Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kunstiajaloo tabel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
reljeefid, skulptuu, skulptuurid, figuur, stika, ioonid, egiptus, ümarplastika, vabafiguurid, ebaloomulik, marmor, vaaraod, realistlik, eespool, proportsioonid, iline, kuld, sfinks, kentaurid, hellenism, istudes, greif, tardunud, asüüria, kujulised, hobused, domineerib, vabaplastika, steel, karüatiidid, odakandja, koopiaid, kujust, ride, ateenaISESEISEV TÖÖ 1 Võrdle omavahel Mesopotaamia ja Egiptuse skulptuurikunsti. MESOPOTAAMIA EGIPTUS Kasutatud Välismaa kivi, savi Liivakivi, kivi, marmor materjalid: Reljeefi, Ümaramreljeef, vähe kujusid Kasutati madalreljeefi ja rohkem kujusid ümarplastika kasutamine. Mis domineerib? Milliseid skulptuure Savitahvleid reljeefidega ja Vaaraode kujud, valitsejad, savikujukesi,pitsatsilinder,kivi sfinksid, hauakambrid jne on leitud? sambad
KORDAMISKÜSIMUSED J. Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu" 10. klassile lk.7- 89. 1.Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatud maal, sakko- kuivale krohvipinnale kujundatud maal, sgrafiito- värvikihtide üksteise peale panemine ja maha kraapimine 2. Tahvelmaal- (15
Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi
20. sajand boheemlased, said kuulsaks alles peale surma, mässasid õpetlase staatuse vastu. KUNSTILIIGID on visuaalse kunsti nähtused, mille tunnuseks on selle loomise vahend. Klassikalised 5 kunstiliiki: ARHITEKTUUR 1. sakraalarhitektuur religioossed ehitised: kirik, kabel, klooster, temple 2. profaanarhitektuur ilmalikud ehitised: loss, pale, linnus, raekoda, elamu SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund 1. ümarplastika saab igalt poolt vaadata 2. reljeef kujutatu eendub tasapinnast, kuid on sellega seotud, vaadeldav vaid ühest küljest. Jaoutub: kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Skulptuuri jagunemine otstarbe järgi: 1. vabaplastika asukohast sõltumatu 2. ehitusplastika seotud ehitisega või pargikujundusega 3. monumentaalplastika kindla asukohaga nt Triumfikaar GRAAFIKA on taspinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil.
*Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal. *Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad. *Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav. *Ehituste välisküljed kaunistati glasuurplaatidega, millega kujundati mustrid lilledest, loomadest kuni ornamentideni (kindla rütmiga mustrikord). 2. Skulptuur: Reljeefid: madalreljeef (eraldiseisvad kivitahvlid e steelid - ehitistekaunistamiseks) Temaatika: kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis.
*Tsikuraat- ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal. *Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad. *Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav, kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Istari peavärav. *Ehituste välisküljed kaunistati glasuurplaatidega, millega kujundati mustrid lilledest, loomadest kuni ornamentideni (kindla rütmiga mustrikord). 2. Skulptuur: Reljeefid: madalreljeef (eraldiseisvad kivitahvlid e steelid - ehitistekaunistamiseks) Temaatika: kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis.
