Kultuuritust ei ole olemas Kultuuri mõiste on inimeste jaoks erinev. Osad arvavad, et kultuur on kunst, muusika, kirjandus ja kõik muu, mida loominguks võib pidada. Teised on kultuuri mõiste defineerinud nii, et kultuur on tervik, mis sisaldab usku, moraali, tavasid, seadusi jne, mida võib inimene omandada ühiskonna liikmena. Siit tulenevalt ei saa ükski inimene olla ilma kultuurita, iga inimene on osa ühiskonnast ja seega ka mingist kultuurist. Iga kultuur on ainulaadne oma erinevate eetiliste tõekspidamiste poolest. Kultuur muutub ajas, kõige rohkem on eesti
institutsioonidest, tööriistadest, tehnikatest, kunstiteostest, rituaalidest, tseremooniatest ja teistest elementidest." ,,behaviour peculiar to Homo sapiens, together with material objects used as an integral part of this behaviour. Thus, culture includes languages, ideas, beliefs, customs, codes, institutions, tools, techniques, works of art, rituals, and ceremonies, among other elements." Kust tuleb sõna "kultuur"? lad.k cultura < colere maad harima, taimi v loomi kasvatama, viljelema, hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture) kultus religioosne talitus, jumalate austamine vrdl et Vanas-Kreekas vastas kultuuri mõistele sõna paideia = harimine, kasvatus u. 16 saj omandab sõna kultuur kujundliku tähenduse (nt kultuur kui vaimu harimine; vrdl haritud e kultuurne olema - kultuuritus) 1793. a defineeritakse ,,kultuur" kui iseseisev mõiste ühes Saksamaal välja antud sõnaraamatus. 18
tsiviliseeritust, nagu tänapäeval säilinud tähndus väljendis kultuurne inimene. Alates 19. sajandist hakati kasutama sõna kultuur tähistamaks suurte inimrühmade, näiteks rahvaste, kollektiivseid uskumusi, ideid, väärtusi, mis ennast selle rahva keeles, ühiskonnakorralduses, uskumustes, tõekspidamistes ja institutsioonides väljendavad. [Tamm, M. Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 8–18] Sõna kultuur, lad. k “cultura” on algselt (eKr) seotud tähendustega harima, põldu harima, hoolitsema, täiustama, austama (lad k “cultus”) . Tänapäevases tähenduses kultuurist rääkis Marcus Tullius Cicero (45 eKr), kui ta võrdles inimhinge põlluga, mis õige harimiseta vilja ei kanna ning just filosoofia ülesandeks on inimhinge harimine ( cultura autem animi philosophia est). Laiemalt käibele tuli selline metafoorne kultuuri mõiste alles renessansiajastu humanistidega. Iseseisvana hakati kultuuri käsitlema 16. sajandil
keelest, ideedest, uskumustest, kommetest, koodidest, institutsioonidest, tööriistadest, tehnikatest, kunstiteostest, rituaalidest, tseremooniatest ja teistest elementidest." ,,behaviour peculiar to Homo sapiens, together with material objects used as an integral part of this behaviour. Thus, culture includes language, ideas, beliefs, customs, codes, institutions, tools, techniques, works of art, rituals, and ceremonies, among other elements." Kust tuleb sõna "kultuur"? lad.k cultura < colere maad harima, taimi v loomi kasvatama, viljelema, hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture) kultus religioosne talitus, jumalate austamine vrdl et Vanas-Kreekas vastas kultuuri mõistele sõna paideia = harimine, kasvatus u. 16 saj omandab sõna kultuur kujundliku tähenduse (nt kultuur kui vaimu harimine; vrdl haritud e kultuurne olema - kultuuritus) 1793. a defineeritakse ,,kultuur" kui iseseisev mõiste ühes Saksamaal välja antud sõnaraamatus. 18
