Leonardo da Vinci Mona Lisa Marten Arandi Leonardo da Vinci • Itaalia kõrgrenessansi üks tuntumaid esindajaid. • Sündis 1452, Itaalias (Anchiano). • Suri 1519, Prantsusmaal (Cloux). • Tegemist polnud ainult kunstnikuga. Ta oli veel skulptor, arhitekt, moedisainer (unikaalne kott, kavand ilmselt aastast 1497) insener, loodusteadlane ning leiutaja. • Suured teened anatoomias, nimelt lahkas laipu ja kirjeldas nende põhjal inimkeha ehitust, samuti joonistas inimese kehaosasid. Inimese kehaosade (luude, liigeste, kõõluste) kujutamine • Ta koostas helikopteri, tanki, kalkulaatori jooniseid, kuid arvestades tolleaegse teaduse arengutaset, polnud võimalik neid ideid tollal ellu viia. • Küll võeti aga kasutusele mõned tema väiksemad leiutised: automatiseeritud vända üleskeeraja ja masin traadi tugevuse kontrollimiseks. • Leonardo da Vinci IQ oli suhteliselt kõrge-180 Näiteid leiutiste ...
Looklevaid kõverjooni eelistati sirgjoontele, ebasümmeetriat sümmeetriale, sest looduses leidub ranget sümmeetriat harva. Kujutatu pidi voolujooneliselt ühinema tervikuks, mis moodustas keerulisi kauneid ornamente. Juugendi printsiip oli kõige elava ühtsuse rõhutamine, seepärast näeb piltidel, kuidas taimed muutuvad oma looklevas joontemängus sujuvalt naiste kleitideks, juuksed merelaineteks jne. Vincent van Gogh Tumedate piirjoonte rõhutamise asemel püüdis ta kujutatavat edasi anda elutruult. Tema tööd on tulvil rahutust, kõik neis väriseb ja leegitseb, tema pintslitõmbed on tihti nagu tuleleegid. Huvitav ja iseloomulik on see, et van Gogh püüab siiski kindla, sünteetilise käsitlusviisi poole – kõiki neid rahutuid vorme ümbritsevad tugevad, julgelt tõmmatud piirjooned. Van Goghi vormikujundus on robustne, jõuline ja nurgeline. Ka tema deformeerib loodust; loodus on talle ainult lähtekohaks uue, kunstiliselt usutava ja mõjusa realiteedi loomisel
omavahel kokku sobitatud. Iseloomustage objektide kontuure? ,,Kunstniku õe ja ema portree" kontuurid selgelt eristatavad. Hilisemates töödes, nagu näiteks ,,Lilled sinises vaasis" ja tema autoportrees ei ole kontuurid selgelt eristatavad. Mil määral kasutab kunstnik varju ja valgust, perspektiivi? Varju ja valgust on mingil määral igal pildil näha, kuid vähe. Kunstnik on püüdnud igale teostele luua ruumilisust. Ei kasutanud perspektiivireegleid. Kas kunstnik annab kujutatavat edasi ruumilisena? Jah Kuidas on maalitud suuremad värvipinnad, milline tähtsus on joontel, pintslitõmmetel? Suuremad värvipinnad on maalitud tuhmimalt, et tuua esile ruumilisust. Kuna ta eiras perspektiivireegleid, ei olnud suurt tähtsust joontel ja nende suunal. Pintslitõmmetel võrreldes Van Goghiga suurt tähtsust pole. Milline on teose meeleolu? Teose ,,Suplevad naised" meeleolu on sünge, naised tunduvad kurvad. Pead on longus, näoilmed kurvad.
OOPER Mis on ooper? Ooper on muusikaline lavateos, milles esitatakse kogu tekst enamasti lauldes. See ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutatavat kunsti, tantsu ja muusikat. Carmen(ooper) Helilooja: Georges Bizet Tegelased : otse rahva hulgast (vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt jne) ja peategelased : Carmen, Jose ja Escamillole. Tegevuskoht: Hispaania Lühike sisu kokkuvõte See on armastuslugu ühest mustlasneiust nimega Carmen ja seersandist nimega Josest. Carmen on selline tüdruk, kes ei tunnista armastuse silmakirjalikkust. Ta kingib oma südame
meeleolu, mis oli tekkinud motiivide vaatamisel, pole täpne Eeskuju leidsid kõigis üksikasjades, värvid olid Vincent van Goghi fovism tihti ebarealistlikud. elamuslikest teostest. rahutus, ühiskonnakriitika, maailmavalu, dramaatika Isiklik ärevus, 1914. rõhutamine, aimatav sisemine aastal sõjani viinud piin ja traagika, kujutatavat võidi majanduslik ja ekspressionism lihtsustada või moonutada ühiskondlik pinge Page 1 Sheet1 Agressiivne, skandaalne, Sõja sokist tingitud mänguline, mõnitamine ja meeleheide viis pilkamine (eriti Lääne kulturi kunstnikud kogu dadaism alustalade pihta), vägivaldsus eelneva eitamisele
