20.Sajandi kultuuritegelane Alexander Graham Bell 1847 1922 Alexander Graham Bell 3 märts 1847- 2 august 1922. Tal oli 2 venda kes kahjuks surid tuberkuloosi. Isa: Professor Alexander Melville Bell Ema: Eliza Crace Ta oli soti päritolu ameerika teadlane, õpetaja ja leiutaja. Ta on peamiselt tuntud telefoni leiutajana. Tal oli annet kunsti, luule ning muusika vallas. Oskas hästi mängida klaverit. Bell sai oma koolihariduse varakult kodus isa käest. 15. aastaselt lahkus ta koolist. Peamist huvi pakkus talle teadus. Peale kooli lõpetamist suundus ta Londonisse oma vanaisa juurde, kes teda ka õpetas. Ta õppis Weston House Akadeemias ja Edinburghi Ülikoolis Hiljem lõpetas ta Toronto Ülikooli. Bell hakkas tegelema helide edasi saatmisega. Ta hakkas katsetama harmoonilist telegraafi. Temast sai professor Bostoni Ülikoolis. Tegi otsuse hakata keskenduma katsetele seoses helidega. Bell oli üks National Geographic Society asut...
Referaat Charlie Chaplin Nimi Kool Õpetaja Charlie Chaplin, täisnimega Charles Spencer Chaplin, sündis Londonis 1889. Aasta 16. Aprillil. Ta oli oma peres teine poeg. Charlie ja tema vend Sydney hüljati ta isa poolt, kuna isa oli joodik ning lahkus pere juurest, kui Charlie oli kõigest 3-aastane. Ka Charlie ema polnud just parim eeskuju, kuna väljaspool abielu saadud kolmas poeg jäi tema isa George Wheeler Drydeni kätte. Emale oli see suur löök ning ta haigestus skisofreeniasse, millest ta ei paranenud ning ta suri aastaid hiljem hullumajas. Charlie ei saanud head haridust ega õppinud, vaid hakkas juba väikesest peale laval esinema. Nagu me kõik teame, saadakse kuulsaks enamasti just Ameerikas, ning sinna suundus ka Chaplin esmakordselt aastal 1910 trupiga "impressaario Fred Kamo". See trupp on kuulus kui tordiga-näkku-nalja leiutaja. 1912 mindi tagasi Ingl...
Rahvas muutub aina aktiivsemaks keskuse külastajaks. On loodud mitmeid näiteringe ja huvirnge nii noortele kui ka vanadele. KODUKOHA KULTUURI TEGELASI · Einar Iila Kaalukas osa Jõhvi kultuuriloos on Einar Iilal, kes on sündinud 1942 aastal Erra vallas. 45 aastat oma elust on olnud hõivatud taidlustegevusega,rahvatantsuga,laulukoorides laulmisega ja paljude teiste tegevustega mis talle huvi pakkusid. · Kaarin Veinberg Tuntuim kultuuritegelane Kaarin Veinberg alustas Jõhvi linnast oma eluratast veeretama viiekümmnendate algupoolel.Mitmekülgset kultuuritegevust alustas ta Kohtla-Järve Kultuurimajas direktorina, edasi juhatajana Tammiku klubis.Tema poolt kehtestatud rolle Jõhvi draamaringis mäletatakse siiani.Praegu töötab ta kultuuriministeeriumis. KODUKOHA KULTUURI TEGELASI · Voldemar Berelkovski Mitmekülgne kultuuritegelane,huvijuht,pedagoog ja tantsujuht on tuntuks-teatuks
Karl August Hermann (1851-1909) Keeleteadlane Ajaloolane Eesti keele sõnavara rikastaja ja grammatika Püüdis teha kindlaks eestlaste päritolu kujundaja Kultuuritegelane Kultuurisündmuste organisaator Tartus ja kogu Eestis. Üks üldlaulupidude korraldajatest
aastail juhatas Jõhvi Haridusseltsi laulukoori. Juhatas Jõhvi Haridusseltsi tegevust ja osales näitetrupi töös, mängis sümfooniaorkestris.Oli mitu korda ka kohalikel laulupidudel kooride üldjuhiks. · Kaalukas osa Jõhvi kultuuriloos on Einar Iilal, kes on sündinud 1942 aastal Erra vallas. 45 aastat oma elust on olnud hõivatud taidlustegevusega, rahvatantsuga,laulukoorides laulmisega ja paljude teiste tegevustega mis talle huvi pakkusid. · Tuntuim kultuuritegelane Kaarin Veinberg alustas Jõhvi linnast oma eluratast veeretama viiekümmnendate algupoolel.Mitmekülgset kultuuritegevust alustas ta Kohtla- Järve Kultuurimajas direktorina, edasi juhatajana Tammiku klubis.Tema poolt kehtestatud rolle Jõhvi draamaringis mäletatakse siiani.Praegu töötab ta kultuuriministeeriumis. · Voldemar Berelkovksi- mitmekülgne kultuuritegelane, huvijuht, pedagoog ja tantsujuht on tuntuks-teatuks saanud aegade jooksul paljudele
Bob Dylan Mille poolest tuntud? Ameerika muusik, laulja ja kirjutaja Mõjukas muusika ja kultuuritegelane Karjääri alguses sotsiaalse, poliitilise ja filosoofilise sisuga laulud Paljud tema laulud muutusid tsiviilõiguste ja sõjavastaste liikumiste "hümnideks" Stiil Folk, kanti, bluus, rock´n´roll kui ka dzäss muusikastiilide mõjutused Vastandas popkultuuri Lisaks laulmisele mängib enamasti kitarri ja vahest süntesaatorit 80ndate lõpus asus "igavesele tuurile" Suurimaks panuseks peetakse laulude kirjutamist Albumid 35 stuudioalbumit 11 kontsertalmbumit
JOHAN VILHELM SNELLMAN ANASTASIA TOPKINA JOHAN VILHELM SNELLMAN • 12. MAI 1806 STOCKHOLM – 4. JUULI 1881KIRKKONUMMI VALD • SOOME POLIITIK JA KULTUURITEGELANE, ÜKS FENNOMAANIDE JUHTE LAPSEPÕLV • KRISTIAN HENRIK SNELLMAN – LAEVAKAPTEN • MARIA MAGDALENA RÖRING • LINN SÖDERMALM • 5 LAST Maja Stockholmis, kus sündis Snellman TÖÖ • 1835 – HELSINGI ÜLIKOOLI LEKTOR • ELIAS LÖNNROT JA JOHAN LUDVIG RUNEBERG • 1838 – TÖÖLEPINGU LÕPP PÄRAST VÄLISMAAD (1839 – 1842) • KOOLIDIREKTOR KUOPIOS • 1844 POLEEMILISED AJAKIRJANDUSVÄLJAANDED:
