Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kultuuridevahelise kommunikatsiooni test". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
viisakus, palav, pädevus, kultuuriga, paus, määratlus, viisakuse, kuulaja, distants, ajakava, esitage, palve, pädevuse, grice, kanooniline, suhtlussituatsioon, saatja, paki, kodeerimine, mudelis, rikast, prototüübid, palavus, chen, dimensiooni, teadvustamata, integratsioon, assimilatsioon, halliday, harris, interaktsiooniline, faatiline, brownSee on inimsuhtluse ja kultuuri koosmäng ja vastasmõju. 4. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja (Rosch)? Mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes (nt prototüüpne lind). Prototüübid on erinevad nii kultuuriti kui ka inimeseti. 5. Esitage lausungi ,,Siin on palav" võimalikke kõneleja-tähendusi (4 kuni 5). 1) Fakti nentimine (,,Siin on palav."). 2) Palve (,,Tehke aken lahti!"). 3) Etteheide (,,Miks pole aken lahti tehtud?", ,,Miks raisatakse kütet?"). 4) Imestus (,,Ma oletasin, et siis on jahe."). 6. Mis on 19. sajandi mõtlejate (nt. Matthew Arnoldi) arvates kultuur ja mis on selle lähenemise probleemid? ,,Kultuur on parim, mida on maailmas mõeldud ja öeldud." (Arnold) Lähenemise probleemid: europotsentristlik (muid kultuure peab küll huvitavateks, kuid mitte
1. teadvustamata pädevuse puudumine 2. teadvustatud pädevuse puudumine 3. teadvustatud pädevus 4. teadvustamata pädevus Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks 10. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). John Berry: akulturatsioonistrateegiad Kas omaenese kultuurilise eripära/identiteedi hoidmine on tähtis? Integratsioon/ Eraldumine Kas domineeriva kultuuriga sidemete hoidmine on tähtis? Assimilatsioon /Marginaliseerumine 11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Hallyday Ideatsiooniline (ligikaudu sama, mis transaktsiooniline) Interpersonaalne (ligikaudu sama, mis interaktsiooniline) (ka faatiline funktsioon) Tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt "kuigi") Harris: väljendatav tähendus on transaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev)
tähtis Dom kult sideme Integratsioon Assimilatsioon hoidmine tähtis Ei ole tähtis Eraldumine Marginaliseerumine 13. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? a. Harris: i. Transaktsiooniline, annab olukordade kohta informatsiooni ii. Interaktsiooniline, peegeldab ja kujundab suhtlejate vahelisi inimsuhteid - nt viisakuse kaudu. Viisakusnormid kultuuriti väga erinevad, kaudsus ja otsesus näiteks otseselt seotud sellega. b. Halliday: i. Ideatsiooniline (ca sama, mis transaktsiooniline) ii. Interpersonaalne (ca sama, mis interaktsiooniline) iii. Tekstuaalne (keele elemendid, mis teksti kujundavad, nt. "kuigi") 14. Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte (lihtsustatud) sõnastus ja Grice'i neli maksiimi. a
5. Mis on mingi mõiste prototüüpne esindaja? (Rosch) mingi mõiste prototüüpne esindaja on see isend/alaliik, mis kerkib inimesele silme ette vastava mõistega kokku puutudes. (ühe kultuuri sees on erinevad prototüübid inimeseti, kuid suuremad erinevused on kultuuride vahel.) 6. Millised võivad olla lausungi ,,Siin on palav" kõneleja-tähendused esimene samm- mitmetähenduslikkuse kõrvaldamine kus on ,,siin" ja mis on ,,palav" (mis ühele palav, see võib teisele külm olla), Toimub nn kontekstuaalse rikastamise tulemusena. Jõutakse lause tähenduseni lausega väljendatud väiteni. 7. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi. Harris: Väljendatav tähendus: 1)transaktsiooniline st olukordade kohta informatsiooni andev 2)interaktsiooniline st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid on kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihdelat
