Vana-Antsla kutsekeskkool SISUKORD: 1)Sissejuhatus 2)Mis on epilepsia? 3)Epilepsia ja ravi 4)Kas epilepsia on pärilik 5)Epilepsia ja ohutus 6)Naineja epilepsia 7)Epilepsiaga laps koolis 8)Kokkuvõtte Sissejuhatus Hakkan uurima epilepsiat ,kuna tahan teada mis see haigus endast kujutab ja kuidas seda ravida? Kas seda on võimalik ravida? Mida pean teadma epilepsia haigete kohta ja kuidas saan mina neid abistada. MIS ON EPILEPSIA Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on iseenesest tekkivad ning korduvaltesinevad epileptilised hood. Epilepsia teine eestikeelne nimi on langetõbi, mis on aga vana, ebatäpne ja eksitav termin. Epilepsia on närvihaigus, mitte vaimuhaigus. Epileptiliste hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajus, mis aeg-ajalt saadab valesid
Tundes, et te ei saa oma ülesandega hakkama, kutsuge kedagi appi Vajadusel alusta elustamisega Juba abi alustanud abistamist, ära lõpeta enne kiirabi saabumist Hoidke tee kiirabiauto ja kannatanu vahel vaba Olge käepärast, et vastata küsimustele o Osutatud abi ülevaade o Abista, kui seda palutakse Ärge õpetage meedikuid Ei ole viisakas piiluda sisse kiirabiauto aknast. EPILEPSIA (langetõbi)- Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on korduvad ja mitteprovotseeritud epileptilised hood. Epilepsiahaige on tavaline inimene, kes haigushoo korral vajab kaasinimeste mõistvat suhtumist ja abi. Hoogudevahelisel perioodil säiluvad nende võimed ja vajadused täielikult see tähendab, et epilepsia ei välista andekust. Epilepsiaga inimesi on umbes 0,8%. Eestis on ligikaudu 9000 epilepsiahaiget, seega on
Epilepsia Epilepsia Epilepsia ehk langetõbi närvisüsteemi haigus tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood peamiselt krampidega kulgev tervisehäire põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid Ülevaade ei ole pidev seisund krooniline haigus haigus, mille puhul haigusnähud avalduvad ootamatult ja seega tekitab haigus inimeses pideva kindlusetustunde väga erineva raskusastmega ei ole üldjuhul päritav mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist kindlaks tehtud, et ühemunakaksikutel on haigestumine epilepsiasse tunduvalt sagedasem kui erimunakaksikutel Põhjamaades ja Ameerika Ühendriikides esineb epilepsiat 100 000-st elanikust 700-l. Tekkepõhjused Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peaajutraumad, ajukasvajad jm ajuhaigused mürgitused jms. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei
EPILEPSIA Mis on epilepsia? • Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks korduvalt esinevad krambihood. • Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Mis on epilepsia põhjused? • Epileptilisi hooge põhjustab peaaju närvirakkude samaaegne epileptiline aktiivsus, mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse — tekib epileptiline hoog. • Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. • Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei olegi võimalik epilepsia põhjust kindaks määrata. Millised on epileptilised hood? Epileptilised hood avalduvad mitut moodi, erinevaid avaldusvorme nimetatakse hoo tüüpideks. Hoo tüübid