ja talastiku või võlvi vahel) sammastel(lootuse,papüüruse jm.) Suurimad templid uue riigi ajal - Karnaki, Luxori, RamsesII tempel Teeba lähedal, Abu Simbel(RamsesII 4 hiiglaslikku kuju) 4. Egiptuse pinnakunst ja skulptuur. Kujutav kunst surnutele oli vaja kindlustada hauatagune elu. Skulptuur kujud,mis kujutasid vaaraoid (suurejoonelised,ranged,üldistatud), seotud arhitektuuriga. Sfinks (ühest tükist välja raiutud). * Skulptuurid olid ainult eestvaadeldavad, valitsejate skluptuurid tehti alati kivist, lihtrahva omad puidust, olid väiksemad ja värvilised. Egiptuse skulptorid teadisd anatoomiat väga hästi. Reljeef ja maalikunst madalreljeefid ja sünvedreljeefid . Maalikunstis kraabiti piirjooned seina sisse ja need värviti ära(eredalt värvilised). Hieroglüüf - piltkiri. Seinamaal Egiptuse poos-kindel kujutamise viis. Jälgiti rassilisi erinevusi. Egiptuse perspektiiv. Reljeefid ja
Kunstiajalugu Kunsti liigid: 1. Arhitektuur a. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid b. Profaanakhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud 2. Skulptuur a. Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d. Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil e. Klaasimaal e vitraazikunst 4. Graafika a. Kõrgtrükk
Üks suurimaid on Amoni tempel Karnakis. Templi südames on sambad, mis jäljendasid taimi (lootus, papüürus ja palm). Kogu kompleks koosneb erineval ajal paigutatud pühamutest, ümbritsevad massiivsed sambad. Karnaki tempel on ühenduses sfinkside alleega. Tempel: sissekäik, sammashoov (kuhu lasti ka tavainimesi) ja kinnised tagumised ruumid (ainult preestritele). Üldmulje templitest oli monotoonne, erkust lisasid sinu kaunistavad reljeefid ja hieroglüüfid. Ainus arhitektuurne lahendus oli sammas ja tala. KUJUTAV KUNST: Egiptuse maali- ja reljeefkunst on väga lähedased, kuna reljeef sel ajal on väga madal ja enamasti värviline. Neid võib üheselt nimetada pinnakunstiks. Iseloomulik on äärmine selgus ja ülevaatlikkus kujutistes. Tihedalt seotud hieroglüüfkirjaga piltkiri ju. Perspektiivi ei tunne Egiptuse kunst üldse. Plastikas nagu ka kirjas võib eristada kaht suurt gruppi:
Kunstiajaloo konspekt arvestuseks. 1. Kunstiligid (õp. Lk. 8-9) A R H I T E K T U U R - ehituskunst · Sakraalarhitektuur (vaimulik) - kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid · Profaanarhitektuur (ilmalik) - lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud · militaar arhitektuur linnakaitse, kindlustused S K U L P T U U R - vana 10 000 aastaid, 3000 a vanuseid töid on teada, skulptuur e. plastika -Kujutav Kunst- · Reljeefid - 2 mõõtmeline raidkunstiteos, kivi või puit tahvlile lõigatud või maalitud a) kõrg 2 b) madal - levinuim 1 c) süvendreljeef - 3 · Ümarplastika (ümarskulptuur) - 3 mõõtmeline, kivi või puit a) Ehitusplastika b) Vabaplastika saab paigutada ümber c) Monumentaalplastika üle elu suurustes mõõtmetes M A A L I K U N S T - vanus 60 tuhat aastat. Kujutav Kunst- · Seina- e
linnakindlustused. Ehitati savitellistest (osa põletatud, enamus päikse käes kuivatatud ei olnud ilmastikuoludele vastavad, sp pole säilinud) · Leitati kaared ja võlvid, kasutati väravate ja keldrite ehitamisel. · Mesopotaamias olid templikompleksid - tähtsaim osa tsikuraat (kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole, ülemisel tasandil pikk ja kitsas tempel jumalakujuga, selleni viis käänakutega tee) · Kujutavas kunstis juhtiv ala skulptuur enamasti reljeefid ja kujud, loodi ka reljeeftahvleid- teele ja vabafiguure. · Mesopotaamia mütoloogias austati palju jumalaid, igal linnriigil oli oma jumal, keda asendas kohalik valitseja. Jumalaid kujutati vahel inimestena, eriti suur tähelepanu pöörati silmade kujutamisele (värviliste kivikestega). · Mütoloogilisi olendeid kujutati üldjuhul poolenisti inimese ja poolenisti loomana. · Mida tugevamaks muutusid linnad, seda suuremaks läks valitseja kultus. Seda on
Ornament- n geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal. Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt. 2. VANA-MESOPOTAAMIA KUNST 5 Vanimad kõrgkultuurid ja nende keskused Mesopotaamia, mille keskus Babülon ja Egiptus, mille keskuseks Kairo, Teeba Usundi mõju kunstile: seal oli polüteistlik usund Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge Tigris ja Eufrat. Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad. Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumeridpärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks.