Teadvustamata pädevuse puudumine 2. Teadvustatud pädevuse puudumine 3. Teadvustatud pädevus 4. Teadvustamata pädevus 10. Akulturatsioonistrateegiad John Berry järgi (kaks dimensiooni, vastavalt neli strateegiat). 11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harrise järgi on väljendatav tähendustransaktsiooniline (st olukordade kohta informatsiooni andev) ja interaktsiooniline (st suhtlejate vahelisi inimsuhteid peegeldav ja kujundav, nt viisakuse kaudu, viisakusnormid on kultuuriti erinevad, kaudsus/otsesus on tihedalt seotud viisakusega). Halliday jargi on keele funktsioonid ideatsiooniline (nagu transaktsiooniline), interpersonaalne (nagu interaktsionaalne) ning tekstuaalne (need keele elemendid, mis kujundavad teksti, nt ,,kuigi"). 12. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? Kuidas seletada Grice'i kooperatiivsuspõhimõtte mittejärgimist? (Kooporatsioonipõhimõte
(Näiteks "tu"/"vous" vastandus, konditsionaalsed küsimused palvete tähenduses) 16. küsimus "Nägu" (face) enesest lugupidamine koos selle tunnustamisega teiste poolt (public self-image). Termin pärineb Erving Goffmanilt · Negatiivne nägu soov olla vaba kohustustest, vabadus tegutseda oma äranägemise järgi · Positiivne nägu soov olla hinnatud, kuuluda sisegruppi 17. küsimus Positiivse viisakuse strateegiaid: · tu ("sina") · naljad · släng ja kõik muud sisegrupi tähistajad · (faatiline kõne) · rõhutatud huvi kuulaja vastu · eesnimeline, diminutiivne pöördumine · komplimendid (sic!) · optimism, jne, jne · mitteverbaalsed: avatud keha, naeratus, avatud zhestikuleerimine, silmside, jutukus, ruumiline lähedus. 18. küsimus Negatiivse viisakuse strateegiaid: · vous · konventsionaalne kaudsus/indirektsus
tähtis Dom kult sideme Integratsioon Assimilatsioon hoidmine tähtis Ei ole tähtis Eraldumine Marginaliseerumine 11. Millised on keele funktsioonid Harrise ja Halliday järgi? Harris: 1)Transaktsiooniline, annab olukordade kohta informatsiooni 2)Interaktsiooniline, peegeldab ja kujundab suhtlejate vahelisi inimsuhteid - nt viisakuse kaudu. Viisakusnormid kultuuriti väga erinevad, kaudsus ja otsesus näiteks otseselt seotud sellega. Halliday: 1)Ideatsiooniline (ca sama, mis transaktsiooniline) 2)Interpersonaalne (ca sama, mis interaktsiooniline) 3)Tekstuaalne (keele elemendid, mis teksti kujundavad, nt. "kuigi") 12. Millised olid viisakusteooriate loomise kaks põhilist ajendit? 1)Kuidas seletada Grice'i põhimõtte mittejärgimist? 2)Kuidas seletada (peaaegu) universaalseid korrapärasusi erinevates keeltes? 13
pausid ülekuulamistel). Võib tähendada nõustumist, kahtlust, tõrjumist jne. Vaikuse mulje võivad tekitada pikemad loomulikud pausid nn kõnevoorude (turns) vahel: A: "......" 1. kõnevoor B: "......" 2. kõnevoor Vestlusanalüüs (Harvey Sacks, Emmanuel Schegloff jt): Ameerikas normaalne "No gap, no overlap". Erandid: suurlinnade juudikogukonnad (Tannen) overlap (samaaegne kõnelemine) võib olla positiivse viisakuse tunnus. Üldiselt aga on overlap pigem teadliku ebaviisakuse tunnus. Kuidas tunda ära, millal A kõnevooru lõpetas? Üks olulisi märke: paus on pikem kui kõnevooru-sisene paus. (Vastavalt turn-taking/switching pause ja in-turn pause). Pausi pikkuse määrab kultuur, erinevused on mõõdetavad mikrosekundites, kuid onolemas. Pikema kõnevooruvahega kultuuri esindaja ootab veel, et olla kindel, et võib kõnelda, lühema
näoilmed. Info edasiandmist ja kohalejõudmist mõjutavad kõik liigutused, näoilmed, zestid,kehahoiak ja ka hingamine. 6. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Liiga palju ja liiga intensiivne suhtlemine muutub müraks.Müra- situatiivsed, semantilised ja füüsilised tegurid, mis takistavad kommunikatsiooni protsessi sujuvat kulgemist. Keskkonna teguritest tingitud müra: Füüsilised takistused halb nähtavus, palav, halb kuuldavus, halb käekiri Situatsioonilised tegurid aeg, ruum, teiste kohalolek Semantiline müra Keelebarjäärid Erinev koodsüsteem Kultuurierinevused Isiksuse tasandi müra: Tervislik seisund väsimus, valud, Asjatundmatus Selektiivsus Isiksuse omadused Staatusevahed Erinevad motiivid, hoiakud, väärtused 7. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel?
