19 105WCr6 25 20 105WCr6 32 3.Kodutöö kirjaliku aruande sisu: 3.1 Ülesanne 1 kirjalik lühiülevaade 3.2 Täitke ülesande (p. 2) lahenduse tabel: Nr C% Karastus Kuumut. Jahutus- Noolutus Saadud Saadud - aeg, min keskkon - tõmbe- kõvadus temperat. d temperat. tugevus HRC 3.3 Põhjendage kirjalikult tabeli täitmisel tehtud otsuseid, kirjutage välja kasutatud valemid ja arvutuskäik ning viited kasutatud tabelitele või graafikutele kirjandusest. 4.Vajalik kirjandus: 4.1.Enn Hendre jt. Materjalitehnika. Õpperaamat. TTÜ Kirjastus, 2003. 4.2.Priit Kulu. Metalliõpetus. TTÜ Kirjastus, 2005. 4.3.Priit Kulu jt. Materjaliõpetuse praktikumide ja kodutööde juhend. TTÜ Kirjastus, 2010.
· Umbes 4, 5 miljardit aastat vana. · Sisaldab 99,8% kogu Päikesesüsteemi massist. · Läbimõõt 1, 392 miljardit km (109 Maa läbimõõtu). · Pinnatemperatuur 5778 K. · Koosneb 75% vesinikust ja 25% Heeliumist. · R=6,9599 *10 m (tihedus). · Päikese pind fotosfäär. · Magnetväli väga tugev. · Päikese otsene vaatamine võib silmi kahjustada. · Kogu Päikese aine on kõrge temperat. tõttu plasmaolekus. · Iga 11 aasta tagant päikeseplekkide aktiivsus kasvab. 2. Tähti iseloomustavad suurused. · Heledus · Värvus · Kaugus ja liikumine · Kiirgusvõime · Temperat. · Läbimõõt · Mass · spekter 3. Ühe tähe elulugu · Sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi-ja tolmupilvedes udukogudes. · Udukogus tekib palju gaasitompe. · 70% vesinikku, 29% He, 1% kosmilist tolmust.
väärtusele, hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Valemid EA = Ae RT ln = ln A + EA/RT. t -t x = 1 + ( 2 - 1 ) x 1 t2 - tx = k (1 - 2) t Katsetulemused mPa s cm3 Kuul nr. 4 Kuuli constant K= 1,181634 g Kuuli tihedus 1 = 8,150 g/cm3 Katse nr Temperat Kuuli Vedeliku Vedeliku viskoossus uur langemis tihedus mPas 0 e aeg katse C temperat s uuril 2 g/cm3 1 2 3 Keskmin e 1
Vesi jahutab 300…200 oC piirkonnas liiga intensiivselt, kuid vee kuumenemine vähendab jahtumiskiirust tunduvalt ainult piirkonnas 650…500 oC.Need on vee kui kasutatavama karastusvedeliku põhilised puudused. Süsinikteraseid aga karastatakse kõige sagedamini martensiidile, mis kindlustab maksimaalse kõvaduse. Noolutusviisid ja nende kasutusalad. Nr Nimetus C% Karastus- Kuumut. Jahutus- Noolutus- Saadud Saadud temperat. aeg, min keskkon temperat. tõmbe- kõvadus d tugevus HRC 1 C40E 0,4 810-850 oC E– Karastu 500...650 630 15...35 40min s o C N/mm2 S– vedelik
Selleks kasutatakse difusioon-, täis-, pool- ja madallõõmutust. Lõõmutamise tulemusena suureneb platsus, paraneb surve- ja lõiketöödeldavus, vähenevad sisepinged ning struktuur peeneneb. 4 Ülesanne 2 Nr C% Karastus- Kuumut. Jahutus- Noolutus- Saadud Saadud temperat. aeg, min keskkond temperat. tõmbe- kõvadus tugevus HRC 3 0,4 820C° 40/10/4 Vesi, 18- 500…650C° 600…800 15…35 20C°
Edasi tstetakse termostaadi temperatuur ppeju poolt etteantud järgmisele väärtusele, (30°C, 35°C, 40°C) hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine Kuul nr 4 Kuuli konstant k =1,181634 kuuli tihedus 1 =8,150 g/cm3 Katse nr Tempera Kuuli Vedeliku Vedeliku viskoossus tuur langemis tihedus °C e aeg katse mPas s temperat uuril 2 g/cm 1 2 3 keskm 1 23 70 69 68 69 1,25799*10-3 664,3893 2 30 47 43 47 45,7 1,2547*10-3 440,037 7
1. Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E 2. Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125 Noolutus Saadud Karastus- Saadud Kuumut. Jahutus- - tõmbe- Nr C% temperat. kõvadus o aeg, min keskkond temperat. tugevus, C o HRC C N/mm2 1
reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolle aegne inimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine "VAESTE PIIBEL", Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skultuure maalingud. Figuurid moonutatud, kujutised ebareaalsed. Figuurid pinnatud ja kannatavad. 6)raamatumaal, käsikirjalist teksti kaunistav ning selle sisu avav ornamentaalne ja/või figuraalne joonistus või maal; võis olla paigutatud teksti, kui ka esitatud eraldi leheküljel. Kasutati temperat, akvarelli, ka kulda ja hõbedat. Miniatuurmaali iseloomustab : - dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad - palju ornamentikat - ruumilisus puudub - väljendusrikkus ja fantaasiaküllus - liikumise tugev toonitamine ja suur elavus 2 - rõhutatakse askeesi ja kannatusi 7) vaeste piibel piibli teemalise, õpetliku sisuga reljeefid
3 35,4 33 33 32 32,66 1,2526 266,19 4 40,0 23 23 23 23 1,2500 187,53 a 2 - a1 2 = 1 + ( 3 - 1 ) a3 - a2 Arvutused: Vedeliku viskoossus: 1=1,181634*(8,150-1,2571)*62,6=509,87 2=1,181634*(8,150-1,2547)*45,33=369,34 3=1,181634*(8,150-1,2526)*32,66=266,19 4=1,181634*(8,150-1,2500)*23=187,53 Temperat Katse nr 1/T, K-1 , mPas ln uur °C T, K 1 25 298 0,003356 509,87 6,2342 2 30 303 0,003300 369,34 5,9117 3 35 308 0,003246 266,19 5,5842 4 40 313 0,003195 187,53 5,2339 Graafikud: Sirge tõus on 6192,96, kasutades Excelis funktsiooni "SLOPE". Ea= (ln
Ekslikult on õlimaali leiutajaks peetud mõnda aega ka Jan van Eycki, kuid tema vaid täiustas õlimaalitehnikat. Tegelikult oli see olemas aga juba enne 15.sajandit. · Jan van Eyck võttis sideainena kasutusele lina-, seemne- ja pähkliõli, mis kuivavad kiiremini ning säilitavad ka kuivanult hästi siduvad omadused. Need ei tumene ja annavad värvidele sära. Veel kasutas ta ka kõrgkvaliteetseid pigmente. · On küll arvatud, et Eyck kasutas alusmaaliks temperat, kuid tegelikult maalis ta ainult õli- ja õli-vaigu värvidega, mis kanti alusele üliõhukeste, vahel ka läbipaistvate kihtidena. Kokku on täheldatud üle seitsme kihi, mis viitab meeletule ajakulule ja kannatusele. Jan van Eyck´i töid · Madonna kirikus (c. 1425) - Nafta puidule, 32 x 14 cm, Staatliche Museen, Berlin · Madonna ja laps (Lucca Madonna või imetamise Madonna, 1436) -
