Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kultuur minu elus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
komme, traditsioon, kommete, tunnen, õppinud, viisakus, moodu, andmiseks, valdan, kaheksateist, suhtlen, vanaemaga, käisin, nooremana, jutuks, keeleks, tundnud, emakeel, suuline, najal, kordumist, elukommete, saatmine, filme, öelnud, rõhutanud, teretamine, hakkamine, rahulikult, uskuda, elutut, valetaks, põnev, kattubSissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Ol
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......................................
Küsitlus näitas, et viiendik õpib enam kui 10t. nädalas, teised vähem. Kuulun hetkel selle viiendiku hulka, õpin enamgi sest iga algus on raske ja materjali läbitöötamine võtab aega . „üksteist õppimise allikana ei märgata“ – olen ka selle väitega nõus, kuid loodan, et see ajajooksul muutub ja me hakkame seda väärtustama. Hetkel puudub mul ka koos õppimise kogemus, millele saaks toetuda kui tõhusa meetodi peale, samas puudub mul usaldus kursusekaslaste suhtes. Tunnen end tunduvalt kindlamini kui olen ise materjaliga tutvunud ja ei pea kasutama kaaslaste kokkuvõtteid ainest, et õppida näiteks eksamiks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et on õppimise ja arenemise ruumi selle uue meetodi kasutamisele võtmiseks. HARIDUSE TIPUS. AGA KUS TIPP ASUB? ( ajakiri „Haridus“ K.Uusikyla 2006) ELITAARKOOLIDEST (T.Kuurme 2011) Igal ühel on õigus tunda, et teda armastatakse lihtsalt inimesena, mitte sellepärast, et ta on andekas või midagi saavutanud. (K
võtmata. Kas sellel on tulemust? Teisel juhul algab suhtlemine kontakti võtmisest. Teine näide. Heliseb telefon. Kiirustav naisehääl küsib:" Juhan on ka kodus või?" Kontrollige! Mida te tegelikult kuulsite? Tavaliselt läheb suhtlemise algus kaduma , antud juhul sõna "Juhan". Sel ajal toimus alles kontaktivõtmine ja kuulma hakatakse alles järgnevat infot. Telefoniga suhtlemisel on seetõttu välja kujunenud traditsioon alustada suhtlemist nn. sissejuhatavate sõnadega: tere, halloo, mina olen..., vabandage, kas... Kontakti võtmise ja hoidmise oskused jaotatakse tinglikult kaheks - välisteks ja sisemisteks. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 12 Kontakt Väliste kontaktioskused on sellised, mille abil ka kõrvalt suhtlemist jälgiv
tähelepanekuid ja elukogemusi noortele edasi anda. Enamasti ju ongi kutsutud vanad tegijad. Ja siis oodataksegi, et nad räägiksid oma loometeest ja loomingulisest köögist. Kuidas kavatsete oma loengutsüklid üles ehitada? Kas on teil kavas anda kuulajatele ka kodutöid? Seda ma mõtlesin, et paneksin neid see on muidugi vabatahtlik luuletust või väikest proosapala kirjutama. Et ma olen viis aastat stsenaristikat õppinud, räägiksin ka sellest, ja nad võiksid ühe väikse etüüdistsenaariumi kirjutada, kolmandaks oleks teha väike tõlketöö. Ja me võiksime neid kõiki koos analüüsida. Ei tea, kuidas see välja kukub, aga eks töö käigus paista. Loodan, et see kõik teeb kursuse mingis mõttes elavamaks. Kuidas on teie elu olnud senini Tartuga seotud? Ma olen seal käinud küllaltki sageli. Tartu on armas linn, minu kõikidele lastele meeldib Tartu Tallinnast
Mõistate?" ,,Mõistan," vastas Indrek imelises elevuses, sest millegi pärast valdas teda nagu üliinimlik õnnetundmus. ,,Mõistan, härra Maurus," peate vastama, õpetas direktor. ,,Noor inemine peab ikka viisakas, ikka aupaklik olema. Sellepärast ikka -- Herr direktor, Herr Maurus, Herr Lehrer. Härra Mauruse majas on kõik viisakad, härra Maurusel on viisakas maja. Aga pidage, pidage! Kuhu me teid magama paneme? kuhu me teile ruumi leiame? Jah, viisakas, aupaklik. Ladina keel ja viisakus, need valitsevad härra Mauruse majas. Ladina keel! Roomlane armastas ruumi, tema armastas palju ruumi. Härra Maurus õpetab küll ladina keelt, aga ruumi tal niipalju ei ole kui roomlasel. Herr Ollino, Herr Ollino! Kust leiame selle roomlasele ruumi? Kuhu võib ta oma kasti panna?" Direktori hüüdele avanes suures toas uks, mis oli esiti lukus, ja sealt ilmus keskmist kasvu, kuid rässaka kehaehitusega, ümmariku peaga sootuks valget verd mees. Isegi tema suured, pisut