4. Too välja parkinsoni mittemotoorsed sümptomid. Psüühikahäired (psühhoos, depressioond); uenehäired; väsimus; väu; autonoomse NS häired; mõtlemisaeglus. 5. Millised on erinevad ravivõimalused Parkinsoni tõve esinemisel? Mittefarmakoloogiline ravi: kõneravi, füsioteraapia, toitumisnõuanded, psühhoteraapia. Farmakoloogiline ravi: levodopa; dopamiini agonistid; MAO-B inhibiitorid; amantadiin. 6. Milline on kõige efektiivsem Parkinsoni tõve ravim? Miks seda ravimit manustatakse koos lisaravimite dopamiini dekarboksülaasi ja COMT inhibiitoritega? Kõige efektiivsem Parkinsoni tõve ravim on Levodopa. Dopamiin ise manustades ei läbi HEB. Levodopa on dopamiini eelühend, mis läbib HEB ja muudetakse seal dopamiiniks. 7. Millised on erinevad levodopa ravimvormid ja millistele patsientidele millisel juhul need head on? raviainet konventsionaalselt vabasatavad tabletid/kapslid - säilitusravi;
Binasaalne hemianopsia- vaateväljade ahenemine keskelt Homonüümne hemianopsia- vaateväljade ahenemine mõlemapoolselt paremalt või vasemalt. Kortikaalne amauroos e pimedus ajukoore kahjustusest (nt insuldi või kasvaja tagajärjel) Optilised hallutsinatsioonid- jagunevad fotopsiad (lihtsate valgus- või värvinähtudena) ja fotoomid (kujutustena, näiteks pilvedena, varjudena, lainetena jne.). Optilisi hallutsinatsioone võib põhjustada epilepsia. Psüühiline pimedus e optiline agnoosia- inimene ei identifitseeri, kuigi näeb. Hüsteeriline pimedus 7 Silmaliigutajanärvide kahjustused: III (silmaliigutajanärv), IV (plokonärv) ja VI (eemaldajanärv) kraniaalnärv kui silmamuna lihaste innerveerijad moodustavad funktsionaalse terviku. III Silmaliigutajanärv:
mittedom: helide, rütmide ja muusika kuulmine), õppimine ja mälu, lõhnatundlikkus, emotsioonid, afektiivsus;optilised teed; saar e insula on seotud autonoomse närvisüsteemiga. Kahjustus – domin. –wernicke afaasia (sensoorne); mittedom (amusia e rütmi ja muusika kuulmisehäire); kahepoolne kahjustus – kortikaalne kurtus; lühimälu ja õppimishäired; lõhnahallutsinatsioonid; agressiivne ja asotsiaalne käitumine, mäluhäired (ei teki uusi mälestusi); epilepsia korral komplekssed partsiaalsed hood. Oktsipitaalsagar e kuklasagar. Nägemiskoor – primaarne ja assotsiatiivne. Kahjustus – kortikaalne pimedus (pupillide rkts valgusele normis, teadlik nägemine puudub); visuaalsed hallutsinatsioonid („oktsipitaalsed“ formeerumata sakid, sähvatused, mustrid; „temporaalsed“ formeerunud komplekssed täitavad vaatevälja; „illusioonid“ mikropsia, makropsia, kuju ja värvi moonutused). Teadvuse- ja psüühikahäired. Teadvuse selguse häired.
vaskulaarne põhjus. TIA transitoorne isheemiline atakk. Neuroloogiline defitsiit taandub täielikult ööpäeva jooksul. Riskifaktorid: · Peaaju anatoomilised iseärasused · Ateroskleroos · Vaskuliidid · Kardiovaskulaarse süsteemi haigused · Vere koostise muutused · Diabeet, suitsetamine, alkoholism, rasvumine, väheliikuv eluviis, perekondlik eelsoodumus 11. Epileptiliste hoogude üldine liigitus manifestatsiooni alusel · Partsiaalsed hood o Lihtsad partsiaalsed hood teadvus pole häiritud o Komplekssed partsiaalsed hood o Partsiaalsed hood, mis arenevad generaliseerituks · Generaliseerunud hood - teadvusehäirega o Absansid o Müokloonilised hood o Kloonilised hood o Toonilised hood o Toonilis-kloonilised hood o Atoonilised hood
o > 12 nädalat krooniline Degeneratiivsed muutused seljavalu ei põhjusta (see on osa vananemisest ja see on normaalne) Krooniline seljavalu 3 Ei ole seotud selgroo mehaaniliste muutuste ega vananemisega Võib olla seotud lihastega Peaaju üliaktiivsus osad piirkonnad üle ärritatud Kroonilise valuga haige käsitlus diagnoos Anamnees o Valu kus, kuna algas jms. Mis teeb halvemaks või paremaks. o Millised on valu tagajärjed (kas käib tööl jms) o Kaasuvad haigused Sülmitakse ,,leping" Haige uurimine o Objektiivne leid o Muu põhjus uuringud, konsultatsioonid. Visuaal-analoog skaala ehk VAS Inimesel tuleb lasta oma valu hinnata (subjektiivsus!!!) Ausat hinnangut pole, loeb ainult see, mida inimene ütleb.