Kuid Mükeene perioodis oli eriti kõrgel järjel tarbekunst (kullasepatöö, keraamika). * Kreeta perioodi hiilgavamaiks võiks lugeda kindlustamata losse vastupidiselt Mükeene perioodile. 9) Mis on kükloopilised müürid? Mitme meetri paksused tahumata kividest kindluse müürid. 10) Kirjelda Mükeene lõviväravat! (võimalusel joonista see) Maailmakuulus Mükeene lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal neile toetuvad kolmnurksed kiviplaadid, millel on reljeefid tahutud kahe samba najale nõjatuva elukaga. 11) Kus asus muistne Trooja? Kes ja millal leidis Trooja varemed? Muistne Trooja asus Hissarliki künkal Väike-Aasias. 1864 aastal leidis Trooja varemed sakslane Heinrich Schliemann. Vana-Kreeka kunst (§ 10 Vanakreeka kunst, § 11 Kreeka ehitusmälestised, § 12 Vanakreeka skulptuur, § 13 Vanakreeka maalikunst, § 14 Hellenistlik kunst) Kuidas periodiseeritakse Kreeka kunsti?
Kõige lihtsamad kujutised on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoonte abil. Mõnikord on kraabitud kontuur täidetud värviga. Pehmele seinale on joonistatud puupulga või sõrmega. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri tooni värvmuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. 7.Mida on teada vanimast skulptuurist? Vanimad skulptuurid on 40 000 20 00 aastat vanad algelised luust valmistatud loomakujutised. 8.Mida tähendab neoliitiline revolutsioon? Millist mõju see avaldas kunstile? Neoliitiline revolutsioon oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele. Põlluharimine ja karjakasvatus muutusid peamiseks elualaks ning vähenes sõltuvus looduse juhustest. Tekkisid kogukonnad, hakati elama majades ja kujunes tööjaotus.
reljeefkunstile, stseenid paiknevad vöötidena üksteise peal, igal pildil kuningas suurem kui ametnikud ning viimased omakorda suuremad lihtinimestest, nii elutu ja tardunud poosi põhjuseks on nn egiptuse poos, kus inimese jalad ja pea on kujutatud profiilis, ülakeha ja silm otsevaates, · Egiptuses on palju skulptuure ja maale säilinud; · Egiptuse reljeef on madal, kujutise kontuurid on süvendatud plaati, reljeefid olid suurema ilmekuse saavutamiseks värvitud · Osirist kujutatakse valges, kuid tumedana(nahavärvilt), aga neeger ei ole, see tähendab, et oli allmaa jumal, surnud vaaraode jumal; · Perspektiivi ei kasutatud, ei tuntud isegi; · Portree kõige suurejoonelisem, uskumuse kohaselt elas kaitsevaim Kaa nii kaua, kuni säilis inimese portreekujutis, seepärast püüti portreed teha võimalikult
Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". Miks kutsusid vanad egiptlased oma maad "mustaks" ja "punaseks" ? Umbes 5000 a e.m.a (noorem kiviaeg) vallutati Egiptus, mille tagajärjel kujunes välja ühtne Egiptuse riik. Egiptuse ainuvalitsejat nimetati vaaraoks. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. Vaaraode võim oli erakordselt suur. Talle kuulus kogu Egiptuses maa ja kõik elanikud pidid vastuvaidlematult tema käske täitma. Inimesed uskusid, et ta on päikesejumal Ra poeg ja seega ka ise üks jumalatest. Arvati, et vaarao oma võimuga tagab korra kogu maailmas ja et temast sõltuvad Niiluse üleujutused ning elanike heaolu
