Mida hindan noormehes? Igal tüdrukul on juba lapsepõlvest saadik olnud kujutelm oma tulevasest dzentelmenist. Kes on unistanud superkangelasest, kes kooli kõige populaarsemast poisist või hoopis printsist valgel hobusel. Neid variante on palju, kuid aja jooksul on nii mõnigi neist muutunud. Saades vanemaks mõistame me, et elu ei ole vaid muinasjutt ja mängumaa ning hakkame asju rohkem reaalselt enda ümber nägema ja nõudmisi ning vajadusi kasvab aina juurde. Veel paar aastat tagasi unistasin, et mul võiks olla poiss, kes on väga populaarne,
,,Ma vihkan, nean sind, oo nilbe madu!..." Ka Under toob luuletuses ,,Rändav järv" esile truudusetuse teema. Henrik Visnapuu loomingu lõpp-perioodil, kui ta oli juba abikaasa kaotanud, muutus tema armastusluule kurvameelseks ning igatsevaks. Ilmus luulekogu ,,Esivanemate hauad", kus pea kõik luuletused on nukra sisuga. Hoolimata II Maailmasõja ja kodumaalt põgenemise halbadest mõjudest Marie Underi teistele luuleteemadele, jätkas naine edukalt armastusluule kirjutamist. Luuletuses ,,Kujutelm" otsib Under oma ideaalkaaslast. Kus olen ma Sind näinud? Unes vist? Jah, mõnes kaunis unes, mis ei johtu just tihti rahutuile. Neitsiohtu siis olin alles ja täis ootamist. Armastus läbi kahe erineva autori silmade polnudki nii erinev, kui võiks arvata. Kas on see tingitud ühte luulerühmitusse kuulumisest? Ei tea, aga nii Marie Under kui ka
Libahunt on paljude rahvaste usundis esinev ajutiselt või alaliselt hundiks muutunud või muudetud inimene. Libahundi (ka koduhunt, inimesehunt, soend) kujutelm on tuntud ka eesti rahvausundis; võimalik, et laenuna germaani ja slaavi rahvastelt. Eestlaste uskumuste järgi võis libahundiks saada nõia loitsimise needmise läbi või ise teatud maagilisi toiminguid sooritades hundinaha selga tõmbamine, kolm korda ümber nõiutud kivi käimine, enda erilise nõiutud võidega määrimine, nõiasõnade lugemine. Usuti, et libahundid murravad koduloomi, harvem ka inimesi.
Varasemate uskumuste kohaselt käis inimese hing ise nõiasõnade mõjul kratiks. Hiljem on levinud arusaam erinevatest esemetest valmistatud krattidest. Üldine on olnud usk , et inimkätega valmistatud krati elluäratamiseks on vaja kuradile kolm tilka verd anda, oma hing talle müüa. Piltlikult võidakse kratiks nimetada varast või vallatut last. Autor: Eduard Tubina, Karl Martin Sinijärv. Tuulispask rahvapärane nimetus keeristuule kohta. Eesti rahvausundis oli levinud kujutelm, et keeristuul on (pahatahtlik) vaim või olend (näiteks: nõid). Autor: Matthias Johann Eisen, Ferdinand Johann Wiedemann.
Vasta küsimustele : 1. Selgita väidet- maailm 20.sajandi algul oli Euroopa- keskne . 1) 20.sajandi algul oli enamus maailmast oli jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks. 2) Euroopa tsivilisatsiooni, mille mõte oli isikuvabadus, demokraatia ja eraomand, esitleti kui ainuvõimaliku tsivilisatsioonivormi. 2. Millest võis olla tingitud üldine vaimustus sõja puhkemisest ? 20 sajandi algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Arvati, et sõda kestab ainult lühikest aega ja eikujune eriti laastavaks. 3. Millest oli tingitud pikaleveninud positsioonisõda ( kaevikusõda ) ? Alates septembrist 1914 algas positsioonisõda – kaevikusõda. Sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud; sõdivad pooled rajasid kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustati; kindlustused moodustasid
Odysseia - Odysseuse imelised ja muinasjutulised eksirännakud pärast Trooja sõda. 3. Eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt; Meelika hümn, ülistuslaul jumalaile, ood pidulik ülistuslaul; Teemad poliitika, armastus, vein, sõprus, sõjalised vägiteod jne.; Zanrid nutulaulud, valmid, marsilaulud, hümnid, epitaaf jne.; 3 luuletajat: Sappho, Solon, Pindaros 4. Mõisted: Müüt pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest Eepos suur eepiline jutustav värssteos Tragöödia - ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend 5. Kreeka teater: 1. Näidelda võisid vaid mehed 2. Teatrid ehitati alati templitele võimalikult lähedale 3. Etenduse põhiosa leidis aset teatri keskel asuval ümaral platsil ehk orkestral
aasta suvel abiellus Enno Kodavere köstri tütre Olga Elfriede (Ella) Sauliga. 1909 asus Enno Valga Krediidiühisuse asjaajaja kohale. 1919 sügisel kolis Ennode pere Haapsallu. 1920. aastal asus Enno tööle Läänemaa koolinõunikuna. 1934. aasta algul halvenes Ernst Enno tervis järsult. Ta aga külmetas ja see läks maksma elu. 7. märtsil 1934 Ernst Enno suri. Looming Luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsuse, mis võib viia lugeja katarsiseni. Tema lemmiksümbolid olid tee ja kodu. Faktid ja väited Ernst Enno on laululise luule traditsioonide rajaja Eestis. Enno pöördumine Ida kultuuritraditsioonide poole on olnud uuenduslik, kuid jäi omas ajas mõistetamatuks.
