Organisatsioonid ja erinevad kultuurid (0)

Organisatsioonid ja erinevad kultuurid
Erinevaid ettevõtteid ja organisatsioone leidub kõikjal meie ümber – nii nagu on need olemas olnud sada aastat tagasi, on need olemas ka saja aasta pärast. Neid on erinevaid, nii vastastikul koostööl põhinevaid, üksteises konkurente leidvaid ning ka selliseid, mis töötavad üksteise huvidele vastu. Ettevõtteid ja organisatsioone võib leiduda kõikjal ja kõikides valkondades, olgu selleks siis sõjaväed või kunstide valdkond , või hoopiski kodaniku algatusel põhinevad või kogukonnas rajatud.
Mida tähendab üldse organisatsioon ? Organisatsiooniks nimetatakse inimrühma, kes töötab ühise eesmärgi nimel. Olenevalt ette võtest töötatakse kas siis iseendale või hoopis teiste jaoks. Igas organisatsioonis peab olema paigas ka tööjaotus, kes milliseid ülesandeid on kohustatud tegema, ning milline on iga isiku positsioon – organisatsiooni juht, lihttööline.
Selleks, et olla hea juht ettevõttes peaks omandama ka piisavaid oskuseid . Peab oskama planeerida , ümber käia ressurssidega, sest näiteks raha liialt raisates ootab firmat ees pankrot , mida keegi ei tahaks. Head organiseerimis oskust vajab kindlasti üks juhtfiguur ettevõtte eesotsas, ning ka oskust kõike kontrolli all hoida ning organisatsiooni tasakaalu säilitada, selleks, et firma töötaks ikka eesmärgi nimel ega kalduks kõrvale. Peab seisma silmitsi erinevate vastuoludega ja konfliktidega ning käituma just nii, et ettevõtte suudab need ületada ja püüelda edasi oma eesmärgi nimel. Kindlasti ei tööta ka üks organisatsioon ilma ühtse meeskonnata, kes kõik töötavad sama eesmärgi nimel. Kui igaüks mõtleks ainult endale, laguneks kõik kohe laiali.
Erinevates kultuurilistes keskondades leidub ka organisatsioone, millel on ühiseid jooni üsna vähe. Nii tekivad ka kõige kergemini üksteisega vastanduvad ettevõtted, kes töötavad erinevatel eesmärkidel. Mõnel puhul ongi ettevõtte eesmärgiks just teist hävitada. Üldjuhul ei ole sellises olukorras häid tagajärgi oodata, halvimal juhul on nendeks hoopiski sõjad. Nagu juhtus ka I ja II maailmasõja ajal – ühe poole eesmärgiks on teist poolt lõplikult hävitada ja vallutada.
Mida nimetatakse kultuuriks ? Kultuur on nähtamatu, see on eluviis, kuidas käitutakse ning mis on õige ja eetiline ning üdini halb sind ümbritsevad keskkonnas. Seda ei pärandata edasi geneetiliselt, vaid õpitakse elu jooksul. Kultuur on maailma mõistmise ja käsitlemise kokkulepe, millel on omad reeglid. Igal kultuuril on ka keegi suur vaimne juht - Jumal - näiteks kristlased järgivad Jeesus Kristust, kes jagab neile nõu ja õpetusi.
Kristlusele on ka täiesti vastanduv ususuund, mida nimetataks satanismiks. Nagu nimigi ütleb, on selle kultuuri vaimulikuks juhiks Saatan, kes siis ka õpetab ja juhatab oma järglasi. Kuid hoopiski mitte sellisel viisil, nagu kristlus . Jeesus Kristuse õpetuste järgi peab inimene olema hea ja aitama oma ligimest , kuid satanism õpetab inimest olema egoistlik ning uskuma maagiatesse. Seega paralleele tõmmata on raske.
Kahes nii erinevas kultuuris on keeruline leida ühist joont, millele suunata oma organisatsiooni eesmärk, seega leiame ka vähem selliseid ettevõtteid. Pigem antud juhul on inimgruppe, kes püüavadki üksteise eesmärkide vastu töötada ning oma usku võimule tuua. Näiteks võib tuua meie oma Eestist, kus valdav inimesi on ateistlikud ning aeg-ajalt võib ukse taga koputamas kohata erinevaid usulevitajaid. Selline teguviis meile eestlastele üldjuhul ei meeldi ning sealt tekivadki vastuolud eineva kultuuri ja organisatsiooni vahel. Kahe kultuuri suur erinevus võib viia konfliktideni.
Kuid leidub ka ettevõtteid, kus on mitmest erinevast kultuurist pärinevaid isiksusi, kes kõik suudavad omavahel teha koostööd ja töötada ühise eesmärgi nimel. See nõuab kindlasti palju pingutusi , eriti, kui peaks alla surnuma oma maailmavaateid. Ennast ohverdav teguviis, selleks, et jõuda eesmärgini oma töökohal. Kuid, kas see on ikka mõistlik otsus? Omada head ja pikka karjääri ning saavutada oma eesmärk, mis tegelikult ei vasta sisemisele tahtele ja olemusele. Leian, et on vale ja raske saavutada midagi, millesse tegelikult ei usuta. Tuleks jääda siiski enda seisukohtade juurde. Või kui inimene siiski hoolib karjäärist rohkem, kui oma kultuurist, siis tekib küsimus, kui väga ta ikka oma usust ja kultuurist hoolib.
Raskeks muutub ka ettevõtte või organisatsiooni rajamine täiesti uude ja teistsugusesse kultuuriruumi. Muidugi oleneb selle ettevõtte eesmärgist, kas see ühtib sealse usu eesmärgiga või hoopiski vastanub. Sel juhul ongi kaks võimalust – kas on võimalik seal oma ettevõttega läbi lüüa või põrub see kohe läbi. Näiteks plaanides rajada moslemite külla väikest poodi, kus müüaks ristikesi ja Jeesuslapse kujukesi , siis sellel äri ei ole kindlasti pikka tulevikku. Kuid kui müüdavateks esemeteks oleks midagi, mis seondub ja on väga armastatud antud kultuurilised ühiskonnas, siis võib see pood osutuda vägagi edukaks.
Kindlasti tuleks uut ettevõttet planeerides põhjalikult järele mõelda ning kaaluda kõiki erinevaid konflikte ja tagajärgi, mis see endaga kaasa tuua võib, eriti, kui plaanitakse seda rajada täiesti erinevasse keskkonda. Ning ka juhul, kui eesmärgiks on teist hävitada. Tuleb leida kuldne kesktee , kuidas kõik saaksid siin planeedil ilusti ja tülideta hakkama.