Paanikahäire Üldjuhul algab ootamatult. Sageli pöördutakse somaatilise meditsiini spetsialisti poole. Hirm hoo kordumise ees: ootusärevus. Vältiv käitumine. Sageli kaasneb agorafoobia – avalike kohtade hirm. Lühiajalised ravitulemused on head, sümptomid kipuvad korduma. 40% sümptomivabad. 40% kergemad sümptomid. 20% psühhosotsiaalselt invaliidistunud. Prognoosi mõttes on oluline hoogude raskus ja sagedus, vältiva käitumise raskus, samaaegne depressioon, psühhoaktiivsete ainete tarvitamine, isiksusehäire jne. Agorafoobia Tavaliselt tekib koos paanikahoogudega. Kujutab endast ärevust kohtades või olukordades, kust lahkumine võib olla raske või piinlikkust tekitav või, kus abi pole käepärast. Tüüpilisemad situatsioonid on: kodunt üksi lahkumine, rahvahulgas
OAE (Otoacoustic emission) - Kuulmisskriining enne haiglast välja kirjutamist. Aitab tuvastada ummistusi välimises kuulmekanalis või vedeliku olemasolu keskkõrvas Milles seisnevad EA neuroloogilised probleemid? EA on ohustatud kognitiivsest defitsiidist, sellele lisanduvatest õpiraskustest ning madalamast akadeemilisest võimekusest ● Sünnivigastused: HIE – hüpoksilis-isheemiline ajukahjustus, IVH – intraventrikulaanre hemorraagia. ● Epilepsia, tserebraalparalüüs, vaimne mahajäämus Milles seisnevad EA hingamisprobleemid? · RDS – respiratoorne distress-sündroom – hingamishäirete sündroom · Progresseeruv hingamispuudulikkus · Kopsude ebaküpsus Mis on RDS? Respiratoorne distress-sündroom ehk hingamishäirete sündroom. See on sünni järgselt tekkiv äge hingamispuudulikkus, mille põhjusteks on enamasti enneaegse lapse ebaküps kops ja surfaktandi puudulikkus. RDS on
füüsiline töö, kõnd, mõni kindel pea või keha asend? Nägemishäired: • Algus. • Sagedus. • Kestus. • Häire: kas üks silm või mõlemad silmad, kas osaline nägemis teravuse langus või täielik nägemise kadu, kas täielik või osaline vaateväljade ahenemine. • Diploopia: silmade suund, mille korral vaevus enam väljendunud. • Hallutsinatsioonid. Teadvuskaotuse, krampide või teiste hoogudena esinevate vaevuste korral tuleb dokumenteerida episoodide kestus: pikim ja lühim hoog, vaevuste keskmine vältus, hoogude keskmine intervall, lühim ning pikim vahe. Fikseerida viimane hoog. Oluline on võimalikult täpne hoo kirjeldus. Krampide korral aura olemasolu. Motoorsete nähtude korral nende lokalisatsioon ja iseloom. Haige enesetunne hoo eel ja järel. Diferentseerimaks, kas tegemist võis olla kollapsi või epilepti lise hooga, on episoodiliste vaevuste korral olulised ka kaasuvad
..................23 15.5. SEENEMÜRGITUS .......................................................................................26 16. ELEKTRITRAUMA..............................................................................................27 16.1. VÄLGULÖÖK ...............................................................................................28 17. SOKK.....................................................................................................................29 18. EPILEPSIA ............................................................................................................30 19. PUTUKAHAMMUSTUSED ................................................................................31 20. MAOHAMMUSTUS.............................................................................................32 21. TEADVUSETUS...................................................................................................33 22. ELUSTAMINE ........................................