Ma olen maast madalast peale jumaldanud hobuseid omanud nende sarnaseid pehmeid mänguloomi, vaadanud neist filme, kogunud neist kleepse. Minu tulihingeline armastus hobuste vastu ei ole lakanud ka nüüd, olles juba 17-aastane. Oma ideealpildis oleks minust kolmeteist aasta pärast, olles 30, saanud profesionaalne ratsutaja ja ehk omaksin ka ise mõnda hobust ja väiksemat talligi. Elades infoühiskonnas, kus imedest enam rääkida ei saagi, ei peagi see väike kujutelm vaid unistuseks jääma. Kõik on minu enda teha. Kui nüüd mõelda pere- ja koduelule, siis otse loomulikult tahaksin ma endale kõige rahakamat meest, kõige suuremat maja, kõige ilusamat autot ja armsaid lapsi. Siin tekib aga väike lahkheli, sest üks asi on see, mida ma tahaksin kõnealusel ajal näha, teine aga see, mis selleks ajaks reaalselt olemas võiks olla. Hetkel ma mõtlen, et need kõik eelpool nimetatud
Kui juba nii palju seoseid võib leida kunsti ja keele vahel ainuüksi tänavapildis, siis sukeldudes tõelisesse kunstimaailma, kus kunstimuuseumis, kontserdil või tantsuetendusel kõnetab autori teos meid isiklikult.. Muusikat kuulates või mängides tekib mul omaette jutustus, mille võiks vabalt paberilehele kirja panna. Küsimus on aga selles, kas läbi sõnade või helikunsti on kergem seda teistele edasi anda, et ka kuulajatel või lugejatel tekkiks isiklik kujutelm, sama kehtib ka tantsuga. Tantsus on muusika, mis annab põhilise meeleolu, žestid ja grimmassid- emotsiooni, lavakujundus- teadmise asukohast. Ja kõigest sellest saab üks terviklik jutustus, sõnagi lausumata. Maalide, skulptuuridel, joonistustel jt on kõigil oma lugu rääkida, iga pisidetail, pintslitõmme, värvivalik jne -- kõik need tähendavad midagi. Kunsti keele paremaks mõistmiseks tuleb alati kasuks tükike ajaloo- ja kultuuriteadmisi.
nii, aga võib olla ka teisiti). Konstuktivism- seisukoht, et meil puudub neutraalne juurdepääs meist sõltumatule reaalsusele. Maailm, mida me tunneme, on maailm, mida me ise loome. Kood ühine märgisüsteem, mille abil on kommunikatsioon üles ehitatud. - nt. keel. Süsteem, kuhu märgid asetsevad. Käsitlus - analüüs, eritlus, lahkamine, käsitelu, vaatlus. Käsitus - arusaam, arvamus, kujutlus, kujutelm, ettekujutus, nägemus, mulje, oletus, mõte. Küberneetika - teadus reguleerimisest ja kontrollist. Selle rajas ameerika matemaatik Norbert Wiener. Metonüümia (kr metnymia) - kõnekujund, kus stiilivõttena asendatakse tavaline nimetus ebatavalisega suhte alusel. Tegelikkuse esitlemine on vältimatult metonüümne: me valime tegelikkusest alati osa, mis esindab tervikut (pars pro toto). Märk- osutab kellelegi midagi mingis suhtes või omaduses
kriisid. 1920ndate aastate alguses tahtis suurem osa inimestest pärast raskeid sõjaaastaid elu nautida, see soodustas tarbmise ja tootmise kasvu. Kuid kõikides riikides ei olnud see nii. Osad riigid, kes olid veel sõjast toibumata, näiteks Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbitannia, kogesid suurt majanduslikku kitsikust. Ameeriklaste jaoks oli majanduskriis eriti valus, sest nende majandus oli sellel ajal eriti kõrgel tasemel. Ameeriklastele oli tekitatud kujutelm, et nende majanduse kasv on igavene, mistõttu sellist majanduskriisi ei kujutanud tavaline ameeriklane iial ette. Majanduskasvu asemele tulid vaesus, viletsus ja nälg. Suure börsikrahhi alguseks peetakse 24. oktoobrit 1929. aastal. 24. oktoobril müüdi vahetult pärast börsi avamist suur hunnik aktsiaid, mille tulemusel langes kurss järsult. Veel ei olnud tegemist paanikas müüjatega, vaid lollide investeerijatega, kes olid oma varad ja raha ära kulutanud
juhtpositsiooni Euroopas. · Samuti põrkusid Balkanil Austia-Ungari ja Venemaa taotlused. · Saksamaa kindel soov saada mõjuvõimu ning kolooniaid juurde (algul Euroopas, siis terves maailmas) Peamised põhjused 2 · Ohu alahindamine Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. Peamised põhjused 3 · Sõja romantiseerimine 20.sajandi algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Leidus palju inimesi, kes sõda lausa soovisid ja ootasid sõda hirmuseguse põnevusega. Peamised põhjused 4 · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine - Maailmas polnud 1914. aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide juhtide kohtumisi. Peamised põhjused 5 · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia - Riikide
lävimine on kiire, lihtne ning mugav. On ju loogiline, et sotsiaalvõrgustikud toovad inimesi kokku, eriti paeluv on fakt, et seda täiesti erinevatest riikidest, maadest ja rahvustest. Paraku on niimoodi toimimisel ka negatiivsed küljed. Võrku sisenedes unustatakse või jäetakse tagaplaanile tihti päriselus toimuv. Minu meelest toovad sotsiaalvõrgustikud kokku inimesi, kes tegelikult asetsevad üksteisest kaugel ning eemaldavad neid, kes on üksteisele tegelikult lähedal. Tekib kujutelm, et lähedal asuva inimesega on võimalik suhelda pidevalt, kuid tegelikult jäävad kõige lähedasemad inimesed tähelepanuta.
