1. Millist mõistet on iseloomustatud. Kirjuta täht+ mõiste. a. 1919. aastal Asutava Kogu poolt vastu võetud maaseaduse tulemusena loodud uued talud. Asundustalud b. Valitsusjuht EV I põhiseaduse järgi, kes täitis ka riigipea esindusülesandeid. President c. Periood Eesti ajaloos, mil parlament oli laiali saadetud, kehtis tsensuur. Autoritaarne Eesti d. Rahvuste omavalitsusõigus kultuurilistes küsimustes. e. Liit, mida püüti luua 1920. Aastail Poola, Soome, Eesti, Läti ja Leedu vahel. Balti liit f. Organisatsioon, mis ühendas Vabadussõja veterane, keelustati 1934. aastal. Eesti vabadussõdalaste liit (Vapsid) 2. Täida tabel EV põhiseaduste kohta 1920.-1939. Kasuta teatmeteoseid või interneti abi. I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus
See nimetus viitab lahtiütlemisele klassikalisest empirismist ja induktsionismist. Popper ründas viimast ägedalt, osutades sellele, et teaduslikud teooriad on loomult universaalsed ning neid saab kontrollida ainult kaudselt, nendest tulenevate järelduste kaudu. Samuti pidas ta teaduslikke teooriaid ja inimteadmisi üldse oletuslikeks ja hüpoteetilisteks. Need pärinevad loovast kujutlusvõimest, mille abil inimesed lahendavad konkreetsetes ajaloolistes ja kultuurilistes tingimustes tekkinud probleeme. Ükskõik kui suur arv katsetulemusi ei saa teooriat kinnitada, kuid üksainus vastunäide on otsustav, näidates, et teooria, millest järeldus, mille vastunäide kummutab, saadi, on väär. Popperi teadusfilosoofia rõhutab põhimõttelist erinevust verifikatsiooni ja falsifikatsiooni vahel. Lahendusena demarkatsiooniprobleemile pidas ta väidete ja teooriate teaduslikkuse kriteeriumiks nende falsifitseeritavust
Teised usundid on asutatud ning seotud ajalooliste sündmuste ja tegelastega. Mõned neist on jäänud rahvagrupi usundiks, kuid mõni on ületanud kultuurilised piirid. Aafrikas ja Vaikse ookeani saartel leiab mitmeid etnilisi usundeid, ka judaismi ja Jaapani sintoismi võib pidada etniliseks. Kosmopoliitsemad on islam ja ristiusk, mida kohtab ühes või teises vormis pea kogu maailmas. Kõiki neid usundeid ühendab aga see, et muutuvates geograafi- listes, ajalistes ja kultuurilistes oludes on need (või arusaam neist) ka ise suuremal või vähemal määral pidevas muutumises. Religioonid maailmakaardil Maailmareligioonide kaarti pole lihtne koostada. Selles toos tuleb ette mitmeid tõlgenduslikke ning statistilisi probleeme. Kõikides riikides ei peeta statistikat täpselt ja erapooletult. Samuti ei pea inimesed ennast selgelt ühe religiooni liikmeks. Jaapanis on näiteks tavaline, et inimene on ühtaegu sintoist ja budist abiellub shint, maetakse aga budistlike
21. Kirjuta tegevus a) Riigi ringhääling raadio b) Eesti Kultuurfilm dokumentaal filmid 22. Leia paarid a) Ernst Öpik astronoom b) Paul Kodermann -põlevkivi keemik c) A. H. Tammsaare kirjanik d) Marie Under luuletaja e) Eduard Viiralt kuntsnik f) Kristjan Palusalu maadleja g) Paul Keres maletaja' 23. Kultuuri autonoomia rahvuste ov õigus kultuurilistes küsimustes Asundustalud 20'date maareformi tulemusel loodud uued talud I PS II PS III PS Vastuvõtmise või jõustumine 1920 1934 1938 Seadusandlikku kogu nim Riigikogu Riigikogu Riigi nõukogu/Volikogu Täidesaatva kogu nim Valitsus Valitsus Valitsus
Kõrgema staatusega laste testide tulemused olid paremad. Uurijate sõnul leiab aset kultuurilise kapitali efekt, mille kohaselt toimub kultuuriline reproduktsioon – kultuuriline kapital antakse edasi põlvest põlve. Osa efektist on seletatav ka kultuurilise mobiilsusega mil keskkonnas kasvamine toob kaasa sellesse sulandumise ning ülespoole liikumise. Töölisklassist päritolu puhul ilmnes positiivne seos varases eas kõrge staatusega kultuurilistes tegevuses osalemise ja hilisema staatuse tõusu vahel. Uurijad järeldasid, et kui lastele teatud staatust eksponeerida hakkavad nad seda ihaldama ning soovitud suunas liikuma. Lisaks leiti, et võrreldes töölisklassiga saavutavad keskklassi lapsed suurema tõenäosusega kõrghariduse juhul kui nende vanemad seda soovivad. Ühes teises uuringus (Harding 2011) seletati akadeemilise edu ja päritolu seost kasvukeskkonna mõjuga läbi kultuurilise modelleerimise teooria
ning organisatsiooni tasakaalu säilitada, selleks, et firma töötaks ikka eesmärgi nimel ega kalduks kõrvale. Peab seisma silmitsi erinevate vastuoludega ja konfliktidega ning käituma just nii, et ettevõtte suudab need ületada ja püüelda edasi oma eesmärgi nimel. Kindlasti ei tööta ka üks organisatsioon ilma ühtse meeskonnata, kes kõik töötavad sama eesmärgi nimel. Kui igaüks mõtleks ainult endale, laguneks kõik kohe laiali. Erinevates kultuurilistes keskondades leidub ka organisatsioone, millel on ühiseid jooni üsna vähe. Nii tekivad ka kõige kergemini üksteisega vastanduvad ettevõtted, kes töötavad erinevatel eesmärkidel. Mõnel puhul ongi ettevõtte eesmärgiks just teist hävitada. Üldjuhul ei ole sellises olukorras häid tagajärgi oodata, halvimal juhul on nendeks hoopiski sõjad. Nagu juhtus ka I ja II maailmasõja ajal ühe poole eesmärgiks on teist poolt lõplikult hävitada ja vallutada.
