Eesti riik peab 2011. aastal kasutusele võtma Euro Euro on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta, mis võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja firmades ning 1. jaanuaril 2002. aastal alustas ringlust ka sularahana. Eurot kasutab üle 300 miljoni eurotsoonis elavat inimest ning ta on rahvusvahelistel finantsturgudel USA dollari ja Jaapani jeeni kõrval domineeriv. Pärast Euroopa Liitu astumist tahab ka Eesti valitsus asendada Eesti kroonid Eurodega. Eesmärgiks on seatud liitumine euroalaga juba 1. jaanuaril 2011. Leian, et see samm võetakse varem või hiljem ette ning kunagi pole seesuguse otsuse jaoks õige aeg, seega peaks Eesti riik võtma Euro kasutusele 2011. aastal. Eesti kroonid on eestlastele väga olulised ning paljude jaoks on oma raha vabaduse sümboliks. Arvatakse, et peaksime kinni hoidma sellest, mis meid sümboliseerib ning Eesti kroonidega austama isikuid, kes on sinna peale
kroon, Iiri nael, Inglise naelsterling, 20% ulatuses kuld, 3.sept.1984.a. lisandus Kreeka drahm ja 21.sept. 1989.a. lisandusid Hispaania peseeta ja Portugali eskuudo) ja mis toimis kui: 1) arvestusühik vahetuskursside mehhanismis; 2) kõrvalekalde indikaatoritemääratlemise alus; 3) arvestusühik krediidimehhanismis; 4) riikidevaheline arveldusvahend; 1995 aastal asendati euroga (Olev Raudsepp, ,,Väike pangandusleksikon", Külim 1997). Kroonilt eurole üleminek Millal alustatakse müntide vermimist? Eesti euromünte hakatakse vermima pärast euroalaga liitumise otsuse teatavakstegemist. Kes kannab euroraha trükikulud? Euro rahatähtede trükikulud ja müntide vermimiskulud kannab Eesti Pank. Kes vastutab euro sularaha väljaandmise ja levitamise eest? Euroraha väljaandmise eest vastutab Eesti Pank. Sularaha lastakse käibele pangakontorite, sularahaautomaatide ja jaekaubanduse kaudu.
Ainetöö õppeaines ,,Eesti majandus" Juhendaja õpetaja Hillar Punamäe Väimela 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.1. Eurole ülemineku ajakava................................................................................................5 2. Mida toob Eestile Eurole üleminek ........................................................................................7 2.1. Mis juhtub laenude ja krediitkaartidega...........................................................................7 2.2. Millised muutused toimuvad kinnisvaraäris ................................................................... 7 2.3
Vabariigi saatus oli raske, kuna riigis oli maksevahendite puudus, kuid Eesti Vabariigi aitas välja Soome, kes laenas 10 miljonit marka. Hiljem loodi oma riigiraha- eesti kroon. Nõukogude ja saksa okupatsioonide ajal kasutati Eestis Idamarkasid ja Nõukogude rublasid ning Nõukogude ajal viidi läbi kaks suuremat rahareformi. Eesti taasiseseisvumise ajal võeti taas kasutusele eesti kroon ja 2011. aastal mindi Eestis üle eurole, mis on kasutusel ka tänapäeval. 3 1. RAHAST ÜLDISELT 1.1. Raha kujunemine Raha kui käibevahend sai alguse umbes 500 aastat enne Jeesuse sündi. Raha tähendus on aegade jooksul muutunud. Muutus on seotud raha omaduste ja funktsiooni teisenemisega. Varem põhines inimestevaheline kaubavahetus valdavalt bartertehingutel, ehk siis näiteks kui sul oli lambakari ja su naabril sealaut, siis sina andsid talle lamba ja said vastu sea. Hiljem leiti, et