Kui varasem pragmaatika vaatles, kuidas saab koodiga edasi anda rohkem/erinevat transaktsioonilist informatsiooni võrreldes sellega, mis sõna-sõnalt öeldakse, siis viisakuse puhul (või vastavalt) ebaviisakuse puhul antakse samuti edasi lisainformatsiooni (või teistsugust informatsiooni), kuid interaktsioonilisel tasandil. Olulisemad lähenemisviisid: - Viisakuspõhimõte ja uued maksiimid (Lakoff, Leech) puudused: viisakus ei ole kooperatsiooniga samaväärne: erinevate inimeste vastu viisakus erinev. - Brown ja Levinson - Viisakusnormid - Viisakus ja võim (Blommaert, Eelen, Watts) Leech: Viisakuse põhimõte (analoogne Grice'ikooperatiivsuse põhimõttele) Kuus maksiimi: - Nõusoleku maksiim - Suuremeelsuse maksiim - Tagasihoidlikkuse maksiim jne. Kriitika: - maksiime võib lõpmatuseni paljundada.
Venemaa kogemustest teadis ta, et liiga palju lobiseda ei ole kasulik. Klassikaaslased mäletavad, et rääkides näis ta kaaluvat igat sõna. Ta tegi lausete vahel nii pikki pause, et kuulaja võis kannatuse kaotada ja kuulamast tüdineda. Kuid kõik, mis ta ütles, oli valmis ja viimistletud, selle ümber ei pruukinud enam pikalt-laialt seletada. Ta oli 17-aastasena küpsem, kogenum ja enam maailma näinud kui suurem osa temaealisi. Kõigepealt oli ta õppinud oma kogemusi analüüsima Isoleeritus kestis umbes neli nädalat. Siis ühel päeval kogunesid kõik Lennarti klassikaaslased tema ümber: "Tead sa" ütlesid nad, "me kuulsime, et sa olid küüditatud. Meil on hirmus kahju!" Perekonna lugu ei olnud jäänud saladuseks. Keskkoolipäevil lõi Lennart innukalt kaasa ringis, mille liikmeid ühendas huvi kirjanduse ja teiste humanitaarainete vastu. Vahel oli kogunemiskohaks tuntud kirjaniku ja tõlkija Marta Sillaotsa kodu. Lk 6
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen
Kirjandi valdkonnad 1. Eesti ja eestlased 2. Eetika, moraal, religioon 3. Haridus 4. Inimene ja inimsuhted 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm 6. Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus: Mehis Heinsaar novellikogumik "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Kristiina Ehini luulekogu Jaan Tätte "Meeletu" Arvo Valton "Mustamäe armastus", "8 jaapanlannat" Jaan Kross "4 monoloogi Püha Jüri asjus" Peer Vallak "Maanaine" Juhan Liiv "Vari" Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Oscar Wilde "Dorian Grey portree" Sophokles "Kuningas Oidipus" Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" Shakespeare "Hamlet" Goethe "Faust" I osa 11. klassi kirjandus: Karl Ristikiv
on küllaldaselt. Te tunnete erilist rahulolu ja jõudu, kui suudate teha teatud asju, märkate, et neist on kasu, ning teate sisimas, et olete taas iseenda peremees ning suudate depressioonist võitu saada. Iseenda vaimujõu ja enesekindluse/enesehinnangu taastamine on depressiooni ületamise tähtis osa. Nendest eneseabimeetoditest on palju kasu ka inimestele, kes tegelevad depressiooni professionaalsete ravimitega. Kui olete õppinud depressiooni leevendama, suudate ennetada ka selle kordumist. I Depressiooni mõistmine 1. Mis on depressioon? Kui olete depressioonis, olete arvatavasti püüdnud oma tuju mitmel moel tõsta. Depressiooni on raske endalt lihtsalt maha raputada. Ebameeldivaid tundeid, väsimust, apaatiat ja lootusetust üritatakse minema peletada, kuid see ei õnnestu ning masenduses olijat valdab frustratsioon ja jõuetus.