elus; Kultuurvõõrastumine, raskendatud suhtumine erinevate inimeste vahel (rass, keel, vanus, sugu jne.) Eksisteerivad ka segatud ja ülemineku sotsiaalse võõrastumise liigid, mis võivad sisaldada teiste liikide tunnuseid võik kõk liigid üheskoos. Madanipour diagnosteerib sotsiaalse võõrastumise, mis ilmub kohalikul tasemel. Näiteks: elamu majandus võib produtseerida ja tugevdada võõrastumist majanduslikes, poliitilistes ja kultuurilistes vormides, jagab linna rajoonideks. Sotsioruumiline segregeerimine säilib, sest kinnisvara turg juhatab territooriumi, kuidas see kasutatakse ja vahetataske. 3. Johnson Glover «Understanding Urban Public Space in a Leisure Context» Eksisteerib palju avalike kohta linnas: parkid, linnapiirkonnad, muruplatsid, aiad, mänguväljakud, kaubanduskeskused, kõnniteed, tänavad jne. Enamus neist on meelelahutus iseloomuga
valitsust). II Põhiseadus kehtestas ka laialdased kodanikuõigused: 1. Kodanike võrdsus seaduse ees 2. Isiku- ja varapuutumatus 3. Õigus eraomandusele 4. Usu-, sõna- ja südametunnistusevabadus 5. Ühinemis, koosoleku ja streigivabadus III Eesti Vabariigi põhiseadus ja vähemusrahvused Suurematele vähemusrahvuste kogukondadele ( vene, saksa, rootsi, juudi) anti kultuurautonoomia – õigus enesemääramisele kultuurilistes küsimustes. IV Majandus 1920. aastatel Enne iseseisvumist oli Eesti majandus (ka mõisamajandus) suunatud idaturu vajadustele. Iseseisva Eesti tähtsaim ülesanne oli iganenud mõisamajanduse asendamine talumajandusega. Selleks viidi vastavalt seadustele läbi maareform. 1. Maareform 1920.aastatel Riigistati mõisnike maad, põllutehnika ja loomad Maad jagati soovijatrele asundustaludena
majandustegevuste säästev arendamine. Põhilised merega seotud tegevusalad on laevaehitus ja laevandus, sadamates toimuv tegevus ja kalandus, aga ka avamere energiasektor ning ranniku- ja mereturismi sektor annavad suurt tulu. Meresadamad ja laevandus võimaldavad kasu saada rahvusvahelise kaubanduse kiirest kasvust. Sama suure tähtsusega on merede kasutamisvõimalused mitmesugustes vaba aja veetmisega seotud, esteetilistes ja kultuurilistes tegevusvaldkondades ning nende pakutavad ökosüsteemi teenused. Et kõnealused majandusharud oleksid konkurentsivõimelised, tuleb tagada tõeliselt säästev merekeskkonna kasutamine. Rannikualade kasvav kaitsetus, üha tihenev liiklus rannikuvetes, merekeskkonna seisundi jätkuv halvenemine tähendavad seda, et peame oma merele rohkem tähelepanu pöörama. Meretransport on rahvusvahelise ja sisekaubanduse jaoks eluliselt tähtis ning kujutab endast merendusklastri selgroogu
SISSEJUHATUS Iga ettevõte on üldjuhul rajatud siiski kasumi saamise eesmärgil. Erinevate juhtimisteooriate kasulikkuse ja sobivuse hindamine on olnud väga pikka aega ühiskonnas äärmiselt aktuaalne teema. Väga paljud teadlased maailma eri paikadest on käsitlenud juba olemasolevaid teooriaid ja kaasajastanud ning kohaldanud neid vastavalt hetkelisele ühiskonna seisundile ning enese tõekspidamistele. Erinevates kultuurilistes keskkondades on hinnangud teooriate sobilikkuse kohta kohati üsnagi erinevad. Jaapanit USA-ga võrreldes on üks parimaid näiteid erinevate teooriate sobilikkusest, millest põhjalikumat ülevaadet annab William Ouch oma uuringute tulemustes. Ühe teooria puhul ebaõnnestudes ollakse üsnagi aldid katsetama teisi meetodeid või neid enda vaadetega kohaldama. Nii kujunevad välja uued teooriad, mille üheks väga heaks näiteks saab tuua Z teooria.