rahatähe tagaküljel kujutatud Tartu Ülikooli peahoone. 5-kroonine rahasedel on pühendatud maletaja Paul Keresele, kelle portree ehib esikülge, tagaküljel on vaade tema sünnilinnale Narvale koos vastasasuva Jaanilinna (Ivangorodi) kindlusega. Eesti rahvusliku ärkamisaja suurkuju ning rahvaluulevaramu looja Jakob Hurt on jäädvustatud 10-kroonisel pangatähel, mille tagakülge ehib Tamme-Lauri tamm. Kirjanik Anton-Hansen Tammsaare vaatab meid 25-krooniselt rahalt, mille tagaküljel sümboliseerib tema loomingu mõtet kirjaniku sünnipaik. 50-kroonisel rahatähel on Eesti helilooja, koorijuhi ja organisti Rudolf Tobiase portree ning tagaküljel meie ooperi-ja balletiteater Estonia. 100-kroonist pangatähte vääristab poetess Lydia Koidula ning rahasedeli tagaküljel kujutatakse vastu paekallast sööstvat tormilainetust. Kõige suuremal kroonväärtusel, 500-kroonisel, näeb ajakirjaniku ja rahvavalgustaja Carl-
ülesandeks. Juba 1991 sõlmitud Maastrichti lepingus nähti ette euroraha kasutuselevõttu. 2002 võetigi enamikus Euroopa Liidu maades kasutusele euro. Eesti rahasüsteem korrastus 1928. aastaks, kui marga asemel võeti kasutusele kroon, mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes. Et Suurbritannia 1931 kullastandardist loobus, siis põhjustas see 1933 Eesti krooni devalveerumise. Seejärel lõpetas Eesti Pank kuldvaluuta vaba ostu-müügi. Alates 2011. aasta 1. jaanuarist on Eestis rahana käibel euro. (wikipedia. 2012. Raha. [Online] http://et.wikipedia.org/wiki/Raha. 03.04.12) 5 RAHAREFORM Rahareformi olemus Rahareform (ingl. monetary reform) on riigis uue rahasüsteemi käivitamine või olemasoleva rahasüsteemi ümberkorraldamine raharingluse stabiliseerimiseks ja tugevdamiseks; keskseteks
aasta jooksul. Kui koostada edetabel Euroopa ühiskondadest, kus 20. ja 21. sajandil on olnud kõige rohkem erinevaid rahasid, juhiks seda Eesti. Läbi aegade kasutusel olnud rahatähed ja postimaksevahendid on omanäoline kunstinäitus meie ajaloost. Eesti kroon oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1940. Kroon võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis 1992. aastal ja see kehtis 14. jaanuarini 2011. 15. jaanuarist 2011 kehtib Eestis maksevahendina ainult euro. 3.2. Euro Eestis on euro ametliku valuutana käibel alates 1. jaanuarist 2011 Eesti panga fikseeritud kursiga 15,6466 Eesti krooni. Pikka aega ei õnnestunud Eestil kõrge inflatsioonitaseme tõttu lähenemiskriteeriumidele vastata. Rahaliidu liikmed on (2011. aasta seisuga): Austria Belgia Eesti Hispaania Holland Iirimaa
vaid ka mitmete teiste probleemidega, mis puudutavad Eestit tervikuna. Näiteks on seoses maareformiga tekkinud maainimestel uus mure- missuguseks muutuvad meie 13 maastikud, kui järele jäävad ainult suurtalud ja suvilad. See võib täiendada osa põllumaade võsastumist ja teiste maade väljakurnamist, mida harrastati ka juba nõukogude ajal. See võib tähendada ka näiteks Eestile omase põllumaastiku kui esteetilise väärtuse muutumist. Samuti võivad muutuda looduskaitse probleemis sellise kontserteeritud põllu-pidamise juures hoopis teiseks. Põllumeeste mure on, et neid probleeme võidakse avastada Eesti jaoks liiga hilja. Tööpuudus maal ja inimeste pärsitud algatusvõime ettevõtluse alustamisel on praegu moodustanud nõiaringi, millest on väiketalunikel raske välja pääseda. Nagu
87-89; lk.93-104). 10 2. EESTI RAHA 2.1. Eesti rahareform Isemajandav Eesti vajas rahareformiks oma keskpanka, nagu kinnitasid ka isemajandamise aluste seadus ja IME (Isemajandav Eesti) koondkontseptsioon. Enne 1987. aastat oli Eesti panganduse ainus keskus NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariiklik pank. 15. detsembril 1989. aastal võttis ENSV Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti Panga taasrajamise kohta tegevuse algusega 1. jaanuarist 1990. 28. detsembril võttis Ülem- nõukogu vastu ka pangaseaduse, mis nägi ette Eesti Panga tegutsemise iseseisva emissioonipangana. Eesti Pank pidi muutuma arvelduste keskuseks ja peakorraldajaks Eestis. 28. juunil 1990. aastal tegi Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ülesandeks valitsusele koos Eesti Pangaga esitada 15. novembriks parlamendile rahareformi konkreetne kontseptsioon ja tegevuskava. Valitsuse kontseptsiooni peamine ideoloog ja koostaja oli majandusnõunik Bo Kragh