2) Kvantiteedimaksiim anna nii palju infot kui tarvis! 3) Relevantsusmaksiim ole asjakohane! 4) Meetodimaksiim ole arusaadav! 1-4 = inimsuhtluse kirjeldus Grice'i järgi. Inimene võib suheldes loota, et teine inimene teeb temaga koostööd. 9 Väga teoreetiline, praktikasse juurutamisel vajab palju täpsustusi. Viisakusprintsiip 1980-ndatest; minapilt e nägu negatiivne ja positiivne viisakus. Inimese sotsiaalne tervik, mitte psühholoogia valdkonda kuuluv. Positiivne nägu tahab olla sõber, kuuluda gruppi; negatiivne nägu tõrjub teisi inimesi. Viisakus vahendite hulk, mille abil suhtleja näitab teadlikkust partneri näost. 12) Sotsiolingvistika. Variatiivsus. Dialekt, sotsiolekt, idiolekt. Suulise ja kirjaliku keele erinevus. Sotsiolingvistika laiemas ja kitsamas mõttes. Sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas. Väga andmetekeskne.
võõrkonsonandid, mis esinevad ainult võõrsõnades. Suus : bilabiaalsed mood kahe huule kokkupuutel m ja p. Dentaalid hammashäälikud. Keele tipp. Alveolaarid keele selg, küljed. Kõrihäälikud h . Moodustusviis: frikatiivid : hõõrdhäälikud : õhuvooluga häälikud Klusiilid ehk sulghäälikud : sulgumine, paus katkestab õhuvoolu Nasaalid ehk ninahäälikud : õhk läbi nina ( m n ) Lareraal ehk külghäälikud : keelega, õhk pääseb völja küljelt ( l ) Tremulant ehk värihäälik : põrisev r ( keeletipp ) Poolvokaal : j ( v ) Heliline häälekurdude vibreerimine ,, Aadama õun" vibreerib. (v, z, m, n, r, e) Heliline m n l r j v
Ole kooperatiivne! 1) Kvaliteedimaksiim anna tõelist informatsiooni! 2) Kvantiteedimaksiim anna nii palju infot kui tarvis! 3) Relevantsusmaksiim ole asjakohane! 4) Meetodimaksiim ole arusaadav! 1-4 = inimsuhtluse kirjeldus Grice'i järgi. Inimene võib suheldes loota, et teine inimene teeb temaga koostööd. Väga teoreetiline, praktikasse juurutamisel vajab palju täpsustusi. Viisakusprintsiip 1980-ndatest; minapilt e nägu negatiivne ja positiivne viisakus. Inimese sotsiaalne tervik, mitte psühholoogia valdkonda kuuluv. Positiivne nägu tahab olla sõber, kuuluda gruppi; negatiivne nägu tõrjub teisi inimesi. Viisakus vahendite hulk, mille abil suhtleja näitab teadlikkust partneri näost. 12) Sotsiolingvistika. Variatiivsus. Dialekt, sotsiolekt, idiolekt. Suulise ja kirjaliku keele erinevus. Sotsiolingvistika laiemas ja kitsamas mõttes. Sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas. Väga andmetekeskne. Vaadeldakse
määramata). Nimisõna fraasi omadus. •Võrdlus e komparatsioon - omadussõnagatekooria, väljendatakse vastandite kaudu. Ilus - kole. •Aeg e tempus on tegusõnakategooria, väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. •Isik e persona nimisõna, ja väljendab tegijat. •Kõneviis e modus on pöördsõna kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ja kuulaja osa teate edastamisel ja suhtluseesmärki. Kindel/kaudne, käskiv/tingiv. Kõneleja ja öeldav omavahel suhtes. •Tegumood e genus on pöördsõna / verbi ? kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga. Aktiiv, passiiv ehk umbisikuline. Personaal/impersonaal. •Laad e aspekt – grammatilise tähenduse rütm, isel tegevust, omadust. Lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne ( hetkeline/kestev) progressiiv ( kestev)