näiteks maaliklassis valminud portree modellist, kuid enamikus töödes on tema pintsli ette jäänud ikkagi ootamatud stseenid. Valikupõhimõtet on võrdlemisi raske määratleda kui tavaliselt räägitakse tegelikkusest erinevate motiivide valikul «unenäolistest» algetest, siis see ei pea siin paika. Maastikud «kihutavate härgadega» ja «kitkutud kanadega» või karvane meesakt «Kalju» on tööd, kus Mäetamm on pigem narr kui kultuuritegelane. Eero Epner, kriitik. Painting of Rousseau Ordinary People in Different Positions
Ülle Kauksi Merlika Hüdsi 9.klass Ülle Kauksi elu Kauksi Ülle (pärisnimega Ülle Kauksi) on sündinud 23. septembril 1962 Võrus Ta kasvas üles Võrumaal Rõuges, Saarlase külas Palu talus Pärlijõe kaldal. Ta on luuletaja ja kultuuritegelane Ülle on lõpetanud Rõuge kooli, Võru I keskkooli ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala Tal on neli tütart: Maali, Salme, Päivi ja Leelo ning kaks poega: Niilo ja Truvar Ta on töötanud mitmes erinevas kohas: ajakirjas Kultuur ja Elu, Kirjanike Liidu Tartu osakonnas, Võru Raadios Hetkel elab ta Elab Setumaal, Obinitsas Kauksi Ülle looming Ülle mitmekülgne tegevus ja looming on seotud omakultuuri väärtuste teadvustamise ja edendamisega
Johan Voldemar Jannsen TSERNÕSEVA JEKATERINA, BLÕK VERONIKA, NOVIKOVA SOFIA Johan Voldemar Jannsen Johann Voldemar (sündis 15. mail 1819.aastal Vana - Vändra vallas) - ajakirjanik, rahvusliku liikumise ja kultuuritegelane, Lydia Koidula isa. Lapsepõlv ja haridus Papa Jannsen (Jannseni üks hüüdnimedest) oli põline vändralane, tema esivanemad olid töötanud Vändras möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Poisike oli seitsmeaastane, kui ta isa suri. Jannsen oli innustunud edasiõppimise mõttest, siis pühendus ta vabal ajal: raamatute lugemisele, oreli-ja klaverimängu harjutamisele ja saksa keele õppimisele. 1838. aastal, 19-aastase noormehena, Jannsen algas
a asutatud Õpetajate seminar. Tartus töötas ka ülikool, kus omandasid kõrghariduse eesti rahvusliku kirjanduse rajajad FR. R. Faehlmann ja Fr. R. Kreutzwald. Kujunevad eesti kirjakeele põhijooned. Aluseks võetakse elav rahvakeel, uuendatakse eesti keele ortograafiat, ja rajatakse uus kirjaviis; lausestus muudetakse rahvapärasemaks, täiendatakse sõnavara. Johann Heinrich Rosenplänter, eesti kultuuritegelane, andis välja teaduslikku ajakirja “Beiträge...”, mis ilmus 20 köites. See sisaldas kirjutisi eesti keele õigekirjutuse, sõnade käänamise ja sõnavara kohta. Eeskujuks pidas soome keelt. Otto Wilhelm Masingu (1763 – 1832) keelekorralduslik töö rajaneb elaval rahvakeelel. Masing vabastas eesti kirjakeele saksapärasest lausestusest, rikastas keele sõnavara ja lähendas kirjakeele märkimisviisi hääldamisele. Võttis kasutusele õ-tähe
läinud lugu "Siil" ilmus 1901. Töötas Kitzbergi kaastöölisena Postimehes. Koostas Noor-Eesti väljaandeid. 1905 arreteeriti, vanglas kirjutas luuletuse "Meri". Oli Soomes paguluses. elas ka Pariisis, pagulusperiood lõppes 1917. Sõjajärgsetel aastatel kirjanduselu peamisi korraldajaid, kirjandusrühmituse Siuru rajaja, Ilo ja Tarapita toimetaja ning tegutses ka loovkirjanikuna. Eesti Kirjanike Seltsi esimees. 1946 anti talle rahvakirjaniku aunimetus. 1917 kodumaale naaste soli hinnatud kultuuritegelane ja novellist, vahepeal langes põlu alla, kuid pärast Stalini surma uuesti hinnatud. algusaastatel viljeles realismi. tähtis osa loomingu mängis 1905-1907 aasta revolutsioon ja pagulusaastad. novellid "Saatus", "Raskuse vaim"; romaan "Väike Illimar".
Fifth le § Vahepeal oli ka Berliinis vabakutseline ajakirjanik. § Revolutsioonilise tegevuse tõttu, pidi minema 12neks aastaks maapakku. § Pärast Veebruarirevolutsiooni, töötas Estonia teatri dramaturgina. § Oli diplomaatilises teenistuses. § Suri aastal 1933 Talinnas. § Oli esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinnas Metsakalmistule. ,,Mäeküla piimamees" (1916) · Kokkuvõtte: Manduva Mäeküla mõisa vanapoisist Click to edit Master text styles härrale Ulrich von Kremerile hakkab silma talumees Second level Tõnu Prillupi noor naine Mari, kes on kohuse ja tava Third level
Estonia teatri dramaturgina. Seejärel töötas ta ka Eesti Vabariigi diplomaadina, pressiesindajana Kopenhagenis ja Eesti saadikuna Saksamaal. Suurimaks tööks pidas Vilde siiski oma kogutud teoste välja andmist. 1927. aastal ostis Vilde endale Kadriorus korteri (praegu asub seal majamuuseum). 1929. aastal valiti Vilde filosoofia audoktoriks. Vilde suri 26. detsembril 1993. aastal ja surma põhjuseks oli südametromboos. Ta oli oli esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinnas Metsakalmistule. *Pseudonüümid Gronau, Aidu Raidula, Tiiu Tasane, Annus Aiduraidula, Rein Rihm, Siim Sarjus, Vennaksed Praakmanid, K. Päts, Europas, Pavel Pavlovits Pulemjotov, Kepivere mõisa perisherra, Parun Haubold-Mordheim-Schimpfenburg, Siim Sõnajalg jt.
