Allegoorilis sümbolistlik on Kafka taotlus enamikus novellides ja miniatuurides. Kafka romaanides on hoiatavaid viheid totalitaarsetele ühiskondadele. Üheski oma 3st romaanist (v.a Metemorfoos) ei kasuta Kafka otse üleloomulikke või fantastilisi kujundeid. Protsess- Maagilist jutustusruumi loob Kafka ühelt poolt sel teel, et jätab selle ilma konkreetsest füüsilis-ajaloolistest seostest. Teiselt poolt, veelgi tähtsam uudse, n-ö maagilise kujundlikkuse ja õhkkonna loomises on see, et Kafka paneb oma tegelased käituma unenäoloogika järgi selle järgi, mida me tavalielt käsitame loogika puudumisena. Tegelased ei käitu nii, nagu lugeja eeldaks. Autor jätab sündmused ilma nende põhjuslikest seostest. Ta küllastab toma teosed mitmetähenduslike sümbolite ja mõistukõnedega. Kafka teoste ,,maagilise" kujundlikkuse tähendused panevad lugeja õistma, et nii nagu jutustuse loogikas on ületamatud
laused (Mina mitte) • Parasiitsõnad (noh, tead, nii, nagu, ühesõnaga) Ametlik stiil • Isikulise tegumoe vältimine (isikuid on teavitatud, karistuse määramisel võetakse arvesse) • Konkreetsuse vältimine (mitmesugused vabandatavad põhjused, tervislikel põhjustel) • Teonimede rohke kasutamine (postisaadetiste laialikandmine) • Standardväljendid (tunnistada kehtetuks; annab vastutuse üle kolmandale isikule) • Täpne ja neutraalne sõnavara, kujundlikkuse, emotsioonide ja isikupärase sõnakasutuse vältimine • Kirjakeele normide kõrvalekaldumatu järgimine Teadusstiil • Võõrsõnarohkus • Terminite rohkus • Definitsioonide rohkus • Sünonüümide vältimine terminite asemel ja sellest tulenevad sõnakordused • Teemade ja alateemade nummerdamine • Liigituste esitamine puntki kaupa ja nummerdatuna • Arvandmete, skeemide ja graafikute esitamine teksti sees või teksti lisana • Keerulised lausekonstruktsioonid
loodud värssides kajastusid peamiselt rahvusliku liikumise tõusumeeleolud, siis võõrsil on Koidula kirjutanud ennekõike oma elamuslikud haaravad igatsuslaulud. Patriootilise lüürika kõrval leidub Koidula pärandis loodus-, armastus- ja mõtteluulet; ta on loonud ka ballaade ja kirjutanud lastelaule. Koidula luulele omane elamusmõjukus pääseb maksvusele tolleaegse kirjanduskeele arenematusest tingitud konarusest hoolimata; parimais värssides on luuletaja saavutanud rahvapärase kujundlikkuse, kauni kõlavuse ning loomuliku voolavuse. Oma aja kohta oli Koidula värsitehnikanovaatorlik ja teadlikult rakendas ta mitmekesiseid värsivorme ja stroofikat. Koidula jututoodang kasvas välja tema ajakirjanduslikust tegevusest ja 4 ilmus suuremas osas ,,Eesti Postimehe" lisades. Tema mitmekümne töö hulgast (neist suur osa vabu tõlkeid ja mugandusi) on silmapaistvamad ,,Enne ukse lukustamist",
Donne hakkas 1615. a jutlustajaks, on tema hilisem looming usulis-filosoofilise kallakuga Näiteks tsükkel ,,Jumalikud luuletused". Siiski enamik Donne kuulsaimast luulest ilmus juba 16. saj lõpus ja 17. saj alguses, tsüklites ,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid", ,,Eleegiad" ja poeemid (,,Hinge teekond"), pulmalaulud, epigrammid. Donne'i eripäraks on see, et ta sulandab kokku filosoofilise allteksti ja kõnekeele; üleva teema ja olmelise kujundlikkuse. Donne'i armastusluule omastab nii iroonilise varjundi, maandava paatose. Samas lisavad ohtrad paradoksid, antiteesid ja juurdlev-arutlev laad mõttetihedust. Suur osa Donne'i varajast luulet on aga satiiriline. Groteski ja tervavmeelsete hüperboolide abil pilkab ta idealiseeritud kujutlust armastusest. Barokse luule üks tunnusjooni on seegi, et armastustemaatikas tervikuna hakkas järjest enam maad võtma satiiriline hoiak, mis väljendas ideaalides pettumist ja skepsist väljendav hoiak.