Balkanil põrkusid aga Austria-Ungari ja Venemaa taotlused. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult valla päästa maailmasõda. Maailmasõjale aitasid kaasa järgmised asjaolud : · Alahinnati ohtu suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ära hoidmiseks piisavalt. · Sõda romantiseeriti 20.sajandi algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Seetõttu leidus palju neid, kes sõda soovisid ja põnevusega ootasid. · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine maailmas puudusid organisatsioonid, mis oleks suutnud kiirelt korraldada suurrriikide liidrite kohtumisi. · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamas kui diplomaatia ** Oktoobrirevolutsioon Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mis tahes rühmituse
1956) harrastasid nn. tegevusmaali (action painting), mille puhul olulisemgi kui tulemus oli maali loomise protsess. Pollock tegi oma maalimisaktsioonidest meediasündmused, ekstaatiliselt tilgutades ja pritsides värvi mahalaotatud lõuendile, kinnitades sealjuures, et ei tea mida teeb. Teised, näiteks Franz Kline ja Willem de Kooning maalisid suurte, hoogsate pintslitõmmetega abstraktseid pilte. Kline teosed meenutavad sageli hieroglüüfe. Just sellest ajast pärineb tobe kujutelm moodsast kunstnikust, kes loob teoseid loopides lõuendit värvidega. Minimalism - 1960. aastate kunstis vastandus minimalism populaarsele abstraktsele ekspressionismile, selle vaba eneseväljenduse ideele. Minimalistlik kunstiteos on teos iseeneses, sellel puudub tavaliselt sümboolne või narratiivne tähendus ja sisu. Sageli kasutati lihtsaid geomeetrilisi kujundeid, kompositsioonid on lihtsad, puhtad. Minimalismi võib lugeda üheks op-kunsti eellaseks. Kunst, mis
rääkima, mis muutis Doriani rohkem südametumaks. Dorian hakkas rohkem hoolima noorusest ja ilust kui inimestest tema ümber. Tahaplaanile jättis ta Basili ja Sibyl'i surmast sai ta ka vöga ruttu üle. Lord Henry maailmavaadete tõttu. 3) 2. Kirjelda lord Henry maailmavaadet. Too tekstist näiteid. Lord Henry arvates oli elus kõige tähtsamad asjad noorus ja ilu ja et ilma nendeta on elu palju raskem ja mõtetum. Ta ütles ka et lojaalsus on kõigest kujutelm. 3. Kuidas mõjutas suhe Sibyl Vane'iga Doriani elukäiku? Alguses arvas Dorian et Sibyl on kõige ilusaim ja andekaim neiu terves maailmas ja armus temasse vaid ühe päevaga. Mõni päev hiljem tahtis ta juba Sibyl'iga abielluda. Lord Henryle ütles ta et see on tema elu parim armasturomaan, mille peale Henry ütles et see on kõigest Doriani esimene romaan. Dorian oli Sibyl'ist nii sisse võetud ja tahtis oma armastatud näidata
dramatiseering- proosa- või luuleteksti töötlus draamatekstiks pastoraalromaan- maaelu idülliliselt kujutav proosateos kadunud põlvkond- I maailmasõjas osalenud noored mehed remark- ääremärkus paroodia- pilav jäljendus monoloog- pikem üksikkõne prototüüp- kangelase aluskuju satiiriline komöödia- teravalt pilkeline naljamäng sonett- 14-realine luuletus novell- lühike puändiga lõppev proosapala poeem- jutustavat laadi värssteos Antiik müüdid-pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest jumalad- Zeus- peajumal, taeva ja tuulte valitseja, Athena- tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Apollon- kunstide ja muusade kaitsja. eeposed- Homeros "Ilias" ja "Odüsseia", teatri eripära-Amfiteater, teater võis sarnaneda klassikalise ooperiga, Naisosad täideti meesnäitlejate poolt, kanti uhkeid rõivaid, kasvu suurendati koturnide abil-taldade, parukad, mängiti
Prantsusmaal, olid välja töötatud põhjalikud sõjaplaanid. Sõja vallandumisele aitas kaasa ka rahvas, kes mingil määral sõda isegi pooldas. Esiteks ei suutnud demokraatlike riikide elanikud oma valitsustele selgeks teha, et sõjast tuleks loobuda. Sellest võib järeldada, et sõda sooviti. Selle tõestuseks on see, et paljude riikide sotsialistlikud erakonnad hääletasid parlamendis sõjaotstarbeliste rahaeralduste poolt. 20. sajandi alguses oli veel levinud kujutelm sõjast kui romantilisest sündmusest. See arusaam levis nii lihtrahva kui ka näiteks relvatöösturite hulgas, hõlmates seega erinevaid kihte. Teiselt poolt vaevalt, et oodati sõda 10 miljoni hukkunuga. Ilmselt ei osatud ohtu õiglaselt hinnata, kuna varem ei olnud toimunud ühtegi nii ulatuslikku sõda. Samas ilmselt ei oleks ka rahvapoolset vastupanu maha surutud, isegi kui seda oleks ilmnenud.