Raamatuga The Rules of Sociological Method tõi Durkheim välja sotsioloogilise subjekti olemuse ja sotsioloogilise uurimuse sammud. Sotsioloogilise subjekti all mõtles Durkheim indiviidist väljaspool paiknevaid olusid, mis mõjutavad üldiste käitumisreeglitena indiviidi sisemisi piire (Morrison 2006: 185). Seega võtsid struktuurfunktsionalismi metodoloogilised ideed ja nende uurimuslikud vaated fookusesse kriminogeensete hälvete ning ebakõlade otsimise ühiskonna regionaalsetes, kultuurilistes ja demograafilistes struktuurides (Mitendorf 2004: 13). Sotsiaalsed faktid Durkheim laiendas mõistet sotsiaalsed faktid (social facts) e kollektiivne kujutlus ja defineeris mõiste kui välimise sundluse (external coercion) võim indiviidi üle ning kindlate sanktsioonide olemasolu indiviidi püüdluste suhtes seda seatud reeglistikku rikkuda (Morrison 2006: 186). Sotsiaalsed faktid on seega sotsiaalne reaalsus, mida indiviid ühiskonda sündides eest
aastal ÜRO põhikirjaga. Eesti rahvale tagas selle õiguse ennetavalt 1920. aasta 2. veebruari rahuleping Nõukogude Venemaaga. Tartu rahulepingus on rahvaste enesemääramise õigus, kirja pandud lepingulisel tasemel. See annab Tartu rahule maailma-ajaloolise tähenduse. Õigusliku järjepidevuse printsiip. Eesti iseseisvuse taastamine õigusliku järjepidevuse printsiibi alusel Õigusliku järjepidevuse põhimõte on mõiste, mis selgitab aegruumis toimunud järjepidevust kultuurilistes, keelelistes või etnilistes tunnustes. Põhimõte on siduda erinevatel aegadel toimunud sündmused ja tegevused ühte põhilisse konteksti. Eestis on õigusliku järjepidevuse põhimõtet peamiselt kasutatud riigiõiguse kontekstis. Õigusliku järjepidevuse põhimõtet on võimalik kasutada ka näiteks erineva seadusandluse loomisel, võttes uute seaduste aluseks varem loodud seaduseid. Näiteks Eestis võeti 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu
2. paranesid USA(Nixon) suhted NSVL ja Hiinaga 3. masendus Vietnami sõja pärast 4. võidurelvastumise vähendamine HELSINGI LÕPPAKT 1975 Maailmarahu sõlmimimine. Moskva soov oli, et Lääs tunnistaks Ida-Euroopat nii nagu ta on. Moodustati Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisetsioon. Usa soovis, et elu muutuks inimlikuks. 1) tunnistati de facto Euroopat sellisena nagu ta oli. 2) Lepiti kokku teaduslikes ja kultuurilistes koostöös 3) Inimõiguste austamine Tänu sellele oli võimalik hakata kritiseerima olukorda NSVL's Suhted hakkasid jälle jahenema... 1980. aastad Poola kriis 1980-81 Nõukogude Liit oli ateistlik ning alahindas kiriku mõju maailmale. Johannes Paulus II(poolakas, kes oli kogenud nii natse kui ka kommuniste) saamine paavstiks 1979. aastal. Mõjukas okupeeritute eestkõneleja. NSVL'l oli vaja paavst kõrvaldada. 1981
ei ole Sotsiaalne kontroll on oma olemuselt konservatiivne, püüdes olemasolevat sotsiaalset korda konstantne muutumatu iseseisev olemusvorm, vaid sotsiaalselt konstrueeritud nähtus, millel säilitades tagada ühiskonna stabiilsus ja toimimine. Sotsiaalse kontrolli teostamist jagatakse on erinevaid ilmnemisvorme erinevates ajaloolis-kultuurilistes tingimustes. Sama kehtib ka sisemiseks ja väliseks. spordialade puhul, mis on ajaloo sattumuslikud produktid, aeglaselt modifitseeritud selleks, et Hälbimist saab defineerida ainult konformsuse kaudu iga kord, kui mingi grupp kehtestab ära kasutada erilaadseid uuendusi ja vältimaks avastatud puudusi. uue normi, kehtestatakse selle otsusega alati ka hälbiv käitumine.