Talvekülmad on lõppenud, maapind hakkab tasapisi kattuma lilledega. Linnud lendavalt lõbusalt metsades ja tüdrukud laulavad rõõmulaule. Siin kasutatakse samuti antiikmütoloogiast pärit tegelasi näiteks Flora, Phoebus jt. Kuid samas sisaldab laul endas teatud melanhooliat: mõeldakse ka neile, kel ei õnnestunud talve üle elada et kevadet näha. · Omnia sol temperat Päike valitseb kõigi üle ja kevadel tärkab koos uue eluga armastus. Laul võib tunduda kergelt kurblik, kuid sageli on ju noore kevadise armunu saatuseks vaadata oma armastatut vaid kaugelt. "Quisquis amat taliter volvitur in rota" "see kes armastab, pannakse keerlema valurattale" · Ecce gratum "Ecce gratum et optatum Ver reducit gaudia" "Vaata, kuidas armas Kevad, keda nii väga oodati, toob meile tagasi õnne"
dünaamilised ja väljendusrikkad. Peateema Piiblilugude illustratsioonid, mitmesugused imed pääsemine surmast, haigustest, kurjadest vaimudest jne. Eriti fantaasiarikkalt kujutati kurjasid jõudusid. Maalitakse ka ornamentikat. Oluline koht miniatuurmaalil (ld. miniatura), (raamatumaal, käsikirjalist teksti kaunistav ning selle sisu avav ornamentaalne ja/või figuraalne joonistus või maal; võis olla paigutatud teksti, kui ka esitatud eraldi leheküljel. Kasutati temperat, akvarelli, ka kulda ja hõbedat). Miniatuurmaali iseloomustab - dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad - palju ornamentikat - ruumilisus puudub - väljendusrikkus ja fantaasiaküllus - liikumise tugev toonitamine ja suur elavus - rõhutatakse askeesi ja kannatusi Kokkuvõtteks - romaani kunsti iseloomulikuimad jooned on: Massiivsus Ümarkaar Rõhutatud horisontaaljoon
g - g1 W 1,5-2,9 220 140 13 1.8 3,0-5,9 220 140 13 Таб.1 – химический состав, механические свойства, температура нагрева сплава алюминия AlCu4Mg1 VO* - väljastusolek. P – ekstrudeeritud, Z – tõmmatud, W – külmvaltsitud Termotööt Tõmbetug Temperat Kestus, Teoreetili Kasutus lus evus Rm, uur, °C min. ne N/mm2 saadud kõvadus Karastamin 550 - 19 e Loomulik 440 20 - 70 Lennukikonstruktsi
Ameerika Ühendriikides esietendus teos 1954. aastal San Franciscos. Teos oli väga menukas kohe algusest peale. Teos koosneb kolmest osast: ,,Kevad", ,,Kõrtsis" ja ,,Armastusest". Teoses esitavad koor ja solistid ja orkester kordamööda oma numbreid, millest moodustub üks tervik. Kõik osad lähevad attaca. Kõiki osi on võimalik esitada ka eraldi, mida tihtipeale ka tehakse. Kokku on Buranas 24 osa: ,,O fortuna", ,,Fortunae plango vulnera". ,,Kevad": ,,Veris leta facies", ,,Omnia Sol temperat", ,,Ecce gratum", ,,Tanz", ,,Floret silva", ,,Charmer, gip die varwe mir", ,,Reie", ,,Were diu werlt alle min". ,,Kõrtsis": ,,Estuana interius", ,,Olim lacus colueram", ,,Ego sum abbas", ,,In taberna quando sumus". ,,Armastusest": ,,Amor volat undique", ,,Dies, nox et omnia", ,,Stetit puella", ,,Circa mea pectora", ,,Si puer cum puellula", ,,Veni veni, venias", ,,In trutina", ,,Tempus est iocundum", ,,Dulcissime". Lõpus on veel kaks osa: ,,Ave formosissima" ja ,,O fortuna"
loomutruult. Ekslikult on õlimaali leiutajaks peetud mõnda aega ka Jan van Eycki, kuid tema vaid täiustas õlimaalitehnikat. Tegelikult oli see olemas aga juba enne 15.sajandit. Jan van Eyck võttis sideainena kasutusele lina-, seemne- ja pähkliõli, mis kuivavad kiiremini ning säilitavad ka kuivanult hästi siduvad omadused. Need ei tumene ja annavad värvidele sära. Veel kasutas ta ka kõrgkvaliteetseid pigmente. On küll arvatud, et Eyck kasutas alusmaaliks temperat, kuid tegelikult maalis ta ainult õli- ja õli-vaigu värvidega, mis kanti alusele üliõhukeste, vahel ka läbipaistvate kihtidena. Kokku on täheldatud üle seitsme kihi, mis viitab meeletule ajakulule ja kannatusele. 5. Mõningad teosed ,,Abielupaar Arnolfini portree" kujutab eduka Itaalia pankuri Arnolfini pulma jõukast Itaalia