kõrgemal kraadil (u. 1300 o ). Vanim kunstiteos on pitsatikivi (joonis vihikus). Veeretavad seda tellise peal reljeef. Tunti astronoomiat, astroloogiat, meditsiini, matemaatikat. Tähtedekultus 7 päevane nädal päevad pühendatud päikesele, kuule ja 5 planeedile. Kirjaks oli kiilkiri, kirjutatakse savitahvlitele, mis põletatakse. Olid raamatukogudõpikud esimene eepos, ,,Gilgames"11 savitahvli peal. Vana Babüloonia olid reljeefid, aga väga palju on hävinud. Assüüria lossiehitus arhitektuurivormid lihtsad, kaunistatakse reljeefidega. Kasutatakse võlvkonstruktsiooni, väga vähe sambaid. Kuningas Sargon II loss oli 10 ha suurusel terrassil.Kokku oli 210 ruumi grupeeritud. Iga grupi keskel oli siseõu. Egiptuse kunst Vana riigi ajastu oli 2215 eKr Keskmise riigi ajastu oli 2050 1652 eKr Uue riigi ajastu oli 1570 - 1070 eKr Hilis Egiptuse ajastu oli 1085 332 eKr
Tempel oli kuningavõimu ülistavaks sümboliks, teistalt pidi ta lähendama religiooni egiptuse elanikkonnale. Kõige lihtsam templi tüüp oli nelinurkne, pealt suuresosas lahtine ja kõrgete müüridega muust maailmast eraldatud ehitis. Uue riigi ajal muutusid templite plaanid ja ülesehitus keerukamateks. Egiptuse templid mõjuvad väliselt rangetena, ei ühtki akent ega sammast, vaid suurejooneline ja pidulik monotoonsus. Templi seinu (pindu) katavad värvikirevad hieroglüüfid ja reljeefid jumalate ning valitsejate kujudega. Templi kitsas külg on peafassaadiks, kus asub ka sissekäik. Sfinksidest või jääradest moodustus pikk allee, mis kaunistab templisse viivat teed. 8. Kirjeldage palun egiptuse poosi, mida kasutati pinnakunstis. Pinnakunstis valitses samasugune üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurideski. Egiptuse kunstnik tajus suurepäraselt inimkena proportsioone. Nagu skulptuuriski, nii oli ka siin orjade, võõramaalaste, loomade, lindude, kalade jne
· Sfinksil oli inimese pea, lõvi keha ja kotka küünised · Suurel Sfinksil oli vaarao Chephreni nägu, tema mõõtmed on u. 20×60 m ja ta püstitai Vana Riigi ajal, u. 2500 aastat eKr · Lisaks Suurele Sfinksile on leitud palju väiksemaid, mis mõnel pool moodustavad isegi alleesid · Praegu on Suur Sfinks restaureeritud · Vana Riigi ajast on säilinud veel hulgaliselt valitsejate portreeskulptuure · Kõige huvitavamad on prints Rahotepi ja printsess Nofrete skulptuurid · Seal on kujutatud vaarao poega ja tema abikaasat troonil istumas · On säilinud ka mitmeid vaarao Chephreni portreeskulptuure · Vana Riigi ajal tekkis ka kosmeetika · Sellest ajast on säilinud ka mõned lihtrahva skulptuurid · Kõige tuntumad on kaks kirjutajakuju · Neid on kujutatud vabamas poosis rätsepistes istumas ja tähelepanelikult kuulamas, käes on neil pilliroost kirjutusvahend. Üks neist on keskealine, teine noorem meesterahvas
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures Mosaiikmaal (kuigi pole loodus pintsli ja värvide abil) klaasi või kivitükkidest Klaasimaal e
Tempel oli kuningavõimu ülistavaks sümboliks, teistalt pidi ta lähendama religiooni egiptuse elanikkonnale. Kõige lihtsam templi tüüp oli nelinurkne, pealt suuresosas lahtine ja kõrgete müüridega muust maailmast eraldatud ehitis. Uue riigi ajal muutusid templite plaanid ja ülesehitus keerukamateks. Egiptuse templid mõjuvad väliselt rangetena, ei ühtki akent ega sammast, vaid suurejooneline ja pidulik monotoonsus. Templi seinu (pindu) katavad värvikirevad hieroglüüfid ja reljeefid jumalate ning valitsejate kujudega. Templi kitsas külg on peafassaadiks, kus asub ka sissekäik. Sfinksidest või jääradest moodustus pikk allee, mis kaunistab templisse viivat teed. 8. Kirjeldage palun egiptuse poosi, mida kasutati pinnakunstis. Pinnakunstis valitses samasugune üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurideski. Egiptuse kunstnik tajus suurepäraselt inimkena proportsioone. Nagu skulptuuriski, nii oli ka siin orjade, võõramaalaste, loomade, lindude, kalade jne