konteksti, mis determineerib nende poolt öeldavat. • Konstruktivistlik nõustamine on kultuurikeskne tegevus – "kultuure" tajutakse elamis mudelitena. • Nõustades inimest, kelle kultuur erineb sinu enda omast, on oluline: - lasta sellel inimesel õpetada sulle olulisi kommunikatsiooni puudutavaid üksikasju oma kultuuri kohta; - näidata üles aktiivset huvi selle inimese kommete, tseremooniate, maailmavaate, toidu, muusika ja muude kultuuri kandvate sõnumite vastu; - aktiivselt koguda teadmisi selle inimese perekonna ning kogukonna kohta. Nõustaja ja nõustatava ühise tegevuse tulemuseks võib olla selgem enesemääratlus, suurem valmidus iseseisvaks tegutsemiseks, uued seisukohad, tegevusplaan vms. Sotsiodünaamiline nõustamine mõjutab inimest tervikuna ega ole seotud ainult töökoha leidmise või õppeasu-
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid........................................................................................................................................9 Sokraatikud..........
Valim moodustati lihtsa juhusliku valiku alusel. Seminaritöö kasutab uurimismeetodina kvalitatiivse teadmise edastamiseks intervjuud. Uurimuse teoreetiline pool tuleneb kirjalikest allikatest üldistaval ja võrdleval-uurival suunal. Allikate valiku aluseks on tantsu ja liikumise ning vigastuse integreeritus ellu üldisemas tähenduses. Teema valdkonna kitsendusena on valitud mõned somaatilised treeningsüsteemid nagu Alexanderi printsiip F.M. Alexander´i elutöö näol ning Pilatese traditsioon. Joan Skinneri release-tehnika integreeritus vigastusse ja L. Hartley kirjutatud teos kehamälu intelligentsusest ja mõtlemisest rakutasandil. Töös ei uurita ainult vigastuste algupärast anatoomilist olemust, vaid püütakse jõuda uute tunnetusküsimusteni läbi vigastuse Hüpoteesidena sõnastan: - tantsukunst kui vaimu tunnetus saab olla sünnipärase ja loomuliku keha teooria aluseks - tantsija vigastusel on omad kasutegurid elukutsele. On sel tantsija jaoks vahet, kas käia
13 on millestki rääkida, kui saadakse tagasisidet. Sellist sidet, mis on õpetanud teisele midagi ja rääkijat ennast senitundmata vaatepunkti järele haarama. Hea on lugeda teksti, mille sõnakasutus on mitmekesine, see loob ilmekama kujutluspildi ja parendab lugeja sõnavalikut. Huvitavalt sõnastatud teksti lugenud inimene muutub paremaks, ta ei lobise enam, sest on õppinud mõtlema. 1.3.2. Mõtetega loome tekste Kui osa meist arvab, et tema ei loo üldse tekste, siis ta eksib. Ta mõtleb iga päev millelegi, seda nimetatakse sisekõneks. See selgub Jaan Tättegi eestpoolt tuttavast mõttest. Tegelikult leiab pikemaid ja lühemaid sõnumeid kõikjalt: klassitahvlilt, seintelt, reklaamplakatitelt, oma töölaualt, ajalehest, ajakirjast, raamatutest rääkimata. Inimesed mõtlevad, küllap on need mõtted erinevad, põnevad kindlasti.