Dna on pärilikkuse kandja seega peetakse selle esinemist üheks elu tunnuseks. Rna-info avaldumisel Anorgaanilised ained Veemolekuli tähtsus?- vesi on hea lahusti, ja enamik aineid on lahustunud olekus. Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub rakkudes hingamise käigus. Ainevahetuse jääkproduktina tekkinud vesi eemaldatakse eritus ja hingamiselundkonna abil. Veel on ka suur soojusmahtuvus, ta soojendab ja jahutab aeglaselt. Sp aitab säilitada temperat. Katioonide tähtsus organismis?- positiivselt laetud ioonid-katioonid on tähtsal kohal H,NH4, K,Na,Ca,Mg,Fe.. K ja Na ioonid osalevad närviimpulsi moodustumisel,leidub veres ja rakude tsütoplasmas.kaltsiomsoolad annavad luule tugevuse. Ca palju luukoe koostises. Mg on rakkudes seotud nukleiinhapetega;dna ja rna-ga. Fe aatomid esinevad punaliblede valgu hemoglobiini koostises, oluline roll hingamiseks vajaliku 02 sidumisel. Anioonide tähtsus
2000 2001 2002 2003 2004 2 Maksimaalsed temperatuurid aastatel 2008-2009 Tallinnas Kuu 2008 2009 Jaanuar 5,6 5,9 Veebruar 6,7 3,3 Märts 14,5 6,8 Maksimaalsed temperat Aprill 22,8 22,2 Mai 23,4 23,7 Juuni 24,1 26 Detsember Juuli 24,6 27,8 August 25,9 24,7 September 19,3 23 November
Bergamoni koolkond Zeusi altari friisikaunistused Rhodose koolkond Rhodose koloss (maailmaime) 23m päikesejumal Heliose pronkskuju Samal ajal täitis tuletoni või majaka tähtsust Koolkonnast pärineb ka Laokoni grupp Milo(se) veenus Maalikunst: Kreeklased hindasid oma maalikunsti väga kõrgelt aga kahjuks pole midagi säilinud. Vaasimaalid: Mustafikujuline stiil, savipinnal on glasuuritud kujud Punasefiguuriline vaas : figuurid on jäetud katmata. Tehnikas kasutati Frescot, Temperat, Enkaustika Tuntumad kunstnikud olid: Polygicotus, Apolloloros, Zeuxis ja Apelles ROOMA AJALOO PERIODISEERING Kuningate ajajärk I (753) Vabariigi periood 510-30 eKr 1)varane ajajärk (510-265 eKr) 12 tahvli seadus Kogu Itaalia läks roomlaste ülevvõimu alla 2)hiline ajajärk (260-30 eKr) Rooma laieneb väljaspoole oma territoorium Puunia sõjad Kartaagoga? Kodusõdade ajajärk, Ceasari esiletõus Varane keisririik ehk printsipaat 30 eKr-284 Trojaanuse ajajärk (117) Sõdurite ajajärk
loomutruult. Ekslikult on õlimaali leiutajaks peetud mõnda aega ka Jan van Eycki, kuid tema vaid täiustas õlimaalitehnikat. Tegelikult oli see olemas aga juba enne 15.sajandit. Jan van Eyck võttis sideainena kasutusele lina-, seemne- ja pähkliõli, mis kuivavad kiiremini ning säilitavad ka kuivanult hästi siduvad omadused. Need ei tumene ja annavad värvidele sära. Veel kasutas ta ka kõrgkvaliteetseid pigmente. On küll arvatud, et Eyck kasutas alusmaaliks temperat, kuid 2 tegelikult maalis ta ainult õli ja õli-vaigu värvidega, mis kanti alusele üliõhukeste, vahel ka läbipaistvate kihtidena. Kokku on täheldatud üle seitsme kihi, mis viitab meeletule ajakulule ja kannatusele. Tema üks tuntuim teos on ''Abielupaar Arnolfini portree'', mis kujutab eduka Itaalia pankuri Giovanni Arnolfini kihluspäeva koduses abielukambris jõukast Itaalia perest pärit Giovanna Cenamiga