kohad. 2. Maakasutuse säästlikkust ning selle võimalikku mõju teenuste sätetele, tuleb koguseliselt mõõta 3. Inimesed peavad mõistma väärtusi ning liikumiste kasu lähedal- ning kaugelasuvatele populatsioonidele 4. Lisaks eelolevatele, eeldatakse, et teised muutused on vajalikud valimaks indikaatoreid ning skaalasid, et hinnata muudatusi ÖTde muutusi määramaks ÖTsid erinevates elupaikades, kultuurilistes oludes ning oluliste tulemuste kombineerimiseks. Inimeste heaolul ning eraldistel, kultuurilistel ning toetavatel teenustel on ühised suhted. Sellest tulenevalt pakub ÖT kontseptsioon kasuliku vahendi sidumaks omavahel looduslikud süsteemid ning inimühiskonna. Lapimaa metsades on elatusallikateks looduslikest ressurssidest sõltuvad tegevused ning nimetatud süsteemide omavaheline seotus on paremini näha kui mujal tööstuslikes Kesk-Euroopa riikides.
autonoomsuse saavutamise, initsiatiivi võtmise ja tööalaste eesmärkide püstitamise ning oma ettevõtmiste eest vastutuse võtmise. Erikson rõhutas erinevalt Freudist rohkem sotsiaalsete ja kultuuriliste jõudude osa arengus. Ta pidas isiksuse arengut vormitavaks ning kogu elu jooksul toimuvaks protsessiks, mida mõjutavad nii sõbrad, perekond kui ühiskond. Tema teooriast võib järeldada, et osa isiksuse identiteedi aspekte kujuneb lapseea kogemuste mõjul perekonnas ja teistes kultuurilistes kontekstides, näiteks koolis. Kokkuvõtlikult väitis Erikson, et areng jaguneb arenguastmeteks, kus igal astmel tuleb inimesel läbi teha sotsiaalne konflikt, et jõuda järgmisele astmele. Kontekstualismi arendav Võgotski pidas sotsiaalseid suhteid ja sotsiaalsust aga oluliseks seetõttu, et lapsele midagi õpetades tuleb esmalt tegeleda sotsiaalse tasandiga, kus avalduvad lapse intellektuaalsed protsessid. Alles seejärel on võimalik jõuda psühholoogilisele tasandile.
luuletajaid, fotograafe, filmimehi. Maastiku teaduslikust ja hariduslikust väärtusest saab rääkida juhul, kui maastik sisaldab õppe- ning uurimistööks vajalikku informatsiooni, olles seega teabeallikaks näiteks teaduslike institutsioonide, ülikoolide ja koolide jaoks. Orientatsiooniline ja identiteedi väärtus. Maastik omab orientatsioonilist väärtust siis, kui maastik või selle elemendid on inimeste jaoks looduses teatud orientiiriks. Maastikel on oma kindel koht ka inimeste kultuurilistes tõekspidamistes ja kohatajus, st nad omavad identiteediväärtust. Maastikule antav hinnang sõltub suuresti sellest, kas hindaja tunneb, et maastik on talle mingil moel tähenduslik või mitte. 5. Näited erinevate maakondade väärtuslikest maastikest. Viljandi maakond: Karksi-Nuia ümbrus, Viljandi järv ja lossimäed, Heimtali mõisakompleks, Olustvere mõisakompleksid, Loodi-Paistu-Holstre piirkond, Soomaa.
Tallinna Ülikool Humanitaarteaduste Instituut Jaapani teatri ajalugu Referaat Tallinn 2015 Jaapani teatril on pikk ajalugu seoses traditsioonidega. Teater Jaapanis on üks maailma kõige omapärasemaid teiste teatrite hulgas. Jaapani teatrid on mõjutanud shamanistlikud rituaalid. Näitena võib tuua transiseisundis tantsitud tantse, mis aitas kaasa muutustele Jaapani sotsiaalsetes ja kultuurilistes struktuurides. Jaapanit on algusaegadest saanud mõjutusi Hiinast ja Korest, mis on Jaapani saartele levinud. Eriti on Jaapanit mõjutanud buddism. Samuti Jaapanis monarhia areng on mõjutanud esinemiskunsti seoses festivalidega monarhist keisri auks, mis viis kohalike tantsude sekulaariseerimiseni.Võeti erinevate hõimude parimad esitused Yamato monarhiasse ja seal nad kaotasid oma algse maagilise ning primitiivse tähenduse. Sellega sai
majanduslikud ja sotsiaalsed lõhed. Oluline on ka viimastel aastatel üha ilmsemaks saanud arenguvahede suurenemine riikide vahel. Globaliseerumine toob kaasa erinevate elulaadide tihedama kokkupuute ja paralleelse kooseksisteerimise. Maailmaplaanis hakkavad kauged piirkonnad, protsessid ja inimesed järjest rohkem üksteisest sõltuma. Samas kehtivad kõikvõimalikud arenguvahed ka riikide sees (erinevus sissetulekutes ja kultuurilistes hoiakutes, hariduses jms). (Purju, 2009) Ligi 2/3 maailma kaubandusest kuulub suurkorporatsioonidele. Selline olukord muudab suurfirmade nõudmistega sammupidamise aina keerulisemaks. Väiksemad ettevõtted ei suuda globaalsete hiiglaste mõjuvõimu ja turuülekaalu pärast konkureerida. Firmade ühinemised on viinud suure hulga töökohtade kaotamiseni. Lisaks on hakanud ettevõtted aina rohkem laienema odavama tööjõuga riikidesse. Kindlus tööturul on kõikjal maailmas langemas.
kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks autoritaarne meetod. õiguse allikas- allikad, kust võib leida õigusnorme. rahvaste enesemääramisõigus- rahvuslikku teadvust omava grupi õigus rajada riik ja vabalt valida selle valitsemisvorm. õigusliku järjepidevuse printsiip- ajalooteaduses kasutatav mõiste, mis selgitab aegruumis toimunud järjepidevust kultuurilistes, keelelistes või etnilistes tunnustes. Põhimõte siduda erinevatel aegadel toimunud sündmused ja tegevused ühte põhilisse konteksti. VÕimalik kasutada erineva seadusandluse loomisel, võttes uute seaduste aluseks varem loodud seadused. Õigusharu- õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisis ühiskondlikke suhteid (nt tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus jne)
Sport on sotsiaalne konstruktsioon, suure abstraktsiooniastmega mõiste ning vaatamata sellele, et “spordi“, kui sõna ja tegevuse, algkodu võib dateerida küllaltki täpselt nii ajas kui ruumis Inglismaale, ei oma sport üht unifitseeritud ajalugu. Olulisim ongi mõista, et sport ei oma olemuslikku, eelantud definitsiooni; see ei ole konstantne muutumatu iseseisev olemusvorm, vaid sotsiaalselt konstrueeritud nähtus, millel on erinevaid ilmnemisvorme erinevates ajaloolis-kultuurilistes tingimustes. Sama kehtib ka spordialade puhul, mis on ajaloo sattumuslikud produktid, aeglaselt modifitseeritud selleks, et ära kasutada erilaadseid uuendusi ja vältimaks avastatud puudusi. Spordialade institutsionaliseerimine: Mõistet institutsionaliseeritus on spordis kasutatud viitamaks protsessile, mille abil mitteinstinktlik käitumise laad muutub standardiseerituks või tavapäraseks antud rahvastiku hulgas (Pearson 1976). Iga üksik
5. Vabadussõda - sõda Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 6. Landeswehr -Läti Vabariigi poolt värvatud riigisakslastest (Rauddiviis) ja kohalikest baltisakslastest (Landeswehr) moodustatud üksused. 7. vabadussõjalased -ehk vapsid, nõudsid põhiseaduse muutust. Kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi, kritiseerisid parteide omavahelist poliitilist kemplemist 8. kultuurautonoomia- õigus enesemääramisele kultuurilistes küsimustes 9. asundustalud (Eestis) - 10. inflatsioon -raha väärtuse langus 11. demokraatia -valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus 12. diktatuur -autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel 13. autoritaarne - 14. kapitalism- eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev süsteem 15. kodanlus- ühiskonna jõukad keskklassid; kodanlik- kodanlusele toetuv
See nimetus viitab lahtiütlemisele klassikalisest empirismist ja induktsionismist. Popper ründas viimast ägedalt, osutades sellele, et teaduslikud teooriad on loomult universaalsed ning neid saab kontrollida ainult kaudselt, nendest tulenevate järelduste kaudu. Samuti pidas ta teaduslikke teooriaid ja inimteadmisi üldse oletuslikeks ja hüpoteetilisteks. Need pärinevad loovast kujutlusvõimest, mille abil inimesed lahendavad konkreetsetes ajaloolistes ja kultuurilistes tingimustes tekkinud probleeme. Ükskõik kui suur arv katsetulemusi ei saa teooriat kinnitada, kuid üksainus vastunäide on otsustav, näidates, et teooria, millest järeldus, mille vastunäide kummutab, saadi, on väär. Popperi teadusfilosoofia rõhutab põhimõttelist erinevust verifikatsiooni ja falsifikatsiooni vahel. Lahendusena demarkatsiooniprobleemile pidas ta väidete ja teooriate teaduslikkuse kriteeriumiks nende falsifitseeritavust
teaduseks ning mille alla kuuluvad erisugused koolkonnad ja kontseptsioonid. Samuti, osaliselt süstematiseerimise raskustest tulenevalt, on küsitletav ka teooriate vastavus tegelikkusele, pidades siinkohal silmas praegusel ajal tudengitele õpetatavaid arusaamasid, mis on üldjuhul tsentreeritud industriaalühiskonna ettevõtlusele. Tänapäeval on käsitlusel palju erinevaid kaasaegseid juhtimisteooriaid, mis kõik keskenduvad mingile kindlale eesmärgile ja orienteeritusele. Erinevates kultuurilistes keskkondades on hinnangud teooriate sobilikkuse kohta kohati üsnagi erinevad. Vaatamata sellele on üldise globaliseerumise, rahvuste segunemise tulemusena vaated teataval määral üle maailma ühtsustunud. Kindlate ideede ja vaadetega ettevõtjad rajavad uusi või laiendavad juba olemasolevaid ettevõtteid uutes ühiskondades, nt riikide tasandil, rikastavad kohalikku kultuuri ja toovad endaga kaasa uusi tõekspidamisi ning juhtimiseteooriaid