eelistusi. 9 Kodanikud, huvid ja demokraatia 3.2 Proportsionaalne valimissüsteem Proportsionaalne valimissüsteem on laialt levinud. Seda peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks on proportsionaalne süsteem seetõttu ka keerukam kui enamusvalimiste oma. Proportsionaalne süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. See tähendaks, et partei, mis kogus 7 protsenti valijate häältest, omandab 100-kohalises parlamendis 7 kohta. Tegelikkuses on häältejagamine keerulisem ning valimisseadusega on võimalik seda võrdelisust muuta, kas siis soodsamaks suur- või väikeparteidele. Proportsionaalse süsteemi teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Äärmuslikul juhul moodustab kogu riik vaid ühe ringkonna, tavalisem on teatud hulk 5–15- mandaadilisi valimisringkondi. Näiteks Eesti on europarlamendi valimistel üks
Positiivne katekismus: iga inimese elus on etapid: 1) nominatsioon ehk nime andmine 2) admissioon (lubamine teiste noorukite seltskonda 3) karjääri nõustamine 4) abielu 5) pensionileminek 63-aastaselt 6) surm, keha tuleb anda lahkamiseks, selleks, et teadus areneks. Kolm aastat pärast surma liidetakse inimese mäletus ajalukku. Progressi uskuv mõtteviis. Positivismi prestiiž langev 19. sajandi lõpul. Marksism: tekib varsti pärast Comte’i teooriat. Kunst kuulub pealisehituse hulka. Pealisehitus sõltub baasist. Seega peaks baas ehk tootmissuhted ära määrama, milline on kunst. Tööriistade täiustumine pidi ühiskonda muutma. Fromm ja Frankfurdi koolkond: Frommi kuulus tees: alamkeskklass on sadomasohistlik. Sadomasohistliku inimese peab nimetama autoritaarseks. Imetleb autoriteeti ja püüab alistuda, samal ajal tahab olla teistele autoriteet. Selline autoritaarne loomus austab autoriteeti, niivõrd kui see on võimukas
inimese käes". Populaarkultuur on (argumendid) 1. Kultuur, mida armastavad paljud, enamuse kultuur. (Demokraatiaga seonduv, Üritatakse seda enamust juhtida, samamoodi kui demokraatias). 2. Populaari vastandus kõrgkultuurile. (arvamus, et populaarkultuur on mingi rämps, mis jääb kõrgultuurist üle. Kunstiteos pole seotud naudinguga, nt. eeldamine, et muusikat peab nautima, nagu veini või vanni, see on vale ja inimene on loll. Kunst peab olema sügav.) Bourdieu väidab, et asi on klassi päritolus, võimude loomisviis. 3. Massikultuur seotud massiühiskonna tekkega, kujunes välja industrialiseerimisperioodil. Tänapäeval veidi muutunud(kuna on arvutid jms, kus saab ise playliste teha vms). Kriitiline teooria väidab, et see on kõrgemalt kaela määritud alamkihile, et neid paremini valitseda vms. Eliidil oli üldiselt oma kultuur. Massikultuur kui ajuloputus alamkihile
ja juba jookseb tööle" jne. Samas, kultuuriloo kirjutamine on palju raskem töö, kui büroos ülemusele hommikukohvi pakkumine ja pärast tema e-kirjade laialisaatmine... Me kõik tahame lugeda ja kogeda TEIE positiivset ja julget toetust kultuurisündmustele. Kuidas te teate, et mis on hea? Tunnetage. Kui miski ühele meeldib ja ta sellest vaimustub ning teine sellest ei hooli ja vaimustub muust, siis see on loomulik. Kultuuril ongi mitu nägu, sest selle tunnetajaid on palju. Kriitikud ja kirjasaatjad on sageli sõjajalal, küll stiilide, küll maailmavaate, küll professionaalsuse teemadel, ent nii ongi. Jõuliselt tunnetatud kultuuriruumi saab edasi anda ainult jõuliselt ja julgelt, vastasel korral ei ole mõtet sellega pusida. Õpi märkama. 1. Iga mõte, mis on teie jaoks piisavalt huvitav, on hea mõte 2. Et kirjutada, on vaja isiklikku suhet (huvi + mõtestatud suhtumist) 3