kriitika: 1. paneme tähele, et siin on tegemist kõneleja tingimuste ettedikteerimisega, see koosneb sellest, et allutada kuulajat. 2. mille jaoks seda vaja on? grice ütleb, et saavutamaks eesmärki või panna kuulajat tegema seda, mida kõnelejal on vaja. aga tema strateegiast lähtudes võime sattuda hoopis ebameeldivasse olukorda. ei tohi panna partnerit olukorda, kus ta peab ütlema "ei". Koostöö ja viisakus *Geoffrey Leech täiendas Grice'i põhimõtet viisakuse põhimõttega "Principles of Pragmatics" * viisakuse pm: koosneb ise erinevatest maksiimidest,kuid idee seisneb selles, et kooperatiivsuse pm on vahel vaja ja võimalik rikkuda selleks, et saavutada eesmärki. kui Grice'i pm oli: "Kolm mutrit ruttu siia!" siis Leech'i pm oli: "Palun too kolm mutrit." *kaks erinevat strateegiat: 1. läänelik (euroopalik) strateegia - tuleb nimetada asju oma õigete nimedega. st nii nagu mulle sobib. 2. Kõneaktid (pragmaatika alla ikka) 07
4.1. Register ja selle uurimismeetodid Register (Tiit Hennoste) kesksed situatiivsed faktorid: · Suuline suhtlus / kirjalik suhtlus · Spontaanne tekst / redigeeritud tekst · Argine suhtlus / avalik-institutsionaalne suhtlus · Vahetu suhtlus / vahendatud suhtlus · Dialoog / monoloog · Suhtlejate põhieesmärk: informeerimine / suhtlemine ise (involvement) Suulisus-kirjalikkus: · kõne on tagasikerimatu: kuulaja ei saa kõnet tagasi kerida ja mitu korda kuulata. Kiri on tagasikeritav · kõne on kustutamatu: kõik, mis on välja öeldud, jõuab kuulajani. Kiri on kustutatav, lugejani jõuab ainult lõplik variant · kõne on lineaarne: kuulaja saab teksti sõna sõna järel. Kirja loeb inimene terveid lauseid korraga haarates. · kõne on multimodaalne: pausid, intonatsioon, tempo, häälitsused, zestid, miimika jne. Kirjas multimodaalsus puudub.
Mittepööratav ja mittekorratav. 7. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see, mis saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 8. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kohaneda esinemisstiilis ja sõnumi esitlemisel auditooriumile, esineda võimalikult huvitavalt antud kuulajaskonnale, omada häid ja elulisi näiteid, garanteerida ettekande sujuvus ja sobitumine ettekuulutatud dimensioonidesse. 9. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Visualioseerida enda jaoks sõnumit, panna tähele, omada vajadust antud kommunikatsiooni järgi, tegutseda selle nimel, et ettekandjal ja tal endal oleks mugav antud olukorras olla, rahuldada nii esitaja kui kuulaja vajadusi. 10. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame?Võime töödelda teatud sorti informatsiooni ja filtreerida välja muu. Kahte sorti filtrid- Füsioloogilised e. piiratud võime.
