ideekunst, kunstniku idee on tähtsam kui teostus. 40. Land art maakunst, 1960. lõpus tekkinud kunstivool, mis on loobunud
sulle tuttavaid ehitusosi ja -detaile. Fassaadi ilmestab poolsammastele toetuv kolmnurkne viil. Lossitaolised maamajad., ruudukujuline põhiplaan,poolsambad ja sambad, mis ulatuvad üle mitme korrus, laiad trepid, keskel, kupli all ümmargune saal. 10. Milline oli tuntuim tema paljudest villadest? Kirjelda seda ehitist. Vicenzas asuv Villa Rotonda, ruudukujulise põhiplaaniga hoone, mille neljal küljel on kolmnurkse viiluga sammasportikused ja laiad trepid. 11. Mida kujutab endast kolossaalorder? Kolossaalorder 'sambad ja poolsambaid, mis ulatuvad üle mitme korruse Kunst Itaalias 16.saj. Leonardo ja Raffael 1. Kuidas nimetatakse 16.saj. I poole kunsti Itaalias? kõrgrenessanss 2. Milliseks muutus kõrgrenessansi perioodil kunstniku positsioon ühiskonnas? Neid hakati kutsuma loojateks ja toonitati nende erinevust tavalisest inimesest. 3. Millega tegeles ja millest huvitus Leonardo da Vinci? Alguses oli ta sõjaväeinsener ja pidude korraldaja
Palladiot iseloomustas usk numbriliste vahekordade kosmilisse tähendusse, mis olevat muutumatu ja üldkehtiv ning millest sõltuvat nii arhitektuuri kui ka muusika ilu. Oma teooriaid arendas ta 1570. aastal ilmunud raamatus, mis jäi mitmeks sajandiks Euroopa arhitekte mõjutama ja sai aluseks nn palladionismile- tüüpiline on siin ehitiste välisilme kujundamine sammastega. Palladio kasutas sambaid ja poolsambaid, mis ulatuvad üle mitme korruse- nim. kolossaalorder. (5. pilt) Sammasfassaade pidas Palladio sobivaks mitte ainult kirikutele, vaid ka ilmalikele hoonetele. 16. saj.-l oli rikastel veneetslastel mandril maavaldusi, kuhu nad püstitasid lossitaolisi maamaju- villasid. Palladio kavandatuist on kuulsaim Villa Rotonda Vicenzas - ruudukujulise põhiplaaniga hoone (keskse ümmarguse saaliga kupli all), mille neljal küljel on kolmnurkse viiluga sammasportikused ja laiad trepid. Itaalia maalikunst 15. saj.
labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolossaalorder, lamekatus a la rooma villad antiikajal. Jones kirjutas ka arhitektuuriraamatuid, propageeris Palladio stiili, on inglise palladionismi rajaja. Christopher Wren - teine oluline arhitekt. Tuntuim ehitis Londoni suurim barokk-kirik St Pauli Katedraal Londonis. Eeskujuks oli paavstide residentskirik Peetri kirik Roomas, kuid pole nii suur. Peafassaadil kaks korrust, kolossaalorder. Wren ehitas tohutult kirikuid & maamõisaid
FRANCOIS MANSART · Paigutas kõrge katuse alla lisakorruse mansardkorrus Louis XIV võimuletulek · Kunst muutus valitseja ülistamiseks ja jäädvustamiseks · Itaaliast kutsuti Bernini, kuid tema kavand ei meeldinud · Louvre'i lossi idafassaadi hakkas kujundama hoopis CLAUDE PERRAULT, kes andis lossile klassitsistlikuma lahenduse: Fassaad kolmekorruseline Soklikorrusele toetuvad paarissambad, (kolossaalorder) Fassaadi keskel oleva värava kohal katusega paviljon Sai eeskujuks järgnevate sajandite jooksul paljude maade riigiasutuste fassaadide kujundamisel Versailles' loss, baroklik klassitsism · Oli kuninga residendiks · Koondati parimad skulptorid, maalijad, arhitektid · Juhtiv JULES HARDOUIN-MANSART · Varem asus seal jahiloss, laiendati kokupikkus 580 m · Lossi juurest kolm sirget teed, keskmine Pariisi suunas,