7 Kodanikuaktiivsus Poliitiline kultuur (lk 89) Poliitiline võim vajab edukaks toimimiseks psühholoogilist tuge. Selleks toeks on poliitiline kultuur ehk võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks. Poliitiline kultuur moodustab osa üldisest kultuurist. Seetõttu on pol kultuuril niisuguseid jooni, mis on omased kõikidele kultuuriliikidele. Poliitiline kultuur: Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul On omane suurele sotsiaalsele grupile (rahvusrühmale, ühiskonnaklassile, kogu rahvale), mitte üksikutele indiviididele On jäik poliitiliste muutuste suhtes Suudab püsima jääda pideva taastootmise korral Poliitilisel kultuuril on ka spetsiifilisi jooni, mis tulenevad poliitika enda eripärast
vaid on oma teooria. Emic stateegia ei võimalda eriti võrrelda neid asju. Võtmesümbolid, baasväärtused, kultuurifookus(samad mõisted) - igas kultuuris on olemas teatud kesksed väärtused, mis määravad selle kultuuri olemuse. Mingis kultuuris on mingid väärtused, millele inimesed on fokusseerunud. Kui aru saada võtmesümbolitest, siis saab aru ka muust. Igas kultuuris on mingid elemendid, mille kaudu saab avadas elle olemuse. Moodsad kultuuriteooriad näevad, et kultuuril pole kindlat tuuma. Tegelikult on ebaselge kultuurielementide kogum. Enkulturatsioon – kultuuri õppimine. Inimene sisestatakse kultuuri, kõik inimesed omandavad oma ühiskonnas levinud kultuurilised harjumused ja normid õppimise käigus. Kuidas inimene enkultureerub - 3 etappi: Individuaalne – kui laps omandab juba kultuurilisi teadusi, kuigi keegi neid spetsiaalselt ei õpeta, ta vaatleb ümrust jne ja õpib selle käigus.
Popkultuur enamusekultuur. 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuuriga. Populaarkultuur on justkui päriskultuurist ülejäänud osa, mis päriskultuuri hulka ei kuulu. Näide selle kohta, et kõrgkultuuri eristatakse madalast: KÕRGKULTUUR: klassikalise muusika kontserdil pole nauding kõige tähtsam. Naudingut tuleb edasi lükata. MADALKULTUUR: Kui minna klubisse tantsima, siis on nauding kohe kätte saadav. Prantsuse sotsioloog Bourdiey väitis, et kõrge ja madala jaotus pole midagi absoluutselt, üle aegade kestvat. // Kuid kui me vaatame
Kui maailmas suudetakse kõik ratsionaaalselt ära seletada, siis see ei saa olla viljakas. Me võime ju proovida ehitada ratsionaalsele loogikale põhinevat asja, aga sellega tuleb olla ettevaatlik. Kant: inimesed ei saa suhelda maailmaga vahetult ja otse. Selleks et me maailma saaksime mõtestada on vaa fenomene. Nt aja ja ruumi kategooria, mis organiseerivad seda teadmist. Noumenaalne maailm ei mahu tunnetusliku maailma sisse, see on väljaspool tunnetust. Sellega tegeleb kunsti valdkond. Kunst tabab midagi sellist mis oleks justkui tabamatu. Kunstiteosed võrsuvad loodusest enesest. Kunst ja kultuur on looduse enda arengu tagajärg. Anti mõista, et kogu universus on kunstiteos. (Romantism) Looja tüüpi nimetati geeniuseks - vahendas looduse ilu. Käsitöö on teine kunsti viis. Miks kultuur on vastand tsivilisatsioonile? Samwell Coleridge määratles mis on kultuuri ja tsivilisatsiooni erinevus. Cultivation- kõrgete väärsuste poole püüdlemine, kultuurseks saamine
Sotsioloogiline kujutlusvõime Charles Wright Mills (1959): sotsioloogiline kujutlusvõime (sociological imagination) on oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme, laiemas sotsiaalses kontekstis. Selline oskus tuleb kasuks nii tavainimesele kui sotsiaalteadlasele. 2. Loeng - Sotsioloogia kui teadus(ptk 1,2) Mis on teadus? Teaduse “ametlik” definitsioon – teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst, religioon ja igapäevane mõtlemine (argiteadvus) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis kõik erinevad teineteisest mingite tunnuste poolest. Teadusliku mõtlemise iseärasused võrreldes argi-mõtlemisega. Argiteadmine sisaldab enamasti mitmeid selliseid arvamusi, mis on teineteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge. Teaduslik teadmine on