kaetud maalidega Banketistseen Tarquinia leopardide hauakambris 480-470 eKr Maalikunst Eelkõige tänu Pompeji väljakaevamistele on tänapäeval väga hea ülevaade Vana-Rooma maailmakunstist. Vana-Roomas kasutati sadegamini maalitehnikaina: mosaiiki, vahamaali ja frescot Seinamaalide teemad on sagelivalitud antiikmütoloogiat ja olustikust, veel luuakse portreid (Egipituse aladel muumiaportreid), maastikke ja isegi natüürmorte Rooma maalikunstnikud oskasid kujutatavat modelleerida ruumiliseks valguse ja varju abil. Samuti kasutasid ruumilise illusiooni saavutamiseks perspektiivi. Mosaiigitehnikas põrandailt võttis majja sisenejat vastu ,,kuri koer" Kasutatud materjal http://www.tusciaetrusca.it/immagini/Argomenti/Pittura/tomba%20tarquinia%202.jpg http://ilmondodiaura.altervista.org/ETRUSCHI/DIVERTIMENTI/lottatori.jpg http://www.tarquinia-cerveteri.it/upload/images/visuals/Visual_TC_Tarquinia.jpg http://www.tarquinia-cerveteri
Realism prantsusmaal (ca 1830-1870) iseloomustab Kujutab ümbritsevalt tõetruult ehk realistlikult. Ei ilustata kujutatavat. Tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni Peamine esindaja oli Gustave Courbet. Hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Romantismi vastand. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Ladina keeles realis - e esemeline Gustave Courbet(18191877)
Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö. Vaadeldud ajalõik Vincent van Goghi elust on 5 aastat. Kunstnik oli vaadeldud perioodi alguses 32 aastane. Selle aja jooksul muutus tema pintslikiri impressionistlikumaks, valguse ja varju käsitlus muutus märgatumaks ning teoste meeleolu süngemaks. Koloriit on ühtlane. Objektide kontuurid- natüürmortidel selgemad, looduspiltidel ebaselged. Kunstnik annab kujutatavat edasi ruumilisena. Suuremad värvipinnad ei ole kaetud ühtlase värvipinnaga vaid pintlitõmmetega. Teoste meeleolu on enamasti sünge ja tõsine. Paul Gauguin (1843- 1903) Kunstniku looming muutus värvilisemaks, selgelt väljatoodud varjud, täpsed kontuurid. Alguses on maalid väga sünged ja tumedad, raske on eristada, mis pildil kujutatakse. Igal pildi on sügav tähendus. Suhteliselt ebakorrektne. Võrdlus:
Sünteetiline kubism Pildipind on jagatud suurematuks geomeetrilisteks kujunditeks ja värvilaikudeks. Kasutatud on säravamaid ja puhtamaid värvitoone. Hiljem on lisatud sobivale kujundile pildil mingi detail,nt.pillikeeled või kõlakast. Seega - enne kompositsioon ja värvid, siis lisatud äratuntav element ja “Vaikelu kitarriga” “Kaardimängija” Analüütiline kubism Tegelikkus on väikesteks osadeks lahti võetud ja taas kokku pandud. Kujutatavat on näidatud mitmest vaatenurgast nähtuna. Kasutatud tumedaid rohekaid ja hallikaid värvitoone. AmbroiseVollard`I portree “Mees kitarriga” Sinine periood 1901-1904 Selle perioodi piltidelt vaatavad vastu mõttessevajunud, räsitud ja kurvad inimesed: vaesed, pimedad, üksikud. Valitseb lootusetuse meeleolu. Maalitud on sinakates ja hallikates toonides, mis tekitab ebareaalse tunde. “Vana kitarrist” “Elu” “Tragöödia”
Fourth level ülesehitus ja kujutamisviis erinesid Fifth level kõigest. "Avignoni neiud" Pablo Picasso. Analüütiline kubism Tegelikkus on väikesteks osadeks lahti Click to edit Master text styles võetud ja taas kokku pandud. Second level Kujutatavat on näidatud mitmest Third level vaatenurgast nähtuna. Fourth level Kasutatud: tumedaid rohekaid ja hallikaid Fifth level värvitoone.
Kasutusele võeti tuntud teravkaar, uus võlvitüüp ja mitmed tugielemendid, mis lasid ehitada õhukesi seinu, palju aknaid ning seda kõike kõrgustesse. Väga oluline oli valguse rõhutamine, mida romaani kirikus eriti ei olnud vitraazaknad pidid jätma jumaliku ja maavälise mulje keskaegsele inimesele. Samuti pöörati rõhku kiriku fassaadile, mille tähtsaimad osad pidid olema portaaluksed, roosaken ja kuningate galerii. Romaani kunstis viljeleti kujutatavat ning maalikunsti vähe, tehti peamiselt miniatuurmaale ja freskosid. Gootikas muutub see kõik olulisemaks, skulptuur on ruumilisem ja mitte enam nii arhitektuuriga seotud; samas on mõlema stiili puhul oluline piiblilugude jutustamine. Gootikas moodustavad eriti olulise osa vitraazimaalid ja dekoratiivne mulje, maalima hakati ka vabale seinapinnale ehk areneb fresko. Tehnika hakkab minema naturaalsemaks ja elulisemaks, olemas ruumilisus ja vorm; perspektiivi algus.