märksa suuremat ja olulisemat? Infoühiskond ei ole lihtsalt sotsiaalteaduslik või majandusteaduslik kontseptsioon. See mõiste kuulub poliitilisse sõnavarasse ja poliitikute, ajakirjanike ja avalikkuse kõnepruuki ning seetõttu on selle mõistega seotud diskursused ja tähendused hägusad. Vaieldamatult on infoühiskonna mõiste seotud siiski informatsiooni ja teadmiste osatähtsuse suurenemisega sotsiaalsetes, kultuurilistes ja majanduslikes protsessides. Järgnevalt anname ülevaate mõnedest olulisematest infoühiskonna käsitlustest: esmalt tutvustame Daniel Belli kui ühte esimest infoühiskonna teoreetikut, siis anname põgusa ülevaate Manuel Castellsi ideedest. Viimaks anname erinevatest infoühiskonna defineerimise võimalustest ülevaate Frank Websteri kriitikat kasutades. Daniel Bell: Postindustriaalse ühiskonna tulek Daniel Bell eristab raamatus The Coming of Post-Industrial Society (1973)
multikultuursetes ühiskondades ja siirdumisel vähemusrühma liikmena uude dominantkultuuri. Akulturatsioon tähendab vähemusrühma sotsiaalset, kultuurilist, majanduslikku ja poliitilist mugandumist (võõra) dominantkultuuriga. · Sotsialiseerumine on protsess, mille käigus inimesed õpivad teatud ühiskonnale/grupile omaste normide ja väärtuste maailmas mõtlema, tundma ja käituma. Sotsialiseerumine: õpetab, treenib, reguleerib laste ja täiskasvanute käitumist ajalis-kultuurilistes muutuvates suhetes; diferentseeritud vanuse, soo, etniliste gruppide, sotsiaalsete gruppide, usuliste veendumuste, kohalikus ja globaalses kontekstis. - Olulised teised esmatähtsad sotsiaalse maailma vahendajad ja kujundajad; indiviid on mõjutatud oma erinevate rollide, käitumise kujundamisel ja enesehinnangus ,,olulistest teistest". - Üldistatud teine (G.H. Mead) sotsialiseerumisprotsessi käigus võtab indiviid omaks
Kõige raskemini loobuti religioonist. (näiteks 1990-ndatel leiti NY City-st salajasi religioosseid rühmitusi). Franklin Frazier (1968) · Kultuurikontaktid vaatas asja nii, et kultuurimuutused toimuvad läbi kultuurikontaktide ja need toimuvad etapiti erinevates ühiskonnavaldkondades. Esitab muutuste jada, kuidas need muutused üksteisele järgnevad. Esimesena toimuvad muutused eeskätt majanduses, siis järgnevad poliitikas, ühiskonnakorralduses ja lõpevad kultuurilistes väärtustes. John Bodley (1982) · Piiride rikkumine, ülekaalukas sõjajõud ja administratiivsed ümberkorraldused. Tema näeb samuti kultuurimuutusi selles valguses, et normaalses olukorras ükski põlisrahvaste kogukond ei muutu, aga muutused toimuvad euroopaliku või ameerikaliku pealetungi tõttu. Kuidas domineeriv ühiskond peael surub: 3 järku Bodley arust: esimene piiride rikkumine (on mingi tasakaal, aga domineeriv ühiskond
Tundes oma ärivaldkonna vastu ka isiklikku huvi, ei saa ettevõtja ilma töövõimeliste spetsialistide abita hakkama. Riik esineb tööturul töövõime ostjana, täites temale pandud kohustusi, nii võetakse laste kasvatamiseks ja õpetamiseks tööle kasvatajad ja õpetajad, inimeste ravimiseks pakutakse töökohti arstidele, meditsiiniõdedele ja põetajatele, vanade ja erivajadustega inimeste eest hoolitsemiseks palgatakse aga sotsiaaltöötajad. Elu erinevates riigi kultuurilistes ja geograafilistes piirkondades aitavad korraldada ametnikud, kes peavad arvet inimeste ja maade üle, kaitsevad loodust jms. Nii kujuneb töökohtade pakkumine. Paraku ei leia tegelikkuses tuhanded töövõimelised inimesed endale tööd, kuna tööturul, nagu igal muulgi turul, vajab ostja vaid teatud kindlate omadustega kaupa ehk töövõimet. Seda leidmata on tal võimalus kas olemasolevat tööjõudu (teatud võimekusega potensiaalsete