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil:
helikeel. see pole muidugi juhus. filmikunst oli vaja maha müüa keskklassile, kes on ostujõuline. film pidi lahti saama vooliku peal seismise efektist. selleks et filmikunst saaks läbi lüüa, pidi ta kasutama olemasolevaid kunstiesteetika raame. vaja oli ostujõulise keskklassini jõuda. sellistel võis kodus olla ka mõni noot ja isegi klaver. ja seega sobis romantilise klaverimuusika traditsioon väga hästi. mitte ainult ei aimatud järele romantilise muusika laadi, vaid tsiteeriti suurte lõikude kaupa. massikultuur kujunes välja klassikalise muusika baasil. tõsi küll, adorno ei aimanud, et modernistlikku atonaalset muusikat hakatakse kasutama õudusfilmides, kuhu see tõesti väga sobib. näiteks kui jack nicholoson ajab kedagi kirvega taga, mängitakse pendereckit. arnold : [vaata järgi]
Konkreetselt analüüsib selliseid oma osalejate poolt pikaajaliseks ja iidseks peetuid praktikaid ja näitab, et tegelikult võib nende ajalugu olla väga lühike osalejate enda teadmata. Tegemist võib olla väga lühikeste traditsioonidega, kuid need suudavad sellegipoolest tugevat identiteeti pakkuda. Kui inimesed ise kogevad suhet tähenduslikuna, see nende endi jaoks on oluline, siis on see reaalne. See et traditsioon on leiutatud ei tee teda vähem traditsiooniks. Võime öelda, et ehkki iga individuaalne identiteet ongi individuaalne ja kultuuri piirid on hägused, siis meie identiteet on siiski moodustunud nende kogukondade kaudu kuhu me kuulume. Siin on ajalooliselt toimunud selge areng. Kui vanasti enne moderniseerumist oli kogukondi kuhu kuuluti vähe, kui inimene määratles enda lähedaste ja vahetult kogetu suhete
laudkonda vastavalt vajadusele. Ingliskeelset dialoogi kõneldakse vene aktsendiga, v.a. miss Chamberlain. Tempo on elav. Aleksander Bakunin valitseb mõõduka despotismi vaimus, aga perekondlik atmosfäär on valdavalt demokraatlik. ALEKSANDER: Kui jutt juba sinnamaale läks, siis Ljubov, ütle midagi parunile inglise keeles. LJUBOV: Mida sa tahad, et ma ütleksin, papa? ALEKSANDER: Kõik mu tütred on õppinud viit keelt nimetage mind liberaaliks, kui soovite. Ma lugesin noore mehena Rousseau'd, olin Bastille' vallutamise juures, mitte et ma isiklikult oleksin vallutanud, aga ma mäletan, et see tekitas mus väga segaseid tundeid, mis näitab kui liberaalne ma üheksateistkümneselt olin. Ja naistele hariduse andmine jah, just nimelt
David Hume'i arvates saab kogeda kahe sündmuse ajalist järgnemist Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Milline järgmistest olukordadest on loogiliselt juhuslik (kontingentne)? Mõni koer on sõbralik Millises arutluses lähtutakse tõe kooskõlateooriast? See ei saa tõsi olla, et ta Jaan Tõnissoniga koos on õppinud: ta pole ju koolis käinudki. Sattunud kesklinna, mõtleb Jaak: "Nagu näha, on siin autosid tõesti palju". Millisest tõeteooriast ta niimoodi mõeldes lähtub? Tõe vastavusteooriast Mõtte/uskumuse tähenduse väljaselgitamiseks tuleb William James'i arvates ("Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus") võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise. Carl Gustav Hempel'i arvates ("Tõesusest matemaatikas") on väide 3+2=5 tõene kasutatud sümbolite tähenduste tõttu
David Hume'i arvates saab kogeda kahe sündmuse ajalist järgnemist Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Milline järgmistest olukordadest on loogiliselt juhuslik (kontingentne)? Mõni koer on sõbralik Millises arutluses lähtutakse tõe kooskõlateooriast? See ei saa tõsi olla, et ta Jaan Tõnissoniga koos on õppinud: ta pole ju koolis käinudki. Sattunud kesklinna, mõtleb Jaak: "Nagu näha, on siin autosid tõesti palju". Millisest tõeteooriast ta niimoodi mõeldes lähtub? Tõe vastavusteooriast Mõtte/uskumuse tähenduse väljaselgitamiseks tuleb William James'i arvates ("Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus") võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise. Carl Gustav Hempel'i arvates ("Tõesusest matemaatikas") on väide 3+2=5 tõene kasutatud sümbolite tähenduste tõttu
siis tegelikult on see ajalooliselt väga mõistlik see on paratamatu. Tema ideedest saavad tõuke marksism ja eksistentsialism. Konservatismi alguseks peetakse perioodi pärast Suurt Prantsuse Revolutsiooni, tähelepanuväärsemaks teoseks Burke'i ,,Prantsuse revolutsiooni peegeldusi". Tema põhiidee: ajalugu ei ole spekulatiivsete targutuste tulemus vaid traditsioonide, ettekuulutuste, moraalsete veendumuste ja tavade kogum. Prantsuse valgustajaile heideti ette ükskõiksust kommete ja religiooni suhtes, millel tegelikult rajaneb inimlik kõlblus. Burke toob välja, et inimene sünnib ebavõrdsena. Teiseks eeskujuks peetakse Tosqueville'd, kes avaldab arvamust, et USA valitsev võrdsuse põhimõte viib ühiskonna ühiskonna struktuuride ühtlustumisele. Enamik uusparempoolsete ettevõtmisi on seotud Alain de Benoit nimega. Kesksel kohal on tema jaoks kultuur, mis on praktiliste teadmise, filosoofiliste ja kõlbeliste väärtuste kogum