aspekti) ümbertöötamine kunstiliseks tervikuks (või iseseisvaks osaks sellest tervikust) kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst; mõiste on kohane peamiselt realistliku meetodi või mõõduka vormideformatsiooni puhul, vahel laiendatakse üldnimeks kõigile traditsioonilistele visuaalse kunsti alaliikidele (joonistus, maal, graafika, skulptuur) kujutis: figuur, piirjoonis kujutlus: ettekujutus, kujutelm, kujutluspilt, aim; kontseptsioon, plaan;väljamõeldis, fantaasia kunstivool : laseering: (sks. Lasierung) hoolikalt peale kantud läbipaistvad kihid tillukesed pigmendiosakesed segatuna õlipõhises sideaines; värvilahendust nüansseeriv ja lõpetav maalikiht traditsioonilises kihimaalis litograafia: kivitrükk (graafikatehnika) manuaalne: kätega tehtav, käeline, käsitsi, käsi meetod: (kr. methodos jälgimistee) otstarbekohane ja kavakindel
Otsige alati uusi aistinguid! 7) Mida teeb Dorian, kui märkab esimesi muutusi ma portrees? Dorian ehmub ja ei suuda uskuda, et portree on muutunud. Ta peab seda esmalt pettekujutelmaks, kuid pärast portree lähemat uurimist on ta sunnitud muutustega leppima. Ta hõõrus silmi, astus otse pildi juurde ja uuris seda uuesti. Kui ta maali pinda vaatas, polnud seal vähmatki muudatust märgata, ja ometi polnud kahtlust, et ilme oli hoopis teine. See polnud ainult tema kujutelm, vaid kohutavalt ilmne tõsiasi. Kindluse mõttes paneb ta maali ette sirmi, et keegi teine ei võiks Doriani julma suujoont märgata. Noormehe peas liiguvad vastandlikud mõtted. Ta ei tunne end esialgu süüdi Sibyl'ga juhtunus ja üritab leida enesele vabandusi. Aja möödudes ta leppis oma teoga ning üritas isegi neiule saata armastuskirja. Paraku jäi ta sellega hiljaks ja midagi polnud enam parandada. 8) Mida väärtustab Basil eelkõige
Oma vaated moderniseerunud tarbimisühiskonna kohta esitab itaalia kirjanik Italo Calvino romaanis ,,Nähtamatud linnad". Autor kirjeldab kujutletavat Leonia linna, mis sünnib iga päev uuesti, kuna sealsed elanikud võtavad hommikuti kasutusele uhiuued tarbeesemed. ,,Vanadest" kodumasinatest on moodustunud prügivallid, mis piiravad asulat igast küljest ning pidevalt laienedes ähvardavad üle ujutada kogu maailma. Italo Calvino kujutelm võib mõjuda liialdusena, kuid laiemas mõttes käitub inimene just sellise mudeli järgi. Lõputu tarbimise tulemusena oleme tootnud juba nii palju prügi, et sellega saaks katta 28 protsenti Maa pindalast. Reostus vees ja maismaal tekitab veel rea probleeme, sealhulgas põhjustab loomade ja lindude suremust ning saastab pinnast. Kuna inimene kõrgub toiduahela tipus, siis võib öelda, et tagatipuks teeme oma hoolimatu suhtumisega kahju ka iseendale, süües reostatud pinnasel
1909. aastal avaldas ta luulekogu ,,Uued luuletused", 1910. aastal väikese jutukogu ,,Minu sõbrad". 1909. aastal avaldatud kogu oli ta naise kujundatud. Kui Ernst tööl oli, siis igal vabal võimalusel kirjutas ta luuletusi. Kogu ,,Üks rohutirts läks kõndima" oli Ernst Enno üks tähtsamaid lasteluule töid. Peale 50. sünnipäeva ei luuletanud Ernst enam üldse. Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike. Inimene, Enno isegi, on igavene rändur, N. ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsuse, mis võib viia lugeja katarsiseni. Ta
Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu. Venemaa peamine vaenlane oli Türgi. Jaapan oli huvitatud Saksamaa koloniaalvalduste ülevõtmisest Aasias. 4. I maailmasõja peamised põhjused. Alahinnati ohtu- valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse. Sõda romantiseeriti- levis kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Rahvusvaheliste kriiside reguleerivate institutsioonide puudumine- puudusid organisatsioonid, mis oleks suutnud kiirelt korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. Sõjaline mõtlemine muutus kaalukamaks kui diplomaatia. 5. I maailmasõja puhkemine. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevas 28. juunil 1914.
inimkonnale ega ole ürgne ilmutus, ta on ,,ajendatud muljest, mille maailm kui tervik alguses järelmõtlevale inimesele tekitas, nii pea kui too hakkas aru andma temast väljaspool olevaist asjust"" (U.Masing Üldine usundilugu Ilmamaa 2000 lk 252) Olen tundnud ise tühisuse tunnet mägede vahel sõites, kindlasti tunnevad seda inimesed orkaanide, maavärinate ja tormide ajal. Kindlasti tundsid seda ka ,,ürgsed" inimesed ja tekkis kujutelm kellestki võimsamast ja vägevamast. Võib-olla on kristlus teinud endale ,,karuteene" kujutades Jumalat maalidel (näiteks Michelangelo Sixtuse kabel). Olen kuulnud tihti noorte väiteid:" Loomulikult ma ei usu Jumalat halli habemega vanameest." Islamis ei tohi Jumalast kujusid või pilte teha ja ega samas ei tekigi küsimust:" Kas Jumal on olemas?" 2. Kui Paulus räägib armastusest Jumala vastu, siis kas see tähendab, et oli gay?