Hugo Treffner Hugo Treffner sündis 17. juulil 1845. aastal Kanepis kohaliku köstri Ludvig Treffneri peres, kus oli kokku 5 last - 4 poega ja üks tütar. Ta oli silmapaistev Eesti kultuuritegelane, kooliõpetaja, direktor ja rahvusliku liikumise edendaja. Esialgu õppis ta kodus, hiljem Kanepi kihelkonnakoolis. 1860 astus ta Tartu kubermangugümnaasiumisse ja aastatel 1863−1865 õppis Võrus Poeglaste Era Õppe- ja Kasvatusasutuses. Aastal 1865 tegi H. Treffner Tartu Ülikoolis ladina keele koduõpetaja eksami. Edasi töötas ta koduõpetajana nii Poolas kui ka Tartus. 1868. aastal sooritas Treffner gümnaasiumi lõpueksamid Tartu
b) demokraatlik suund · Johann Voldemar Jannsen (1819 1890), poliitiline ja kultuurialane tegevus oli vastuolus; rajas ,,Vanamuise" seltsi, organiseeris esimese üldlaulupeo, ajalehtede asutamine · Jakob Hurt (1839 1907), suurejooneline rahvaluulekogumise algatamine ja juhtimine · demokraatliku suuna üks algataja oli maalikunstnik Johann Köler (1826 1899), toetas Fr. R, Kreutzwaldi · demokraatliku suuna peamine juht oli poliitika- ja kultuuritegelane Carl Robert Jakobson (1841 1882) · 1868 1870 Carl Robert Jakobson ,,Vanamuises" ,,Kolm isamaakõne" · ,,Sakala" hakkas Viljandis ilmuma märtsis 1878 (C. R. Jakobsoni juhtimisel) · 1880-ndate keskpaigas rahvusliku liikumise taandumine · 1887. aastal asendati õppekool eesti keelsest vene keelele · lüürika, eepika ja dramaatika hoogne edendamine · Fr. R. Kreutzwald ,,Kalevipoeg" (1857 - 1861) ja ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" (1860)
Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastal kui ta lõi "Musta mantliga mees", 1886 "Kuhu päike ei paista", 1888 "Kõtistamine kõrred". Eduard Vildest sai eesti Kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esinadaja ning realistliku meetodi propageerija. Aastal 1916 lõi Eduard Vilde romaani "Mäeküla Piimamees". Eduard Vilde lõi palju teoseid. Märkimisväärne on veel see, et Vilde oli Eesti esimene elukutselinekirjanik. Eduard Vilde suri 1933. aastal ja oli esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinna Metsakalmistule. Sissejuhatus: Romaani ,,Mäeküla piimamees" peateemaks on kujutada mõisniku ja talupoja suhteid 19 sajandi 90ndate aastate algul. Jutt käib ühest perekonnast mis laguned mõisniku süü läbi. Teose algul hoolib Tõnu vaid varast ja rikkusest, kuid hiljem ka perekonnast kelle ta oli kaotanud. Mäeküla Piimamees Peatähelepanu on pööratud ,,Mäeküla piimamehes" tegelastele ja sündmustele, mis on
Hugo Treffner Hugo Treffner sündis 17. juulil 1845. aastal Kanepis kohaliku köstri Ludvig Treffneri peres, kus oli kokku 5 last - 4 poega ja üks tütar. Ta oli silmapaistev Eesti kultuuritegelane, kooliõpetaja, direktor ja rahvusliku liikumise edendaja. Esialgu õppis ta kodus, hiljem Kanepi kihelkonnakoolis. 1860 astus ta Tartu kubermangugümnaasiumisse ja aastatel 1863-1865 õppis Võrus Poeglaste Era Õppe- ja Kasvatusasutuses. Aastal 1865 tegi H. Treffner Tartu Ülikoolis ladina keele koduõpetaja eksami. Edasi töötas ta koduõpetajana nii Poolas kui ka Tartus. 1868. aastal sooritas Treffner gümnaasiumi lõpueksamid Tartu
kes sõbrad ja mõttekaaslased elus ning teisalt konkurendid riiklike kunstiostude ning kultuurkapitali stipendiumide osas. Kunstikeskseid paralleele ja erisusi saab vaataja näha portreedel, vaikeludel, aktimaalidel, linnavaadetel ja maastikel. Eraldi moosustavad suure osa Adamson-Ericu tarbekunstiteosed aastatest 1931-1968 ja nendele aastakümmnete jooksul tehtud kavandite materjal ning joonistused. Adamson-Eric, 1967, Tallinn Adamson-Eric (1902-1968) oli silmapaistev kultuuritegelane ja loominguline isiksus eesti kunstis. Eelkõige pühendus ta maalimisele, aga tegeles ka peaaegu kõigi tarbekunstiharudega. Adamson-Ericu isikupärast maali-ja tarbekunstiloomingut iseloomustab elegants, peen värvivalik ja kohati ka vaimukus. Maalijana kujunes ta välja ning arendas end Pariisi vabaakadeemiates, ent samas oli ta sügavalt seotud koduse põhjamaise keskkonnaga ja Eesti rahvusliku kunstitraditsiooniga. Mis peegeldub ka tema teostes. Adamson-Ericu loodud
4 laulukooride tekkepõhjust. Vennaskoguduse vaheldusrikkad mitmehäälsed laulud. Kirikumuusika vilets seis. Patorid soosisid koorilaulu, sest lootsid sellega kirikumuusika taset tõsta. Hakati välja õpetama eesti soost kooliõpetajaid. 18. Nim. 4 eesti heliloomingu teerajajat. Aleksander Kunileid, Fr. Saebelmann, Al. Thomson, M.Härma 19. Nim. 2 Kunileiu laulu. ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani" 20.Nim. 4 K.A. Hermanni ametit, 2 laulu. Keeleteadlane, ajakirjanik, muusikahuviline, kultuuritegelane Laulud : `'Oh laula ja hõiska !'', `'Kungla rahvas'' 21.4 fakti 1.üldlaulupeost, 3 fakti 1.Saaremaa laulupühast. 1) Lauldi ainult kaks eestikeelset laulu 2) Enamik koore Lõuna-Eestist 3) Jakob Hurda eestikeelne kõne 4) Korraldajaks oli Johann Voldemar Jannsen Saaremaa : 1863.aastal, 22.4 fakti M.Härma elust. 5) Esimene kõrgharidusega naismuusik Eestis 6) Osales seltside asutamises, juhtimises ja töös
