Karl August Hermann (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Karl August Hermann

KARL AUGUST HERMANN(1851-1909) Karl August Hermann sündis 23. septembril 1851. aastal Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Tema lapsepõlv möödus väga rasketes majanduslikes tingimustes. Õppimine algul Anikvere külakoolis ja hiljem Põltsamaa kihelkonnakoolis vaheldus kingsepa ja rätsepa õpipoisi ameti ning karjaskäimisega. Kihelkonnakoolis puutus ta kokku muusikaga, mis jäi tema armastatuimaks alaks elu lõpuni. K. A .Hermann laulis ka Martin Vilbergi kooris. Samal ajal mängis ta kooli puhkpilliorkestris. 1867. a. lõpetas K

Muusikaajalugu

8

doc

Muusika arvestus

Koidula tekstidele ja tuginevad soome rahvaviisidel. Laulud kõlasid esimesel üldlaulupeol 1869 a. ALEKSANDER EDUARD THOMSON- 1845 ­ 1917 Helilooja ja pedagoog Elas ja töötas enamiku oma elust Peterhofis, hiljem Peterburis Tema ligi 70-st laulust on säilinud umbes pooled. Teeb rahvaviisitöötlusi Tema loomingus domineerib armastus- ja looduslaulutemaatika. " Ketra, Liisu", " Kannel", " Laula, laula suukene" FRIEDRICH AUGUST SAEBELMANN- 1851 ­ 1911 Helilooja, koorijuht, pedagoog, pianist ja organist Sai muusikupisiku oma vanemalt vennalt Aleksander Saebelmannilt (Kunileid) Tema loomingust on säilinud paarkümmend koorilaulu, tuntuim neist " Kaunimad laulud" On loonud ka soololaule Kuulamiskava: " Kaunimad laulud" KARL AUGUST HERMANN- 1851 ­ 1909 Mitmekülgne muusikategelane, ajakirjanik, keeleteadlane ­ 19.sajandi rahvusliku kultuurielu juhtfiguur.

Muusika

7

pptx

Karl-August Hermann

õpipoisi ameti ning karjaskäimisega. Kihelkonnakoolis puutus ta kokku muusikaga, mis jäi tema armastatuimaks alaks elu lõpuni. Laulis kohalikus laulukooris ja mängis ka kooli puhkpilliorkestris. 19. saj viimastel aastakümnetel oli tihedalt seotud kultuuri- ning ühiskondliku eluga Eestis. Muusika, poliitika, ajaloo, keele, kooli, kirjanduse ja ajakirjanduse küsimused- igal alal on ta jätnud jälje, mille sügavus sõltub ajastu ühiskondlikest tingimustest. 1867. a. lõpetas Hermann kihelkonnakooli ja sai samasse abiõpetaja koha. 1868. a. sooritas ta vallakooliõpetaja ja aasta hiljem Tallinnas elementaarkooliõpetaja eksamid. 1869. a. õnnestus K. A. Hermannil viibida Tartus I üldlaulupeol. Noorukipõlves oli K. A. Hermannil kindel kavatsus pühenduda muusikale, nüüd andis lõpliku tõuke selleks üldlaulupidu. 1871. a. õnnestus Hermannil saada kooliõpetaja koht Peterburis. Seal läks ta kõigepealt konservatooriumi direktori Anton

Muusika

2

doc

Nimetu

F.Saebelmann- koorilaulud, mõni soolulaul, lüürilis-romantiline, ei kasutanud otseselt rahvaviise ,,Kaunimad laulud", ,,Ellerhein". A.Thomson- umb 70 laulu, rahvaviisiseaded, armastus ja loodustemaatika ,,Kannel", ,,Laula, laula, suukene". K.A.Hermann- väga produktiivne umb 1000 teost, enamik koorilaulud, liedertafelik laul, lauleldus ,,Uku ja Vanemuine e eesti jumalad ja rahvad" -> ,,Kungla rahvas", ,,Mingem üles mägedele", ,,Oh, laula ja hõiska". Kogus rahvaviise. 6. Karl August Hermann(1851-1909 ) kultuuritegelane, ajakirjanik (Eesti Postimees, Laulu ja mängu leht) , keeleteadlane (Eesti keele grammatika, Eesti keele lauseõpetus ), kirjastaja ( koorikogumikud Eesti Kannel, Koori ja Kooli kannel, Kodumaa laulja ) kirjanik, luuletaja, lektor, helilooja (Mingem üles mägedele, Oh laula ja hõiska, Isamaa mälestus), koorijuht. Tema koostas esimesena Eesti kirjanduse ajaloo ja alustas eesti esimest entsüklopeediat, algatas rahvaviiside kogumise