Neuropsühholoogia I LOENG – SISSEJUHATUS, NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTTED Avatud ja valikvastused, õpiväljundite küsimused! Aju peamised osad ja nende funktsioonid - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Mandelkeha ehk amügdala – hirm - Preforntaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Neuropsühholoogia kujunemine - 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise eest - Descartes 17. saj. - Dualism, organism kui masin, ajutüves asuv käbinääre hinge asukohaks - Loomadel pole hinge ja lastel tekib alles 7. elueaks, vaimse häirega inimesed on hinge ära kaotanud. - Neuropsühholoogid on materialistid – hing, vaim, meel ja keha on
Mis on diabeetiline hüpoglükeemia? Milline on esmaabi? Veresuhkur langenud, liiga suur insuliini annus. Patsiend on süstinud insuliini aga ei ole söönud, ebatavaliselst tugev füüsiline koormus. Esmaabiks: teadvusel haigele 3-4 tükki suhkurt, 200 ml piima, mett, leiba, kartulit. Teadvuseta haigele suu limaskestale määrida mett või siirupit. AJUKOE ERUTUSHÄIRED Mis on epilepsia? Närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood Mis on generaliseerunud epileptiline hoog? Ulatuslik hoog. Algavad teadvuse kaoga, millega järgnevad kohe krambid. Sageli lõpevad tugevad hood sügava lhiajalise unega. Võib kaduda kontroll päraku sulgurlihase ja põie tühjendamisfunktsiooni üle ning tekib tahtmatu roojamine ja urineerimine Kirjelda abi krambihoo ajal
Insuliinsõltuv diabeet areneb kõhunäärme insuliini tootvate rakkude hävimise tagajärjel. Kui insuliini on organismis vähe, jääb verre liiga palju suhkrut. Liigne suhkur eritub neerude kaudu uriiniga, viies kaasa vedelikku. Selle tagajärjel uriinikogused suurenevad, tekib pidev janutunne ning kaalulangus. Lisaks võib esineda väsimust, nõrkust, koormustaluvuse langust, suurenenud söögiisu ning naha sügelust. Haavad paranevad aeglaselt ning öösiti tekivad säärelihaste krambid. II tüübi suhkruhaiguse korral toodetakse kõhunäärmes küll piisavalt insuliini, kuid see ei toimi ning veresuhkru tase pidevalt liiga kõrge - seda nimetatakse hüperglükeemiaks. II tüüpi diabeet on palju sagedasem kui I tüüpi (vastavalt 85% ja 15% diabeetikutest). II tüüpi diabeeti põdejad on sageli >40 aastased ja neist enamik on ülekaalulised vanemad inimesed. II tüüpi suhkruhaiguse puhul võivad haigustunnused (näiteks suu kuivus) peaaegu täielikult puududa
Enne migreenihoogu võivad esineda ebamäärased tundmused. Esineda võivad närvilisus, meeleolu langus, eufooria, teravneb lärmi ja lõhnade tajumine, suureneb magusaisu, sageneb haigestumine. Veel võivad eelneda tajuhäired ehk aurad, milleks on kõige sagedamini nägemishäired. (Terviseportaal...., 2010). Enne migreenihoogu tekivad tegelikkusele mittevastavad aistingud, hallutsinatoorsed elamused. Kannatanu tunneb külma, olematut lõhna ja müra, esinevad krambid isoleeritud lihasrühmades, täheldatakse südamepekslemist, näljatunnet, higistamist, veretungi pähe, pisaratevoolu jne. Kuigi migreen areneb skeemi järgi, on ta erinevatel inimestel väga individuaalne. Prantsuse filosoof M.Labroch ütles, et ,,Igaüks kannatab migreeni all omamoodi". (Loogna, 1987). Kõige sagedamini esinevaid nägemishäireid iseloomustavad sikk-sakk joonte, täppide või sähvatuste nägemine, tunnelnägemine või hetkeline pimestumine. Lisaks võivad ilmneda