Vennaskoguduse vaheldusrikkad mitmehäälsed laulud. Kirikumuusika vilets seis. Patorid soosisid koorilaulu, sest lootsid sellega kirikumuusika taset tõsta. Hakati välja õpetama eesti soost kooliõpetajaid. 17) Nim. 4 eesti heliloomingu teerajajat. Aleksander Kunileid, Fr. Saebelmann, Al. Thomson, M.Härma. 18) Nim. 2 Kunileiu laulu. ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani" 19) Nim. 4 K.A. Hermanni ametit, 2 laulu. Keeleteadlane, ajakirjanik, muusikahuviline, kultuuritegelane Laulud : `'Oh laula ja hõiska !'', `'Kungla rahvas'' 20) 4 fakti 1.üldlaulupeost, 3 fakti 1.Saaremaa laulupühast. 1) Lauldi ainult kaks eestikeelset laulu 2) Enamik koore Lõuna-Eestist 3) Jakob Hurda eestikeelne kõne 4) Korraldajaks oli Johann Voldemar Jannsen Saaremaa : 1863.aastal, 21) 4 fakti M.Härma elust. Esimene kõrgharidusega naismuusik Eestis, osales seltside asutamises, juhtimises ja töös, kasvas
Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aastatel 1919-1920 oli ta diplomaatilises teenistuses - 1919. aasta algul määras Eesti Ajutine Valitsus Vilde teadetebüroo juhatajaks Kopenhaagenisse ning sama aasta lõpus saadikuks Berliini Eesti Vabariigi suursaatkonnas Berliinis. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde suri 1933. aastal ja oli esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinna Metsakalmistule. Eduard Vilde oli kaks korda abielus. 27. augustil 1891 abiellus ta Berliinis Antonie Gronau'ga, kelle emal oli Riias moeäri. Ametlikult lahutati abielu alles 1921. aastal. Aastal 1905 hakkas Vilde kokku elama noore ajakirjaniku Linda Jürmanniga. Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("Musta mantliga mees", 1886, "Kuhu
Nägi liitlast Vene keskvõimus. Eitav 13. Kes olid ja millega said tuntuks järgmised venestusajal elanud isikud: Karl August Hermann, Villem Reimann, Hugo Treffner? Karl August Hermann – oli Eesti helilooja. Sai tuntuks kuna valiti EÕS auvilistlaseks Villem Reimann – oli Eesti kirikuõpetaja ja rahvuliku liikumise üks olulisemaid juhte. Oli Eesti Kirjanduse Seltsi esimees. Hugo Treffner – oli Eesti kultuuritegelane. Asutas gümnaasiumi ja oli EÜS liige. 14. Milline tähtsus venestusajal oli Eesti Üliõpilaste Seltsil (EÜS)? Neist kujunes haritud Eesti seltskond 15. Mõisted: priinimi, magasiait, vöörmünder, talitaja, vabadik, saunik, pops, kubjas,kilter, moonakas, rahvuslik liikumine, Aleksandrikool, palvekirjade aktsioon,EÜS. Priinimi – Pärisorjusest loobumise tagajärjel talupojale pandud perekonnanimi.
Laura Keidong 11C Carl Robert Jakobson CV Sünniaeg ja koht : Carl Robert Jakobson sündis Tartus 14. (26.) juulil 1841. aastal. Vanemad ja nende tegevusalad : Carl Robert Jakobsoni isa oli Adam Jakobson, kes sündis 1. (13.) juulil 1817. aastal Võrumaal Haanjas, kus tema isa Jakob Torba töötas koolmeistrina. Lapsepõlves oli ta rohkem tänava kasvatada, sest ema suutis teda vaevaliselt toita. Päris noorelt hakkas ta rätsepa õpilaseks ja sai sealhulgas selgeks ka vene keele. Tema nime Torba halvustati, mistõttu see muudetigi Jakobsoniks. Alates 18. eluaastast alustas ta tööd rätsepana, mis ei tasunud aga eriti ära, niisiis asus ta uut tööd otsima ning sai Torma köstrikooli tööle. Adam Jakobson tõusis oma ajastu tähelepanda...
VÕITLUS VÄÄRUSUGA 21. Mis oli väärusund luteri pastorite arvates? Nad pidasid bväärusuks usku, kus inimesed uskusid muinasusku ja katoliku usku korraga. 1642 Pühajõe mäss (talurahva rahutus) Nõiaprotsessid kiriku poolt rahva aktiivsemate ja andekamagte inimeste jälitamine ja karistamine. RAHVAHARIDUSE EDENDAMINE 22. Kes olid B. G. Forselius ja milega ta tegeles? Millega ta läks ajalukku? Ta oli Eesti kooli- ja kultuuritegelane. Rajas Tartu lähedale piiskopimõisa seminari Eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks 1684. aastal. See tegutses 4 aastat. Koolide kõrval oli ka koduõpetus (väga oluline). Õppis 160 eesti noormeest. Igantsi Jaak, Pakri Hansu Jüri olid parimad õpilased. GÜMNAASIUMID JA TARTU ÜLIKOOL 23. Millal ja kuidas asutati Tartusse ülikool? 1632 asutati Tartu Ülikool. Enne asutati gümnaasium ja Johann Skytte teeb ettepaneku asutada ülikool ning Rootsi kuningas Gustav II Adolf
Geete Kaasik „Sügisball“ „Sügisballi“ autor Mati Unt oli kirjanik, lavastaja ning tähtis kultuuritegelane. Tema jaoks oli teater väga tähtsal kohal. Ta on teinud üle saja lavastuse. Eesti Päevalehe 2005. aasta arvamusartikkel- „Esteetiliste väärtuste rüütel,“ sõnab Mati Undi kohta nii: „Mati Unt on viimase 40 aasta jooksul olnud nii kirjaniku, publitsisti kui ka lavastajana Eesti kultuuriloos niivõrd oluline, lausa keskne kuju, et väheseid on talle kõrvale panna. Eesti kirjanduslukku jääb Mati Unt uuendajana, põhimõttelise modernistina.“
kino, elekter. Euroopaliku hariduse levik soodustas India kultuuri uut tõusu. 19. sajandi I poolel oli selle silmapaistvaks esindajaks bengali kirjanik ja ühiskonnategelane Ram Mohan Roy, paljude keelte tundja ja uurija, Hindu kolledzi ja mitme ajalehe rajaja. Tema õpilaste ja järelkäijate tegevus lõi 19. sajandi II poolel soodsa pinnase paljude uute talentide esilekerkimiseks. Neist tuntuim on Rabindranath Thkur- kirjanik ja kultuuritegelane. 19. sajandi lõpul kujunesid Indias soodsad tingimused rahvusliku liikumise tekkeks. Kujunenud esialgu piirkonniti, rajas liikumine 1885. a. ülemaalise India Rahvuskongressi, millest sai India juhtiv poliitiline partei. Tema programm oli mõõdukas, reformistlik. Vastukaaluks hindude juhitud India Rahvuskongressile lõid moslemid 1906. a. Moslemi Liiga. 20. sajandi algul tekkis Indias mitu liikumist, mis olid suunatud Suurbritannia ülemvõimu vastu: võitlus