kuuluvad Eesti klassikalise muusika silmapaistvamate saavutuste hulka. Olles õppinud Peterburi konservatooriumis oreli erialal, kujunes ta välja silmapaistvaks organistiks-virtuoosiks, kes esines tihti mitmesuguste orelikontsertidega ja saavutas kuulsuse suurepärase improviseerijana. Seevastu sümfoonilises muusikas lähtus A. Kapp L. v. Beethoveni ja P. Tsaikovski eeskujudest, kes avaldasid talle oma mõju nii orkestrikäsitluse kui ka muusikalise kujundlikkuse mõttes. Tegutsedes pikki aastaid dirigendina juhatas A. Kapp mitmeid nende heliloojate teoseid, mis omasid olulist tähendust tema loomingulises biograafias. Kui H. Eller oli Tartu Kõrgemas Muusikakoolis tegutsedes rohkem huvitatud uuematest muusikavooludest, mis avaldus nii tema enese kui tema õpilaste loomingus, siis A. Kapi pedagoogiline tegevus Tallinna Konservatooriumis lähtus peamiselt klassikalistest suundumustest, tuginedes suures osas vaimuliku muusika traditsioonidele
nud kolmeosaline kantaat on esimene selles zanris teos eesti muusikas. Kantaadi aluseks on Aleksei Tolstoi poeem "Johannes Damaskusest", mille tekst põhineb õigeusu teoloogi, lauliku ja katoliku pühaku Johannes Damaskusest elu ühel episoodil. Kantaati "Johannes Damaskusest" võib pidada eesti klassikalise muusika üheks nurgakiviks. Kuigi selle on kirjutanud noor, 24-aastane helilooja, äratab teos tähelepanu suurepärase sümfoonilise aren- duse, muusikalise kujundlikkuse ning hea vormidramaturgiaga. Nagu Tobiase loomingu pare- mikule omane, on teose temaatiline materjal väga karakteerne ja väljendusrikas, mis pääseb hästi mõjule tänu orkestri ja koori suurepärasele kõlalisele tasakaalule, millele lisanduvad soolopartiid. Kantaat on kolmeosaline ja koosneb 15 numbrist. Kantaadis on kasutatud hari- likku kahest orkestrikoosseisu, millele lisanduvad kaks soolopilli harf ja orel. Kantaadi
....................................................................lk 9-11 2 Sissejuhatus Sergei Rahmaninov oli XX sajandi alguse üks suuremaid heliloojaid. Rahmaninov oli sellest muusikute tõust, kes olid veendunud, et muusika tähtsaim element on meloodia, et just tema suudab kõige nõtkemalt tungida nähtuse sügavusse. Tema muusika sügav emotsionaalsus koos meloodilise väljenduse, kujundlikkuse ja iluga muutsidki Rahmaninovi muusika kergelt tajutavaks ja mõistetavaks. See on teinud tema muusika lähedaseks nii professionaalsetele muusikutele kui ka asjaarmastajatele. Rahmaninov võis kirjutada ainult südamega. Talle ei meeldinud, kui temalt küsiti, millest ta ühes või teises oma teoses jutustas või missugust pilti kujutas. Rahmaninovi muusikas olid vaid tema enda mõtted, mured, kahtlused, lootused.
Ekspressionistliku liikumise algusperiood kuulub Jakob van Hoddise luuletuse ,,Maailmalõpp" (1911) kriitika ja iroonia kodanluse suhtes, kodanliku maailma allakäigu karikeeritud kujutamine areneb G.Heymi, G.Trakli jt luules kogu kaasaegse maailma lõpu ja viimsepäeva kuulutuseks. Ekspressionismi iseloomustab inimese - paatos, üleskutsed ja hüüatused (Oo, Inimene! Ärge tapke Inimest!). Kasutatakse üldistusjõulisi tegelasi- Nimetu, Poeg jms, kaldutakse allegoorilise kujundlikkuse poole. Rõhutatakse, et kõik on ühesugused Inimesed. Teisalt iseloomustab ekspressionistide luulet uuenemispüüd, uue inimese ja uue ühiskonna paatos. Poeet on prohvet, kes teab ja mõistab olemuslikku ning väljendab seda oma loomingus. Luuletaja peab aitama sisemisel tõel oma vaimu jõul väliseks reaalsuseks saada. Ekspressionistid soovisid luua uut vaimuepohhi, hinge- või vaimuriiki jumalariigi asemel.