Kohanemishäire: Stressoorse elusituatsiooni tulemusena tekkinud emotsionaalse häire seisund *depressiivne, ärev-depressiivne, muude emotsionaalsete häiretega, käitumishäiretega *Aastas 5-10% *Üldarstide ja üldhaiglate patsiendid 15-30% *Täiskasvanute psühhiaatriline teenistus 10-20% *Noorukitel ja lapspatsientidel 20-40% Diferentsiaaldiagnostika *Bipolaarne meeleoluhäire *Skisoafektiivne häire *Orgaaniline meeleoluhäire somaatiline haigus, ravim või muu keemiline aine *Katatoonne skisofreenia, dissotsiatiivne stuupor, orgaaniline stuupor Bipolaarne häire - I tüüp 0,6-0,9 (1,6)% II tüüp 0,5% Kiiresti vahelduvate episoodidega BH ca 15% BH-ga haigetest Maania meeleolu püsiv kõrgenemine, püsiv ärrituvus, sümptomid üle 1 nädala. Vähemalt 3 järgnevaist: Kõrgenenud enesehinnang, suurusmõtted ; vähenenud unevajadus ; suurenenud jutukus ; mõttekäigu kiirenemine ; tähelepanu hajuvus ; aktiivsuse tõus, rahutus ;
- Üks osa projektsioone läheb edasi esmasest topograafilisest prohektsioonikohast sekundaarsetele aladele ka kontralateraalselt. - Osa projektsioone on hajusad – tõenäolised hoiatavad teise poolkera olulisi piirkondi ette et teine on juba aktiivne Kognitiivsete funktsioonide areng poolkerades – mis juhtub kui üks ajupool kaob? - Mida vanem olen seda rohkem on aju lateraliseerunud; nooremana ollakse plastilisemad ja funktsioonid suudavad üle kolida. Lõigatakse läbi, et epilepsia teisele poolele ei koli, tahetakse et info ei koliks teisele poole. - Ka auditoorne info saadetakse mõlemasse poolkerra läbi mõhnkeha. Et öelda seda mida kuulsin või nägin peab info minema läbi mõhnkeha vasakule poole. - Nägemisteed ristuvad seetõttu on mõlemad nägemisväljad esindatud mõlemas poolkeras. Seevastu jääb info jagamine poolikuks st näiteks hirmu ei tunta või ei suudeta sõnaliselt väljendama mida nähti.
- Diagnostika – koostatakse raviplaan, nõustamine, suunamine - Töö toimub meeskonnana – sotsiaalpedagoogid, psühhiaatrid, õed jne Diagnoosimine - Kliiniline intervjuu – vanemad, laps ja teised olulised isikud - Psühholoogilised uuringud – kognitiivse funktsiooni uuring ja üldise arengu hindamine - Logopeediline uuring - Küsimustikud – EEK, lapsevanemate, autismi küsimustikud, SNAP-IV (ATH) Multidimensionaalne diagnoos - Kust probleemid alguse saavad - Kuidas sõpradega suhtlemine on - Kas probleeme on väljaspool kooli/pere - Peab olema võimalikult objektiivne, rohkelt infot vaja selleks Vaimse tervise häirete põhjused Bioloogilised - Geneetika - Infektsioonid - Ajukahjustused - Prenataalne kahjustus Psühholoogilised - Emotsionaalne, füüsiline, seksuaalne trauma - Lein - Hüljatus - suhtlemisraskused Keskkonnast lähtuvad, sotsiaalsed. - Lein
olulisemad organkonnad. o Looduslikud, nt tubakas, lapsed sünnivad vaesema stardipagasiga, kaalus väiksemad, raskem kasvada ja areneda. Enneaegsus. o Kunstlikud, nt ravimid (talidomiid e nõrk rahusti varases rasedusperioodis võtmisel tekitas luude arenguhäireid), pestitsiidid (Minamata sündroom Jaapanis elavhõbedaga reostatud vees elanud kalade söömine, kaela nõrkus, krambid, närvihäired, kasvupeetus, vaimne alaareng), alkohol (loote alkoholi sündroom, väiksem pea, madal ninasild, kitsas ülahuul, intellektuaalne võimekus madalam, käitumisprobleemid) o Viirused: rubella (punetised); cytomegalovirus, herpes simplex o Bakterid: toksoplasmoos ja süüfilis o Radioaktiivne kiirgus o Kõrge palaviku poolt tekitatud kuumus o Ema stress Raseduse kestus ja sünd