Muusikaajalugu

8

pptx

Karl August Hermann

1874­1878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, 1878­1880 Leipzigis võrdlevat keeleteadus 1882 sai temast Eesti Postimehe toimetaja. 1885­1898 andis ta välja ajakirja Laulu ja mänguleht, mis 1898­1899 ilmus Rahva Lõbulehe nime all. Ta tegutses ka mitmetes eesti seltsides, ka Aleksandrikooli komiteedes ning toetas üldse aktiivselt rahvuslikku liikumist. 1891. aastal muutis ta Postimehe nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. 1889. aastast oli Hermann ka Tartu Ülikoolis eesti keele lektor.  MUUSIKA edendaja Kuni 19. sajandi lõpuni oli Hermann Eesti muusikaelu organisaator number üks, sealhulgas ka üks laulupidude korraldajaid (II, IV, V ja VI laulupeo üldjuht). Üle kümne aasta (1885­1898) andis ta välja eesti esimest muusika kuukirja "Laulu ja mängu leht" (koos noodilisaga), avaldas koorilaulukogumikud "Eesti Kannel" (I 1875, II 1883, III 1884), "Laulukaja",

Muusikaajalugu

1

docx

Isikud Eesti muusikas

Aleksander Saebelmann (Kunileid) (vanem lend) ­ helilooja, koorijuht, organist, I üldlaulupeo dirigent / I üldlaulupeo 2 eesti keelset laulu Sind surmani, Mu isamaa on minu arm (Koidula tekst) / esimeste eesti koori- ja soololaulude autor eesti rahvusliku muusika rajaja; Friedrich Saebelmann (noorem vend) ­ helilooja,pedagoog, koorijuht / Kaunimad laulud, Ellerhein, Lilleke / muusikaõpetaja ja koorijuht Paistus, esimesed klaveri-, oreli- ja tsellosolistina; Karl August Hermann ­ keeleteadlane, kirjanik, helilooja TÜ eesti keele lektor / Uku ja Vanemuine, Mingem üles mägedele, Isamaa mälestus I eesti entsüklopeedia koostamise alustaja / eestikeelse muusikaalase terminoloogia aluspanija, eesti muusika arendamine ja propageerimine, II üldlaulupeo üldjuht;

Muusika

3

doc

Tähtsamad ärkamisaja tegelased

tüübid ja olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele. David Otto Wirkhaus - eesti seltsiliikumistegelane ja muusik. Ta oli David Wirkhausi poeg.Wirkhaus tegutses "Vanemuise" seltsis, Tartu Eesti Põllumeeste Seltsis, Aleksandrikooli liikumises ning juhatas Väägvere pasunakoori ning üldlaulupidude pasunakoore. Miina Härma - eesti helilooja, koorijuht ja organist. Ta oli eesti esimene professionaalne naishelilooja. 15- aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all. Aastal 1903 siirdus Miina Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Kroonlinnast lahkus ta 1915. aastal, sest Esimese maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel linnas viibida. 1917. aastal sai muusikaõpetaja koha Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis (praegu kannab nime Miina Härma Gümnaasium). Ta töötas seal elu lõpuni. Oma 60-aastase loomeperioodi jooksul kirjutas ta üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini.

Ajalugu

13

ppt

Esimesed rahvuslikud heliloojad

Esimesed rahvuslikud heliloojad · II üldlaulupidu 1879 Tartus · Üldjuht Karl August Hermann · lauljaid 1070 ja mängijaid 202 · Terav konflikt repertuaari osas (Jannsen ­ Kreutzwald, Jakobson) · et pidu ei tuleks "...meie häbiks üks saksa laulupidu eesti keeles"; Jakobson nõudis, et vähemalt pooled laulud kavast oleksid eesti laulud. · III üldlaulupidu 1880 Tallinnas · Osalesid Põhja-Eesti koorid; 684 lauljat ja 98 mängijat · Üldjuhid Johannes Kappel, David Otto Wirkhaus · Laulupeod innustasid eestlasi laule kirjutama ja neid avaldama

Muusika

Meedia

Kommentaarid (0)