ja riietuse sügavat voldistikku. ,,Mõtleja", ,,Calaisi kodanikud". POSTIMPRESSIONISM Peamised erinevused impressionismiga: · impressionistid püüdsid tabada hetke, postimpressionistidele on olulised filosoofia, asjade ja nähtuste tõeline olemus; · eitasid kodanlikku elukorraldust. Paul Cezanne- püüdis edasi anda esemete struktuuri, rõhutas kontuure tumeda joonega, deformeerides teadlikult kujutatavat. Esemed tema natüürmortides sarnanaevad lihtsatele geomeetrilistele kujunditele ning maastikumaalidel on loodusvormis kujutatud suurte pindadena. Portreedes huvitas Cezanne'i ainult vormi edasi andmine, isiksuse sisemaailma ja meeleolu kujutamist ta ei taodelnud. ,,Natüürmort virsikutega", ,,Kaardimängijad" Vincent van Gogh (1853-1890)- iseõppinud maalikunstnik. Varasemad tööd on sünged, maalitud tumedate pruunide toonidega. ,,Kartulisööjad" Impressionismi mõjul muutusid ta
· kunstniku-; Naljand · seiklusromaan; · armastusromaan jne Teema kreeka k thema teoses kujutatud eluliste nähtuste valdkond. Teema on see, Autori temperamendist lähtuvalt: mida kirjanik kujutab, idee kuidas ta kujutatavat hindab ja mida sellega soovib öelda. 1. lüüriline, Tihti on teose peale peateema ka kõrvalteemad e allteemad. Teema on lühike vastus 2. tendents-, küsimusele "Millest romaan kõneleb?". 3
rahulolematus-Tekke põhjuseks rahulolematus kaasaja (valgustusajastu) ideaalidega tunnused-Rõhuti tunnete ja instinktide tähtsusele, levis inglismaal, Tähtsustati inimese isiksust, žanrid-luule, proosa, romaan Realism: tunnused-19s 2p, loobuti väljamõeldud teemadest, sündmustik asjalik, rahulik kulg eesmärgid-kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli. Žanrid-romaan, novell, jutustus tõetruudus ( kust saadi materjali?)-ilustata kujutatavat olulised autorid-Stendhal, C.Dickens, F.Dostojevski, A.Tšehhov Modernism: mitmekesisus-mitmetähenduslikus, mosaiiksus, oluliseks muutuvad läbielamised, tunded, soov korrastada korrastamatut eksistentsiaalsed probleemid , piir reaalsuse ja ebareaalsuse vahel, modernistlik luule (sümbolism-prantsusm, , futurism-mõjutas luulet, vabavärss, kasutati sõnaloendeid, jõuline, imažism-prantsusm, lähtuti psühholoogiast, kujutati fantaasia maailma,
mis nimetas endid BLAUE RAITER. Terminit ,,ekspressionism" (pr. k. expression e. väljendus), hakati laiemalt kasutama aastal 1910 Berliinis asutatud ajakirja Der Sturm ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringis. Ekspressionistid loobusid tegelikkuse jäljendamisest ja ka mulje jäädvustamisest, ka ei huvitanud neid maalilisus ja ilu. Nad pidasid oluliseks kunstniku mõtte ja elamuse väljendamist. Et saavutada suuremat väljendusrikkust, kujutatavat sageli lihtsustati või isegi moonutati. Kunsti abil väljendati isiklikke neuroose, ärevust ning 1914. aastal sõjani viinud majandusliku ja ühiskondliku pinge ees mässu tõstva teadvuse (inimese) seisundit. Pärast natside võimuletulekut kuulutati ekspressionism ,,taandarenenud kunstiks" ning paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse. Pärast II maailmasõda tõstsid ameerika kriitikud ja kollektsionäärid ekspressionistliku kunsti taas au sisse. EKSPRESSINISMI TUNNUSJOONED
Teemasid võeti kaasaegsest elust. Ekspressionism expression - väljendus. Tekkis 20. saj algul Saksamaal. Kunstnikud koondusid kahte kuulsasse rühmitusse: Die Brücke (Sild); Der Blaure Reiter (Sinine Ratsanik). · Loobusid tegelikkuse väljendamisest ja muljete jäädvustamisest. · Neid ei huvitanud maalilisus ja ilu vaid kunstniku mõtte ja elamuste väljendamine. · Suurema väljenduslikkuse saavutamiseks lihtsustasid või moonutasid kujutatavat. · Kunstis väljendati esimese MS eelseid hirme ja ärevust. · Tõid vaatajate ette viletsuse, surma ja moraalse allakäigu. · Iseloomulikud on määrdunud värvid, teravad kontrastid. Ülekaalus on must ja punane. · Pintslitõmme on järsk ja äge, mis muudab maali pinna krobeliseks. · Anatoomilisi detaile suurendatakse, mis lisab dramaatikat. Fovism Les favves - pr. k. kiskjad, metslased.
tants ja näitlemine on siin võrdselt tähtsad. Ballett on muusikateatri liik, kus tähtsaimateks väljendusvahenditeks on muusika ja tants. Klassikaline ballett kujunes välja 17. saj Prantsusmaal. Balletil on palju eelkäijaid: antiikajastu tantsud, mida esitasid kutselised tantsijad miimid; keskaegsed tantsud, mida esitasid rändmuusikud; renessansiajastu õukonnaetendused. Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas mitut kunstiliiki: kirjandust, muusikat, näitekunsti, kujutatavat kunsti ja tantsu. Ooperi muusika on lahutamatult seotud süzeega, mison teose sõnaliseks aluseks. Muusika ei ole pelgalt taustaks, vaid sellel on määrav osa sündmuste ning tunnete kajastamisel. Ooperi loomine algab sellest, et helilooja valib huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks. Helilooja ja libretisti koosööna valmib partituur. Libreto alusel asub lavastaja partituuri jälgides lavastust looma. Ta töötab osa
Kalurikujutised Portreed Tööd: "Hülgekütt Pakri saarel", "Äreval ootel", "Koit ja Hämarik", "Kalevipoeg ja Sarvik" Paul Raud 1865-1930 Maalikunstnik Lähtus saksa Düsselforfi koolkonna realsimist Maastikumaalid, portreed Muhu rauk 1898 53,4x34,4 cm Eesti Kunsti Muuseumis Graafikakunst Realismi ajastul Õitsengu ja populaarsuse tõus Graafika muutus jälle iseseisvaks kunstiliigiks Asju hakati kujutama eri tehnikates Aitas levitada kujutatavat kunsti laiadesse rahvakihtidesse Realism skulptuuris Lõi vähem läbi, kui maalikunst või graafika Realism suutis ainult osaliselt muuta klassitsistliku skulptuurikunsti Constantin Meunier Constantin Meunier 1831-1905 Skulptor Kujutas tööstustöölisi ja kaevureid 2 reljeefi on jõudnud ka Tallinna Laevalastija 1885 Tallinnas Mere puiesteel asuv reljeef Info saadud: Jaan Kangilaski "Üldine kunstiajalugu"
lõunamaiseks. 1410 (15. Sajandi alguses) ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. Selle kõrget viilu kaunistavad teravkaarelised petikud ja neliksiirud. Praegu teravkaarelised aknad said oma kuju 19.sajandil. Tähelepanu väärivad gildihoone tammepuust ja sepanaeltega üle löödud uksed, millel on lõvimaskiga pronksist uksekoputid. Hoone esimesel korrusel on kahelööviline eeskoda ja suur võlvitud saal. Eestis valmistatud teoste kõrval levis siin ka sissetoodud kujutatavat kunsti, mille osatähtsus on kunstiliigiti erinev. Seinapindu peeti õigeks kaunistada õpetlike maalingutega. Ka vööndkaared, võlviroided, päiskivid, konsoolid jms maaliti tihti värviliseks. Seinamaalid on muidugi loodud kohapeal, samuti ehitistega seotud kivist ja terrakotast skulptuurid. Kivist teoseid imporditi ja eksporditi paekivist ehitusdetaile ja hauakive. 15. Sajandil levima hakkanud tahvelmaalidest moodustasid sisseveetud teosed väga suure osa.