Prsefrontaalne ajukoor - võtab vastu otsitsed ja planeerib, mida tegema hakkame, mida sellega seotud) kas, piklik, OS, TS, taalamus või keskaju). Afa mis häireid võivad alles tahame teha, mida peame tegema. Kui kiiresti ja kuidas alustada seda tegevust. jääda? KORDA ÜLE MIDA KÕIK NEED ajuosad teevad ja mis on nende ülesanded. Kortikaalne (ajukoore mingi häire), mingi põletik, mingi kasvaja epilepsia alusphjused võivad need olla. CT vaadat, (kompuutestomograafia), mis ajuosa oli kahjustatud., kus on ET mõtle, mis juhteteel mis halvatusele viib. Kas on vastaskehapool või mis jne. leid. #exploring epilepsy! vrt seda youtube videot. Olemas on kraniaalnärvid ja perifeersed närvid .
depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), maniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus- hirmutunne jne). · Psüühikahäire (disorder) orgaaniline luululine häire, skisofreenia, skisoafektiivne häire orgaaniline depressioon, bipolaarne häire, (korduv) depressioon paanikahäire, generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalfoobia · Haigus Alzheimeri tõbi, peaaju vaskulaarne haigus, jne Teadvuseseisundi häired. Retikulaarformatsiooni funktsioonid Teadvuse hägunemine Raskusastmed: 1) obnubilatsioon, 2) somnolents, 3) soopor, 4) kooma. 1. Sõnalise kontakti halvenemine ja katkemine 2. Desorientatsioon (disorientation) - allopsüühiline desorientatsioon - ajas ja ruumis; /millele viitavad südmuste ebatäpne rekonstrueerimine ruumilises ja
Dementsusega kaasnevad sageli sundmõtted, luulud ja visuaalsed hallutsinatsioonid (25 % patsientidest). Ligikaudu 40 %-l juhtudest esinevad depressioon ja ärevushäire, mis võivad olla ka haiguse esmassümptomiks. Iseloomulikud on unehäired. Hilisemates dementsuse staadiumites võivad lisanduda kõnnaku- ja neelamishäired, parkinsonistlik sündroom ning üksikjuhtudel ka epileptilised hood. Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Alzheimeri tõve varajane diagnoos on komplitseeritud, kuna enamasti puuduvad inimest häirivad subjektiivsed vaevused. Ka objektiivsed muutused on tagasihoidlikud ning vähemärgatavad. Hiljem pannakse tähele lihastoonuse suurenemist, ettekummardunud asendit, mälu halvenemist ja kõhnumise märke. Alzheimeri tõve kindlat diagnoosi võimaldab ainult histoloogiline uuring ajukoe proovitüki uuring. Diagnoosimisel kasutatakse sageli ka peaaju kompuutertomograafiat ja
Bronhiaalastma.Allergiline kopsuastma- millised allergeenid põhjustavad? Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mille juhtivaks sümptomiks on hoogudena esinev õhupuudus, mille põhjuseks on bronhide ahenemine (bronhospasm, limaskesta turse, sitke sekreet). Astma puhul on hingamisteede obstruktsioon oma iseloomult muutlik ja tagasipöörduv. Bronhiaalastmat liigitatakse: I. KERGE ASTMA – esineb kuni kaks kergemat hoogu nädalas. Hoogude vaheajal tunnevad patsiendid end hästi. II. KESKMISE RASKUSEGA ASTMA – esineb üle kahe hoo nädalas ja paar raskemat hoogu öösiti kuus. III. RASKE ASTMA – esineb paar raskemat hoogu päeval ja ka öösel. Hoogude vaheajal pole hingamine vaba. Vormid 1. Eksogeenne ehk allergiline ehk atoopiline astma. Põhjuseks on välised allergeenid elu- või töökeskkonnas. Esineb peamiselt lastel ja noortel.