Sel viisil aitas neoplatonism kokku tuua ristiusu ja antiigi jäljendamise ning soodustada paganlike motiivide kasutamist isegi kiriklikus kunstis. KÕRGRENESSANSS Andrea Palladio elustas antiikstiili ning üllitas 4 arhitektuurialast raamatut (1570), mis said teistele kunstnikele suureks eeskujuks. Seal arendas ta oma teooria, mida kutsuti palladionismiks (armastus antiigi vastu; ehitise vä l i sva a te ku j u n d a mi n e sa mma ste g a , kre e ka a n ti i g i mo ti i vi d ). Kolossaalorder on hiigelsammas(tik), mis ulatub läbi mitme korruse. 16.saj hakati eristama lihtsalt loomist ja kunsti. Rõhutati kunstniku erinevust tavainimesest, looja on geniaalne. Kunstniku inspiratsioon arvati pärinevat Jumalalt. Tizian (kasutab tugevat koloriiti; maalilised maalid; armastas väga punase ja sinise erinevaid varjundeid, samuti murtud toone; rõhutab kontraste; jätab maalides pintslilöögid nähtavaks; vananedes muutub tema tehnika hoogsamaks, reljeef on näha ja tunda
Arhitektuuri eeskujud tulid vanadest ehitistest. Käidi varemeid mõõdistamas ning tehti nende järgi tüüpprojekte, mis hakkasid levima üle euroopa. Arhitektid püüdsid ühiskonda reeglipärasemaks muuta. Palladio mõju kasvab, ta rõhutas antiigi täpset järgimist. Palladio mõjutusel armastab klassitsism kolossaalorderit. Sammasportikus. Otseselt ei jäljendatud kuid tähtsad olid reeglid. Kõik oli sümmeetriline ning vastandus täielikult barokile. Kuppel, ümarkaar ja kolossaalorder. Sisekujundus asendus tagasihoidlikumaga. Ornament muutus tunduvalt. See muutus sümmeetriliseks, meander. Prantsusmaal oli lihtsaim direktooriumi stiil, sisekujunduses vähe kaunistust. Populaarsed olid pompei seinadelt saadud motiivid. Paraadlik, raskepärane oli ampiirstiil. Lemmik oli sfinks. Klassitsism tärkas inglismaal. Seal oli Palladio mõju olnud pidev. 1725 ehitas Kent Palladio stiilis maja. Uue riigina tuli esile Ameerika, mis oli iseseisvunud
lk.60) Ehitatakse 17.sajandil basiilikaks ja enamus kirikust on barokkstiilis (nt. Pikihoone), natuke on näha ka renessansi (nt kuppel, kooriruum), ei saa õigeusu moodi kirikut Tema õuearhitektiks on D. Bramaute Tsentraalehitis Tempietto (rotund) kiriku õuel lk 59 Michelangelo Buonarroti Rooma Peetri kirik - Läänemaailma suurim kirik, mahutab umbes 600 inimest, kirik on väga kõrge Üleval on rist A. Palladio San Giorgio kirik (kolossaalorder, sambad) Tuntum ehitis on kodulinnas Vicenzas Villa Rotonda (ruudukujulise põhiplaaniga) Saal on ümmargune Ruudukujulisel villal on 4 sissepääsu suure trepiga, need moodustavad 4 väiksemat ruutu Jacopo Sansovino Tema on teinud Veneetsia raamatukogu, mis valmis 16.sajandi keskpaigas (Püha Markuse raamatukogu); 2-korruseline MADALMAADE RENESSANSSKUNST 15.-16.sajandil Holland, Belgia, Luxembourg
Veneetsia kuusaim meister oli Palladio. Teda iseloomustas usk numbriliste vahekordade kosmilisse tähendusse, millest sõltuvat nii arhitektuuri ilu. Oma teooriaid ta arendas 1570 aastal ilmunud raamatus, mis jäi mitmeks sajandiks mõjutama Euroopa arhitekte. Palladio kavandas Veneetsiasse San Grigorio kiriku, mille fassaadi keskosa moodustab poolsammastele toetuv kolmnurkne viil. Ta kasutas lisaks kõrgetele pilastritele ka sambaid ja poolsambaid, mis ulatuvad üle mitme korruse (kolossaalorder). Tema arvate sobis sammasfassaad ka ilmalikele hoonetele villadele. Leon Battista Alberti nimega on seotud uue palazzotüübi levik, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid, need lõid tasakaalu fassaadil kandvate ja kantavate osade vahel. Pilastrite ja akende vaheldumine elustas fassaadi, nende rahulik rütm muutis ehitise harmoonilisemaks ja pidulikumaks ja rõhutas selle mittekindlusliku iseloomu. Ka kirikuehituses hakkas Alberti rakendama antiikeeskujusid
annaabi.ee 