kättesaadavus, valimissüsteemi iseloom, kehtiv poliitiline reziim, tsiviilühiskonna küpsus, traditsioonid. Ajaloolises arengus on kodanike kujunenud sotsiaalsete huvide poliitilised väljundid riigiti erinevad. On riike, kus poliitilise väljundi kujunemisel suuremat osa mänginud poliitilised ideed ja teooriad ning väljundiks on kujunenud poliitilised organisatsioonid (India,Egiptus, Iraan jt.). Teistes riikides on sotsiaalsed huvid leidnud väljundi rohkem mitmesugustes majanduslikes, kultuurilistes jmt. organisatsioonides (Austria, SLV,Rootsi jt.). Ka võivad poliitilised parteid olla sotsiaalsete gruppide huvide väljendajaks erineval määral või väljendada nende huvide eri tahke.On riike, kus kodanike sotsiaalsed ja poliitilised huvid on leidnud väljenduse kompaktselt ainult 2-3 erakonnast koosnevas parteisüsteemis; aga leidub ka neid riike, kus huvid on killunenud 10-15-20 parteisüsteemiks. Poliitiliste huvide eriliik on riiklikud huvid. Nendes väljenduvad küll sotsiaalsete
4) Organisatsioon on professionaalne ja vormilt bürokraatlik 5) Meedia on korraga vaba ja võimutu Meedia peamised tunnused: 1) Meedia toimib avalikus sfääris ja on sellele vastavalt reguleeritud. Avatus kõigile vastuvõtjatele ja saatjatele. Meedia vastutab oma tegevuse eest laiema ühiskonna ees. 2) Publitseerimine ühiskonnaliikmete nimel on meediale kindlustanud suure vabaduse majanduslikes, poliitilistes ja kultuurilistes valdkondades. 3) Kuigi on oluline mõjutaja, puudub meedial ametlik võim. 4) Osalemine meediainstitutsioonis on vabatahtlik ja ilma sotsiaalse kohustuseta. Meedia ja vaba aja vahel tugev seos. 5. Millest sõltub meedia tähtsus ühiskonnas ? Massimeedia teke on seotud paljude paljundamise ja trükitehnika leiutamisega. Massiajaleht on pannud aluse modernse ühiskonna tulekule ja arendanud lugemisoskust. Raamatute ja ajalehtede tekkega oli võimalik rahvusriikide teke
mõttes hea). Moraalsete väärtuste ülimuslikkus, kui tahame olla moraalsed.Moraalsed väärtused reguleerivad inimeste käitumist. Kes väärtustavad moraali, tahavad käituda teatud viisil, olla teatud tüüpi inimesed. 17. Mis seos on väärtustel ja moraalil ? Mida tähendab, et moraalinormid põhinevad väärtustel ? Väärtused on moraali vallas kesksed. Väärtustest võib tuletada printsiibid, mis võivad saada tegevust juhtivateks väärtuste "kehastajateks". Väärtused juurduvad kultuurilistes konstruktides ning nad on aluseks moraaliprintsiipidele, millel põhineb moraaliarutlus. Moraali ettekirjutused puudutavad norme, mis põhinevad väärtustel. Normatiivsed standardid ja käitumist juhtivad normatiivsed reeglid kaitsevad teatud väärtusi. 18. Nimetage moraalseid väärtusi. Vabadus,tarkus, heatahtlikkus, armastus, sõprus,ausus, õnn, privaatsus.Julgus, Usaldusväärsus,Ausus,Lojaalsus,Tolerantsus. Platoni järgi veel ka mehisus,vaprus,mõistlikkus nt. 19
Ühiskond puhastab end roojasusest – juudid saksamaal. Veresüü mis juutidel oli saksa kultuuriruumis. See oli kirurgiline roojasuse eemaldamine. Erakordne detailsus saksa ühiskonnas. Kontrolliti seda, milline saksa rahvuskehand on. Millised piirid sellel on. Võimetus oma keha kontrollida on naiste probleem menstruatsiooni tõttu. Naised on justkui roojased – ei suuda oma keha kontrollida. Naised ei ole puhtad, täisväärtuslikud. Abjektsioon ongi naise olemus. Ka meeste poolt loodud kultuurilistes arusaamades on naiste seostamine abjektiivsega – vedel, vormitu väga levinud. Neitsi Maarja kuju – naine kes on toonud lapse ilmale, aga samal ajal on neitsi, on vabastatud naiselikest – abjektiivsetest joontest. On ilma abjektiivsuseta puhas, pühadus ise, ilma roojasuseta. Naisest öledakse lahti – luuakse pühadus, räpane objekt tõstetakse ilmalikust maailmast välja. Luuakse salapärasus, müstifikatsioon. Umberto Eco „Roosi nimi“. Ihuilu piidub nahaga