1961.a. astus Tubin Rootsi kodakondsusesse ning sama aasta lõpul külastas ta esmakordselt pärast Eestist põgenemist taas kodumaad viibides "Vanemuises" balleti "Kratt" esietendusel. "Krati" taaslavastamine Tartus ja VI sümfoonia ettekanne Tallinnas kujunesid oluliseks suursündmuseks Eesti muusikapubliku jaoks, kellele avanes esmakordselt Tubina loomingu sügavam tähendus ja selle sisulised väärtused. Tubina V ja VI sümfoonia avaldasid oma jõulise kujundlikkuse ja aktiivse rütmikaga suurt mõju paljudele tolleaegsetele Eesti noortele heliloojatele (Tormis, Tamberg, Rääts, Pärt). 1962.a. astus Tubin Rootsi Heliloojate Liidu liikmeks, ning sellest ajast alates hakkas ta saama iga-aastaseid heliloomingulisi stipendiume. Kuigi enamus tema helitöödest kanti Rootsis ette, ei äratanud need kahjuks siiski suurt tähelepanu. Järgnevatel aastatel külastas Tubin veel korduvalt Eestit, kus sel puhul esitati tema suurteoseid. 1967.a
siis võõrsil on Koidula kirjutanud ennekõike oma elamuslikud haaravad igatsuslaulud. Patriootilise lüürika kõrval leidub Koidula pärandis loodus-, armastus- ja mõtteluulet; ta on loonud ka ballaade ja kirjutanud lastelaule. Koidula luulele omane elamusmõjukus pääseb maksvusele tolleaegse kirjanduskeele arenematusest tingitud konarusest hoolimata; parimais värssides on luuletaja saavutanud rahvapärase kujundlikkuse, kauni kõlavuse ning loomuliku voolavuse. Oma aja kohta oli Koidula värsitehnikanovaatorlik ja teadlikult rakendas ta mitmekesiseid värsivorme ja stroofikat. Koidula jututoodang kasvas välja tema ajakirjanduslikust tegevusest ja ilmus suuremas osas ,,Eesti Postimehe" lisades. Tema mitmekümne töö hulgast (neist suur osa vabu tõlkeid ja mugandusi) on silmapaistvamad ,,Enne ukse lukustamist", ,,Ainuke" ja ,,Tammiste küla
teostele. Tema loomingut iseloomustab keskendunud, tõsine mõttelaad, kontrastiderohke, jõuline, dramaatiline väljendus. • Kapi lemmikheliloojaks oli J. S. Bach, kelle loomingut ta hindas ja armastas üle kõige, mis avaldus ka mitmel pool tema oreliloomingus. Seevastu sümfoonilises muusikas lähtus A. Kapp L. v. Beethoveni ja P. Tšaikovski eeskujudest, kes avaldasid talle oma mõju nii orkestrikäsitluse kui ka muusikalise kujundlikkuse mõttes. • Koos Rudolf Tobiasega pani aluse Eesti sümfoonilisele muusikale. • Sümfoonilised heliteosed – 26 • Vokaalsümfoonilised heliteosed – 4 • Orelile – 20 • Klaverile – 5 • Kammermuusika – 4 • Puhkpilliorkestrile – 6 • Soololaulud – 29 • Koorilaulud – 60 • Vaimulikud laulud – 25 • Lastekoorile - 30 Oratoorium ”Hiiob” (1929) • On põhjust arvata, et oratooriumi teema valikul osutusid Artur Kapile määravaks
Allan. Poe esikogu ,,Tamerlan ja teisi luuletusi" ilmus anonüümselt 1827. aastal. Peale sõjaväest käimist (kust ta pahanduste eest välja visati) avaldas ta oma järgmise kogu ,,Luuletusi" sõprade abiga. Poe kuulsaim värsiraamat on kogu ,,Kaaren ja teisi luuletusi", mille nimitekst pakust suurepärast näidet kõlaefektidest, siseriimidest ja kordustest. Poe värssides ülekaalus tusa, nukruse ja pettumuse meeleolud. Poeetilise väljenduse poolest paistavad nad silma kujundlikkuse, meloodilisusega ja rütmilisusega. Ehkki Poe pidas ennast eelkõige luuletajaks, tuli tal rahapuuduse tõttu pöörduda tulusama zanri poole. Teda peetakse anüüdisaegse ulme ja õudusjutu rajajaks ning ameerika kirjanduses novellizanri alusepanijaks. Kokku on Poe kirjutanud ligi 70 novelli ja jutustust. Neid iseloomustavad meisterlikult ehitatud süzee, teravmeelsed ning loogilised konsruktsioonid, põnevus, lakonism.