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
Sotsiaalne tunnetus ja sotsiaalne käitumine LOENG I - Inimkäitumise sotsiaalne olemus ja käitumiskavatsus Käitumine – the way a person or animal acts of behaves, psühholoogia uurib ka mittevaadeldavaid aspekte Theory of Planned Behaviour Käitumist saab defineerida: - Jälgitav - Tegu millegi suunas millel on 4 komponenti o Tegevus ise – „ma tegin seda“ o Sihtmärk – mille suunas tegu on tehtud o Kontekst – kontekst milles käitumine toimub o Aeg – millal tegu on tehtud - Üsna hinnanguline olukorraga, käitumise muutmine toob kohe muutuse mõnes aspektis Käitumise komponentide üldistatavuse tasemed - Kõige spetsiifilisem on üksikkäitumine – käin paljudes saalides korvpalli vaatamas - Vahepealne/madal/kõrge - Aja laiendamine – käin kuu/6 kuu jooksul paljudes saalides - Kõige kõrgem – käin vaatamas kõiki pallimänge kõikides saalides pidevalt Kui kasutada
L.AV + H.AX = murelik (preoccupied) H.AV + H.AX = tõrjuv-kartlik (fearful-avoidant) H.AV + L.AX = tõrjuv-eitav (dismissing-avoidant) L.AV + L.AX = turvaline (secure) Populaarseim mõõtvahend on ECR (Brennan, Clark, Shaver 1998) ja selle uuendatud versioon ECR-R (Fraley, Waller, Brennan, 2000). Kategoriaalne uurimus! Bartholomew & Horowitz’i (1991): A: Mulle ei valmista erilisi raskusi luua emotsionaalselt lähedasi suhteid. Tunnen end hästi, kui olen kellestki sõltuv ning keegi sõltub minust. Ma ei muretse, et suhted võivad kunagi katkeda ja ma jään üksi. TURVALINE B: Tunnen ennast hästi ka ilma emotsionaalselt lähedaste suheteta. Mulle on oluline tunda, et olen vaba ja iseseisev ning seepärast eelistan olla ise sõltumatu ning mitte muuta kedagi endast sõltuvaks. TÕRJUV-EITAV C: Ma tahaksin olla väga lähedane ja sõltuv. Samas mulle tundub, et inimesed kardavad olla nii lähedased nagu seda tahaksin mina
Tol ajal antr ei tegelenud selliste suundadega (mängufilmid uurisid/näitasid ühiskonda), tänapäeval just antr tegeleb kultuuri muutumiste uurimisega ja kuidas põlisrahvad on globaalses maailmapildis. Palo pulm, 1934 (Knud Rasmussen), tegemist on selgelt mängufilmiga. Film baserub traditsioonilise eksimote armastuslool, üsna bollywoodlik, kuidas ühe naise pärast võideldakse. On nt ka lauluvõitlus (eskimote traditsioon, mehed tulevad kokku ja peavad laulma, aga laulu eesmärk on üksteist narrida, kes esimesena ei suuda lauluga vastata, on doomed, hinnangu annab muidugi publik). Igati korralik antr dokument, kuidas eskimod elasid. Eesmärk oli ikka võimalikult täpselt kirjeldada kultuuri.. Tundub üsna vastuoluline, üks on lavastatud selgelt, tegevus on kontrollitud, mdia justkui antr seostada ei saa. Aga
esinemist saab tõestada kvalitatiivsete andmete mõistmise kaudu ning tähendusrikkaid kirjeldusi esitades selle kohta, kuidas sotsiaalne elu toimib. Difusionism sai alguse 18. saj filoloogilisest traditsioonist, mis tõmbas ajaloolisi jooni Indo-Euroopa keelte vahele. - lingvistiliste ja antropoloogiliste huvide seos juba varases antropoloogias (Torrese väina ekspeditsioon) - William Jones avastas 1787 sarnasused kreeka, ladina ning sanskriti keelte vahel. - 18. saj. Filoloogiline traditsioon leidis ajaloolised sidemed kõigi Indo-Euroopa keelte vahel, väites, et keeled on omavahel seotud mingi algse ühisosa kaudu, kust nad rahvaste rännates muutuma on hakanud. - Vennad Grimmid kuidas eristada germaani keeli teistest Indo-Euroopa keeltest - Antropoloogilisele difusionismile oli omane katse süstemaatiliste empiirilistele teadmistele rajanevate võrdlusuuringutega kultuuridevahelisi seoseid kindlaks teha. - endiselt kalduvus evolutsionismile
goods, of constitutional charters for the various social groupings, of human ideas and crafts, beliefs and customs. Malinowski järgib siin Tylor'i definitsiooni rõhutades kõikehõlmavat totaalsust, loetleb terve rea kultuuri kuuluvaid nähtusi, nende hulgas reegleid, mida ta nimetab "constituonal charters". 2. Ajaloolised definitsioonid näevad kultuuri kui pärandit, mida edastatakse aja kulgedes põlvest põlve. Olulisel kohal on mõisted traditsioon ja mustrid. Ameerika sotsioloogid Robert E. Park ja Edward W. Burgess 1921. Introduction to the Science of Sociology. Grupi kultuur on sotsiaalse pärandi korrastatud kogum, mis on omandanud sotsiaalse tähenduse vastava grupi rassiliste eripärade (racial temperament) ja ajaloolise arengu tulemusena. The culture of a group is the sum total and organization of the social heritages which have aquired a social meaning because of racial temperament and of the historical life of the group.