* implikatuuriteooria: kooperatiivsusprintsiip e koostööprintsiip (Grice) o kõnest võib alati järeldada rohkem kui ütleb tema sõna-sõnaline tähendus o eeldus: inimesed teevad suheldes koostööd o kvaliteedimaksiim ,,Räägi tõtt!", eeldatakse et vestluspartner ei valeta o kvantiteedimaksiim ,,Anna piisav hulk infot!", eeldatakse et vestluspartner ei räägi poolt tõde varjates samas kuulaja jaoks olulist infot o relevantsusmaksiim ,,Ole asjakohane!", kuulaja eeldab, et vestluspartner räägib teemakohaselt või annab märku teema vahetusest o meetodimaksiim ,,Ole arusaadav!", eeldatakse, et vestluspartner kasutab kuulaja saaks arusaadavaid termineid o maksiimide rikkumise näide on ironnia (eelkõige kvaliteedimaksiim) * deiksis (indeksikaalsus) nähtus, mille kaudu keeleline väljend on seotud oma
kõva muusika), tehnilised mürad, semantilised mürad (kui me saame asjade tähendusest erinevalt aru. 7.Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on aktiivne tegevus. Kuulates mõtleb inimene ise kaasa, saab aru, salvestab selle mällu ja paneb tähele. Kuulamine on passiivne tegevus. Kuulmisel me teadvustame infot aga ei võta seda vastu, ega töötle. 8.Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Tagasiside kaudu näeme me kuidas kuulaja meie sõnumit vastu võtab ja mõistab. Tagasiside abil saame oma mõtet ümber sõnastada, et see arusaadavam oleks. Tagasiside mõjutab suuresti inimeste vahelist kommunikatsiooni. Tagasiside kaudu saame hinnanguid oma käitumisele, kõnele, ja vastavalt sellele kujundame enda enesehinnangu. 9.Milline on aja roll inimkommunikatsioonis?Inimkommunikatsioon toimub ajas ja ruumis. Aja jooksul tekivad meil arusaamad erinevatest normidest, mis muutuvad
afektide väljendamine peaga sooritatavad (nt. noogutus) kehaasend (staatus, suhtumine teise isikusse) pilk (normid jõllitamine, interaktsioonide reguleerimine, tagasiside monitooring) näoväljendused naeratused paralingvistilised, vokaalsed signaalid Prokseemika - personaalse ja sotsiaalse ruumi kasutamine (isikutevaheline distants) Suhtlejate vaheline füüsiline distants kui omavahelisi suhteid kirjeldav tegur 0 - 45 cm - intiimne tsoon ... -120 cm personaalne tsoon (füüsilise kontakti võimalus väheneb võrreldes esimese tsooniga) ... - 360 cm sotsiaalne tsoon ... - 610 cm avalik tsoon Ruum tingib käitumise. Ruumi kasutamine ning inimeste vahelised suhted. Ruumi 6 dimensiooni (Knapp ja Hall): · formaalsuse määr (nt. rituaalse käitumise nõue)
taskulampi 3. Kord: kõnelemise kord ei ole sama mis asjade kord. 4. Moodus, teguviis: kõige lihtsam asi on tempo; viis peab olema adekvaatne tegevus. Sisaldab ka selgelt rääkimist, nimetame asju nende õigete nimedega. Aga Saussure'i asjadel ei ole õigeid nimesid, nimed on suvalised; tuleb nimetada asju kõige lihtsamalt ja arusaadavamalt, lühemalt. Implikatuur (implikatsioon suurem kui .... siis) see ütluse osa, mida kuulaja peab endas moodustama. Presuppositsioon ütluse eeltingimust, eelütlus = üks ja sama asi ütleja presuppositsioon, kuulaja implikatuur. Jaani tütar naasis Otepäält. Jaanil on tütar. Ta käis Otepääl presuppositsioon seda peab tuletama kuulaja. Iga ütlust võime hinnata sellelt seisukohalt, kas ta vastab tõele või mitte. Vale puhul jääb presuppositsioon samaks õige lausega. Kooperimise juureson miinuseks egotsentrilism. Alguses räägivad inimesed asjadest,