Iseloomustage luule, proosa ja draama omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. Mismoodi suhestub see jaotus traditsiooniga jagada kirjandust lüürikaks, eepikaks ja dramaatikaks? a. Kuigi nendes jaotustes on erinevusi, on nad omavahel tihedalt seotud, ning sisaldavad üksteise algeid 5. Millised on ilukirjandusliku keelekasutuse põhilised tunnused? Kuidas saavutatakse kirjanduses poeetilise keele erijooned? a. Tunnus: poeetilise funktsiooni esiletõstmine, keele kujundlikkuse kasv b. Ilukirjanduslik keelekasutus aktiveerib keele poeetilise funktsiooni, sellega kaasneb keele kujundlikkuse kasv, selle põhilised tunnused on näiteks i. tähendusühtsuse suurenemine, ii. väljendusühtsuse suurenemine, iii. uudsus, harjumatus ehk deautomatiseerimine, iv. kordused ja vastandused ning v. ümberütlemised. c. Keele erijooned saavutakse erinevate kujundite kasutamisega. 6
loodud värssides kajastusid peamiselt rahvusliku liikumise tõusumeeleolud, siis võõrsil on Koidula kirjutanud ennekõike oma elamuslikud haaravad igatsuslaulud. Patriootilise lüürika kõrval leidub Koidula pärandis loodus-, armastus- ja mõtteluulet; ta on loonud ka ballaade ja kirjutanud lastelaule. Koidula luulele omane elamusmõjukus pääseb maksvusele tolleaegse kirjanduskeele arenematusest tingitud konarusest hoolimata; parimais värssides on luuletaja saavutanud rahvapärase kujundlikkuse, kauni kõlavuse ning loomuliku voolavuse. Oma aja kohta oli Koidula värsitehnikanovaatorlik ja teadlikult rakendas ta mitmekesiseid värsivorme ja stroofikat. Koidula jututoodang kasvas välja tema ajakirjanduslikust tegevusest ja ilmus suuremas osas ,,Eesti Postimehe" lisades. Tema mitmekümne töö hulgast (neist suur osa vabu tõlkeid ja mugandusi) on silmapaistvamad ,,Enne ukse
Viljakam periood lastelaulude loomingus oli 1923-1925, millal Enno oli ajakirja ,,Laste Rõõm" toimetaja. ,,Patsu, patsu kooki", ,,Oi suvi, õnnis lastemaa", ,,Uisutajad", ,,Heinaaeg on ikka nii" on meeldejäävamad luuletused tollest ajast. 1957. aastal täitis Ellen Niit Enno kauaaegse soovi koondada lastelaulud ühiste kaante vahele. Valimik sai nimeks ,,Üks rohutirts läks kõndima", algselt Valgas III algkooli 1. klassi õpilasele pühendatud luuletuse järgi. Ehtlapseliku kujundlikkuse, lihtsuse ja südamlikkusega jäi Ennol eesti lasteluulesse asendamatu koht. Kahjuks ei leidnud Ernst Enno luule kohe laia üldsuse poolehoidu. Tõrjuv suhtumine kujundati enamasti uuendusmeelse ,,Noor-Eesti" poolt, kes rõhutas küll kirjaniku ja luuletaja individuaalsust, kuid seadsid siiski piirid neile, kes seisid väljaspool rühmitust. Ernst Enno alustas oma loominguga isegi enne nooreestlasi, kuid liigne isikupära ning sümbolism seadsid omad piirid
autobiograafiline tähendus. · Tähtsaks sümboliks on ka tee- elutee, liikumist ja rändamist märgistav kujund, mille tähendus asetab ta samasse ritta Suitsu-Ridala merega . · ,,Rändaja õhtulaul" ,,Toomas Nipernaadi" · Just epiteet hall kuulub Enno maise elu piiratus-ja ahistustunde juurde , vastandub päikese, taeva jt." Hall laul" · ,,Rändaja õhtulaul", mis on nii eluvaate kui kujundlikkuse seisukohalt Enno ilmekamaid luuletusi, avanevad halli argielu kaunid ja üllatavad küljed. · Spontaanne tundeluule, elamusväljendusega, milles selgem mõttelõng tuleb ainult aeg-ajalt ja katkendlikult nähtavale. · Tuntud lasteluuletaja. · Lasteluule on konkreetsem, lihtsam, mängulisem ja sooja huumoriga varjundatud. ,,Üks rohutirts läks kõndima" · ,,Juss oli väike peremees"; ,,Heinaaeg on ikka nii"; ,, Patsu, patsu kooki" ,,Hilissuvi"