Seedetrakt Peristaltika vähenemine Maks Glükogenolüüs, Emakas glükoneogenees Lõõgastus Kuidas toimivad otsese toimega adrenergilised ravimid ja kuidas kaude toimega ehk mida see otsene ja kaudne tähendab? Otsese toimega adrenergiline ravim seostub postsünaptilisel membraanil adrenergiliste retseptoritega (adrenaliin, noradrenaliin). Kaudse toimega adrenergiline ravim mõjutab neurotransmittorite tagasihaaret või lammutamist (kokaiin, amfetamiin). Millised on adrenergiliste ravimite peamised näidustused? *südame seiskumine ja bradükardia *hüpotensioon (madal vererõhk) *hüpovoleemilise soki (tekib suure verekaotuse või vedelikupuuduse tõttu) korral on
soovitusi. Esmakordselt larüngiiti põdev laps koos oma vanematega on hirmunud, sellepärast on soovitav ta viia haiglasse, seal saavad kõik nõustatud. Veel üks ärevakstegev haigus - epiglotiit! Ära puutu üldse kiirabi korras, katsu säilitada lapse asend liikumatuna ja nebulisaatoriga adrenaliini andes vii ruttu haiglasse ning kutsu reanimatoloog vastu! Ei soovita i/m ega i/v ravimite manustamist, kuna see võib viia taaselustamiseni. Palavikukrambid e. febriilsed krambid Esinevad 3-5% lastel vanuses 6 kuud - 3(4) aastat palaviku tõusu ajal, kestusega 1-2 minutit (mitte üle 15 minuti), generaliseerunud toonilised või toonilis-kloonilised krambid. tekivad tavaliselt väikelastel palavikuhaiguse foonil kehatemperatuuri kiire tõusu korral põhjuseks on palaviku ärritav toime ajule hospitaliseerida patsient vähimagi teadvushäire või neuroloogilise leiu
une rütmi muutused, varasem unisus (magamine, tukkumine). · Organite haigused ja sümptomid. astma ja teised kroonilised kopsuhaigused küfoskolioos südame isheemia, südamepuudulikkus ajuvereringehäired parkinsoni tõbi dementsus ja entsefaliit polüneuropaatia, lihaste haigused clustek peavalu uneapnoesümptom öine higistamine nüktuuria gastroösotageaalne refleks narkolepsia sümptom ,,rahutud jalad" öine epilepsia öine müokloonia hüpertüreoos ureemia sügelemine eri põhjustel valulikud lihasekrambid · Psüühilised haigused. masendus ahistus hämarolek (segasus) alkoholism ja ravimite väärtarvitamine vanurite psühhoosid · Ravimitest tingitud unetus. aktiveerivad psühhofarmakonid uinutitest tekitatud unetus teatud vererõhuravimid (klonidiin) kortikoidid antikolinergilised preparaadid ja mõned põletiku ning valuvastased ained (bromokriptiin)
Palavik Kuni 38,0 kraadini on organismi kaitsereaktsioon Palaviku krambid – tekivad kõige sagedamini 6.elukuu ja 4.eluaasta vahel mil aju on palaviku tõusule tundlikum kui hilisemas eas. Alla 8aastane ei higista palaviku välja. Kui lapsel on halb või kurdab peavalu ,hakake palaviku alandama juba varem. Mobiilikõne häirekeskusesse ei omanda palaviku alandavat toimet.Samuti ei alanda palaviku ka kraadiklaas. Külmavärinate aeg palavik tõuseb.