Nimisõna fraasi omadus. · Võrdlus e komparatsioon - omadussõnagatekooria, väljendatakse vastandite kaudu. Ilus - kole. · Aeg e tempus on tegusõnakategooria, väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega või mingi teise tegevusega. · Isik e persona nimisõna, ja väljendab tegijat. · Kõneviis e modus on pöördsõna kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ja kuulaja osa teate edastamisel ja suhtluseesmärki. Kindel/kaudne, käskiv/tingiv. Kõneleja ja öeldav omavahel suhtes. · Tegumood e genus on pöördsõna / verbi ? kategooria, mis näitab tegevussubjekti vahekorda grammatilise subjektiga. Aktiiv, passiiv ehk umbisikuline. Personaal/impersonaal. · Laad e aspekt grammatilise tähenduse rütm, isel tegevust, omadust. Lõpetatud/lõpetamata;
konventsioonil (kokkuleppel). Konventsioonidel põhineb kogu keel sõna tähendus, sõna muutmine, sõnajärg, grammatika elemendid. Tavaliselt on eri keelte konventsioonid erinevad. Konventsioonid on loomult ühiskondlikud ja inimestevahelised. Kood on süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad). Verbaalses suhtluses on koodiks keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne (kõneleja-vastuvõtja, vastuvõtja-kõneleja; kõneleja peab arvestama kuulaja eeldusi ja teadmisi). Keelelise suhtluse tunnus on ka intentsionaalsus, mis põhineb kõneleja kavatsusel saada infot, rääkida endast, mõjutada kuulajat jms. Keelt on võimalik kasutada ka suhtlussituatsioonist sõltumatutel eesmärkidel (loomad ja seadmed reageerivad mingile väliskeskkonna stiimulile või sisemisele situatsioonimuutusele, aga inimesed võivad rääkida ka teistest olenditest, loogilisest ja ebaloogiliselt jms). Inimene
Stiimuli-reaktsiooni mudel Kommunikatsiooniteooria klassikaline mudel on stiimuli-reaktsiooni mudel. Idee pärineb vene psühholoogilt Ivan Pavlovilt, kes koertega katseid tehes avastas, et tema katsealused reageerivad kindlatele signaalidele. Pavlov oletas, et see võib seletada ka inimeste käitumist. Idee korjasid üles Arthur ja Carolin Staats, kes uskusid, et üks ja sama stiimul võib esile kutsuda enam-vähem samasuguse mõju igaühele. Stiimuli-reaktsiooni mudeli järgi saadab kommunikaator välja stiimuli, mis jõuab retsipiendini ja kutsub esile reaktsiooni. Mudel koosneb kolmest elemendist: kommunikaatorist, stiimulist ja retsipiendist. Kommunikaator on suhte algataja; teavet loov, töötlev, levitav inimene või inimrühm. Stiimul on ergutusvahend, ajendav põhjus; psühholoogias mõjur, millele organism reageerib, organismis vastureaktsiooni tekitav ärritaja. Retsipient on sõnumi saaja, vastuvõtja, adressaat. Shanno
KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures. Oluline oskus inimsuhete loomiseks, kompliment sellele, keda kuulatakse. Väga oluline oskus lapsevanemale. Carl Rogus rõhutas kuulamisoskusega seoses kolme partnerisse suhtumise aspekti: · tingimusteta aktsepteerimine · empaatia · sotsiaalne soojus Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: · saada vajalikku infot · nautida seltskonda · mõista kedagi · pakkuda abi ja lohutust Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest: · saada hiljem ise ära kuulatud · vältida tõrjutu seisundisse sattumist · hankida teatud infokilde · näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone · hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi · olla kena inimene · mitte solvata partnerit