Järgi tähendab pärast. Jumal tegi metselajad pärast lojuseid ja roomajaid. 2. Kuhu istutas Jumal Eedeni rohuaia? ,,Päevatõusu poole." 3. Kuhu paigutas Jumal elupuu? Keset aeda 4.Millest ja miks valmistas jumal linnud ja loomad? Mullast, sest inimesel/Aadamal ei ole hea üksi olla 5.Kes andis loomadele ja lindudele nime? Inimene. (adam=inimene) 6.Kuidas Eva põhjendas Jumalale keelatud vilja söömist? Madu pettis mind ja ma sõin. Müüt- pärimuslik kujutelm millegi tekkimises Orkestra- ringikujuline tantsuväljak Eepos- suur eepiline värssteos Teatron- vaatamispaik Veeda- Antiikirjandus- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Sanskrit- vana hindude kirjakeel kirjandus Hindusim- India valitsev usun Sfinks- lõvi keha ja inimese peaga kuju
Kuu faasid: · kuu loomine (kuud ei ole näha) · noorkuu · poolkuu (esimene veerand) Kuu Maalt vaadatuna ehk Kuu faasid · kasvav kuu · täiskuu · kahanev kuu · poolkuu (viimane veerand) · vanakuu. Kuu mõju Kuu mõju algab juba kolm päeva enne faasivahetust. Üldine on kujutelm, et kasvav kuu edendab, õnnestab, tervistab ning pärast täiskuud kahanema hakkav kuu rikub, määndab, suretab. Ärilisi tehinguid on soovitatav sõlmida noorkuu ajal, lõpetada aga viimases veerandis. Kõiki asju, mida tahetakse kasvatada, võiks lõigata noorkuu ajal (k.a juukseid). Poolkuu (esimene veerand) sellel ajal on parim teha kõike seda, mis on kasulik kehale: iluravikuurid, vitamiinikreemid, massazid; sest poolkuu esimese veerandi ajal tugevneb ravimite mõju
Inimkonna kujunemise etapid inimahvid > australopiteekused (peaaju arenenum, kahel jalal, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, Aafrikast) > Homo habilis > Homo erectus > neandertallased > Homo sapiens. Usund kiviaja inimesed olid loodusega väga lähedalt seotud. Ümbritsevas maailmas kogeti palju salapärast, mida ei osatud seletada. Mõistatuslikud olid uni ja unenäod, surm ja haigused, hirmu tekitasid äike ja tormid. Püüd neid nähtusi mõista tekkis kujutelm, et looduses elavad ja tegutsevad silmale nähtamatud jõud. Arvati, et kõigel on oma hing. Surm tähendas und, mil hing oli kehast jäädavalt lahkunud. Kunst osaliselt koos usundiga tekkis ka kunst. Inimesed olid loodusega tihedalt seotud ja küttimise tulemusena kujunesid välja koopamaalingud (kaasati ka värve), esimesed joonised kraabiti muidugi luule, sarvele või kivile. Mitmesugustest materjalidest (nt. luu ja kivi) arenesid välja skulptuurid.
Esimese maailmasõja põhjused · 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel Ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa, kes arenes kiiresti ja soovis juhtpositsiooni Euroopas. · Samuti põrkusid Balkanil Austia-Ungari ja Venemaa taotlused. · Saksamaa kindel soov saada mõjuvõimu ning kolooniaid juurde (algul Euroopas, siis terves maailmas) · 20.sajandi algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Leidus palju inimesi, kes sõda lausa soovisid ja ootasid sõda hirmuseguse põnevusega. · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia - Riikide valitsustes ei tahetud märgata sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud sellele vastavalt oma julgeolekupoliitikat. Samuti ei tahetud saavutada kompromisse ega kokkuleppeid, vaid oldi oma nõudmistes kinni.
Kurb tõsiasi, on aga see, et nn eliitkoolid kannatavad juba aastaid ülerahvastatuse all ega peaks suuremale rahvamassile vastu." 6. ,,Minu jaoks üks segadusttekitavamaid nn eliitkoolide vastaste argumente on kooli kaugus kodust. Tänapäevaste transpordivõimalustega jõuavad ka kaugemal elavad lapsed kooli vähemalt poole tunnigakasutagu nad ühistransporti või autosid." 7. ,,...arvatakse, et nn eliitkoolid on väheste rikaste pärusmaa. Tegelikult on see petlik kujutelm..." 8. ,,Minu jaoks üks imelikumaid illusioone on süvaõppega koolide lammutamise kasulikkus teistele koolidele. Arvatakse, et heade õpetajate laialijagamine tõstab koolide taset, kuid reaalselt ei muutuks midagi..." Eesmärk: ,,Essee eesmärk on analüüsida süvaõppega koolide eeliseid ja vajalikkust, kummutada müüte ja lükata ümber väiteid nn eliitkoolide lammutamise positiivsest mõjust teistele koolidele." NÕUSTUN. Põhisõnum: ,,Süvaõppega koolid on vajalikud ning nende
jäänud, ning see viiks sootuks teistsuguste kasulike avastusteni. Kindlasti ei sobiks säärane maailmakord kõigile ning leiduks neid, kes sellele innukalt vastu seisaksid ja sooviksid jätkata infoajastule omast elu. Sedasorti olukorras kujuneks teistest eraldi elavad grupid, kes tegeleks oma infokire rahuldamisega, pannes uuesti püsti Internetivõrgud ja leides viise, tootmaks energiat, et loodud süsteemi käigus hoida. Nii tekibki silme ette mõneti koomiline kujutelm koobastes peituvatest netifriikidest, kelle loodud ühendusliine eriti radikaalsed tehnikavihkajad pidevalt hävitamas käivad. Maailm muutub iga sekundiga ja mitte milleski ei saa sada protsenti kindel olla. Kätt südamele pannes võib väita vaid seda, et varsti pole kõik enam selline, nagu on praegu. Pole küll teada, mis järgneb praegusele infoajastule: kas tormiline areng jätkub ning täituvadki need unelmad,