Konkreetne, meeleline läksid sa. Poodi toodi moodi Lausekonstruktsiooni taotluslik paigutus Kõnekujund hälbib harilikust Lausekujund hälbib lause Kõlakujund hälbib häälikute erineva, ülekantud tähenduse erilise struktuuri poolest tavatu esinemissageduse poolest poolest Kujundlikkuse põhiteesid 1. Kujund on markeeritud keelend. Oma olemuselt ei ole kujundlikkus keele eriomadus 2. Kujundlikkus eeldab alati tavalise ja tavatu suhet. See avaldub alateadlikus ja teadlikus võrdluses 3. Kujundlikkus esineb keele kõikidel tasanditel: foneetilisel, morfoloogilisel, leksikaalsel ja süntaktilisel tasandil. Eri sagedusega ning omapäraselt rakendavad kujundlikkust kõik keele stiilid. 4
Viljakam periood lastelaulude loomingus oli 19231925, millal Enno oli ajakirja ,,Laste Rõõm" toimetaja. ,,Patsu, patsu kooki", ,,Oi suvi, õnnis lastemaa", ,,Uisutajad", ,,Heinaaeg on ikka nii" on meeldejäävamad luuletused tollest ajast. 1957. aastal täitis Ellen Niit Enno kauaaegse soovi koondada lastelaulud ühiste kaante vahele. Valimik sai nimeks ,,Üks rohutirts läks kõndima", algselt Valgas III algkooli 1. klassi õpilasele pühendatud luuletuse järgi. Ehtlapseliku kujundlikkuse, lihtsuse ja südamlikkusega jäi Ennol eesti lasteluulesse asendamatu koht. Kahjuks ei leidnud Ernst Enno luule kohe laia üldsuse poolehoidu. Tõrjuv suhtumine kujundati enamasti uuendusmeelse ,,NoorEesti" poolt, kes rõhutas küll kirjaniku ja luuletaja individuaalsust, kuid seadsid siiski piirid neile, kes seisid väljaspool rühmitust. Ernst Enno alustas oma loominguga isegi enne nooreestlasi, kuid liigne isikupära ning sümbolism seadsid omad piirid. Eriti
Society. Seal õppis ta laulu "Strange Fruit", mis katapulteeris ta uuele levelile. Laul "Strange fruit"(kirjutatud Lewis Alleni poolt) on igaveseks seotud Billie Holidayga. See räägib meeleheitel kättemaksust intensiivse rassismi eest. Kuigi Holiday algul kahtles sedavõrd kompromissitu laulu panekut oma repertuaari, sai sellest üsna pea tema esinemiste oodatuim pala. John Hammond keeldus seda lindistamast (mitte selle poliitiliste vaadete aga ülemääraselt söövitava kujundlikkuse pärast), kuid siiski lubas ta Billiel seda salvestada plaadifirmas Commodore, mille omanik oli jazz plaadipoe omanik Milt Gabler. Kui laul oli avaldatud, siis paljudel raadiojaamadel keelustati seda esitamast, aga kasvav plaadimasina tööstus tegi laulust suure kuigi vastuolulise hiti. Holiday jätkas koostööd Columbia plaadifirmaga kuni 1942, selle aja jooksul ilmus ta teine suurhitt "God Bless the Child". Gabler, kes sa töötas ka A&R-s Decca jaoks, allkirjastas Billie
kuigi hästi vastu, kritiseeriti vormi ja stiili, kuid ei märgatud tegelaste psühholoogilist sügavust, millegi ületamist ning uusi tasandeid, mida nad saavutavad. Väga mitmekihilised on ka osaliselt sel perioodil kirjutatud miniatuurid ja kunstmuinasjutud. Eelkõige on nende loomisel saanud Tammsaare mõjutusi ilmselt O. Wilde'lt. Oma osa oli ka ühiskondlikul olukorral, mis soodustas mõistukõnelisust (1905-1907 aasta revolutsiooni). Eelkõige on miniatuurid seotud piibelliku kujundlikkuse ja stiiliga ning filosoofiliste allhoovustega. Miniatuurid on Tammsaare tulevase loomingu pisikoopiad nendest väikesest lugudest võib leida juba kõik olulisemad teemad ja märksõnad, mida kirjanik hiljem põhjalikumalt lahkama 9 ja lahti kirjutama hakkab. Selle perioodi katkestas tuberkuloos, mis sundis ülikooliõpingud lõpetama ja 1911. aastal
tekstist vaid tõuke (ei olnud sellele allutatud). Keskseks sai mäng, mis omakorda tõstis improvisatsiooni rolli. Sõna tähtsus taandus füüsilise tegevuse ees. Lavastuse visuaalne külg muutus kaasarääkivaks. Suuremat osalust oodati ka publikult, kelle spontaansemat kaasaelamist püüti saavutada teatrikeele abil. sageli pöörduti teatris folkloorse ainese poole, mis pidi sisaldama müüdilisust. Visuaalse kujundlikkuse suurem osakaal lavastusetervikus. Kujundile omastati mitmeid tähendusi korraga. Valdavaks sai tendents näidata lava teatrina, mitte püüda jäljendada ,,reaalseid" tegevuspaiku. Lisaks Vanemuises toimunule haakusid teatriuuendusega kaasa ka Kaarin Raidi, Kalju Komissaarovi lavastused. 8. Teatrimurrang 1960/70ndail kui "hüpe modernismi"? Põhjendage, tooge näiteid lavastustest. Olmerealism oli noorema põlvkonna jaoks oma elu ära elanud