Kahes erinevad inimgrupis võivad olla mingid väga sarnased suhted, kuid inimesed kodeerivad neid oluliselt erinevalt. Näiteks võim: kas jumalalt või inimeste abiga tulnud võimule. Mõlemad valitsejad võivad olla nii diktaatorid kui lahked, kuid tähendus, mis võimule antakse on erinev. Kultuur on kõik see, mis puudutab tähendusi, mis ei saa olla ainult individuaalselt, sest need ringlevad kommunikatsioonis, tähendusel on vaja inimeste gruppi, et levida. Kuid kultuuril on ka väga oluline individuaalne komponent. Üks oluline aspekt: selleks et inimene olla on vaja kasvada kultuurilises keskkonnas. Inimene olemine on kultuuriliselt tingitud. Inimeseks saab, kui ta on keskkonnas üles kasvanud. Seda täiesti bioloogilisel tasandil. nt. peaaju areneb välja alles pärast sündi kultuurikeskkonnas. Kultuur on tähenduste ringlemise integreeritud mudel. - meie keel, meie olmelised harjumused, muusika, uskumused, muu loominguline eneseväljendus
neutraalne ja hinnanguteta. NB! Oli iseloomulik 1960-1970; "toimija on kõik, struktuur mitte midagi" - > valitsemisega seotud põhiprotsessid; avaliku arvamuse ja huvirühmade uuringud Ratsionaalse valiku teooria - juured majandusteaduses, poliitikateaduses sai tuntuks kui avaliku valiku teooriana, oli väga populaarne 1980. Seostatakse Virginia koolkonnaga. Selle teooria kohaselt juhib nii indvidiidide kui ka kollektiivide käitumist puhas ratsionaalne majanduslik omakasu - väärtused, tõekspidamised, ajaloopärand pole tähtsad, sest kõik otsused rajanevad kasu ja panustamise kaalumisel. Nad tegid keerulised matemaatilised mudelid, mille abil seletasid inimeste käitumist ja poliitika kujunemist -> mis seletab inimeste sotsiaalset käitumist? Kuidas kujunevad käitumise tingimused? Institutsiooniteooria - selle teooria kohaselt mõjutavad inimeste huve ja käitumist institutsioonid, mida nii biheivorism ja ratsionaalse valiku teooria eitasid.
(Näiteks ühiskonna majandussüsteem, poliitiline struktuur, sotsialiseerumine, haridussüsteem ja ususüsteem ühiskonnas on sotsiaalsed institutsioonid. Ehk ühiskonna liikmete individuaalsete ja kollektiivsete põhivajaduste struktuure nim. Sotsiaalseteks institutsioonideks.) Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. Kontrakultuurid subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas.
araablaste keskel lambakintsu, hoides seda ühes käes. Meie väline olek ei peegelda meie tõelist olemust. Osaliselt lähtub eespool kirjeldatud pealispindne avalik käitumine kultuurist. Ometi võime sääraseid kombeid omaks võtta, kartmata kahjustada oma põhiveendumusi. Meie ühiskond on õpetanud meid omaks võtma teatud põhimõtteid ja väärtushinnanguid. Teame, et paljud üldmõistetest oma tuttavad mitmele kultuurile. Hispaanlasele pole meil autundest midagi õpetada, jaapanlased on meistrid viisakuses, rootslased, sakslased ja inglased on veendunud oma aususes. Ühised põhiväärtused on leidnud kindla koha erisugustes ühiskondades. Au, kohusetunne, õiglus, tänutunne, kättemaks, armastus on põhilised tõekspidamised nii sakslaste, hiinlaste, araablaste, venelaste kui ka eestlaste hulgas. Millest me aga tihtipeale mööda vaatame, on see, et igal kultuuril on nendest mõistetest oma arusaam.