USUNDILUGU MÕISTED 1. Riitus- usuline toiming müüdi elustamiseks 2. Müüt- seletus mingi asja tekkeks, kujutelm 3. Vägi- ehk mana, millega on kogu universum täidetud, nt juustes on vägi 4. Shamaan- spetsialist, kes tegeleb lovesse ja transsi viimisega, et hingedega suhelda 5. Nõid- spetsialist, kes tegutseb halbadel eesmärkidel, elab eraldi, kardetakse ja austatakse 6. Posija- tegutseb headel eesmärkidel, inimese tervendamine, kaitsmine, hinnatud tegelane 7. Jumal- kõrgem vaimne olend 8
Noored kunstnikud nagu Jackson Pollock harrastasid tegevusmaali, mille puhul olulisemgi kui tulemus oli maali loomise protsess. Pollock tegi oma maalimisaktsioonidest meediasündmused, ekstaatiliselt tilgutades ja pritsides värvi mahalaotatud lõuendile, kinnitades sealjuures, et ei tea mida teeb. Teised, näiteks Franz Kline ja Willem de Kooning maalisid suurte, hoogsate pintslitõmmetega abstraktseid pilte. Kline teosed meenutavad sageli hieroglüüfe. Just sellest ajast pärineb tobe kujutelm moodsast kunstnikust, kes loob teoseid loopides lõuendit värvidega. Sedalaadi kunst võitis USA-s ametliku tunnustuse ja kõrvuti ameerikalike massikultuuri ilmingutega jõudis värskendava tuulepuhanguna ka sõjast väsinud Euroopasse. Informalism Kuid ka Euroopa kunst ei olnud surnud. Natside ikkest vabanenud Prantsusmaal võeti tagakiusatud moderniste kui rahvuskangelasi, samuti juhtus ka mujal Euroopas. Pariisis sündis
ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused: · Alahinnati ohtu, kriise. (Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse). · Sõda romantiseeriti (oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend: Austria-Ungari ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Sarajevo asus A-U-le kuuluvas Bosnias, kus atendaadi sooritas Serbia terrorist. Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni
sõnal on musttuhat palet ja meist endist sõltub, missugusel palgel parasjagu paista lastakse. Sageli aga sõna on nõrk ja meedia seda ei paranda. Pilt on usutavam. Üks foto räägib rohkem kui 1000 sõna: kas kirjeldus, et Iraagi sõjavange koheldi ameeriklaste poolt julmalt, neid piinati ja väärkoheldi, toob pildi sündmustest silme ette? Või et ameeriklasi põletati Iraagis, nende autosid lõhuti, nende laipu lohistati mööda tänavaid? Võibolla tekib mingi kujutelm. Emotsiooni ja tülgastust maailmas aga tekitasid kindlasti fotod, kus tänaval leekide seest paistis kellegi küünitav ärapõlenud käsi. Või foto kasti peal, käed kõrval seisvast iraaklasest, kellele ähvardati käte langetamise eest elektrit anda. Sõnal endal jõudu ei ole, jõud on mõttel, mis on sõna taga. Unustada ei saa, et ajad siiski muutuvad, õigus on muutunud, riik on muutunud. Ajakirjandus seda ei kajasta. Ta uurib ja paljastab selle, mis oleks in, rahvale meelepärane
Spinoza tunneteteooria on tema rangelt deterministlikult ja ainulisuse ideest läbi imbunud metafüüsika kindel ja loomulik osa. Spinozao on kõige kindlam siis, kui ta käsitleb inimest absoluutseks mõistetud raamis, ületamatute piiride sees. Kuidas elada maailmas, mille saatus on oma tahte ja kätega tabamatu? Seda küsimust valgustab Amsterdami filosoof võib-olla teravamalt kui keegi teine. Aga inimene oma maailma muutjana, oma saatuse pöörajana-selline kujutelm vallandub Spinozalt ja kaob paratamatuse alla. KASUTATUD KIRJANDUS: 1."Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini" Esa Saarinen Tallinn 1996 4 5
polnud riiki,kes oleks teadlikult päästa valla maailmasõda. Kuid tähtsamad ja suuremad põhjused miks sõda puhkes on järgnevad: 1. Alahinnati ohtu : Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud ka selle ärahoidmiseks.Ka arvati,et Euroopas võivad puhkeda,vaid piirkondlikud sõjalised konfliktid ning sellised lokaalsed sõjad kestavad lühikest aega ega kujune laastavaks. 2. Sõda romantiseeriti : Levis kujutelm,et sõda on romantiline,ülev ja hiilgav.Leidus paljude hulgas ka neid,kes soovisid ning hirmu ja samas ka põnevusega sõda ootasid.Paljude hulgas,kes sõda ootasid,polnud ainult sõjaväelased ja relvatöösturid ,vaid hoopis Euroopa lihtrahvad. 3. Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid : Maailmas ei eksisteerinud organisatsioone,mis suutnuks kiirelt korraldada kas või suurriikide liidrite kohtumisi. 4
seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. 1. Alahinnati ohtu. Suuriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimallikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. 2. Sõda romantiseeriti. 20.saj algul oli levinud veel kujutelm,et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Seetõttu leidus mitte ainult sõjaväelaste ja relvatöösturite, vaid kogu Euroopa lihtahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja hirmuseguse üõnevusega ootasid. 3. Rahvusvahelise kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. 4. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia' Maailmasõja ajend Kui Austria- Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914