Ballett on muusikateatri liik, kus tähtsaimateks väljendusvahenditeks on muusika ja tants. Klassikaline ballett kujunes välja 17. saj Prantsusmaal. Balletil on palju eelkäijaid: antiikajastu tantsud, mida esitasid kutselised tantsijad miimid; keskaegsed tantsud, mida esitasid rändmuusikud; renessansiajastu õukonnaetendused. Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas mitut kunstiliiki: kirjandust, muusikat, näitekunsti, kujutatavat kunsti ja tantsu. Ooperi muusika on lahutamatult seotud süzeega, mison teose sõnaliseks aluseks. Muusika ei ole pelgalt taustaks, vaid sellel on määrav osa sündmuste ning tunnete kajastamisel. Ooperi loomine algab sellest, et helilooja valib huvitava teema. Seejärel pöördub ta libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks. Helilooja ja libretisti koosööna valmib partituur. Libreto alusel asub lavastaja partituuri jälgides lavastust looma. Ta töötab osa
maastikke kasutades puäntillismi. Mägi õppis Peterburis ja rändas Soomes ning Norras, kujundas välja oma käsitluslaadi moodsa kunsti suundadest. Nikolai Triik maalis maastike ja portreesid. Norras viibimise järel vaimustus E. Munchi teostest, aga ka N. Roerichist. Väga julge ja kohati intrigeeriv värvikäsitlus. 5.Fovism. Prantsusmaal noorte kunstnike rühmituse liikumine (1905-1907), keda nimetati foovideks ehk metslasteks. Maalisid värvilaikude abil lihtsustatult ja kujutatavat moonutades, kuid emotsionaalselt. Sageli valiti täiesti meelevaldselt värve ja loobuti ruumilisusest, varjude modelleerimisest. Henri Matisse paneb värvid sõltuma kunstniku meeleolust. Loodus võib kunstnikku mõjutada, kuid tekkinud elamusest tuleb meeleolu väljendus. Piltide põhimeeleolu on Matisse maalinud rõõmsa ja rahuliku. Georges Rouault kujutab süngete värvide abil viletsust. Hilisem looming religioosne. Raoul Dufy maalib visandlikumalt ja rõõmsalt, veidi magusalt.
Kõige kummalisem oli kahe paremalpoolse naise näo moonutamine, mis paneb neid mõjuma maskidena. Kuna Picasso oli tol eluperioodil väga vaimustatud Aafrika neegriskulptuuridest, sai ta just nendest inspiratsiooni, et tollele pildile sellised näod maalida. · Analüütiline kubism: Tegelikkus on väikesteks osadeks lahti võetud ja taas kokku pandud. Kujutatavat on näidatud mitmest vaatenurgast nähtuna. Kasutatud tumedaid rohekaid ja hallikaid värvitoone. · Sünteetiline kubism: Pildipind on jagatud suurematuks geomeetrilisteks kujunditeks ja värvilaikudeks. Kasutatud on säravamaid ja puhtamaid värvitoone. Hiljem on lisatud sobivale kujundile pildil mingi detail,nt.pillikeeled või kõlakast. Seega - enne kompositsioon ja värvid, siis lisatud äratuntav element ja pealkiri.