Õlimaali pealetungi mõjul unustati tempera mõneks ajaks ära, kuigi mitte eriti kauaks. XIX sajandi teisel poolel olid kunstnikud üle maailma ametis värvide tarvis uute sideainete otsimisega. Leiutati palju uut, kuid ühtlasi taasavastati ka unustatud tempera. Naturaalne emulsioon asendati vaid kunstliku emulsiooniga. Taassündinud tempera asus uue jõu ja hooga kibekähku Euroopat vallutama. Tehnoloogiliselt on temperal palju kokkupuutepindu õlimaaliga ja seetõttu nimetatakse temperat ja vahamaali mõnikord õlimaali emaks. Liimvärv Liimvärvid on tänapäeval kasutusel seal, kus kunstnik peab katma äärmiselt suuri pindasid ning värvi kulub sõna otseses mõttes ämbrite kaupa. Ajaloolisest vaatevinklist on liimmaal olnud ka omaette maalimiszanr, kuid just seesama ajalooline vaatepunkt toob välja ka liimmaali suurima nõrkuse. Nimelt võib liimmaal, juhul kui sideaineks on kasutatud loomseid liime, lihtsalt roiskuma minna
Skulptuuri alla käib ka reljeef. ( Arhailisel ajal skulptuurid jäigad ja rahulikud, hellenismi ajal aga pingelised ja emotsiooniküllased.) Reljeefid olid peamiselt kõrgreljeefid, peaaagu skulptuur aga siiski seinas kinni.. MAALIKUNST Vaasimaalid Kirjalikke andmete järgi on teada, et maali kunst oli väga kõrgel järjel. Aja jooksul on kõik hävinud ja KREEKA MAALIKUNSTIST ON VÕIMALIK ETTEKUJUTUSE SAADA MAALITUD VAASIDE JA ÜKSIKute maalifragmnetide põhjal: Harrastati temperat ja vahamaali. Kreeka vaasid olid tarbenõud kus hoiti veini, toitu jne. Kujunesid välja kindlad vaasi tüübid kitsa keala ja kahe sangaga jne. Kujunes välja mustafiguuriline vaasimaal ja punasefiguuriline vaasimaal. Vaasid kaeti musta läikima värviga(tundmatu) ja kraabiti musta värvi sisse kujund ja ümber kraabiti kõik valgeks. Punasega on nii et lihtaslt jäeti vajalik osa värvimatta. Detailid värviti peene pintsliga. Vaasidel on ka mitmesugused ornamendid
o o Tolm o Hinga o o Koristad o o misteed 2 a e regulaars kahjust elt us, võib o tekkida allergia o o Õhutemper o Külmet o o Kontrolli o U atuur(liiga us, 2 da u külm, liiga uimane temperat s palav) olek uuri. ra o o Normaal di ne temp a peaks at ruumides o oleme r 18-25 8 kraadi. 0
Saj olla Araabia kaupmehed kuju kuskile vedanud. POLE SÄILINUD!!!! Üks kuulsamaid Rhodose koolkonna skulptuure on Laokooni grupp. MAALIKUNST Kreeklased ise hindasid maalikunsti väga kõrget, kahjuks pole midagi säilinud. Mingi ettekujutse saab vaasimaalidest. Mustafiguuriline vaas: savi pinnal tumeda glasuuriga kujud. Punasefiguuriga vaas: kujud savipinnal. Teada on maails, et kasutati enkasutikat (vahavärvidega maalimine), temperat ja freskomaali. Tuntumad kunstikud olid: Polyguotos, Apollodoros, Apelles, Bryaxis, Dimantes jt.