meestel enam kui naistel. Erakordselt suure hingejõuga ja eriliselt arenenud võimetega on nõid (tundja, teadja), kes oskab kohelda teisi hingi ja hankida abi arstimiseks või kõiksugu muid tarvilikke teateid. Selleks on ta varustatud eriliste hingejõudu sisaldavate esemetega ja ta hing võib rännata ringi, keha lamades unes või "minestuses". Keha ja elundid Teatavates kehaosades asub elujõud eriti tugeval määral, need on niinimetatud elundhinged. Igivana näikse meil kujutelm, et elujõud ja hing kätkeb eriti suguelundis. Mida suurem kellegi olendi suguelund, seda suurem on ta hingejõud. Seepärast on tehtud krattidele ja igasugu viljakusnukkudele suuri suguelundeid ning sagedane on kujutlus mõnest metsavaimust, kelle "liige" või "riist" ulatub alla põlve. Et südant kujutleti elundhingena, selle kohta on selge osutus "Henriku Liivimaa kroonikas" (XXVI 6), kus kõneldakse, kuidas 29. jaan. 1223
looduse ja kultuuri dihhotoomias. William G Doty järgi on müüt: Müüt kui väljendusvahend, kirjalik vormel, jutustus. Sisu puudutab jumalaid ja teispoolsust, sisuks algupära seletamine, "primitiivne" teadus, muudab universaalse konkreetseks või arusaadavaks, väljendab uskumusi, kollektiivseid kogemusi ja väärtusi. Inimese vaimsed või psüühilised väljendused, annab kultuurile ideoloogilise raamistuse. ÕSi järgi on müüt pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest või ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm. Ülo Valk on öelnud, et müüdis tegutsevad jumalad, vägilased ja olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. Peeter Espak näeb müüti kui kujundliku maailma, inimeste ja jumalate olemuse kirjeldust, kus on kasutatud praegusi teadmisi ja keelelisi vahendeid. L.Honko järgi on müüdi jaoks vajalik vorm, sisu, funktsioon ja kontekst
nn. tegevusmaali (action painting), mille puhul olulisemgi kui tulemus oli maali loomise protsess. Pollock tegi oma maalimisaktsioonidest meediasündmused, ekstaatiliselt tilgutades ja pritsides värvi mahalaotatud lõuendile, kinnitades sealjuures, et ei tea mida teeb. Teised, näiteks Franz Kline ja Willem de Kooning maalisid suurte, hoogsate pintslitõmmetega abstraktseid pilte. Kline teosed meenutavad sageli hieroglüüfe. Just sellest ajast pärineb tobe kujutelm moodsast kunstnikust, kes loob teoseid loopides lõuendit värvidega. Sellist kunsti tavatsetakse nimetada abstraktseks ekspressionismiks. Sedalaadi kunst võitis USA-s ametliku tunnustuse ja kõrvuti ameerikalike massikultuuri ilmingutega jõudis värskendava tuulepuhanguna ka sõjast väsinud Euroopasse. Kuid ka Euroopa kunst ei olnud surnud. Natside ikkest vabanenud Prantsusmaal võeti tagakiusatud moderniste kui rahvuskangelasi, samuti juhtus ka mujal Euroopas. Pariisis
Mina-teadvuse moodustumine ja selgem piiritlemine. Inimese keskseks vormiks, milles ta end tunneb, on tema keha. Oluline on elavate ja surnute vastasmõju. Usutakse, et inimesel on kehahing (väestatud kehakujutlused, hingeloom, hingushing [toss, leil-kehast lahutatud]) ja vabahing ( nimi, ise, vari, teisik, irdhing, siirdhing, loodushing). Kui inimene sureb, siis kehahing laguneb, vabahing võib ringi rännata maailmas. Sel perioodil oli positiivne suhtumine surnutesse. Kujutelm elavate ja surnute kokkukuuluvusest. Usuti, et surmaga ei lahku surnu hing automaatselt elavate juurest (40 päeva elavate seas). 18. Monoteism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) On üks hing. Surm on negatiivselt märgistatud. Pärast surma võib inimene olla Taevas, Põrgus, Paradiisis, Toonelas või Manalas. Surija soovid täidetakse eetilistel kaalutlustel. Tunnusjoon monoteistlikul perioodil oli õigesti suremise rõhutamine näiteks suremine
Oskar Loorits Eesti rahvausundi maailmavaade Konspekt Raivo Kaer, TLÜ 2009 1. Elujõud. Kujutletakse kehas liikuvat ja toimivat konkreetset olendit elujõudu. Juba uurali-ajastu käsitlus, u 4000e.Kr - vägi, vaim, inimese teine "mina". Inimese teisik saadab teda varju kujul. Volgaajast põrineb mõiste hing - hingamise-kujutelm. Kõik elab, kõik on hingestatud. Hingejõud võib kanduda ühest kehast teise, ühelt kehalt teisele. Eriliste võimetega on nõid, teadja, tundja. Maaigilised taigud, nõidumise tembud on toodud enamasti meile saksa kultuurikandjate ja katoliku kiriku poolt. 2. Keha ja elundid. Elundihingeks on peetud südant, pead, aju, üdi jne. Mida suurem kellegi olendi suguelund, seda suurem at hingejõud. Südame söömisega kujutleti omandatavat selle hingejõud
Haiglasse minemast ta keeldus, ehkki see oleks võinud ta elu päästa. 7. märtsil 1934 Ernst Enno suri. Ekslikult välja kuulutatud matusepäeva tõttu ei olnud ta matusel ühtki kirjanikku, küll aga oli seal suur hulk linnaelanikke, õpetajaid ja õpilasi ka kaugematest paikadest. Looming Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike. Inimene, Enno isegi, on igavene rändur, N. ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsuse, mis võib viia lugeja katarsiseni. Ta ise arvas