Eestis märkis „Punttila” Brechti ja tingliku teatrikeele taastulekut peale sõda, kogu Nõukogude Liidu kontekstis aga esimest murrangulist Brechti lavastust. Panso kui dogmaatilisest mõtlemisest vaba, andekas ja värvikas, omamoodi renessanslik loojanatuur suutis rakendada parimat varasemast teatritraditsioonist (sõjaeelses teatrikoolis oli ta olnud Lauteri ja Põldroosi, Moskvas aga Aleksei Popovi ja Maria Knebeli õpilane), tuues 29 eesti lavale stilistilise mitmekesisuse, värske kujundlikkuse ja mängurõõmu. Samavõrd kui teatrikeele uuendaja väärib Panso tähelepanu tänaseks staažikaima eesti teatrikooli loojana: 1957. aastal asutati Tallinna Riikliku Konservatooriumi juurde lavakunstikateeder, mille 1961. aastal lõpetas I lend (Mikk Mikiver, Aarne Üksküla, Meeli Sööt, Ines Aru, Tõnu Aav, Jaan Saul jt.); 2016. aasta suveks on selle kõrgema õppeasutuse – praeguse nimega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikool – lõpetanud 27 lendu (üle 430 inimese)
Tähtsuselt esikohal oli lavastaja, kunstniku ja näitleja looming, mis sai tekstist vaid tõuke (ei olnud sellele allutatud). Keskseks sai mäng, mis omakorda tõstis improvisatsiooni rolli. Sõna tähtsus taandus füüsilise tegevuse ees. Lavastuse visuaalne külg muutus kaasarääkivaks. Suuremat osalust oodati ka publikult, kelle spontaansemat kaasaelamist püüti saavutada teatrikeele abil. sageli pöörduti teatris folkloorse ainese poole, mis pidi sisaldama müüdilisust. Visuaalse kujundlikkuse suurem osakaal lavastusetervikus. Kujundile omastati mitmeid tähendusi korraga. Valdavaks sai tendents näidata lava teatrina, mitte püüda jäljendada ,,reaalseid" tegevuspaiku. Lisaks Vanemuises toimunule haakusid teatriuuendusega kaasa ka Kaarin Raidi ja Kalju Komissaarovi lavastused. 1969 murranguaasta; 3 lavastust teostamas: I ,,Suitsu-õhtu" II ,,Tuhkatriinumäng" Rummo III ,,Laseb käele suud anda" Tooming I - ,,Ühte laulu tahaks laulda..."
· sekundaarsed modelleerivad süsteemid ehk teisesed mudelsüsteemid (nt kunstikeel) Ilukirjandus aktualiseerib keele poeetilise funktsiooni vildakas vabadus Vabaduse väljakul kas sa ütlesid midagi vabaduse kohta? mis tähendusel käibib siin sõna "vabadus"? Poeetilise funktsiooni esile tõusmisega käib koos keele kujundlikkuse kasv Milliste vahenditega saavutatakse poeetilise keele erijooned? · tähendusühtsuse suurenemine · väljendusühtsuse suurenemine · uudsus, harjumatus (deautomatiseerimine) · kordused ja vastandused · ümberütlemised etc (RETOORILISED) KUJUNDID (kujundiretoorika saab jagada kaheks - foneetiline ja süntaktiline) A. Kõla- ehk häälikukujundid / häälikuline instrumentatsioon 1. eufoonia / kakofoonia (heakõla/ pahakõla) 2. anafoor ehk alguskordus · alliteratsioon
Allegooria ehk mõistukõne. Tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta. Metonüümia tähenduse ülesanne toimib ühe ja sama nähtusega seostuva piires, sarnaneb metafooriga (sinise taeva ratas) Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? aitavad saavutada poeetilist väljendust 8 Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi? toovad esile ülekantud tähenduse, mitmetähenduslikkuse, kujundlikkuse Luule kinnisvormid: Ballaad. Sonett. Mõlema kinnisvormi puhul on vaja teada seda, mis on kinnisvormi põhitunnused (on need värsimõõdulised, riimilised, stroofilised?). Kas ballaadil ja sonetil on iseloomulikke tunnuseid ka temaatiliselt, millised need on? Kas tegemist on luule lüürika või lüroeepika alazanritega? Eksamiks valmistudes otsige välja vähemalt üks ballaad ja sonett (võib kasutada ka neid, mida käsitlesin loengus) ja määrake neis kinnisvormi iseloomulikud jooned.