(kaheliikmelised), nagu seda on eesti keeles arvu vastandus (ainsus mitmus), või mitmeliikmelised, nagu eesti keele kõneviiside (kindel, käskiv, tingiv jne) opositsioon. Määratlus "markeerimata" võib tähendada kas tunnuse puudumist (nt ainsus, algvõrre, olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses). Sõna määratlusest: paus ja vahe; lahutamatus, üksiesinemine, foneetilised piirid ja semantilise üksuse staatus Sõnade piiride märkimine vs scripta continua Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks. NT: ga, peale, kuna Grammatiline kategooria liikmed · · väljendavad samasse mõistelisse valdkonda (nt AEG) kuuluvaid tähendusi;
Näiteks: ära too mutrite asemele 3 taskulampi 3. Kord: kõnelemise kord ei ole sama mis asjade kord. 4. Moodus, teguviis: kõige lihtsam asi on tempo; viis peab olema adekvaatne tegevus. Sisaldab ka selgelt rääkimist, nimetame asju nende õigete nimedega. Aga Saussure'i asjadel ei ole õigeid nimesid, nimed on suvalised; tuleb nimetada asju kõige lihtsamalt ja arusaadavamalt, lühemalt. Implikatuur (implikatsioon suurem kui .... siis) see ütluse osa, mida kuulaja peab endas moodustama. Presuppositsioon ütluse eeltingimust, eelütlus = üks ja sama asi ütleja presuppositsioon, kuulaja implikatuur. 22 Jaani tütar naasis Otepäält. Jaanil on tütar. Ta käis Otepääl presuppositsioon seda peab tuletama kuulaja. Iga ütlust võime hinnata sellelt seisukohalt, kas ta vastab tõele või mitte. Vale puhul jääb presuppositsioon samaks õige lausega
Öeldakse, et huumor ületab rahvuspiire suurte raskustega, ja mida rohkem ida poole liikuda, seda raskemini. Esiteks on enesemõistetav, et huumorirünnaku objekt pole kuigivõrd võimeline nägema asja naljakat külge. Tõsimeelsed, fakte hindavad sakslased ei naera end sugugi ribadeks, kui kuulevad ameeriklaste Texase tavaliselt liialdusel põhinevaid nalju. Konfutsianistliku ja budistliku tõe, aususe, lahkuse ja viisakuse tähtsustamine elimineerib automaatselt huumori sellised avaldumisvormid nagu sarkasm, satiir, liialdus, paroodia ega leia erilisi väärtusi absurdihuumoris või naljades usu ja rõhutud vähemuste üle. Haiglane või must huumor on Idamaades täiesti vastuvõetamatu. Idamaade huumor on peenetundeline ja peidetud umbmäärasesse noomitusse, mis teeb kuulajast pilkealuse salakavalate, kuid mitte agressiivsete võtetega. Hiinlased on
GS≠TS=PS „Tal on häbi“, „Talle meeldib tantsida“, „Teda huvitab botaanika“, „Tal on see hea raamat“ 3) Eksistentsiaallause – Lause alguses on kohamäärus, lõpus grammatiline subjekt, võib esineda osaalus. GS=TS≠PS „Peenral kasvavad lilled“, „Poisist kasvas mees“, „Väljas sajab vihma“. Esimesel positsioonil on koht, hiljem subjekt. Võimalik, et alus ja öeldis ei ühildu. „Peenral kasvas lilli“ 11. Semantika. Kõneleja ja kuulaja tähendus. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika - keeleteaduse haru, mis uurib keelelisi tähendusi(kõneleja tähendus ja kuulaja tähendus e konkreetne tähendus ja abstraktne tähendus ehk süsteemi tähendus).. Semantika põhimõisteid: (tähendus)väli-sõnaderühm ,mis suurelt osalt oma tähenduselt kattuvad, polüseemia-mitmetähenduslikkus, mille puhul kõik vormid omavahel seotud(nt jooksma-inimene jookseb,vesi jookseb)
Sõnumite ettevalmistamiseks on vaja samuti aega. 10. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see mida saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale, vaatamata kogu mürale. Efektiivne inimkommunikatsioon eeldab ka vastuvõtja õiget tagasidet, st vastuvõtja reaktsioon vastab saatja ootustele. 11. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Sõnum peab olema otsekohene ja aus, ei tohi eeldada, et kuulaja teab, mida rääkija mõtleb või tahab, sõnum peab olema selge, sõnum peab olema sirgjooneline, sõnum peab kuulajat toetama, tuleb valida sobiv vestluspaik, mis on vaikne ega juhi kuulaja tähelepanu eemale, tuleb kanda hoolt, et kehakeel ja sõnum ühilduskid, tuleb vältida ähvardusi, sarkasmi, minevikus tuhnimist ja muid taolisi ebaausaid võtteid. Võib kasutada empaatiat, st näha ja tunda, nagu teine seda teeb. Siis suureneb ka kommunikatsiooni efektiivsus. 12