Sambad asendusid võlvidega. (ristvõlv, vormi. Lisati inimlikku, maist ilu. silindervõlv) 22. Mida tead kreeka maalikunsti kohta? Mis on säilinud 30. Nimeta rooma kuulsaim sakraalehitis, mille poolest see originaalina? Kreeklased hindasid väga kõrgelt oma erineb kreeka vastavast ehitisest? Panteoni tempel ( kuppelehitis ), mis on kõigi planeedinimega jumalate kujutatavat või tegid realistlikult? Roomlased alguses tempel. Kreeklaste omal ei olnud kuplit. matkisid, aga hiljem kujunes neil välja oma 31. Missugusi rooma profaanehitisi Sa tead? Teed, sillad jne. originaalskulptuur- mis teemadel? Nad tegid kreeklaste 32. Mis on triumfikaared, milleks neid vaja oli, kuidas pronkskujudest marmor koopiaid. Koopiad võisid olla teisest kaunistati
Kuid van Gogh ise luges meeleldi teiste kunstnike elulugusid. 9 LOOMING Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö. Oma kunstnikutee alguses püüdis Vincent tegelikkust võimalikult täpselt edasi anda. Tumedate piirjoonte rõhutamise asemel püüdis ta kujutatavat edasi anda elutruudult. Maalides mehi ja naisi nende raskes igapäevatöös soovis noor kunstnik panna pildile enda kaastunde. Tema maalid on valdavalt tumedates, maalähedastes toonides. Kuulsaimad maalid: „Tähine öö“ „Päevalilled“ „Iirised“ „Moonid“ „Magamistuba“ „Õitsev mandlipuu“ „Mooruspuu“ „Öökohvik“ „Kartulisööjad“
2 suurel määral. Riiklikel institutsioonide mõjuvõim lihtrahva elu üle on tohutu, vaid mitme väga halva otsusega on maailm või riik hukatusele määratud. Kunstis kujutati sõjaperioodil palju julmust, sõdureid, sõjatehnikat, lihtrahva olukorda. Samas aga pöörduti ka abstraktsionismi, millele eelnes ka kubism. Teosel polnud võimalik ära tunda kujutatavat või oli vaid aimatav. Võiks arvata, et välditi otsest õuduse kujutamist. Ühiskonnas tekkis kiiresti tüdimus ja vastumeel sõja vastu, sest see mõjutas just kõige enam lihtrahvast. Pereisad, pojad saadeti sõdima, millele võis järgneda teadmatu kadumine või surm. Need, kes olid kodus, kannatasid samuti. Söögipuudus, sõjale kuluvad rahalised kulud, haigused, probleemid eluasemetega mõjutasid tugevalt ühiskonda. Kõik see mõjutas kunstis toimuvat, sest ka
1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem Kõige oleva ja toimuva mõtet ning väärtuskriteeriume tuleb otsida väljaspool kujutatavat keskkonda; ainult aeg, inimkonna üldine edasiliikumine, võib ajutistele tagasilangustele ja ebakohtadele vaatamata anda inimese kätte võtme kõige väärtustamiseks. ning 2-3 kõrvalprobleemi. Teos puudutab ka teravalt vanema põlve vahetumist noorema põlvkonna vastu. Muidugi ei saa ka mööda klassivahest ning inimeste erinevast haritustasemest. Kirjuta põhiprobleemist lähtuvalt vähemalt 100-sõnaline arutlus.
misjonärina töötas, andis ta vaestele oma vähest toitu, riideid ja isegi voodi. Selline elu muserdas noort Vincenti. Tollest ajast tekkis tal huvi inimeste igapäevaelu jäädvustamise vastu. Alguse sai tema kümneaastane kunstnikutöö. Oma kunstnikutee alguses püüdis Vincent tegelikkust võimalikult täpselt edasi anda. Ta lihvis oma joonistamisoskust detailideni välja. Ometi ei huvitanud teda akadeemiline kuiv maalimislaad. Tumedate piirjoonte rõhutamise asemel püüdis ta kujutatavat edasi anda elutruult. Maalides mehi ja naisi nende raskes igapäevatöös soovis noor kunstnik panna pildile enda kaastunde, väljendada läbi pildikeele enda emotsioone. Tolle aja maalid on valdavalt tumedates, maalähedastes toonides. Kuna tema kõhutäis sõltus sageli teiste inimeste heldusest, maaliski ta palju just lihtrahvast. 3 Ta töötas kümme aastat suure intensiivsusega, luues väga omapäraseid teoseid, kasutades
Elumaju kaunistati mosaiikide ja frescodega. Maaliti seinakrohvile, puidule, marmorile, lõuendile või savile. Teemad pärinesid antiikmütoloogiast või olustikust. Tehti portreid, natüürmorte või maastikumaale. Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega - väikestest varvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud piltidega. Roomlased oskasid kujutatavat muuta ruumiliseks valguse ja varju abil, ruumilisuse saavutamiseks kasutati ka perspektiivi. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud.
fassaadidel, autodel, reklaamitahvlitel, kirjapaberitel. Kuna kaubamärki võib omada meist igaüks siis on neid juba registreeritud tohutud hulgal, see aga tekitab palju vaidlusi ning segadust. Iga uus kaubamärgi muudab järgneva tekke raskemaks. 3 Kaubamärk ja bränd. Kaubamärgi vaidlused 2. KAUBAMÄRK Kaubamärgina võib registreerida graafiliselt kujutatavat tähelist sõnalist, numbrilist, kujutislikku või ruumilist tähist või tähistekombinatsiooni, mis eristab ühe füüsilise või juriidilise isiku kaupu või teenuseid teiste omadest (Kaubamärgi seadus § 3).Patendiametis registreeritud kaubamärk on juriidiliselt kaitstud, s.t. seda ei tohi oma kaupade või teenuste tähistamiseks kasutada teised tootjad või teenindajad. Inglise keeles on kaubamärk trade mark.
Henri de Toulouse-Lautrec kasutas vormide lihtsustamist ja erksaid värve. Maalis, tegi gravüüre ja plakateid. Innustus jaapani värvilistest gravüüridest, Paul Gauganist jt. kaasaegsetest. Suurepärane inimtüüpide tabaja, osates inimeste eripära karikatuurselt rõhutada. Tegeles värvilise litograafiaga. Fovism Noorte kunstnike rühmituse liikumine Prantsusmaal 1905 1907, neid nimetati foovideks ehk metslasteks. Maalisid värvilaikude abil lihtsustatult ja kujutatavat moonutades, kuid emotsionaalselt. Sageli valiti täiesti meelevaldselt värve ja loobuti ruumilisusest, varjude modelleerimisest. Henri Matisse paneb värvid sõltuma kunstniku meeleolust. Loodus võib kunstnikku mõjutada, kuid tekkinud elamusest tuleb meeleolu väljendus. Piltide põhimeeleolu on Matisse maalinud rõõmsa ja rahuliku.Georges Rouault kujutab süngete värvide abil viletsust. Hilisem looming oli religioosne. Raoul Dufy maalib visandlikumalt ja rõõmsalt, veidi magusalt.
nn ikoonilised või ,,paradigmaatilised teosed" (vt Heie Treieri artikkel). Selgitades ajaloolist, poliitilist ja sotsiaalset olukorda ning ideelisi murranguid loob õpetaja põhjuse-tagajärje seose uue stiili ja ajastu vahele ning näitab, kuidas vajadus väljendada uusi ideid leidis ühe või teise kunstniku töö abil uue visuaalse vormi. Ühe või kahe ikoonilise töö näitel saab selgitada peamist kujutatavat teemaderingi, peamisi stiilivõtteid, kompositsiooni ja koloriiti. Sellisel ,,mäluvaiastamisel" on mnemotehniline eesmärk: kui õpilane peab meenutama mingit stiili, siis kõigepealt mõtleb ta üheskoos läbi analüüsitud teose peale ja võtab stiili kirjeldamisel aluseks selle konkreetse töö ega püüa kramplikult meenutada, mida ütlevad selle stiili kohta õpiku tekstileheküljed. Faktid kasvavad välja tegelikust teosest!