- Oluline o õppima tajuma oma kultuuri ja selle eripärasid o suurendada oma teadmisi teistest (ühisosa kontekstis) o õppida analüüsima vääritimõistmisi ja neist õppida o õppida vääritimõistmisi lahendama Tänapäeval interkulturaalne pädevus üks olulisemaid pädevusi. Kuidas läheneda kultuuridevahelisele suhtlemisele? - Enamasti lähenetakse läbi psühholoogia, keskendudes erinevustele kultuurilistes väärtustes - Oht, et teeme rutakaid järeldusi väärtuste kohta - Kultuuridevahelise suhtlemise probleemid on ka keelelised/suhtlemisprobleemid - Tähelepanu peaks pöörama (ka) situatsioonipõhisele keelelisele analüüsile - Interkulturaalne pädevus = paljuski keeleline pädevus, keeleline pädevus = paljuski kultuuriline pädevus - Keeleline/interkulturaalne pädevus passiivne (retseptiivne) ja aktiivne (produktiivne) (nt
mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Saavutusvajadus seostub sooviga teha kõike võimalikult hästi. Emotsioon on subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kognitiivseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Emotsioonide psühhofüsioloogilised käsitlused tegelevad emotsioonide ning kehatalitluse ja närvisüsteemi seostega. Emotsioonide kognitiivsete käsitluste keskmes on emotsioonide ja tunnetuse seosed. Emotsioonide kultuurilistes käsitlustes uuritakse, mis on erinevatel kultuuridel emotsioonide osas sarnane ja mis erinev. Põhiemotsioonid on ühised enamikule inimestele. Need on õnnelikkus, kurbus, üllatus, hirm, viha ja vastikus. Emotsioonide tekkekiiruse, kestuse ja tugevuse alusel eristatakse emotsionaalseid seisundeid. Emotsioonide psühhofüsioloogilised väljendused võivad anda emotsioonidest küllaltki objektiivset teavet, sest nad on tahtele allumutaud
Tihe keel ka keelega mängimine. ei käsitleta enam kui läbipaistvat meediumit mis õigesti tarvitatuna laseb reaalsust (läbi) näha, keelt käsitletakse keeruka ning nüansirikka locusena, kus pannakse kokku `tegelikkus'; keel on tihe, läbipaistmatu, keele paljud tähendusvarjundid ja konnotatiivsed omadused on esmase tähtsusega modernistlikus raskestihaaratavas, keerukas ja mitmekülgses (pluraalses) reaalsuse- tajus ja sellele reaalsusele vastavas kultuurilistes konstruktsioonides. Vormi-eksperimendid. eesmärgiks elu struktuuri, kogemuse ja tajumise esitamine erinevalt eelnevatest normidest, sh. kirjanduslikest normidest; Vorm on oluline ka vormi enese pärast, rõhutamaks kunstilist ja kunstlikku struktuuri (artefact), kunsti kui elust erinevat reaalsust. Modernistid pidasid kunsti elust kõrgemaks ja sellega seoses kirjandusteose vormi sisust olulisemaks või koguni vormi sisuna.
Ka on need alad tihedalt asustatud, kuigi rahvastik paikneb piirkonniti erineva tihedusega. Suurima rahvaarvuga riik on Euroopas Saksamaa (80 miljonit), Balti riikide rahvaarv seevastu aga väike. Ka on Läänemere piirkonna riikides väga erinev majandus- ja keskkonnapoliitika. Ometi on neil palju ühiseid loodusressursse ja veekogusid, millest kõige olulisemaks on Läänemeri. Läänemere-äärsed riigid on ajaloo jooksul olnud tihedates kaubanduslikes ja kultuurilistes sidemetes, see on süvendanud piirkonna igakülgset koostööd ja arengut. Siinsed riigid on alati olnud kaubanduspartnerid, juba alates viikingiaegadest. 13.-17. sajandini valitses Läänemerd Hansa Liit, millest sai tolleaegse Põhja-Euroopa tugevaim majanduslik jõud ning mis kasutas Põhja- ja Läänemerd oma oluliste kaubateedena. Tänapäeval on Läänemere piirkond majanduslikult arenenud ja piirkonda mõjutavad mitmed erinevad inimtegevused
Bourdieu väidab, vaid ühiskond on liikuv, väljad ei ole sulgunud, kunst-kultuur süsteemid on avatud. Kui vaadata ainult klassi, siis alahinnatakse vanust, sugu, rassi. Põhimõtteliselt ei ole siiski tänaseni täiesti selge, kuidas kultuurilist kapitali majanduslikuks muudetakse, sest see sõltub paljudest asjadest. Kõige selge on siiski see viis, mis on hariduse ja kvalifikatsiooni abil riigi poolt monopoliseeritud. Kuigi ka seal on olulisem osa hariduse formaalsusel, mitte kultuurilistes eelistustel või elustiilil. Bourdieu arvates need, kes on juhid, omavad positsiooni, millega kõrvalttulijatel ei ole kerge ühineda, kui nad pole selle sees kasvanud. Riigi roll on kultuuri legitimeerimisel siiski oluline. Näiteks riigi kultuuripoliitika, eriti linnauuendamise poliitika näitab, kuidas kultuurilist kapitali vahetatakse majandusliku kapitali vastu välja: vanade rajoonide uuendamine kultuuriliste tegevuste abil.
annaabi.ee 