naised valged ja rõivastatud äärmiselt koketselt (volangidega kleit, laiavarrukaline jakk, rinnad paljad – Jumalanna madudega). Peakate turbanilaadne osa riituseriietusest Kujutised väga elavad ja annavad tunnistust teravast vaatlusvõimest; üksikasjad teostatud pealiskaudselt. Skulptuur: suurplastikat pole leitud, säilinud väikesed ümarplastika teosed fajansist, elevandiluust ja pronksist. Kuulus on Hagia Triadest leitud anuma ülemine osa. Peekrid on kreeta kunsti tippsaavutusi. Vaasimaal: varaminoilisel ajal harrastati ornamentide sissekraapimise tehnikat. Nõu kaeti tumeda läikiva värviga ning sellele maaliti valge värviga mustrid. Valitsevad mustrid olid kurvid ja spiraalid, neile lisandusid stiliseeritud taimemotiivid (Kamarese vaasid, leiukoha järgi).
kuigi tõuget said sealsed meistrid arvatavasti Jooniast. Üheks kõige ilusamaks vaasivormiks peetakse amforat. Amfora on kahesangaline veinisäilitamisnõu. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad selles mõttes huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. Hellenid hindasid väga kunsti, nad arvasid ,et kui nad hästi maalivad, on nad jumalatele meelepärased. Vanas-Kreekas maaliti ka hoonete seinu. Isegi Eestis võib leida pilte, mis on inspireeritud Kreeka templimaalingutest. Enamus Kreeka maalidest on hävinud, kuid on veel alles roomlaste tehtud koopiad. Ateena ja Kreeka kunst aga üha arenes ning Kreeklaste kunsti hakati ka mujal maailmas ostma.
Tsikuraat kõige olulisem ehituskunstist, astmiktempel, reeglina 3-me või 7-me astmeline. Sumerite arvates: · 3 kolm tähtsat elementi (õhk, vesi ja maa-alune vesi) · 7 seitse planeeti Paiknesid suurel alaplatool, trepp läks väljast poolt, ülemine aste oli väljavalituile. Pitsatikivid silindrikujulised, kuhu olid süvendatud või graveeritud. Sargon Akadi riigi looja Skulptuuris pealmiseks materjaliks oli savi. Kuningas Gudea istuv figuur ei olnud detailideni töödeldud. VANA-BABÜLOONIA JA UUS-BABÜLOONIA Umbes 1800 aastat eKr Hammurapi ühendas osa linnriike ja tekkis Babüloonia Anti välja maailma vanim seadustekogu, varem oli tavaõigus. Vanast Babülooniast pole midagi säilinud, kuna selle vallutasid kassiidid, seejärel assüürlased. Alles 7.sajandi lõpul eKr tekkis Uus-Babüloonia, mille tähtsaim valitseja oli Nebukadnetsar, tema ajal ehitati Babüloni linn uuesti üles. Ümbritsetud kahe kordse müüriga. (50m)
lisanduvad hieroglüüfid vanade egiptlaste piltkiri. Enamasti näeme sündmusi vaarao ja ülikute elust, kuid leidub ka tööstseene. Arvatakse et siin ei kujutatud mitte tegelikust, vaid seda, mida loodeti juhtuvat. Egiptlased nimelt uskusid, et kui midagi kujutada, siis läheb see ka täide. Vanad egiptlased ei tundnud perspektiivi; maalil asetati tagumised esemed lihtsalt üles esimeste kohale, kuid vaatamata sellisele kohatisele algelisusele jäävad maalid ja reljeefid ikkagi väga kauniks ja peeneks. Eriti võluvad on neil imesaledad naised oma õhkõrnast linasest plisseerüüdes ja rohkete ehetega. Erilise õitsengu tõi kaasa vaarao Echnatoni valitsusaeg 14. sajandil e.m.a. Siis pääsesid kunsti ka tõsielu sündmused. Muu hulgas loodi vaimustavaid teoseid valitseja tütardest ja abikaasadest, kaunitar Nofretetest, kes on mõjutanud isegi meieaegset iluideaali.