10. TSIRKUS akrobaadid, klounid, illusionistid, dresseerijad, ekvilibrist, zonglöörid, kunstratsutajad. 11. FOTOKUNST 12. FILMIKUNST a) mängufilm b) multifilm c) dokumentaalfilm 13. TELEVISIOONIKUNST 14. ARVUTIKUNST Kordamisküsimused 1. Milline seos kultuuriga on kunstil? 2. Mida kõike võib sisaldada mõiste kultuur? 3. Kas ilus on kunstiteoses oluline? Põhjenda. 4. Milliseid ideid võib väljendada kunstiteos? 5. Mida teeb kunstnik, kui ta stiliseerib või idealiseerib kujutatavat? 6. Mis on kunstielu keskseks sündmuseks? 7. Leia erinevaid tähendusi sõnale kunst. 8. Miks on mingi kunstiliik kunst? Kujutav kunst Maalikunsti väljendusvahendiks on värvus. On olemas tahvelmaal, monomentaalmaal ja miniatuurmaal. 1. Tahvelmaali tehnika - tahvelmaal on ümberpaigutatav ja maalitakse tahvli kujulisele materjalile. 2. Tempera - vanim maalitehnika, maalitakse vees lahustuvate värvidega, väga erinevatele materjalidele. 3
Haarava eetilis-filosoofilise sisuga romaanile “Tants aurukatla ümber” kuulub eesti nüüdiskirjanduses väga silmapaistev koht. See romaan on pälvinud Nõukogude Eesti preemia ning 1999.a. läbiviidud küsitlus tõstis ta läbi aegade 50 parema raamatu seas kolmekümnendale kohale. Probleemiseadelt, esituslaadilt ja elutunnetuselt seostub eelkäsitletud teosega minevikuaineline romaan “Pommeri aed” (1974, 38.a.), ehkki selle aja- ning ühiskonnahaare on ahtam. Autor jälgib kujutatavat taas eetilise nurga alt, tuues peategelaseks möödunud sajandi lõpu praktilise teoinimese, rangemeelse ja õiglust armastava külakoolmeistri, kes on küll tervete ja kõlbeliste põhimõtetega, ent mitte mingi isamaalane või rahvavalgustaja, nagu võiks arvata ärkamisajajärgsest tegevusajast. “Pommeri aeda” saab määratleda ja hinnata kui ideeromaani eesmärgistatud elu võimalikkusest üksikisiku ja võimu konfliktiolukorras.
Olles aprioorsed kaemused on ruum ja aeg paratamatud ning üldised. Niisiis ei ole nad sõltuvad üksikindiviidi meeleorganitest, vaid on kõigi inimeste ettekujutustele alati paratamatult aluseks – nad on struktuurid, mis kuuluvad mitte “seisunditeadvusesse”, vaid “teadvusesse üldse”. Üldiselt peame me ju ruumi all silmas mitte üksnes nähtustekogemuse ja loodusteaduste kaemusruumi, vaid ka igapäeva- elu tegevus-ruumi nagu psühholoogia, kunsti ja kirjanduse poolt kujutatavat läbielamis- ning meeleolu-ruumigi. Sarnaselt erineb ka kaemusaeg tegevus- ja elamusajast. Kuid Kant oma mõistus-kriitika meelelisuse-käsitluses peab silmas üksnes kaemusruumi välisuse ja üksteise kõrval asumise suhteid, nagu ka kaemusaja järgnevuse ja samaaegsuse suhteid. Üksnes nende kohta väidab Kant, et nad kätkevad endas kogemusest-sõltumatuid koostisosi. Kanti järgi peavad aprioorsed ruum ja aeg ajalistele ja ruumilistele muljetele “juba aluseks
kasvatada kunstientusiasmi. ...ateljeekooliga oli eesti kultuuriellu tulnud tõsiselt arvestatav tegur, mis äratas lootusi rahvusliku kunsti tuleviku suhtes... Mingit diplomit polnud ateljeekooli lõpetamisel ette nähtud: ainult omandatud võimed ja saavutatud tulemused said olla hindamise mõõdupuuks. Kunsti õppimise tuum Laikmaa käsitluses seisnes eeskätt vaimsete jõudude treeningus - eesmärgiks omandada võime kujutatavat süvendatud tajumisega, kogu nägemis- ja ruumimeelega haarata. Tuli lahti saada harjumusest näha kujutatavat esijoones kontuuri kaudu ja õppida nägema vormi. Laikmaa õpetas oma kasvandikke töötama pilguga ja mitte niivõrd paberil. Alles siis, kui vorm on läbi uuritud, tema struktuur ja olemus tabatud, tuleb see julge ning kindla käega paberile panna. Töötati ateljeekoolis peamiselt söega, ent kuna õppemeetod pidas silmas eeskätt maalilisust,
- 1930. Aastaid kõige rohkem? Seda iseloomustas elektrienergia laialdane areng, tootmine ja tarbimine. Edusamme tehti ka elektrotehnika, side- ja transpordi- vallas. 3. Miks pöörati demokraatlikes riikides tähelepanu kodutehnika tootmisele, NSV Liidus aga mitte? Kuna need olid väikesed riigid ja neile oli seda vaja. NSVLiidule aga polnud. 4. Milliseid kunstiliike kasutati inimeste mõjutamiseks ja propaganda tegemiseks? Filmikunsti, kirjanduse ja kujutatavat kunsti, muusikat ja tantsu. NT: filmikunstis Charles Chaplin, kes tegi erinevaid komöödiaid. Töövihik 1. Miks muutus New York maailma kultuurikeskuseks? Sest 1920. Aastate lõpul tegutses seal 70 teatrit ning lavastati 280 muusikali ja teatritükki aastas. 2. Kes nad olid ja millega said tuntuks? 15 a) Ernst Ruthenford – 1919 aastal teostas esimese tehisliku tuumareaktsiooni.