Masing) Uku Masing: usk on "inimese alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev hoiak selle suhtes, mis ta tunneb olevat mõistetematu, saladusliku ja endast kõrgema ning võimsama". (Üldine usundilugu.) Ivar Paulson: religioon on usk üleloomulikesse vägedesse või ühte ühtsesse ning kõrgemasse 19 väesse, millest inimene end tunneb ja teab sõltuvat, samuti sellest religioossest sõltuvustundest ja teadvusest väljakujunenud kujutelmade, tõekspidamiste, kommete ning tavade kogu, mis on organiseeritud institutsioonidesse neid kandvate korporatsioonidega. Helmer Ringgren: 1)Intellektuaalne moment 2)Emotsionaalne moment 3)Käitumismoment 4)Sotsiaalne moment I Religioonid seletavad. II Religioonid legitimeerivad status quo. III Religioonid mõjuvad psüholoogiliselt. IV Religioonid tugevdavad grupi ühtekuuluvustunnet. Sageli kirjutati: ,,See rahvas ei usu midagi", kuid see tuleneb oskamatusest seda näha.
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
Taani pealinnas võib ühe toa üür küündida ligi 400 euroni kuus (allikas: www.eures.ee). Ära pelga küsida vajalikku nõu On loomulik, et tänapäeva infokülluses on noortel keeruline orienteeruda välismaal pakutavate õppimisvõimaluste rägastikus. Nii võib kahe silma vahele jääda olulisi detaile. Seetõttu on mõistlik enne otsuste langetamist aru pidada: karjäärinõustajatega, juba välisriigis õppinud või õppivate kaasmaalastega, asjakohaste organisatsioonide esindajatega, kes pakuvad erinevaid haridusprogramme välismaal (infot selle kohta saab nii haridusmessidelt, tuttavatelt kui ka otse välisülikoolide esindajatega ühendust võttes). Teises kultuuriruumiski õpitakse ning arenetakse Enne välismaale õppima siirdumist tuleb mõelda ka õpingutevälistele aspektidele. Ees ootavad ju harjumuspärasest erinev kultuurikeskkond, eemalolek kodust, lähedastest jpm.
performatiivne väljend? Seda öeldes sooritab inimene mingi teo.Milles seisneb „tõe/tõesuse“ ekspressiivne otstarve? Strawsoni järgi on fraasil “on tõene” lisaks nõustumise ja kinnitamisele veel ka ekspressiivne otstarve: “on see tõsi, et...” “on see ikka tõene, et...” “kui see on tõsi no siis ma küll ei tea” Sarnastes väljendites funktsioneerib “tõene” üllatuse, kahtluse ja mitteuskumuse väljendajana. 4. LOENG: EETIKA ÕIGE JA VÄÄR Kr ehtos komme, tava, harjumus, iseloom. Eetika harud: Normatiivne eetika (normid) Teooriad selle kohta, milles seisneb moraalselt hea käitumine. Milline on õige ja milline väär käitumine? Varastamine (valetamine jms) on väär, sest... (erinevate normatiivsete teooriate vastused). Normatiivse eetika küsimusi: Mis see on, mis määrab ära meie tegude moraalse väärtuse? Milliseid moraalinorme tuleks järgida? 3 normatiivsete moraaliteooriate tüüpi:
annaabi.ee 