lese suurejoonelist, ligikaudu tuhande erinevas zanris kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile. Kunstnikul ei olnud eluajal majaga mingit seost, seetõttu ei leia elulooline osa muuseumis laiemat kajastamist. Püsiekspositsioon teise korruse näitustesaalides annab ülevaate kunstniku rikkalikust loomingust. Esimesel korrusel ja keldriruumides, samuti suviti romantilises siseõues toimuvad vahetatavad näitused. Adamson-Eric (1902-1968) oli silmapaistev kultuuritegelane ja loominguline isiksus eesti kunstis. Eelkõige pühendus ta maalimisele, aga tegeles ka peaaegu kõigi tarbekunstiharudega. Adamson-Ericu isikupärast maali-ja tarbekunstiloomingut iseloomustab elegants, peen värvivalik ja kohati vaimukus. Maalijana kujunes ta välja Pariisi vabaakadeemiates, ent samas oli ta sügavalt seotud koduse põhjamaise keskkonnaga ja eesti rahvusliku kunstitraditsiooniga. Adamson-Ericu loodud tarbekunstiesemed olid unikaalsed, art deco sugemetega, ent samal ajal
mõni soolulaul, lüürilis-romantiline, ei kasutanud otseselt rahvaviise ,,Kaunimad laulud", ,,Ellerhein". A.Thomson- umb 70 laulu, rahvaviisiseaded, armastus ja loodustemaatika ,,Kannel", ,,Laula, laula, suukene". K.A.Hermann- väga produktiivne umb 1000 teost, enamik koorilaulud, liedertafelik laul, lauleldus ,,Uku ja Vanemuine e eesti jumalad ja rahvad" -> ,,Kungla rahvas", ,,Mingem üles mägedele", ,,Oh, laula ja hõiska". Kogus rahvaviise. 6. Karl August Hermann(1851-1909 ) kultuuritegelane, ajakirjanik (Eesti Postimees, Laulu ja mängu leht) , keeleteadlane (Eesti keele grammatika, Eesti keele lauseõpetus ), kirjastaja ( koorikogumikud Eesti Kannel, Koori ja Kooli kannel, Kodumaa laulja ) kirjanik, luuletaja, lektor, helilooja (Mingem üles mägedele, Oh laula ja hõiska, Isamaa mälestus), koorijuht. Tema koostas esimesena Eesti kirjanduse ajaloo ja alustas eesti esimest entsüklopeediat, algatas rahvaviiside kogumise. Lauleldus Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad. 7
Baptistide Tallinna Oleviste Kogudusele sõjategevuse tagajärje tublisti kahjustatuna. Kiriku korrastustööd algasid kohe pärast kiriku avajumalateenistust 17. septembril 1950. a. ja lõppesid sama aasta 23. detsembril. 1954. a. toimus kirikus ulatuslik siseremont. Aastakümnete jooksul oli kiriku seintele ja võlvidele kogunenud paks tahma- ja mustusekord, mis oli vaja kõrvaldada, et kirikuruum ka väliselt oleks vääriline hoone vaimulikule otstarbele. Prantsuse omaaegne kultuuritegelane ja diplomaat Eestis Catala ütles kord Oleviste kiriku arhitektuuri kohta, et see on "alastikistud gootika". Nii lihtne on Oleviste kirik väliselt, võrreldes lääne gootika pitsehitistega. Kuid oma lihtsuses on kirik imposantne. Suuruse ja omapäraga on kirik tähelepanuväärivamaid ehitisi Eestis. Hoone kõik elemendid, kui eelkõige võimas pilvedesse pürgiv kuldse ristiga torn, rõhutavad hoogsat tõusu kõrgustesse. Oleviste kiriku aknad: Oleviste aknad olid alguses nagu piiblilood
zanris kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile. Kunstnikul ei olnud eluajal majaga mingit seost, seetõttu ei leia elulooline osa muuseumis laiemat kajastamist. Püsiekspositsioon teise korruse näitustesaalides annab ülevaate kunstniku rikkalikust loomingust. Esimesel korrusel ja keldriruumides, samuti suviti romantilises siseõues toimuvad vahetatavad näitused. Adamson-Eric (1902-1968) oli silmapaistev kultuuritegelane ja loominguline isiksus eesti kunstis. Eelkõige pühendus ta maalimisele, aga tegeles ka peaaegu kõigi tarbekunstiharudega. Adamson- Ericu isikupärast maali-ja tarbekunstiloomingut iseloomustab elegants, peen värvivalik ja kohati vaimukus. Maalijana kujunes ta välja Pariisi vabaakadeemiates, ent samas oli ta sügavalt seotud koduse põhjamaise keskkonnaga ja eesti rahvusliku kunstitraditsiooniga. Adamson-Ericu loodud
Kuidas toimis Kristus, kui soovis oma õpetuse järgijaid proovile panna? 6. Kes oli Aabraham Jaakobile? 7. Kui palju juute elab tänapäeval Iisraelis? Millises riigis elab peaaegu sama palju juute? 8. Milline on Iisraeli pealinn? Milline rahvas peab samuti seda linna oma pealinnaks? 9. Kuidas kutsutakse samal territooriumil elavaid araabia keelt kõnelevaid inimesi tänapäeval? 10. Mis ajast pärineb vaen juutide ja selle rahvuse vahel? 11. Nimeta eesti kultuuritegelane, kes on rahvuselt juut. 12. Nimeta viimase 2000 aasta kuulsaim juut. 2. JAAKOB JA TEMA KAKSTEIST POEGA (JOOSEP JA TEMA VENNAD) Aabrahami lapselapsel Jaakobil oli erinevate naistega 12 poega. Kahe viimase poja JOOSEPi ja BENJAMINi ema oli RAAHEL, keda Jaakob oma naistest kõige enam armastas. Raahel suri Benjamini ilmale tuues. Pärast seda kurba sündmust tundus, et Jaakob eelistab Raaheli kaht poega ülejäänud kümnele.