võimatu ega mõeldamatu. Religioonifilosoofia ja religioon • Argumente teismi poolt ja vastu tuuakse edasi; religioossete uskumuste sisu üle saab ratsionaalselt arutleda. • Ent need argumendid ja arutlused ei pruugi veenda ei usklikke ega uskmatuid. • Religioosne uskumine ja religioossetel teemadel filosofeerimine on erinevad asjad. 7 • Kas usk välistab mõistuse ja vastupidi? Usk ja mõistus • On levinud kujutelm, et usk ja mõistus on teineteist välistavad. Nt vastandatakse teravalt “teaduslikke teadmisi” ja “religioosseid uskumusi”. • See vastandus on pinnapealne. Nt füüsikuil on tavaks uskuda, et inimvaimust sõltumatu füüsikaline maailm eksisteerib. Mis laadi uskumus see on, on vaieldav. • Teadus ei ole suutnud ära seletada, miks ja kuidas mateeria, elu ja inimteadvus üldse tekkisid. • Nt Oxfordi religioonifilosoof Richard Swinburne (sünd. 1934) väidab
Kiirelt arenev Saksama soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purutasta Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria-Ungari ja Venemaa taotlused. Valla päästa maailmasõda, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: Alahinnati ohtu ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmiseks piisvalt. Sõda romantiseeriti 20.sajandi algul oli levinud veel kujutelm, et sõna on romantiline, ülev ja hiilgav. Lihtrahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja hirmuseguse põnevusega ootasid. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudmine polnud 1914.a aastal organisatsiooni, mis oleks korraldunud kiirest suurriikide liidrite kohtumisi. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferinandi tapmine Sarajevos 28. Juunil 1914
domineerivaks Euroopas, soovis kolooniaalvaldusi ümber jagada, kuid sõjaplaan puudus, oli valmis toetama Prantsuse vägesid. Jaapan, kes liitus 23.aug. 1914. tahtis ka Saksamaa kolooniad üle võtta Aasias. 1.maailmasõja põhjused: *teravnesid vastuolud maailma suurvõimude vahel (Prantsusmaa, Inglismaa vs Saksamaa) *alahinnati ohtu- ei usutud, et võib puhkeda maailmasõda ega pingutatud, et seda ära hoida *sõda romantiseeriti,sooviti ja oodati- levis kujutelm, et sõda on romantiline ja hiilgav *puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad organisatsioonid *levis sõjaline mõtlemine-ei arvestatud sõjatehnika arenguga *tekkisid suurriikide blokid Maailmasõja ajendiks nimetati Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinardi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914(serbialane tappis).See vallandas Euroopas pahameeletormi. Seepeale kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja Saksamaa õhutusel. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa kuulutas 1.aug
päästa valla maailmasõda. Kuid tähtsamad ja suuremad põhjused miks sõda puhkes on järgnevad: 1. Alahinnati ohtu : Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud ka selle ärahoidmiseks.Ka arvati,et Euroopas võivad puhkeda,vaid piirkondlikud sõjalised konfliktid ning sellised lokaalsed sõjad kestavad lühikest aega ega kujune laastavaks. 2. Sõda romantiseeriti : Levis kujutelm,et sõda on romantiline,ülev ja hiilgav.Leidus paljude hulgas ka neid,kes soovisid ning hirmu ja samas ka põnevusega sõda ootasid.Paljude hulgas,kes sõda ootasid,polnud ainult sõjaväelased ja relvatöösturid ,vaid hoopis Euroopa lihtrahvad. 3. Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid : Maailmas ei eksisteerinud organisatsioone,mis suutnuks kiirelt korraldada kas või suurriikide liidrite kohtumisi. 4
Kuna ta piirkonda kuulusid ka Läänemaa saared ühes rootsikeelsete elanikega, siis õppis ta ära rootsi keele nii hästi, et sai koolide revideerimisel ilma tõlgita hakkama. Iseäranis hindas ta rootsikeelset koolikirjandust, kavatsedes sellest koguni nii mõndagi eesti keelde tõlkida. Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Enno looming on kantud filosoofilistest tõekspidamistest, mis on ainet saanud budistlikest ja läänemaailma müstilistest õpetustest. Selle kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism, eelkõige Maeterlinck. Talle oli lähedane panteistlik arusaam, et jumalik alge on killustunud kogu looduses, millest inimene on üks osa ning samades õigustes kõige elavaga.
Enne lahendust protsess venis ning lahendus ei näivat tulevat. Ühel poolel on Pro Kapital, kes on üks eraomanikest ning teisel pool Kalasadama elanikke esindav Telliskivi Selts. Telliskivi Selts on teinud kõik võimaliku, et oma hüvesid säilitada. Pöördutud on isegi õiguskantsleri poole, et kontrollida kas avalikud huvid on piisavalt kaitstud. Avalik huvi ja rahva kaasarääkimine on antud protsessis väga aktiivne. Pro Kapitali esindajad on hämmingus, kuna seltsil on tekkinud kujutelm, kus üks linna kallimaid ja prestiižsemaid piirkondi võiks jääda tühermaaks. (Arendaja Kalarannas:.., 2015) Joonis 1. Kalasadama detailplaneeringu asukoht skeemil. Allikas: Eesti Arhitektide Liit. 3 Kalasadama detailplaneering Kalasadama detailplaneeringu üle kestnud vaidlus on toimunud juba 12 aastat ning see on hoogustunud (Arendaja Kalarannast.. 2015). Peamiselt käib vaidlus kahe osapoole vahel,
Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Müüdi mõiste pärimuslik kujutelm maailma ja inimese, kultuuri, loodusnähtuste tekkimisest, seda põhjustanud üleloomulikest olenditest: jumalatest, muinaskangelastest jt. Eleegia - Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon. Jambograafia - hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi, mis pärinevad antiikkirjanduse varasalvedest, kuuludes