loodusele ilma inimese kui erilise loomata Võib ka liigitada märgi semiootika Peirce, Sebeok ameerika keelesemiootika /semioloogia/ Saussure, Bahtin keel ja ideoloogia Barthes deskriptiivne /Lotman -- metasemiootika/. Peirce tervikuna. Katse luua abstraktseid teaduskeeli. Hjelmslev kultuurisemiootika Eco /märgiloome, koodid/. Lotman Michel de Certeau. Igapäevased praktikad. I. Tegemiskunstid Ekspert ja filosoof. Ekspert on see, kelles erialane pädevus muutub ühiskondlikuks autoriteediks, filosoofi vahendusel aga saavad lihtsad, igapäevased küsimused kahtluse printsiibiks mõnel tehnilisel väljal. Ekspert kaotab (või teatud moel asendab) filosoofi, kes eile oli universaalsuse spetsialist. Pädevust saab vahetada autoriteedi vastu. Äärmisel juhul jõuab asi nii kaugele, et mida rohkem on eksperdil autoriteeti, seda vähemaks jääb tal pädevust, kuni tema varud ammenduvad ehk teisisõnu,
13. Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus Tähistaja on vorm, mida antakse tähistatavale. Tähistaja on sõna, tähistatav on pilt. Kaksikliigendus: Esimesele liigendusele (tähendus/vorm) lisaks jaguneb sümboli vorm väiksemateks iseseisvateks, omavahel ühendatavateks elementideks ehk foneemideks: h, o, b, u, n, e. See on teine liigendus. 14. Kõnekommunikatsiooni ahel Kõnekommunikatsiooni ahel: Kõneleja mõte kõnesignaal kuulaja mõte Lingvistiline tasand Lingvistiline tasand Mõtte kujunemine Mõtte kujunemine Mõtte keeleline väljendus Mõtte keeleline väljendus Füsioloogiline tasand Füsioloogiline tasand Närviimpulsid Närviimpulsid Kõneorganite tegevus Kuulmisorganite tegevus AKUSTILINE TASAND SÜNTEES ANALÜÜS 15
Koodi all mõeldakse süsteemi, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad). Verbaalses suhtluses on koodiks (mingi) keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Kõneleja->vastuvõtja; Vastuvõtja->kõneleja. Kõnevoolud vahelduvad kuni kõneainet jätkub. Keelelise suhtluse väga tähtis tunnus on intentsionaalsus, mis põhineb kõneleja vajadusel saada infot, suhete loomisel ja kuulaja mõjutamisel. Inimesed on vabad mõistusega agendid, kes otsustavad ise, millal, miks ja millest nad räägivad. Normaalsel inimesel on bioloogiline kaasasündinud keelevõime, mis teeb keel(t)e omandamise võimalikuks. Esimese keele omandamiseks läheb u 3-6 aastat ning lisandub kirjutama õppimine. Teiste loomaliikide suhtluskäitumine on instinktiivne. Keelelise suhtluse eesmärkidest on kõige tavalisem infi vahendamine. Infi all
1. Normaallaused kõik subjektid langevad kokku GS = TS = PS Ta jookseb. Ta on haige. 2. Kogeja-omajalause grammatiline subjekt ei lange tegija ehk kogejaga kokku GS TS =PS Tal on häbi. Talle meeldib tantsida.. 3. Eksistentsiaallause tegija ja grammatiline subjekt langevad kokku, aga ei asu tüüpiliselt lause alguses. GS = TS PS Peenral kasvavad lilled. Väljas sajab vihma. 11. Semantika. Kõneleja ja kuulaja tähendus. Komponent- ja prototüüpanalüüs. SEMANTIKA on tähendusõpetus; niisuguste tähenduste uurimine, mis on keelesüsteemi osa. Tüüpiliselt uurib sõnade tähendusi, aga on olemas ka lausesemantika. Sõnad on keele osa. Skeem näitab, et keel saab tähenduse läbi inimese mõttemaailma meele. Semantiline kolmnurk: tähistatu (mõiste) tähistaja (sõna) referent (entiteet)
annaabi.ee 