Kuidas toimis Kristus, kui soovis oma õpetuse järgijaid proovile panna? 6. Kes oli Aabraham Jaakobile? 7. Kui palju juute elab tänapäeval Iisraelis? Millises riigis elab peaaegu sama palju juute? 8. Milline on Iisraeli pealinn? Milline rahvas peab samuti seda linna oma pealinnaks? 9. Kuidas kutsutakse samal territooriumil elavaid araabia keelt kõnelevaid inimesi tänapäeval? 10. Mis ajast pärineb vaen juutide ja selle rahvuse vahel? 11. Nimeta eesti kultuuritegelane, kes on rahvuselt juut. 12. Nimeta viimase 2000 aasta kuulsaim juut. 2. JAAKOB JA TEMA KAKSTEIST POEGA (JOOSEP JA TEMA VENNAD) Aabrahami lapselapsel Jaakobil oli erinevate naistega 12 poega. Kahe viimase poja JOOSEPi ja BENJAMINi ema oli RAAHEL, keda Jaakob oma naistest kõige enam armastas. Raahel suri Benjamini ilmale tuues. Pärast seda kurba sündmust tundus, et Jaakob eelistab Raaheli kaht poega ülejäänud kümnele.
välikohtu otsusel maha. Jaan Poska (1866-1920) Eesti riigimees. 1913-1917 oli Poska Tallina linnapea. Juhtis Tartu rahulepingu läbirääkimisi. Jaan Anvelt (1884-1937) jurist, bolsevik, poliitik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik (nagu Hunt Kriimsilma 7 ametit). 1917 sai temast üks Eestimaa bolsevike juhte. 1924 mässu organisaator. Peksti surnuks ülekuulamisel NL-s 1937. aastal. Hugo Treffner (1845-1912) Eesti kultuuritegelane ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi asutaja. Philipp Karell eesti arst. Tsaar Nikolai I ja Aleksander II ihuarst, tema algatusel asutati 1867. aastal Vene Punane Rist. Kuulus patriootide hulka, valiti 1882. aastal ÕES-i auliikmeks.
koorilauludes. Friedrich August Saebelmannoli neist kõige saksa pärasema väljenduslaadiga. Käis isegi peterburi konservatooriumi klaveriklassis aga raha sai otsa. Oli ka koorijuht. Tegeles muusikaeluga mitmekülgsetel aladel: osales võistlustel züriina, mängis tsellot, juhatas koori ja mängis klaverit ka. Kõige tuntum koorilaul temalt on Kaunimad laulud. 5. .Hermanni tegevusvaldkonnad ja tema suurim teene eesti muusikale Väga mitmekülgne kultuuritegelane, keda võib nim. Ka rahvavalgustajaks. Ta hõlmas erinevaid valdkondi: · Töötas eesti keele lektorina Tartu ülikoois · Toimetas ajalehte Eesti Postimees · Andis välja esimese eesti keelse grammatika ja kirjutas esimese eestikeelse lauseõpetuse. · Koostas esimese eesti kirjanduse ajaloo · Võitles eesti keele tähtsuse eest · Kirjutas ja kirjastas raamatuid
mujal Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aastatel 1919-1920 oli ta diplomaatilises teenistuses - 1919. aasta algul määras Eesti Ajutine Valitsus Vilde teadetebüroo juhatajaks Kopenhaagenisse ning sama aasta lõpus saadikuks Berliini [1]. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde suri 1933. aastal ja oli esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinnas Metsakalmistule. "Külmale maale" E.Vilde Raamat algab sellega, et peategelane Jaan on kirikus ja tukub, sest on väsinud raskest tööst ja pikast teest kirikusse, mille ta pidi läbima jalgsi. Peale kirikut satub ta kokku Anniga, tüdrukuga, kellega nad on juba ammused sõbrad. Anni pakub Jaanile saia, aga see ei taha seda esialgu vastu võtta, sest häbeneb oma vaesust ja nälga
poolel, kes oli tuntud vennastekoguduse organisaator ja ettelugeja. Ta on saatnud kirjaläkitusi Saksamaale Herrnhut`i, milles valgustas ka oma rahva elu. Esmakordselt 1720. aastal mainitud Koitjärve metsakülas Oru talus elas aastatel 1911-1918 oma venna juures kirjanik A. H. Tammsaare. Siit on pärit "Kõrboja peremehe" tegevustik. Mitmed külaelanikud olid raamatutegelaste prototüüpideks. Romaanis esineb ka mitmeid Põhja-Kõrvemaa looduskirjeldusi. Laane talus elas aktiivne kultuuritegelane ja raamatukirjastaja Jakob Ploompuu. Veel suvitasid siin Estonia teatri solist A. Arder, tantsumemm A. Raudkats, Soome metsateadlane ja suursaadik Eestis E. Vesterinen. Aastatel 1931-1940 tegutses Paukjärve kaldal Noorte Meeste Kristliku Ühingu suvelaager, kus kasvatati ja karastati poisse ning anti neile kaasa isamaatruu ellusuhtumine. 1936. Aastal, kaks nädalat enne Berliini olümpiamänge, treenis Kõrvemaal Eesti korvpallikoondis. Kuni 1953. aastani oli seal pioneerilaager
Koori ehitusstiil on väga sarnane teiste meil samal ajal püstitatud ehitistega: Oleviste gildi saaliga, arvatavasti ka Dominiiklaste ja Pirita kloostrite kirikutega. 15. septembril 1524 toimunud luterliku reformatsiooni pildirüüste käigus hävitati rikkalikult kaunistatud kirikus kogu kunstiliselt väärtuslikum sisustus. Väliselt kirik kannatada ei saanud. 1820 aasta toimus laastav tulekahju. 1840 a. taasavati kirik uuesti. Sisustuse stiiliks oli neogooti. Prantsuse omaaegne kultuuritegelane ja diplomaat Eestis Catala ütles kord Oleviste kiriku arhitektuuri kohta, et see on "alastikistud gootika". Nii lihtne on Oleviste kirik väliselt, võrreldes lääne gootika pitsehitistega. Kuid oma lihtsuses on kirik imposantne. Suuruse ja omapäraga on kirik tähelepanuväärivamaid ehitisi Eestis. Hoone kõik elemendid, kui eelkõige võimas pilvedesse pürgiv kuldse ristiga torn, rõhutavad hoogsat tõusu kõrgustesse. Kanuti gildi hoone (Pikk 20) Mainiti esmakordselt 1326