funktsionaalsete, neurodynaamiliste häirete perioodis. Neid on kaks erinevat: a) neurasteeniline syndroom b) hypokondriline syndroom Krambisyndroomid Võivad arenenda kõige mitmekesistemate haigestumiste puhul. Suur epileptiline krambihoog võib areneda äkitselt, täie tervise juures ilme eelnevate aistingutetavõi pärast lyhiajalisi eelsümptome, mida nimetatakse auraks. Teiseks eriliigiks on nn. Väike hoog, mida iseloomustab väga lyhiajaline teadvuse kasumine ilma krampideta; haige tardub ootamatult vaatab yhte punkti ja mõne sekundi pärast jätab kõnelust või oma tööd. Hysteerilised hood algavad valju nutmisega, nuuksumisega, mis asendub naeruga, väljendusrkaste zestidega-ringutab käsi, haarab peast kinni, katkub juukseid ja kukub, vaikselt. Kukkumiseks valib kõige ohutuma koha. Sündroomid diffuussete orgaaniliste protsesside puhul ajukoores
Eesmärgipärane tegevus/ patsiendikesksus Patsient ja lähedased on kaasatud taastusravisse Taastusravialgab nii vara kuivõimalik 9 Funktsionaalsed treeningud igapäevaoskuste arendamiseks Positiivsed muutused võimalikud pikaaegse tegevuse tulemusena INSULDIGA KAASNEVAD KOMPLIKATSIOONID/TÜSISTUSED Depressioon Meeleolu muutused Iseloomu ja käitumise muutused Seksuaalhäired Epilepsia Aspiratsioon, pneumoonia Kuseteede infektsioonid Lihasvalud/liigesvalud Kukkumine Alatoitumine Lamatised MIS SAAB PT. EDASI PEALE HAIGLA RAVI? Pt. läheb koju Taastusravi Järelravile Hooldusravile ..... INSULDIÕE VASTUVÕTT Elustiili nõustamine Ravimite alane nõustamine Analüüside teostamine NIHSS skaala täiendamine Lähedaste nõustamine Psühhosotsiaalne nõustamine
Raseduse ajal toimuvad organismis suured muutused. Kui tulevane ema põeb mõnda kroonilist haigust, siis võib haigus mõjutada raseduse kulgu. Ka rasedus ise võib mõjutada kroonilise haiguse kulgu, mistõttu selline patsient vajab eriti hoolikat arstlikku jälgimist. Vähetähtis ei ole samuti asjaolu, et mõned ravimid, mida kasutatakse haiguste ravimiseks, võivad mõjutada loote arengut, kuid vahel on ravimata jätmine lootele kahjulikum kui õigesti valitud ravim. Seegi tingib vajaduse arsti kontrolli järele. Lohutuseks kroonilise haigusega naistele võib siiski öelda, et olukordi, kus rasedus ei ole soovitav, jääb meditsiini arenguga järjest vähemaks. Samas on terve lapse saamiseks ning ema tervise säilimiseks vaja silmas pidada rida üksikasju, mida kirjeldatakse erinevate haiguste juures. Südamehaigused Enamike krooniliste südamehaiguste kulg läheb raseduse ajal raskemaks. Patsient peab
raseduse ajal või mõni kuu peale sünnitust. Ligi 90%-l haigetel esineb organismi immuunreaktiivsust määravatest pärilikkuse markeritest HLA antigeenidest DQ2 tüüp. Sellele tuginedes pole ka ootamatu, et tsöliaakiat leitakse ka sageli selliste haiguste puhul, millele on iseloomulikud sarnane pärilik eelsoodumus. Nii näiteks eineb tsöliaakia sageli kaasuva haigusena insuliinisõltuva ehk I tüüpi suhkrutõve, epilepsia kilpnäärme kahjustusega ja IgA puudulikkusega haigetel. Millal ja millega haigus hakkab? Enamik tsöliaakiahaigeid on sündinud ajaliselt, normaalse sünnikaalu ja pikkusega. Senikaua kuni laps ei ole saanud nisu-, rukki-, odra- ja/või kaerajahust valmistatud toite ja tooteid, ei avaldu tsöliaakiale iseloomulikud haigusnähud. Need võivad aga ilmneda nädalaid, kuid isegi aastaid peale nisu-, rukki-, odra- või kaerajahust valmistatud toitude söömise alustamist. Selle perioodi pikkus on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