Euroopa Keskpank juhib euroalasse kuuluva 19 riigi keskpankade koostööd. Euroalal võetakse kõik otsused vastu küll ühiselt, aga need viib iga keskpank oma riigis ellu ise. Näiteks otsustab Euroopa Keskpanga nõukogu kõikide riikide sularahaekspertide hinnangute põhjal, kui palju pangatähti toodetakse ja ringlusse lastakse, kuid Eestis annab pankadele raha Eesti Pank. 5. Maastrichti leping, eurole ülemineku kriteeriumid ja nende täitmine tegelikkuses. Maastrichti leping (ametlik nimetus Euroopa Liidu leping) on 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Lepingut on muudetud Nice'i lepingu, Amsterdami lepingu ja Lissaboni lepinguga. Maastrichtis lepiti kokku nn kolme samba poliitikas: esimeseks sai majanduskoostöö, mida laiendati senisest (Euroopa Ühenduses toimunust)
Raha ja panganduse korraldajate KT TEEMAD 1. Raha tekkimise eeldused ja vajadus. Raha on üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu propotsioonides, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Ehk raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha tekkis koos kauba tootmisega. Algselt olid rahaks standartsed kaubad. Raha tekkimise eeldus oli kaubavahetuse sünd ja areng. Ühtede hüviste (kaupade ja teenuste) ülejääk ja vajadus teiste järele tingis ühiskonnas vahetuse tekke. Vahetuse eeesmärk oli mitmekesistada tarbitavate hüviste valikut. Esialgu toimus vahetus kaup kauba vastu. Hüviste vahetuse mahu kasvades kasvas ka vahetusprotsessis osalejate arv. Kõik osalejad ei soovinud aga seda kaupa, mida konkreetsel vahetuspartneril pakkuda oli. Probleemiks sai sobiva vahetuspartneri leidmine. Nii oli tekkinud eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik vahetusprotsessis osalejad aktsepteeriksi
Raha ja pangandus Arvestustöö nr 1 MÕISTED 1. Finantssüsteem (financial system)( )- süsteem, mis koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantssüsteemi roll on teenindada reaalsektorit ja toetada viimase arengut. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele investeerimisteenuseid, finantseerimisteenuseid, arveldusi ja riskijuhtimisteenuseid. Esmased finantssüsteemi alged on toiminud juba pikka aega. Näiteks krediiti anti põllumajandusele Mesopotaamias 3000 e.m.a. ja pangaalged eksisteerisid Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust. Finantsüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. 2. Finantsinstitutsioon (financial institution)( )- on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästja
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Referaat INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS Pärnu 2010 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1.INVESTEERING, RIIGI ROLL JA VÄLISINVESTEERINGUD..................................... 4 1.1 Investeering ......................................................................................................................4 2.EELARVEPRIORITEEDID................................................................................................9 3.INVESTERINGUTE PRAEGUNE OLUKORD EESTIS.................................................11 KOKKUVÕTE...........................................................................................