4) Tabelid nummerdatakse araabia numbritega ühejaotuselise numbrisarjana. 5) Kui tabel jätkub järgmisel leheküljel, kirjutatakse väikselt lehekülje paremasse alumisse nurka sulgudesse (jätkub). Järgmisele leheküljele kirjutatakse vasemale üles tabeli number ja sulgudesse (jätkub). 6) Tabelite koostamisel on vaja panna tähele, et lahtrite pealkirjad paikneksid ülalt alla nii, et üldisemad pealkirjad oleksid kõrgemal kui nende alajaotused. Pealkirjad astetakse nii, et kujutatavat asja seletatakse kõrgeima pealkirjareaga. Alumise rea jaotus tehakse võrreldavate asjade põhjal. 7) Nii pealahtris kui lahtrite pealkirjades peaks esitama asja võimalikult täpselt. Tabelites kasutatakse terviksõnu või kinnistunud harjumuspäraseid lühendeid. Vältima peab numbreid. Lahtrite arv ei tohiks kasvada liiga suureks. 8) Kui tabel ei mahu leheküljele ära, siis saab muuta nii numbreid kui teksti väiksemaks, korrigeerides trükilehekülje suurust.
ARHIDEKTUUR: JUUGEND STIIL (NOORUS, uus) 16.septembri pärastlõunal 1895 avati Pariisis uus galerii, mille omanikuks oli Siegfried (mõnes raamatus Samuel) Bing (18381905) Saksamaal sündinud juut, kes oli jaapani kunsti tuntud asjatundja, kaupmees ja tutvustaja. Tema galerii oli aga pühendatud noortele andekatele kunstnikele ja esitas mitte ainule kujutatavat kunsti vaid ka tarbekunsti. Bing nimetas oma galerii ,,La Maison de l'Art Nouveau'ks" selleks, et rõhutada tööde uudsust. Hoolimata üksikutest erinevatest nimedest ühendas kõikide maade kunstnikke soov läbi ajada ilma akadeemilise kunsti kainete ajalooliste traditsioonideta, samuti kunstide hierarhilise kaotuseta, mis nende arvates kitsendas kunstnike loomingut. Juugend oli reaktsiooniks vastavalt viktoriaanliku ajastu kunstile või
keda üldse pole õpetatud. Mida arvate erinevate ainete õppimisest lapseeas? Kui ei ole teadust, mis koosneb ainult sõnadest, siis pole ka lastele vastavat õppimist. Kui neil pole tõelisi mõisteid, pole neil ka tõelist mälu, sest selle sõnaga ei sa ometi nimetada muljete alalhoiu võimet. Iga õppimise juures on kujutavad märgid mõttetud ilma kujutatavate asjade mõisteteta. Siiski piiratakse lapse õppimine alati nende märkidega ilma temale kujutatavat asja selgitamata. Pole vaja laste päid kataloogitäie märkidega täis tuupida, kui nad ei ühenda nendega kujutlusi. Émile ei õpi kunagi midagi pähe isegi mitte valme, sest valmi sõnad pole veel valmid, nagu ajaloo sõnad pole veel ajalugu. Valmid võivad olla õpetuseks täiskasvanule, lastele peab aga ütlema alasti tõtt. Niipea, kui see kaetakse linikuga, ei vaevu nad seda kergitada. Ma vabastan lapsed ka raamatutest. Lugemine on lapseea piits ja peaaegu
Henri de Toulouse-Lautrec kasutas vormide lihtsustamist ja erksaid värve. Maalis, tegi gravüüre ja plakateid. Innustus jaapani värvilistest gravüüridest, Paul Gauganist jt. kaasaegsetest. Suurepärane inimtüüpide tabaja, osates inimeste eripära karikatuurselt rõhutada. Tegeles värvilise litograafiaga. Fovism Noorte kunstnike rühmituse liikumine Prantsusmaal 1905 1907, neid nimetati foovideks ehk metslasteks. Maalisid värvilaikude abil lihtsustatult ja kujutatavat moonutades, kuid emotsionaalselt. Sageli valiti täiesti meelevaldselt värve ja loobuti ruumilisusest, varjude modelleerimisest. Henri Matisse paneb värvid sõltuma kunstniku meeleolust. Loodus võib kunstnikku mõjutada, kuid tekkinud elamusest tuleb meeleolu väljendus. Piltide põhimeeleolu on Matisse maalinud rõõmsa ja rahuliku.Georges Rouault kujutab süngete värvide abil viletsust. Hilisem looming oli religioosne. Raoul Dufy maalib visandlikumalt ja rõõmsalt, veidi magusalt.