jagada kirjandust lüürikaks, eepikaks ja dramaatikaks? Tunnus Luule Proosa Draama 5. Millised on ilukirjandusliku keelekasutuse põhilised tunnused? Kuidas saavutatakse kirjanduses poeetilise keele erijooned? Ilukirjanduslik keelekasutus aktiveerib keele poeetilise funktsiooni, sellega kaasneb keele kujundlikkuse kasv, selle põhilised tunnused on näiteks (1) tähendusühtsuse suurenemine, (2) väljendusühtsuse suurenemine, (3) uudsus, harjumatus ehk deautomatiseerimine, (4) kordused ja vastandused ning (4) ümberütlemised. Keele erijooned saavutakse erinebate kujundite kasutamisega. 6. Mis on kujund? millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused? Kujund on keele kujundusvõte sõna ja sõnaühendi tasandil, mille abil luuakse kirjanduslik kujund
Draama- tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend, zanrina kujunes draama välja 18- sajandil, draamas on ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus, kaldumata kummassegi äärmusesse, käsitletakse tegelaste psühholoogiat. käitumist ja ühiskonnas toimuvat 5. Millised on ilukirjandusliku keelekasutuse põhilised tunnused? Kuidas saavutatakse kirjanduses poeetilise keele erijooned? Ilukirjanduslik keelekasutus aktiveerib keele poeetilise funktsiooni, sellega kaasneb keele kujundlikkuse kasv, selle põhilised tunnused on näiteks: Tähendusühtsuse suurenemine Väljendusühtsuse suurenemine Uudsus, harjumatus ehk deautomatiseerimine Kordused ja vastandused Ümberütlemised Keele erijooned saavutatakse erinevate kujundite kasutamisega. 6. Mis on kujund? Millised on retooriliste kujundite põhilised avaldumisvõimalused? Kujund on kelle kujundusvõte sõna ja sõnaühendi tasandil, mille abil luuakse kirjanduslik kujund
talupojaseisusele, mõistab hukka võimutsemise, inimeste alistamise, peab õnne aluseks mõistust ja teadmiste pidevat omandamist. Tema kirjanduslikke tõekspidamisi mõjustas antiikkultuur ja 18. saj saksa kirjanduse kõrval ka eesti rahvaluule. Petersoni vähene luulelooming - 21 eestikeelset luuletust on kunstiväärtuselt kaugel ees oma ajast, nii esteetilise taseme, kui stiili ja keele, sõnavarakasutuse, kujundlikkuse poolest. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 10 Oodides ülistab inimese vaimset jõudu, mõistust, armastust, elurõõmu, sõprust. Pastoraalides arvestab klassikalisi karjuste idülle, olles neist siiski konkreetsem ja maisem, järgides osaliselt eesti rahvalaulu keelt ja stiili. 1819 läheb jalgsi Riiga - Tuule kõrtsis tehtud laul ,,Lugu", tervis läks kehvaks
revoiutsiooni maestro"). Etendused rahvuslippudega kaunistatud Rooma teatri "Argentina" saalis möödusid üksmeelsete manifestatsioonide ja juubelduste õhkkonnas. Tol korral oli raske kujutleda, et poole aasta pärast reaktsioon kõik helged lootused armutult verre uputab. Muusikaliselt on 27. I 1849. a. esietendunud "Legnano lahing" ebaühtlane teos. Võimsate massistseenide, III vaatuse 1. pildi pateetilise vandetõotuse ja sama vaatuse 3. pildi kujundlikkuse kõrval paistab kangelaste individuaalsete karakteristikate lõtvus ja viimistlematus teravalt silma. Kui Verdi ooperi "Legnano lahing" loomise ajal S. Cammaranolt lühikest, väga paeluvat, kiirelt arenevat ja tundeküllast draamat palus, pakkus libretist talle Fr. Schilleri "Salakavaluse ja armastuse" süzeed. Oma õnne eest sotsiaalse ebavõrdsusega võitlevate Luisa ja Rudolfi (Ferdinandi) kannatused ning hukkumine leidsid "Luisa Milleri" muusikas küllaltki veenva kehastuse
ainsus mitmuse asemel (kõik see mees), konkreetne arv ebamäärase tähenduses (oota sada aastat). Metafooriteooria Metafoori kognitiivne ehk interaktiivne teooria. Ivy Richards: interaction theory teoses The Philosophy of Rhetorics; Max Black Models and Metaphores, 1962. Metafoor ei põhine võrdlusel, vaid loob selle võrdluse või sarnasuses. Alati on olemas kaks osa ning nendevaheline pinge moodustabki metafoori kujundlikkuse. Põi- ja abisubjekt ehk põhi- ja abiteema. Inimene on hunt. Inimene saab hundi omadused ja hunt muutub inimlikumaks. Mõlemad sõnad on väga laia tähendusväljaga. Mudel ja metafoor. M. Black: 1. skaalamudelid imitatsioon, moonutus minimaalne 2. analoogmudelid reprodutseerivad nähtusi ja objekte uues meediumis või aines. Oluline on objekti/nähtuse struktuur. Oluline on abstraktse struktuuri edasiandmine, mõõduline vastavus pole nii oluline. 3