soodustades ressursside efektiivset jaotumist. Operatsiooniline efektiivsus operatsioonilise raamistiku võime kanda rahapoliitiliste otsuste mõju võimalikult kiirelt ja täpselt üle lühiajalistele rahaturu intressimääradele. Euroala krediidiasutuste võrdne kohtlemine sõltumata nende suurusest või asukohast. Reeglite ja menetluste ühtlustamine tagabki selle, et kõikidel euroala krediidiasutustel on tehingutes eurosüsteemiga ühesugused tingimused. Rahapoliitiliste operatsioonide detsentraliseeritud teostamine kohustuslike reservide määra ja regulaarsete refinantseerimisoperatsioonide mahu ehk eurosüsteemi krediidiasutustele antavate laenude kogusuuruse kehtestab EKP nõukogu, ent rahapoliitiliste tehingute vahendamine on liikmesriikide keskpankade ülesanne. 30. Rahapoliitika teostamise vahendid (Vt küsimus 20) 31. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus (selgitus intressikanali näitel)
Septembri lõpus või oktoobri alguses esitab valitsus riigieelarve Riigikogule. Riigikogus läbib riigieelarve kolm põhjalikku arutelu. Vastavalt seadusele peab Riigikogu eelarveprojekti heaks kiitma enne järgneva aasta märtsikuud, vastasel juhul läheb Riigikogu laiali ning korraldatakse erakorralised valimised. Kui 3 lugemist on läbi tehtud, siis loetakse riigieelarve kinnitatuks. Riigieelarve jõustub eelarveaasta alguses st. 1. jaanuarist. Kui parlament pole suutnud 1. jaanuariks riigieelarvet vastu võtta, peab ta seda võimalikult kiiresti tegema. Kulutusi võib siis teha 1/12 osa ulatuses eelmise aasta riigieelarve kulutuste summast. Erandiks on ministeeriumide valitsusalad. Siin võib teha kulutusi sellises osas, mis kahest viimasest aastast oli väikseim. 50. Eelarve täitmise protsess, kes korraldab ja kuidas korraldatakse? Täitmist korraldab rahandusministeeriumi eelarve osakond ja seal on eelarve kassalise
Raha ajalugu ja rahasüsteemid 1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, Ettevõtete rahandus, Üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend/maksevahend, Arvestusühik/väärtuse mõõt, Akumulatsioonivahend 5. Raha liigid. Kaupraha Metallraha Paberraha Krediitraha 6.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 7.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 müntide vermimine Eestis Kuni 1918 valitsejariig
tunnustamisest. Kirjeldatud tagasipöördumine fikseeriti ENSV Ministrite Nõukogu Presiidiumi 1989.a 4. septembri otsusega (protokoll nr 20). Otuses öeldakse: ,,1) lasta 01. jaanuaris 1990 maksevahendina käibele Eesti tsekid (sertifikaadid), mida vabariigi elanikud võivad vabatahtlikkuse alusel omandada kindlas sõltuvuses oma töötasust ja muudest fikseeritud sissetulekustes; 2) kehtestada, et alates 01. jaanuarist 1990 müüakse vabariigis eriti nõudavaid kaupu Eesti tsekkide (sertifikaatide) alusel... Nimetatud töö üldine juhtimine ja koordineerimine panna Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjale, sm. E. Savisaarele." Avalikkusele sellest dokumendist ei teavitatud ning hiljem nimetati seda ,,Salaprotokolliks" (Edasi, 13.10.1989). Artiklis märgitakse: ,,...jääb arusaamatuks, miks ei ole seda protokolli saadetud rajoonide ja linnade täitevkomiteedele
tegelema kontrollimise ja juhtimisega. Niimoodi kujunevad nendest pankadest välja riikide keskpangad. Raha tuleb hakata hindama. Anda tunnused, et defineerida. Kujunevad välja raha peamised omadused: 1. Aktsepteeritavus (kõikides majandustehingutes peab raha olema üldiselt tunnustatud maksevahendiks. Raha eest peab olema võimalik osta – müüa erinevad kaupu ja teenuseid nii täna kui tulevikus) 2. Homogeensus (kõik rahaühikud peavad olema võimalikult ühesugused, parimal juhul identsed. Eurode puhul identsuse probleem: vana 5-ne ja uus ning vana ja uus kümne eurone) 3. Jaotatavus (raha peab olema jaotatav erinevateks väiksemateks ühikuteks, et oleks võimalikult täpselt arveldamise võimalus. Ei tohi aga liiga peeneks jagada. Nt eesti 5-sendine. Algul õigustatud, kuid mingi hetk muutus tarbetuks) 4. Säilivus (peaks füüsilisel kujul võimalikult kaua säilima. Raha peaks olema kulumiskindel,
Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, K
Rahvusvaheline majandus 1. Väikeriigi eelised · Siseturg on homogeensed e. ühetaolised- majandussubjektidele kergemini mõistetav ja riiklikult paremini reguleeritav, · Välismõjudele reageerimispaindlikkus e. üldreeglina väikeriigis on väikseid ettevõtteid need on vähem inertsed, · Väikeriigi ühiskond on kokkuhoidvam ja terviklikum, · Otsustajate ja otsuse täitjate tihedam seotus. (suurim eelis)- kindlustab suurema selguse. · Võib välja kaubelda soodsamad kaubavahetus tingimused, · Finantseering avaldab suuremat mõju annab tugevama arengu. · Väike riik võib kaitsekulud väliste partnerite kaela veeretada, läbi NATO. · Väikses riigis on suurem võimalus kommunikatsiooni vahendite ja infrastruktuuri rakendamine. NT: Eesti katmiseks mobiilsidega kulus vähe aega. Teedevõrgustik igati hea e. infrast
saj, Euroopasse 18. saj. · Arveldusraha eheda raha liikumine jäi väiksemaks ja hakati tegema ülekandeid · Elektronraha sellest võib rääkida tänapäeval. Pangakaartide abil saame käsutada rahalisi vahendeid Raha peab olema üldiselt aksepteeritav. Jaotuse põhimõte. Raha puhul on tunnuseks see, et peab olema säilivuskindel. Paberraha liik on kõige kallimaid liike. Raha ühikud peavad olema ühesugused, identsed. Raha peab olema mõistliku suurusega kaasaskantav Raha peab olema äratuntav Et ei tekiks raha devalveerimist. Kui euro ükskord meile jõuab, siis tutvustatakse seda meile. Kuidas sündis eesti oma raha? Ida rublad, tsaari, tuumarublad, gerentskirublad. 4 raha kehtis. Juhan Kukk esimene rahandusminister. Eelarve oli 10000 marka, mis oleks mahtunud tema tasku. Mark = 100 penni. Eesti kroon tuli esimest korda käibele 1928. aastal. Erinevate rahanimetuste variandid:
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi elanud väga mitmeid kriise ning ka tõusuaegu. Eesti on küll tänu Nõukogude Liidu võimu all olemisest põhjanaabritest, kellega talle meeldib end alati võrrelda, majandusliku arengu poolest mõnevõrra maha jäänud, kuid vaatamata sellele Eesti riigi majandus areneb jõudsamalt, kui kunagi varem. On tõsi, et Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik ning Eesti majanduslik seis ei ole �
INDREK SAAR MAKROÖKONOOMIKA LOENGUKONSPEKT PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV................................3 1.1. SKP olemus .....................................................................................................3 1.2. SKP arvutamise meetodid................................................................................3 1.3. SKP puudused .................................................................................................6 1.4. Reaalne ja nominaalne SKP .............................................................................7 1.5. Äritsüklid ja SKP täishõive..........................................................................
väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes. Homogeensus – kõik ühesugused rahaühikud peaks ideaalkujul olema võimalikud ühesugused või identsed, peaksid omama ühesugust füüsilist kuju ning omadusi. Raha säilivus – raha materjalina tuleks kasutada sellist materjali, mis peab kaua vastu, mis tagab raha esialgse füüsilise säilimise ja tema omadused. Kaasaskantavus, käsitlemise mugavus – raha peab olema hästi transporditav, peab olema mugav käsitleda, eristamisvõimalus.