Terminit ,,ekspressionism" (pr. k. expression e. väljendus), hakati laiemalt kasutama aastal 1910 Berliinis asutatud ajakirja Der Sturm ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringis. Ekspressionistid loobusid tegelikkuse jäljendamisest ja ka mulje jäädvustamisest, ka ei huvitanud neid maalilisus ja ilu. Nad pidasid oluliseks kunstniku mõtte ja elamuse väljendamist. Et saavutada suuremat väljendusrikkust, kujutatavat sageli lihtsustati või isegi moonutati. Kunsti abil väljendati isiklikke neuroose, ärevust ning 1914. aastal sõjani viinud majandusliku ja ühiskondliku pinge ees mässu tõstva teadvuse (inimese) seisundit. Pärast natside võimuletulekut kuulutati ekspressionism ,,taandarenenud kunstiks" ning paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse. Pärast II maailmasõda tõstsid ameerika kriitikud ja kollektsionäärid ekspressionistliku kunsti taas au sisse. TUNNUSJOONED
Terminit „ekspressionism“ (pr. k. expression e. väljendus), hakati laiemalt kasutama aastal 1910 Berliinis asutatud ajakirja Der Sturm ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringis. Ekspressionistid loobusid tegelikkuse jäljendamisest ja ka mulje jäädvustamisest, ka ei huvitanud neid maalilisus ja ilu. Nad pidasid oluliseks kunstniku mõtte ja elamuse väljendamist. Et saavutada suuremat väljendusrikkust, kujutatavat sageli lihtsustati või isegi moonutati. Kunsti abil väljendati isiklikke neuroose, ärevust ning 1914. aastal sõjani viinud majandusliku ja ühiskondliku pinge ees mässu tõstva teadvuse (inimese) seisundit. Pärast natside võimuletulekut kuulutati ekspressionism „taandarenenud kunstiks“ ning paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse. Pärast II maailmasõda tõstsid ameerika kriitikud ja kollektsionäärid ekspressionistliku kunsti taas au sisse. TUNNUSJOONED
kujutamisviis erinesid kõigest, millega seni oldi harjutud, purustatud olid kõik reeglid ja senised arusaamad. Võib vaid ette kujutada tolleaegse publiku reaktsiooni sellele ülielusuuruste figuuride ja jõulise pildikeelega teosele, mis mõjub erakordsena ka tänapäeva kõigega harjunud vaatajale. Analüütiline kubism Tegelikkus on väikesteks osadeks lahti võetud ja taas kokku pandud. Kujutatavat on näidatud mitmest vaatenurgast nähtuna. Kasutatud tumedaid rohekaid ja hallikaid värvitoone. Sünteetiline kubism Pildipind on jagatud suurematuks geomeetrilisteks kujunditeks ja värvilaikudeks. Kasutatud on säravamaid ja puhtamaid värvitoone. Hiljem on lisatud sobivale kujundile pildil mingi detail,nt.pillikeeled või kõlakast. Seega - enne kompositsioon ja värvid, siis lisatud äratuntav element ja pealkiri. Klassitsistlik periood. 1916-1925
sissetuleva valguse suunast ja polarisatsioonist. Rakendades elektrivälja saab muuta molekulide paigutust. LCD ekraan koosneb kahest paralleelsest klaasplaadist mille vahel on vedelkristall. Elektroodid on kinnitatud mõlemale plaadile. Valgus tagumise plaadi taga valgustab ekraani tagantpoolt. Läbipaistvaid elektroode, mis on kinnitatud kummalegi plaadile, kasutatakse loomaks elektrivälju vedelkristallil. Erinevad ekraani osad saavad erinevat pinget, millega kontrollitakse kujutatavat pilti. Ekraani esi- ja tagapoolele on kleebitud polaroidid, kuna on tehnoloogia nõuab, et kasutataks polariseeritud valgust. TN (twisted nematic) kuvari tagumine plaat sisaldab väikeseid horisontaalseid rööpaid (renne) ja esiplaat vertikaalseid rööpaid. Kuna esi- ja tagapaneeli reastus erineb 90 kraadi võrra, siis molekulid keerduvad tagantpoolt ette. Kuvari tagumine osa on horisontaalne polaroid ja laseb läbi ainult horisontaalselt polariseeritud valgust.
Terminit ,,ekspressionism" (pr. k. expression e. väljendus), hakati laiemalt kasutama aastal 1910 Berliinis asutatud ajakirja Der Sturm ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringis. Ekspressionistid loobusid tegelikkuse jäljendamisest ja ka mulje jäädvustamisest, ka ei huvitanud neid maalilisus ja ilu. Nad pidasid oluliseks kunstniku mõtte ja elamuse väljendamist. Et saavutada suuremat väljendusrikkust, kujutatavat sageli lihtsustati või isegi moonutati. Kunsti abil väljendati isiklikke neuroose, ärevust ning 1914. aastal sõjani viinud majandusliku ja ühiskondliku pinge ees mässu tõstva teadvuse (inimese) seisundit. Pärast natside võimuletulekut kuulutati ekspressionism ,,taandarenenud kunstiks" ning paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse. Pärast II maailmasõda tõstsid ameerika kriitikud ja kollektsionäärid ekspressionistliku kunsti taas au sisse. TUNNUSJOONED
Terminit ,,ekspressionism" (pr. k. expression e. väljendus), hakati laiemalt kasutama aastal 1910 Berliinis asutatud ajakirja Der Sturm ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringis. Ekspressionistid loobusid tegelikkuse jäljendamisest ja ka mulje jäädvustamisest, ka ei huvitanud neid maalilisus ja ilu. Nad pidasid oluliseks kunstniku mõtte ja elamuse väljendamist. Et saavutada suuremat väljendusrikkust, kujutatavat sageli lihtsustati või isegi moonutati. Kunsti abil väljendati isiklikke neuroose, ärevust ning 1914. aastal sõjani viinud majandusliku ja ühiskondliku pinge ees mässu tõstva teadvuse (inimese) seisundit. Pärast natside võimuletulekut kuulutati ekspressionism ,,taandarenenud kunstiks" ning paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse. Pärast II maailmasõda tõstsid ameerika kriitikud ja kollektsionäärid ekspressionistliku kunsti taas au sisse. TUNNUSJOONED
annaabi.ee 