1) Arnoldi kultuurianarhia kaks põhimõistet (rahva ja kultuuri suhe romantismis?). Leavis Kultuur - teadmiste varamu (parim, mis maailmas loodud) peab kindlustama Jumala mõistuse ja tahte valitsemise. Sellest tuleb välja, et kultuuril on teatud kasulik aspekt. Sa tead, mis on parim ja sa oskad seda rakendada õige eesmärgi nimel. Mõtlemise ja lugemise kaudu saab tunda, mis parim maailmas. Mida kultuur tähendab Arnold'i jaoks: võime ära tunda, mis on parim parim ise, mis inimene on loonud parima rakendamine igapäeva elus parima poole püüdlemine (!) Need neli aspekti käivad koos Arnoldi jaoks. Anarhia on popkultuuri vastand. Kultuur juhib, suunab ja distsiplineerib. Kultuur on viis mille kaudu on võimalik valitseda
Malinowskis huvi Austraalia põlisrahvaste vastu; mõjutajaks ka Westermark Läks uurimisretkele Austraaliasse esimese ms ajal, 1914 Austria-Ungari kodanikuna (Austraalia vaenlane sõjas) elas Austraalias metsikut elu Inglismaale naastes lõi uue distsipliini Välitöö 1915-16, 1917-18: Alustas Paapua Uus-Guineas, hiljem Trobriandi saartel Võrdleva meetodi asemel keskendus ühele kultuurile Päästeetnograafia kolonialismi ohu tajumine kultuuridele, vajadus nö päästa, mis päästa annab; üheks väljundiks ka Torrese väina uuring Seega ka suurem vajadus intensiivse andmekogumise järele Malinowski rõhutas välitöö pika kestvuse olulisust, mida varem ei peetud oluliseks Antropoloog üksi kohapeal elades hakkab märkama struktuure ühiskonnas Malinowski leidis, et evolutsionistide probleemiks oli vale meetod
selle kahe poole, oskuse ja loovuse vahelise suhte pidevas keerulisustumises. Lotman on võrrelnud semiootiliste süsteemide kokkupõrkeid semiosfääris Vana-Kreeka mütoloogilise Proteusega, kel oli võime teiseneda, jäädes siiski iseendaks. Kultuurisisene dialoog, tõlkelisus, süsteemi avatus oli mitmekesisuse allikaks. Ent seesama kultuuri mitmekesisuse allikas võib muutuda ühel hetkel kaose võimendiks. Kultuurile olemuslikus paisumises, selle teise olemise lõpmatuses kätkeb samas lõplikkuse lõks. Lõks sulgub hetkel, kui kaob side olemise endaga. Tõsiasjast, et "olevikuhetk on veel lahtirullumata mõttelise ruumi sähvatus /mis/ kätkeb endas kõigi tulevaste arenguteede võimalusi" (J.Lotman) järeldub tehtava valiku olulisus. Igal hetkel seistakse silmitsi juhusega, millest võib saada paratamatus. See omakorda
2) teisaldav- üksikisik või grupp liigub teatud oskuste ja ideedega teise kohta. 3) stimuleeriv levik- teiste kultuuride järgi toimimine. Näiteks Siberis kodustati põhjapõdrad lõunapoolsete kultuuride eeskujul, kes kodustasid veised. T-Hägerstrand ajageograafia- Kultuuriökoloogia- inimese ja looduse vahel toimub pidev vastastikune mõju. Ükski kultuur ei saa eksisteerida sõltumata loodusgeost. Kultuuriökoloogia uuribki kultuuri seoseid loodusega. Nt keskkonna mõjud kultuurile või inimeste mõju ökosüsteemile. Läbi aegade on levinud inimese ja looduse vahekorrast järgmised arusaamad: keskkonnadeterinism ja possibilism. Keskkonnadterminism- ühiskonna areng on põhijoontes ette määratud ta elupaiga loodusoludega (eelkõige kliima ja pinnas). Sarnastes looduslikes tingimustes tekib sarnane kultuur. Geograafias käsitles esimesena Ratzel. Seoses sellega tekivad küsimused: kui laialt keskkond mõjutab? Kui sügavalt determineerib?