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 55 10. Maksebilanss Varasemates peatükkides käsitleti rahvusvahelist majandust mikroökonoomilisest vaatenurgast, kus tähelepanu oli pööratud eelkõige ressursside jaotusele. Alternatiivseks võimaluseks oleks makroökonoomiline rahvusvahelise majanduse käsitlemine, pöörates tähelepanu sellistele agregeeritud suurustele nagu kogutoodang, tarbimine investeerimine, inflatsiooni määr jne. Maksebilanss ja rahvusvaheline võlgnevus Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss: · kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP ingl. GDP), · rahvusliku koguprodukti (RKP ingl. GNP) ning majanduses kasutada oleva tulu (ingl. GDI) kujunemist; · näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri; · aitab riigi
«Jõuluhulluse keerises ei pruugi paljud märgata, et on end rahatuks poodelnud. Karm tõde saabub uuel aastal teadmisega, et tõeliselt vajalikeks kulutusteks, näiteks üüri või toidu eest maksmiseks enam raha ei jätku,» lõpetasid noored oma avalduse. Võrumaa valdades erineb vee hind kümnekordselt 18.12.2008 www.tarbija24.ee Võrumaa omavalitsuste ühisveevärgi hindades on kümnekordsed vahed, sest Haanja elanikul tuleb jaanuarist maksta kuupmeetri vee kanaliseerimise eest 20 krooni, Vaabina külas maksab sama teenus aga vaid kaks krooni. Teadaolevalt tõstavad uuest aastast vee hinda Võru linn ja Haanja vald, kus juba praegu on need tariifid ühed Võrumaa kõrgemad: esimene tõstab hinna 37.70 kroonini, teine 35 kroonilt 40 kroonini, kirjutab Võrumaa Teataja. Võrus koos abonementtasu ja hinnapakettide kaotamisega toimuv hinnatõus tabab ASi Võru Vesi
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise m�
Sveits. Pärast idabloki lagunemist 3. oktoobril 1990 langes Berliini müür, Saksa DV sai ühenduse osaks. See ei rõõmustanud Margaret Thatcherit ja Prantsusmaa presidenti François Mitterrandi, sest eriti prantslased kartsid jätkuvalt Saksamaa tugevnemist. Lagunes Nõukogude Liit. Pärast raudse eesriide kokkulangemist esitasid liitumisavalduse Austria ja Rootsi, seejärel Sveits, Soome ja Norra. Praeguseks on Sveits avalduse peatanud. Ka rikas Island ei ole liitumist vajalikuks pidanud, kuid nii Island, Norra kui ka Liechtenstein saavad Euroopa Majanduspiirkonda kuuludes osa ELi põhivabadustest. Maastrichti lepinguga oli Euroopa ühendamisega jõutud kaugemale, kui suur osa liikmesriikide kodanikest tahta oskas. Lepingu suhtes referendumi korraldanud Taani hääletas 50,7%-ga lepingu vastu, Taanil õnnestus Edinburgh'i kompromissiga välja kaubelda mitu erandit, sh mitteosalemine
Loeng 7. Rahateooria Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 1 Sissejuhatus 1. Raha on majanduslike j eesmärkide saavutamise vahend: · töötatakse saamaks palka · ettevõtja riskib kasumi nimel · majanduslepingud on rahalises väljenduses jne. 2. SKP käsitlenud loengus vaatlesime skeemi raha liikumisest: ·inimesed müüvad tööjõudu ja saavad selle eest raha (palka) ·raha eest saab eluks vajalikke kaupu ·see raha h jõ jõuab b ettevõtete õ kä kätte, k kes ostavad d selle ll eest k kaupade d tootmiseks i k vajalikke tootmistegureid (töö
ka kursus) on liita KOV-e. Väikestel KOV-idel pole näiteks piisavalt kaadrit (inimesi), et kohalikku elu juhtida. Valitsus on ju kehtestanud, et KOV-i minimaalne elanike arv peaks olema vähemalt 5000. Erandid on vaid väikesaared (Ruhnu, Muhu, Piirisaar jne). Saaremaal näiteks peaks eelolevast aastast tekkima üks vald (vaid Pöide on sellele visalt vastu olnud). Nüüdisühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Nüüdisühiskonna kujunemine Agraarühiskond- hakkas kujunema umbes 80006000 aastat eKr, inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid. Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond- (sellest algab nüüdisühiskonna kujunemine) algab tööstuspöördega (18. saj. lõpp -19.saj. algus), mis seisnes
ETTEVÕTLUSE KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS- ETTEVÕTLUS MAJANDUSE KONTEKSTIS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Ettevõtluse ja majanduse põhimõistete ja seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline on Sinu valik? Hinda, kui mitmeid majanduslikke otsuseid päevas teed. Täida järgnev tabel. aeg tegevus Valikuvõimalused valik valiku põhjendus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