kuuldule-nähtule-loetule on paljudel meist ka kogemusi. Küllap oleks vaja lausa rõhutada, et kogemus on kvalifikatsiooni oluline, aga mitte küllaldane eeldus. Lisaks teadmistele ja nende kasutamise oskusele on õpetajal vaja rahuldavate tulemuste saavutamiseks veel palju eeldusi, näiteks usku ja usaldust, austust, hoolivust ja armastust... Vaja on mitte ainult veidi orienteerumist ühiskonna- ja kultuuriruumis; vaja on olla ühiskonna- ja kultuuritegelane. Eriala ei õpeta! Õpetab isiksus, kes on adekvaatne, kes käsitleb ennast ja teisi subjektidena, kes eristab suhtlemist kohtlemisest ja kes tegelikult (mitte mängult!) suhtleb nii kolleegide, õpilast kui ka nende vanemate ja vanavanematega. Koolis käimine ei ole raske ei õpetajale ega õpilasele; raskeks läheb siis kui on vaja (kui peab) midagi selgeks saama, valmis saama, teiste käsku (mõttetuid nõudmisi) täitma. Kõik, mis huvitab, ei väsita. Väsitab sundus
rahvusest Moskvast saadud näitlejaharidusega näitleja Eestis), kes esinesid paaris nt etendustes "Desdemona ja Othello", "Lauluisa ja kirjaneitsi" jne. Lauter, hüüdnimega Käsu Ants, lõi teatris distsipliini ja vähendas boheemlaslikku minnalaskmist. Liina Reimann mängis tihti emasid, temast algas Saksamaa samalaadse kombe eeskujul traditsioon pärandada üht sõrmust (mis praegu on vist Ita Everi käes), oli ka esimene Eesti kultuuritegelane, kellele NSVL valitsus 1961. aastal tema surma puhul pärja saatis. Populaarne ooperilaulja ja lavastaja oli Aarne Viisimaa. Tuntud naisnäitlejad veel: Mari Möldre, Marje Parikas. Film Kuni 1937. aastani oli Eestis tummfilm. Eesti dokumentaalfilm (Eesti-film) 1919-1932 1920 loodi Tallinnas filmiühing "Estonia-film" Kõige tähtsamate päevasündmuste jäädvustamine: sõjaväeparaadid, väliskülaliste visiidid Tallinna, diplomaatiliste volikirjade esitamine riigipeale.
1917-novell ,,Saatus" 1920-novell ,,Raskuse vaim" 1915-romaan ,,Felix Ormusson" 1937-romaan ,,Väike Illimar" Teinud palju tõlkeid. A.Kivi ,,Seitse venda" Tolstoi ,,Peeter Esimene" Tsehhovi novellid Põhiosa A-Kalda loomingust Ta on kirjutanud palju reisikirju(Hispaania, P-Aafrika, Norra). Ilukirjandus, Novellid(Popi ja huhuu, Suveöö armastus, Toome helbed). Marginaalid, miniatuurid, monograafia, tõlked. 1949 visati ta kirjanike liidust välja. Aastast 1917 on ta nii hinnatud kultuuritegelane kui ka novellist. Üks kultuurkapitali algatajatest. 1944 kolisid nad Tallinnasse, Nõmmele. Proosa 20. sajandi esimese kümnendi lõpuks kujunes välja uusromantiline proosa. See oli mõjutatud impressionismist ning leidus ka naturalistlikke jooni. Leidus ka psühholoogilist impressionismi, mis andis edasi tegelaste tunde ja meeleoluvarjundeid. Peamised prosaistid olid Tuglas, Tammsaare, Karl Rumor, Aleksander Tassa, August Gailit, Oskar Luts, Jaan Oks.
juunil 1937 Vabadussõja mälestussammas, "Vabaduse Jaan", mille autoriks oli skulptor August Vomm. Sammas kisti maha 18. juunil 1941, taasavati 12. juulil 1942 ning lõhuti 1948. a. kevadel. Ennistatud mälestussammas avati 24. juunil 1990. Aleviku serval asub surnuaed vana kabeli ja gootistiilse väravaga. Siin puhkavad Tarvastu köster-koolijuhataja Peeter Koroll, muusikategelaste Aino ja Jaan Tamme vanemad Tõnis ja Mari, arst ja luuletaja Andres Alver, kooliõpetaja ja kultuuritegelane Martin Vares, maadleja Martin Klein, kirikuõpetaja Harri Haamer jt. Vana-Võidu Teateid Vana-Võidu mõisast on aastast 1507, hilisklassitsistlikus stiilis mõisahoone ehitati 19. sajandil. Pikka aega kuulus mõis v. Strykidele. Vana-Võidu põllutöökool loodi 1923. a. ning põllumajanduskool on mõisas tegutsenud aastaid. Vana-Võidul asub omal ajal väga tuntud 4,75 km pikkune motoringrada, kus avavõistlused peeti 1964. aastal. Tänassilma kirik
15 Kasvataja Lastekodus on ta süsteemi kujundav element, aktiivne alge, kes kannab nii juriidilist kui ka moraalset vastutust kõigi nende detailide eest, millest sõltub tema hoolde usaldatud laste heaolu ja areng. Kasvataja on isiksus kõigi oma vooruste ja puudustega. Kasvataja on roll,mille tähendus ilmneb suhtlemisel nendega, kes on teistes rollides nii lastekodus kui ka väljaspool lastekodu. Kasvataja on ühiskonna- ja kultuuritegelane, kes osaleb arutlustes ja otsustustes, mis ei puuduta ainult lastekodu, vaid ka ühiskonna- ja kultuurielu. Kasvataja on hea inimene, selline, keda ei saa välja õpetada ega kasvatada; nagu ka usku või armastust. Hea inimene kujuneb kutsumuse toel ja elab ka oma elu kutsumusest jõudu ammutades (Vooglaid 1999). Ülo Vooglaid peab kasvatajat heaks inimeseks, kuid autori arvates jääb neid häid inimesi aina vähemaks, sest hooldajatel on omad eelarvamused laste suhtes. Eelarvamused
Karotamm märklauaks 1954 koguni 63,6%.sai 1940. aasta püüdis olla teatud määral puhver Moskva nõudmiste “rahvavalitsuse” ’ Eestimaa välisminister, Kommunistliksilmapaistev Partei oli väga kultuuritegelane mehelik. 1951 olidjaliikmete ja käskude suhtes, aga teda süüdistati vigades, Ülemnõukogu arvust 77% meesterahvad. 1946 Presiidiumi oli mida keskkomitee
...................................................................................... 31 4 Sissejuhatus Carl Robert Jakobson sündis Tartus 14.(26)juulil 1841. a. ning suri 19. märtsil 1882. aastal Kurgjal. Ta on võitnud endale püsiva koha eesti rahva ajaloos kui äärmiselt mitmekülgne ja laia haardega ühiskonna-ja kultuuritegelane. Publitsist-poliitik, pedagoog, kooliraamatute autor, kirjanik, põllumajanduse teoreetik need oleksid ehk tähtsamad alad, kus ta suutis paljugi tähelepanuväärset korda saata. CRJ oli oma oludes väljapaistvalt julge võitleja võrdsuse ja rahvusliku vabanemise eest, ta suutis inimesi laialt kaasa tõmmata ülddemokraatlikku liikumisse. Minu referaat keskendubki CRJ-i elule ning tema tegevusele, mille kirjutamiseks kasutasin ma põhiliselt Rudolf Põldmäe koostatuid raamatuid.