Antropoloogia kujunes välja eksootiliste kultuuride uurimisest ning see on välja kasvanud peamiselt koloniaalvallutustest (kasulik oli uurida koloniaalmaa inimeste maailmapilti) ja misjonitegevusest (ristiusustamise eesmärgil. Misjonärid uurisid ka enda maa kolooniate usku, et kristlust sujuvalt edasi anda). Etnoloogia lätteks sai ka rahvuslus: enda kultuuri juurte otsimine ja selle väärtuse tõestamine. Kultuuri mõiste & olemus etnoloogias ja antropoloogias Ühtsed definintsiooni pole kultuurile siiani, 90ndatel loeti kokku ~400 erinevat definitsiooni. On püütud arendada Tyleri stiilis kokkuvõtvaid ja olemuslikke sõnastusi (White, Tylor). Teised loobusid defineerimisel pikkadest loeteludest (Herkovits) E. Tylor 1871: "Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonna liikmena omandatud oskusi ja harjumusi, nagu teadmised, uskumused, kunstid, moraal, seadused, tavad jpt." Rõhutab just et kultuur on omandatud ühiskonna poolt, see ei ole loomulikult kaasa sündinud.
- Probleemi defineerimine - kirjandusega tutvumine - hüpoteeside formuleerimine - uurimistöö meetodi valik - andmete kogumine - andmete analüüs - järelduste tegemine Positivismi kriitika Positivistliku lähenemise küündimatus - Inimkäitumine sõltub teadmistest, mille kontrollimine on kvantitatiivse uurimuse läbi praktiliselt võimatu seega muutub küsitavaks ka universaalsuse nõue. - Objektiivsusenõue on problemaatiline uurijal on samuti oma eelarvamused ja tõekspidamised, mis paratamatult uurimistööd mõjutavad. - Positivism on edukalt kasutatav teatud nähtuste ja probleemide uurimisel, teiste puhul jätab aga olulised aspektid välja. (ka statistika pole alati nii neutraalne, kui tundub). - Durkheimi teeneks võib pidada ka sotsiaalsete nähtuste uurimisele funktsionaalse lähenemise loogika rajamist. - Me ei pea sotsiaalset fakti mitte ainult kirjeldama, vaid leidma selle funktsiooni sotsiaalse korra loomisel. Pidas oluliseks:
nietzsche jaoks on need kaks printsiipi tasakaaluliselt olulised inimese arengus apollooniline üldises plaanis tähendab kõigi analüütiliste eristuste alust kogu asjade kord on apollooniline, kui me anname asjadele kuju, me teostame seda printsiipi. nietzsche pidas kõige apolloonilisemaks skulptuuri. ka homerose eepilist luulet pidas nietzsche korrastatud kunsti mudeliks. kõige dionüüsilisemaks kunstiks nietzsche pidas muusikat. muusika mõjub otse kehale, inimese individuaalsus lahustub muusikas, mõistusele see aga ei mõju. tuletame meelde hamleni rotipüüdjat, või lugu sellest, kuidas vihane pillimees, pärast külarahvaga tülliminekut, mängis nii, et külarahvas tantsis ennast surnuks milline oleks tolleaegne muusikaesteetika? klassikalise muusika ideaal oli visuaalne ideaal : muusika on parim partituuris. kant väitis, et muusika on kasvatamatu : hästikasvatatud on ta ainult partituuris,
-1IV Loeng Poliitiline kultuur. Avalik arvamus. Kodanike-ühiskond ja liikumised Poliitiline kultuur Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähenduses. n Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes (vrd. kultuurne) n Analüütiline või võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda Eesti poliitiline kultuur(sus)? Terminiga eksinud ajaleht sai kohtuasja Mustvee kultuurikeskuse juhataja Jevdokia Abakanova kaebas kohtusse Jõgeva maakonna ajalehe Vooremaa, kuna lehe teatel sõimanud naine kohalikku orkestrijuhti s*tapeaks, tegelikult nimetas naine meest aga p*sanäoks. Ajalehe andmeil selgus tõepoolest, lugejakirja autor eksis. Mustvee linnavolikogu liikme Lembit Kivimurru kinnitusel sõimas Abakanova
käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Uurib kogu ühiskonda, kõiki valdkondi kokku. Mis on teadus? Teaduse ,,ametlik" definitsioon teadus on reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm.. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vorm. Teaduslik vs tavamõtlemine: teaduslik teadmine on süsteemne, ei sisalda loogilisi vastuolusid, on kontrollitav, päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab vastuolulisi väiteid, sisaldab kontrollimatuid 1 väiteid, päritolu on tihti ebaselge. Tavamõtlemine ei lase tihti end vastuoludest häirida, teadus leiab, et vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks.
Keeruline on kaugetesse paikadesse sellist asja transportida. Uueks võimaluseks olid 16mm kaamerad , mis oli alteratiiviks (odavam, kergem, väiksem), mõeldud rännumeestele, amatööridele ja reisikogemuste filmimiseks. Filmitegemine muutus lihtsamaks. Kultuur ja isiksus Toimusid muutused antropoloogias, ameerikas arenes 20ndatest alates suund, mis ühelt poolt rõhutas kultuurirelativismi (inimene on sündides puhas leht ja kasvades mingis konkreetses ühiskonnas omandab ühiskonnale omased käitumisviisid ja mõtlemisviisid, pole bioloogiliselt paika pandud), kultuur sõltub selles, kus inimene on üles kasvanud, siiamaani põhitees). Ruth Benedict (1887-1948), Boas’e õpilane, pani aluse koolkonnale Culture and Personality. Tuleb mõista inimeste/kultuuri iseloomu. „Culture is personality writ large“, raamat „Kultuurimustrid“, võrdles nelja rahvast, millised on nende põhilised iseloomujooned
see enamusel. Nt. Miks ,,Titanik" meeldib kõigile? 2) Pop.kult vs. Kõrgkult nende vastandudes on kõrg ülejääk, mis ei kuulu päriskult sisse. Kõrge ja madala hierarhiline jaotus. Kõrgkult eristamine nauding, mis saadatakse. See ei tohi olla füüsiline vaid lükkub edasi. Naudingut tuleb edasi lükata. Nt. Disco puhul on vaja naudingut kohe, tõelise kunsti puhul peabki see olema keeruline. Pierre Bourdieu eristas kõrge ja madala jaotust. Kunst jaotubki nii kuni 19 sajni. 3) Pop.kult samastatakse massiühiskonna tekkega. Langeb industrialiseerimise ajastu (19saj II p 20saj). Sai linnade kujundamise kaudu. Hakkas kujunema probleem, et madalamad kujundavad oma kultuuri, mis väitis, et eliitidel pole midagi. Päriskunst = individuaalne looming (romantism geeniuse kunst) Massikultuur = kollektiivne hüsteeria Pop
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Õiguse definitsioon. Tunnused, mille abil määratleda õigust..................................................3 2.Tänapäevane õiguse mõiste......................................................................................................5 3.Õiguse juriidilise, sotsioloogilise ja loomuõigusliku käsitluse erisused..................................7 3.1.Juriidiline käsitlus.............................................................................................................7 3.2.Sotsioloogiline käsitlus.....................................................................................................7 3.3.Loomuõiguslik käsitlus.....................................................................................................7 4.Normatiivse ja individuaalse reguleerimise eelised ja puudused t