väravad jne.). Näiteks majad võivad esineda mägedel või küngastel, tarad võivad kujutada rohtu, mis kasvavad maast. Hundertwasseri maalitehnika on samuti isiklik afäär. Hundertwasserile meeldis kasutada värve, mida ta on ise pihustanud või ise valmistanud. Tavaliselt valmistas ta kruntvärvi maast endast. Kunstniku maalikiht, värvidesegu ja tema mitmesugused retseptid garanteerisid tema maalidele pika eluea. Mitmetel maalidel kasutas ta õli, temperat ja akvarelli tehnikat. Hundertwasseri maalid on saavutanud vastuvõtu paljudest paikades- tema maalid on nii avalikes kohtades, kuid ka isiklikes kollektsioonides Euroopas, Ameerikas ja Jaapanis. ( Harel .J . ; S chm i ed.W . ,, Hundert wasser Kunst HausW i en".1999, l k 42-43. ) H undertwasseri filosoofia A k n a d i kt a t u u r j a a k n a õ i g u s Ühed väidavad, et majad koosnevad müüridest. Hundertwasser ütleb, et majad koosnevad akendest.
Õlimaali pealetungi mõjul unustati tempera mõneks ajaks ära, kuigi mitte eriti kauaks. XIX sajandi teisel poolel olid kunstnikud üle maailma ametis värvide tarvis uute sideainete otsimisega. Leiutati palju uut, kuid ühtlasi taasavastati ka unustatud tempera. Naturaalne emulsioon asendati vaid kunstliku emulsiooniga. Taassündinud tempera asus uue jõu ja hooga kibekähku Euroopat vallutama. Tehnoloogiliselt on temperal palju kokkupuutepindu õlimaaliga ja seetõttu nimetatakse temperat ja vahamaali mõnikord õlimaali emaks. c) Liimvärv Liimvärvid on tänapäeval kasutusel seal, kus kunstnik peab katma äärmiselt suuri pindasid ning värvi kulub sõna otseses mõttes ämbrite kaupa. Ajaloolisest vaatevinklist on liimmaal olnud ka omaette maalimiszanr, kuid just seesama ajalooline vaatepunkt toob välja ka liimmaali suurima nõrkuse. Nimelt võib liimmaal, juhul kui sideaineks on kasutatud loomseid liime, lihtsalt roiskuma minna
Skulptuuri alla käib ka reljeef. ( Arhailisel ajal skulptuurid jäigad ja rahulikud, hellenismi ajal aga pingelised ja emotsiooniküllased.) Reljeefid olid peamiselt kõrgreljeefid, peaaagu skulptuur aga siiski seinas kinni.. MAALIKUNST Vaasimaalid Kirjalikke andmete järgi on teada, et maali kunst oli väga kõrgel järjel. Aja jooksul on kõik hävinud ja KREEKA MAALIKUNSTIST ON VÕIMALIK ETTEKUJUTUSE SAADA MAALITUD VAASIDE JA ÜKSIKute maalifragmnetide põhjal: Harrastati temperat ja vahamaali. Kreeka vaasid olid tarbenõud kus hoiti veini, toitu jne. Kujunesid välja kindlad vaasi tüübid kitsa keala ja kahe sangaga jne. Kujunes välja mustafiguuriline vaasimaal ja punasefiguuriline vaasimaal. Vaasid kaeti musta läikima värviga(tundmatu) ja kraabiti musta värvi sisse kujund ja ümber kraabiti kõik valgeks. Punasega on nii et lihtaslt jäeti vajalik osa värvimatta. Detailid värviti peene pintsliga. Vaasidel on ka mitmesugused ornamendid
annaabi.ee 