Ülevus on sajandivahetuse mõiste. Ülev on loodus, suurkujud jt. Tekstidesse ilmub andekas kangelane, üksik võitleja (Goethe on selle võitluse lootusetust ka väljendanud). Tormil ja tungil oli lisaks veel usulis-müstiline ja pietistlik suund. Liikmeid oli palju. Johann Gottfried Herder (1744-1803) aktuaalne tänapäevani, tähtis ka Eestile, 7 eestikeelset rahvalaulu tema rahvalaulude kogumikus. Teine tegelane on Klinger, kultuuritegelane ja kirjamees, Tartu Ülikooli raamatukogu kuraator, seotud Tartu Ülikooliga. Herder oli kogu selle liikumise juht, tema õpilaseks omakorda oli Goethe, kes 70ndatel paljuski järgis tema õpetusi, 90ndatel aga oli osaline Weimari klassitsismi loomises. Tormi ja tungi ei saagi pidada väga isoleeritult ainult Saksa liikumiseks, mis on seotud sentimentalismiga. Saksamaa oludes on oluline Prantsuse revolutsiooni vastukaja, eelnähtused, järellainetus. Kriitika ratsionaalse maailmapildi vastu
Tartu: Ilmamaa, lk 15–23. Kant, Edgar 1999b. Organiseeritud kodu-uurimise esimene aastakümme. – Linnad ja maastikud. Koost. Ott Kurs. Tartu: Ilmamaa, lk 416–429. Kepp, Õnne 1999. Mets ja metsamõte klassikalises eesti lüürikas. Allikad, liigitus, isikupära. – Mis on see ise? Tekst, tagapõhi, isikupära. Collegium litte- rarum 11. Toim. Maie Kalda, Õnne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 345–369. Laigna, Karl 1959. Juhan Kunder, mitmekülgne kultuuritegelane. Lühimonograa- fia. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Lehari, Kaia 1997. Ruum. Keskkond. Koht. Eesti Kunstiakadeemia toimetised 5. Toim. Vappu Vabar. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Loorits Oskar 1951. Eestluse elujõud. Iseseisvuslaste kirjavara 5. Stockholm: Tõr- vik. Loorits, Oskar 1990 [1932]. Eesti rahvausundi maailmavaade. Tallinn: Perioodika. Eesti looduskirjanduse lugu 267 Lyon, Thomas J. 1996. A taxonomy of nature writing
02.1962). 3 See oli sündmus, kus korraldajad unustasid lubatud peoõhtu ära ja inimesed pidid esinejaid kaua ootama. Lõpuks esitati kava süsteemitult ja publik oli pettunud. 53. Jõgeva rajoonis Tormas loodi esimene puhkpilliorkester 1848. aastal C. R. .Jakobsoni venna poolt (Paas: 1960). Puhkpilliorkestri asutaja Adam Jakobsoni vend, Carl Robert Jakobson, kes pärast Adamit jätkas orkestri juhatamist, on tähtis kultuuritegelane. Ta avaldas ajalehe ,,Sakala", mis oli üks esimesi ajalehti Eesti ajaloos. Selle lehe algus oli raske, sest sakslased olid vastu, kuid jäi siiski püsima. Pärast Carl Roberti surma lehe juhtpositsioon kadus, kuid samanimelist lehte loetakse siiani Viljandimaa kodudes. Torma on rikka kultuurilise ja vaimse pärandiga vald. Tormat nimetatakse juba 1212. aastal ja seal on arvukaid arheoloogiamälestisi. 17. sajandil nimetati Torma kihelkonnaks. See
Gustav III Reformid ja tegevus · 1. Õigusreformid: keelustas piinamise ja muutis karistusi mõõdukamateks (Rootsis oli juba vanast ajast kohtuvõim sõltumatus · 1789 andis talupoegadele oma privileegid: said osta maksuvõlgade tõttu kaotatud talumaa tagasi ja garanteeriti , et maksuvõlgade tõttu talumaa ei muutu riigimaaks ja õigus osta endale mõisamaad (NB! Talurahvas oli vaba) · 3. Aktiivne kultuuritegelane: ooper,teater. · 4. Laiendas võõrausuliste (nt. juutide) õigusi: Luterlastel pole usuvabadust Gustav III · Ka tema reformid ületasid taluvusläve: Rootsi kõrgaadel kaotas positsioone ja teised seisused võitsid. · Tulemus: Aadliopositsioon ja kuninga mõrvamine 1792 · GIII ebaõnnestunud välispoliitika lisas aadli rahulolematust. 5. Venemaa keisrinna Katariina II Suur (1762-96) · Sündis Saksamaal 1729 ja oli phe väikevürsti tütar (G III nõbu)
Sellel kultuuriväljal, kus kokkulepe tekib sünnib on väärtuse skaala teiste väljadega (majandus väärtuslikum on see mis rohkem maksab, poliitika millel rohkem võimu, teostada) täiesti ümber pööratud. Kultuuriväljal oma väärtusega on pigem vastupidine. · Kultuuri välja väärtusskaala on ümber pööratud Korralikul luuletajal on tingimata tuberkuloos ja sureb vara, korralik kultuuritegelane elab katusekambris ja on võlgades, sööb mida tuttavad välja teevad ning selle kaudu on kindlustatud, et tegemist on huvitava ja olulise kunstniku, luuletajaga. Hukka on mõistetud bestsellerite autorid, populaarkulutuuri maitsega kaasaminejad sest tõsiväärtuslik kultuur sünnib nii, et ta majanduslikest ja poliitilitest reaaliatest ei hooli. Sellel kultuuriväljal tehakse kokkuleppe, millised tekstid saavad tõelise väärtustamise omaseks ja millised mitte.
annaabi.ee 