soosinud muistsetel paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävines see Euroopa mandril peaaegu täielikult. Euroopa äärealadel, nagu Iirimaal ja Islandil, kandusid muistsed müüdid ja rahvapärimused aga suust suhu ja kirjast kirja edasi. Varakeskaja kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valdkonda. Eepilistes lugudes jäädvustati sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumusi. Hilisemad iiri saagad olid proosa vormis, kuid nad olid siiski lüürilise kujundlikkuse ning poeetilise rütmiga. Ühiseks jooneks saagade ja laulude puhul olid suured ja õilsad tunded, imed ja maagia ning ürgne loodus. Islandi olid 9-10 sajandil asustanud norralased ning ristiusk oli rahumeelselt vastu võetud 11. sajandil. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik kannab pealkirja ,,Vanem Edda", mis ei ole kindla süzeega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab eri aegadest pärit laule. Muuseas, kogumikus sisalduvad laulud on paiguti ka üksteisele vasturääkivad
Sisukas kõne on selline, kus on palju olulist infot, iga sõna tundub olevat vajalik. Tavaliselt piirdutakse vaid vajaliku teabega, esitus on eesmärgipärane, asjatundlik, tekst on sisurikas. Eesti kultuuris hinnatakse sisukust kõrgelt (mitte kõikides kultuurides!). Emotsionaalsuses on võimalik eristada sisulist ja esituslikku emotsionaalsust. Emotsionaalsus lisab tekstile tunded, ilmekuse, kujundlikkuse. Selline tekst on huvitava sõnastusega, kasutatakse isikupärast väljenduslaadi, jutt on vaheldusrikas ja huvitekitav. Lihtsus puudutab nii sõnavara valikut, lauseehitust kui kõne ülesehitust. Kasutatakse arusaadavaid sõnu (lähtutakse vastuvõtjast),laused on lihtsad, tekst liigendatud, nii et oluline ja ebaoluline eristuksid. Mõtted on sellises tekstis loogiliselt seostatud.
analoogiate. See tähendab seda, et reaalset maailma seletatakse kujundilises vormis. Kuna müütide sümboolsetel kujunditel on ilmselt ka mingisugune kunstiline tähendus, siis müüti on võimalik käsitleda ka kui kunstiloomingut. Seda kinnitab näiteks antiikmütoloogia. Müüti loodi Vico arvates vastavalt inimese poeetilisele loogikale. Tema arvates lõi just poeetiline mentaalsus erinevaid müüte. Müüt mõjutab inimese tundeid läbi oma kujundlikkuse. See tekitab inimesel müüdi loo läbi elamist. See ka tugevdab inimesel müüdi tõesusesse veelgi enam. Kuid Freud arvab, et müüt aitab inimesel oma alateadvusega paremini toime tulla, mida nimetatakse ,,kaitsemehhanismiks". Kuid muistse inimese vaimset elu ei kujunda ainult mütoloogia, sest mütoloogial on ka prkatiline tähendus. Mütoloogia abil suudab inimene loodust maagia abil mõjutada. Niiviisi annab mütoloogia
analoogiate. See tähendab seda, et reaalset maailma seletatakse kujundilises vormis. Kuna müütide sümboolsetel kujunditel on ilmselt ka mingisugune kunstiline tähendus, siis müüti on võimalik käsitleda ka kui kunstiloomingut. Seda kinnitab näiteks antiikmütoloogia. Müüti loodi Vico arvates vastavalt inimese poeetilisele loogikale. Tema arvates lõi just poeetiline mentaalsus erinevaid müüte. Müüt mõjutab inimese tundeid läbi oma kujundlikkuse. See tekitab inimesel müüdi loo läbi elamist. See ka tugevdab inimesel müüdi tõesusesse veelgi enam. Kuid Freud arvab, et müüt aitab inimesel oma alateadvusega paremini toime tulla, mida nimetatakse ,,kaitsemehhanismiks". Kuid muistse inimese vaimset elu ei kujunda ainult mütoloogia, sest mütoloogial on ka prkatiline tähendus. Mütoloogia abil suudab inimene loodust maagia abil mõjutada. Niiviisi annab mütoloogia
analoogiate. See tähendab seda, et reaalset maailma seletatakse kujundilises vormis. Kuna müütide sümboolsetel kujunditel on ilmselt ka mingisugune kunstiline tähendus, siis müüti on võimalik käsitleda ka kui kunstiloomingut. Seda kinnitab näiteks antiikmütoloogia. Müüti loodi Vico arvates vastavalt inimese poeetilisele loogikale. Tema arvates lõi just poeetiline mentaalsus erinevaid müüte. Müüt mõjutab inimese tundeid läbi oma kujundlikkuse. See tekitab inimesel müüdi loo läbi elamist. See ka tugevdab inimesel müüdi tõesusesse veelgi enam. Kuid Freud arvab, et müüt aitab inimesel oma alateadvusega paremini toime tulla, mida nimetatakse „kaitsemehhanismiks“. Kuid muistse inimese vaimset elu ei kujunda ainult mütoloogia, sest mütoloogial on ka prkatiline tähendus. Mütoloogia abil suudab inimene loodust maagia abil mõjutada. Niiviisi annab mütoloogia
annaabi.ee 