Sambaid) Lossiarhitektuur: Persepolis, Dareios, Xerxes. Ümarplastika: reljeef Dareiose kaardivägi susalossis. § 6. VanaEgiptus. Püramiidid. Ajalugu jagatakse... Vana riik I vaheperiood Keskmine riik II vaheperiood 30002130 eKr 21301990 eKr 19501650 eKr 16501550 eKr 36 dünastia 711 dünastia 1214 dünastia 1517 dünastia Uus riik HilisEgiptus 525 332 eKr = Egiptus pärslaste käes 15501075 eKr 1075525 eKr 1820 dünastia 2126 dünastia Makedoonia Aleksandri valitsemise aeg 332323 eKr Ptolemaioste riik 33230 eKr alates 30 eKr Rooma riigi periood. Egiptlaste ajaarvamine algas iga vaaraoga algusest peale. Egiptuse näol oli tegu suletud ühiskonnaga. Selle tõttu püsis kunst puutumatune aastatuhandeid. Asustus enamasti Niiluse orus. Pikk, aga kitsas territoorium. Niiluse üleujutused olid regulaarsed. § 7
menhireid, dolmeneid ja kromlehhe. · Menhir on vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi ja neid esineb sageli tervete alleedena. (Inglismaa, Iirimaa, Prantsusmaa) · Dolmen koosneb kõrvuti asuvaist püstistest kividest, mida katab kiviplaat, ning on enamasti kalmehitis. (Inglismaa) · Kromlehhid on suuremad ansamblid, mille elementideks on menhirid ja dolmenid. ( Stonehenge Inglismaal) Egiptus Arhitektuur: Mastaba- ülikute muumiate säilituskoht. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest, kaldus külgseintega, lameda katusega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaitsta muumiat, aga ka selleks, et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao hauaehitis pidi ületama kõik teised mastabad, nii nagu vaarao oma eluajal oli olnud võrreldamatult tähtsam kõigist alamaist
Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast välja raiutud sfinks- inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, miis seisab Giza püramiidide juures. Egiptuse kunstis oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid , kus ühendati inimese ja mõne looma kehavorme. Vaaraode täisfiguur- nad on tardunud, sirges poosis, vasak jalg pool sammu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal Nägudel võimukas üleolev naeratus. Egiptuse skulptuurid olid määratud otse eest vaatamiseks. Egiptuse skulptorid valdasid täiuslikult inimkeha looduslähedase kujutamise oskust ja figuuride proportsioonid on neile loomulikud. Pinnakunst- selle moodustasid peamiselt seinamaal ja reljeef üheskoos. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid
Ehituslikud uuendused olid kaared ja võlvid. Templikompleksis oli kõige tähtsam pühamu ehk tsikuraat kõrge astmiktorn, mille tipus oleva jumala kujuga templi juurde viis eri astangutel erinevast kohast kulgev trepp. Skulptuurist leidub savitahvleid, kus kujutati tähtsaid sündmusi ja lihtsustatud kujusid. Palju on leitud keraamikat. Assüüria ja Uus-Babüloonia ehk Mesopotaamia kunst Assüürlased, kellel olid suurimad lossid, kuningate ülistamist kujutavad reljeefid, lõid loominimeste ja fantastiliste olevuste kujutisi, nt. tiibade ja inimese peaga härg. 612. a. e.m.a taastas Babülon oma iseseisvuse ja tekkis Uus-Babüloonia riik. Mesopotaamia tähtsaimaks keskuseks kujunes Babülon, linnas oli Marduki tempel (piiblilugudes Paabeli torn) ja võimas linnakindlus peaväravaga (Istari värav), kus oli värvilistest glasuurtellistest laotud fantastiliste loomade kujutisi. Väidetavad rippaiad asusid Babüloonias, mis astmikpüramiidil keset
· arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (vasegravüür, ofort , kuivnõel, metsotinto, akvatinta, pehmelakk ) lametrükk (litograafia, monotüüpia)
See oli segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi jäljendati aga kuldpekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest. Selles tehnikas loodi 5 saj e.Kr 12 m kõrgune Athena kuju Parthenonis ja veel kõrgem Zeusi kuju Olümpias. Kreeka skulptuurikunstis moodustavad ühe osa ehitistega (peamiselt templitega) seotud reljeefid ja kujud, teise osa vabafiguurid ja (hilisemal ajal) portreebüstid. Vabafiguuride areng on jälgitav alates 7. saj e.Kr. vanemad, arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore). Kourostes on tajutav egiptuse kunsti mõju. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valvelseisakus, rusikas käed kõrval, vasak jalg veidi ettepoole astumas. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Kore'd olid alati riietatud
Linnade igapäevaelu korraldas jõukatest kodanikest koosnev nõukogu. Mesopotaamia ümarplastiline skulptuur ja reljeefikunst: Kujutava kunsti peamiseks eesmärgiks oli kaunistada arhitektuuri. Reljeefidel ja steelidel kujutati võitlusstseene ning sündmusi Gilgamesi eeposest, veeupututusest ja teistest müütidest. Valitseja , keda peeti jumalate sugulaseks , pidi olema palju suurem ja võimsam kui ta alamad, et tekitada hirmu ja aukartust. Reljeefid kaunistasid paleede seinu. Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoseid savist voolitud või kivist raiutud kujusid. Mõisted: Sumerid Mesopotaamias 4. aastatuhande lõpus, 3. aastatuhandel eKr elanud rahvas, kes leiutasid kiilkirja, rajasid suuri asulaid ja andsid edasi Mesopotaamias elavatele järgnevatele rahvastele religiooni. Semiidid - Mesopotaamia põhja osas elanud rahvus, kes võtsid üle sumerite kultuuri ja kiilkirja.
kesk mine suure m. Cluny kloostri kirik Prantsus maal. Cluny oli tähtis usukeskus. Oli suuri m ro maani stiilis basiilika, põhiosa 5lööviline, e es 3lööviline e eskirik. Kaks p õikhoonet. Palju torne. Hävinud. Kirik, ristimiskirik ja kellatorn Pisas Itaalias. Torn kuulus viltune Pisa torn. Mainzi, Speyeri ja Wormsi katedraalid (ehk too mkirikud) Saksamaal saksa ro maani pari mad näited. Skulptuur ja maalikunst Skulptuur, sh reljeef, oli tihedalt seotud arhitektuuriga. Skulptuurid kaunistasid kirikute fassaade, portaale, sa m maste kapiteele. Peamiselt kujutati piiblistseene ja tegelasi, p ühakuid. Kujutamislaad oli koh makas, naiivne. Kuid usutundeid anti edasi v äga siiralt ja il me kalt, mis teeb tolleaegse kunsti eriti nauditavaks. Kirikute seinu katsid ka usutee malised seinamaalid sa muti veidi naiivsed ja abitud. Tänaseks on kahjuks paljud neist hävinud. Tähtsal kohal olid vitraazid ehk värvilised klaasaknad
annaabi.ee 