Kontrakultuurid subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Pakub elustiili nendele, kes ei suuda või ei taha kohaneda ühiskonnas väljakujunenud normidega. Otsivad teisi, kes jagavad samu vaateid ja tugevdavad nende vastuseisu üldlevinud väärtustele ja käitumisele. Ntx: biitnikud, lillelapsed, uimastitarvitajad, kultuuriheidikud. 35. Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks? Sotsialiseerumine on protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumine on kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. Sotsialiseerumise käigus omandatakse ühiskonna elulaad ja tavad, teisalt arendame välja oma identiteedi. See on eluaegne protsess, kuna elu ja ümbruskond muutuvad pidevalt. 36
subjektina. Mõista inimest kui sellist, inimest ühiskonnas, erinevas kultuuri keskkonnas. Põhiidee on et kõik inimesed, kultuurid ja tegevused on võrdsed, need ei ole ühesugused, vaid võrdsed. Kultuur. Põhiküsimus on, mis on põhiline termin, mis on selle mõte? Keskne mõiste mõlemas distsipliinis on KULTUUR. Üldiselt mõeldakse kultuurist millestki, mille on loonud inimesed, kes on üle keskmise andekad (muusika, kunst jne). Lisaks selle järgi suudab seda mõista ja tõlgendada samuti vähemus. Sel juhul on kultuur ainult mingile tippkihile. Selline mõistmine on intellektuaalide seas olnud valitsev ja kõik muu mis elus ette tuleb ei ole kultuuriks peetud. Kuid etnoloogia ja kultuuriantropoloogia järgi on kultuur kõik, see mõiste on väga avar. Siiski see eelnev arusaam on ka praegu valitsev. On selline arusaam, et osa rahvaid on kõrgemalt arenenud ja teised maha jäänud, sama kehtib ka ühe
kogukondade ühisosa, sest nende kultuurilised tegevused on omavahel jagatud. 7. Kirjeldage individuaalse kultuuriidentiteedi moodustumismehhanisme. Ühised tegevused ja jagatud teadmised, tekitavad tajutud identiteedi. 8. Millised on kultuuridevaheliste suhete tüübid? Kultuuri piirid on hägused, me ei saa rääkida, et ühe kultuuri kandjad jagaksid kõiki tekste ja praktikaid. Teiselt poole on selge, et suurte kultuuride vahel on erinevused, mis ühe kultuuri kandjaid teisele kultuurile saavad vastandada. 9. Kuidas liiguvad tähendused üle kultuuriliste piiride? Teistest kultuuridest üle võetud: tähendused võivad olla teadlikult üle tulnud- tõlgitud, ebateadlikult kuidagi või siis ajalooliselt vägivalla tulemusena peale sunnitud. 10. Kuidas kujuneb kultuuri kese? Inimesed ise loovad selle. Keskus- enesele õige maailmakorra omistamine ja teise pidamine vähemarenenuks. 11. Kuidas põhjendada, et kultuuride areng on/ei ole allutatud üldistele
kaudu. Palju reegleid ja rituaale. Surnutega käiakse väga austavalt ümber. · Mõlemas kultuuris suured sakraalehitised (templid, püramiidid). Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid (3st astmest koosnev). Egiptuse templites palju sambaid ning suured ja massiivsed jumalakujud. · Nii Sumeris kui Egiptuses teatud esteetiline kultuur. Töötasid välja arusaamad, mis on ilus, kaunis (kunst) ja mis on argimaailm. Sumerid kasutasid kunstis abstraktseid kujutisi. Kunst on seotud erinevate sümbolite loomisega. Egiptuse kunstis kujutati inimesi külgprofiilis, kuid õlad ja silmad otsevaates. Egiptuse kunst mõneti realistlikum. · Mõlemas valitses usk kõikvõimsasse jumalasse. Kardeti jumalate sekkumist, sest jumalal võime muuta ja sekkuda inimeste ellu. Usk oli seotud ka riigivõimuga- valitsejad püüdsid religiooniga kontrollida rahvast. · Mõlemal religioonil oma mütoloogia. Nt maa tekkimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
