Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kujundlik keel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kujundlik, sillaots, lugemus, goes, here, kujundlikku, isikupärane, väljendusviisLuule kõik värsskõnes teosed. Luule ja lüürika mõisted ei kattu, kuna luule võib olla ka eepiline ja dramaatiline. See pärast kasutatakse ka mõisteid proosaeepika ja värsseepika, ka värssdraama, et teha vahet seotud ja sidumata tekstidel. Lüroeepika lugulaulud lüüriline laad on eepilisega tasakaalus. Valmid, poeemid, ballaadid jne. Sisaldavad tihti ka dramaatilist vastuolu. Poeetiline tekst Kujundlik keelekasutus. Osutav ja poeetiline Ilukirjanduse loob kujundlik keelekasutus sisuline juurdepääs avaneb keele ja suhtluse olemuse tundmaõppimise kaudu. Saatja väljenduslik funkt. lüürika sõnum/tekst Saaja kõnetav funkt.- dramaatiline Kontekst osutav funkstsioon - eepiline Kontakt ühendav funkt. Keel keeleülene (metakeelne) poeetiline
ülehüppamisena ühelt teabehulgalt või eelduselt järgmisele. Loogilis-abstraktne ja kaemuslik-motoorne- Loogilis-abstraktne mõtlemine opereerib üldiste kategooriate, skeemide ja süsteemidega, eelistab verbaalseid arutlusi ja rangeid tõestusi praktilisele tegutsemisele. Kaemuslik-motoorse ehk tegevusliku mõtlemise korral lahendatakse eluline ülesanne reaalse tegutsemise käigus. Nimetatakse kätega mõtlemiseks. Kujundlik ja verbaalne mõtlemine- samal ajal kui kujundlik (piltlik) mõtlemine opereerib tajukujundite, kujutluste, tulevikuvisioonidega, on sõnalise ehk verbaalse mõtlemise põhisisuks mõistete kasutamine. FANTAASIA 1. Reprodutseeriv ja loov kujutlus. Reprodutseeriv fantaasia- aluseks on mingile mallile, nõudele, kirjeldusele vastavate kujundite loomine (eksamil on reprodutseeriv fantaasia abiks loetu või loengul kuuldu meenutamisel). Meenutav kujutlusvõime ( võimaldab äsjaseid sündmusi värvikalt kirjeldada).
Loogilisabstraktne ja kaemuslikmotoorne Loogilisabstraktne mõtlemine opereerib üldiste kategooriate, skeemide ja süsteemidega, eelistab verbaalseid arutlusi ja rangeid tõestusi praktilisele tegutsemisele. Kaemuslikmotoorse ehk tegevusliku mõtlemise korral lahendatakse eluline ülesanne reaalse tegutsemise käigus. Nimetatakse kätega mõtlemiseks. Kujundlik ja verbaalne mõtlemine samal ajal kui kujundlik (piltlik) mõtlemine opereerib tajukujundite, kujutluste, tulevikuvisioonidega, on sõnalise ehk verbaalse mõtlemise põhisisuks mõistete kasutamine. FANTAASIA 1. Reprodutseeriv ja loov kujutlus. Reprodutseeriv fantaasia aluseks on mingile mallile, nõudele, kirjeldusele vastavate kujundite loomine (eksamil on reprodutseeriv fantaasia abiks loetu või loengul kuuldu meenutamisel). Meenutav kujutlusvõime ( võimaldab äsjaseid sündmusi värvikalt kirjeldada)
Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Kuidas sarnanevad või lahknevad sellega, kuidas kirjandusteaduses kirjandust määratletakse kirjanike ja luuletajate enda arvamused (vt valik näiteid slaididel)? Poeetiline keel o Muudab keelekasutust o Intensiivsem o Fookus keelel Väljamõeldis o Ei oma praktilist väärtust o Konstrueeritud kunstireeglite põhjal o Ei ole alati kujundlik Esteetilise väärtusega objekt o Ilusa, tõese ja väärtusliku seosed o Sisu ja vormi seosed o Kunst kunsti pärast, e eesmärgitu eesmärk o Loomisprotsess eesmärgiline, aga suunatud endale, ei veena, informeeri Intertekstuaalne konstruktsioon o Kirjandus kui intertekstuaalne ja enesereflektiivne konstruktsioon o Eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise
Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18.saj. lõpust – kirjandus kui väljamõeldis fiktsioon. Kasutades tegelikkuse kirjeldamiseks sõnu muudame tegelikkust ja ka sõnu. Teadmisviisi paremaks edastamiseks on suuline väljendusviis. Olles pidevas muutuses, liikudes edasi minevikule toetudes ja olevikku nihestades tulevikule vastu, mistõttu on ka parim eneseteadmise viis muutuv ja nihkuv. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Poeetiline keel – kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Muudab igapäevast keelekasutust; on selles intensiivsem; erineb/eemaldub sellest; fookus keelel, enamat kui tavatähendus. Väljamõeldis – kujutlusvõime abil loodud. Fiktsiooniline tekst ei oma praktilist väärtust;
Operatsioonide tasemeid eristab eelnevatest süsteem. Viimastel tasemetel pole tunnetamine enam fragmentaarne – operatsioonid on omavahel seotud. 1)Sensomotoorne tase (0-2a): lihtsad liigutus- või tajuaktid, lapse kohanemine asjadega. Laps sõltub täiesti ümbrusest, sellest, mida tajub Ei suuda haarata sündmusi, sest ei peegelda neid mõtetes. 2) Operatsiooni – eelne tase (2-7a). Laps suudab opereerida ka kujutlusteda. Lapsel on arenenud kujundlik mõtlemine, mistõttu omab potentsiaalset võimalust haarata järgnevate sündmuste jada. Piaget´ järgi ei omanda laps sümboleid, märke, mida ta mõtlemisel kasutab, mitte sotsiaalset keskkonnast, vaid need tulevad isiklikust kogemusest. Esimesed sümbolid on väga isiklikud. · Lapse mõtlemisele on iseloomulikud egotsentrism, artifitsialism ja animism (neist mõistetest ja vastavast mõtlemise iseärasustest vt täpsemalt allpool). 3)Konkreetsete operatsioonide tase (7-11a)
18. okt. 05 Narratiiv Benedict Anderson ,,Mõttelised kogukonnad" Seostab kirjanduskultuuri teket rahvusühiskondade tekkimisega. Tekib ühtne inforuum inimesed hakkavad lugema ühtesi ja samu uudiseid, samas keeles. Kaasaaegne romaan tekkis ajakirjanduse pinnal. Romaanid olid seotud reaalsete sündmustega. Nad on üles ehitatud paljude tegelaste ja (paljude) paralleelsete tegevusliinidega, erinevad sellepoolest luuletustest ja lühijuttudest. Tegevusliinid ja tegelased põimuvad omavahel ainult natukene. Kõik (tähtsad) tegelased ei pea omavahel tuttavaks saama, seega on tegemist nagu osaga ühiskonnast. Virginia Wolf ,,Mrs. Dalloway" näiteks. Kuulevad sama kellalööke ja tunnetavad teineteist. Kui varasemas ühiskonnas olid tähtsad hierarhiad, siis rahvusühiskonnas ei oma see niivõrd suurt tähtsust. Rahvuskollektiividel on kõigil kesksed lood enda kohta. Lugu: Me oleme siin Eestimaal olnud juba viimased 10 000 aastat. Vs Me oleme pidevalt uuenev ja dünaamiline maa. Prog
elutingimusi erinevatel aegadel. Tähtsuse suhtes eristatakse · põhikujundeid , nagu näiteks teose peategelased, põhilise tähtsusega suuremad sündmused, teose peatükid ja alaosad · kõrvalkujundeid , nagu näiteks teose kõrvaltegelased, looduse ja esemete kirjeldused jms, mis aitavad esile tõsta põhikujundite elulist usutavust. ILUKIRJANDUSLIKUD STIILID Stiil kirjanikule, koolkonnale, voolule, ajastule iseloomulik väljendusviis ja loominguline eripära; avaramas tähenduses ka maailmanägemisviis ja teose põhihäälestus. Stiili olemust on erinevad koolkonnad mõistnud erinevalt. Stiili klassifitseeritakse kõrgeks (emfaatiline, kõrgendatud, pidulik, nt klassitsismis), keskmiseks (neutraalne) ja madalaks (argipäevane, lihtkõneline); kirjaniku individuaalstiiliks; zanristiiliks (eepiline, lüüriline, dramaatiline); epohhi- või voolustiiliks (nt romantiline, sentimentaalne stiil); keelekasutuse valdkonna järgi
Nüüdiskirjanduse eksam 2018 1. Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases raamatus ,,Valede
1.metonüümia külgnevus / süntagmaatiline printsiip 2.metafoor sarnasus / paradigmaatiline printsiip Retoorika tavatähendus: tundelise, kõmisev, oraatorlik keel (võib olla neg varjund, ent see sõltub kontekstist). kuidas need kujundid toimivad erinevatel tasanditel, eripärasus keele tavaolukorra suhtes, keeleti erinevalt toimiv, kunstilisuse vaheldumine ja nende taustsüsteemid (romantistmi kirjandus retooriline, kujundlik, ent selle taustal eristub nt realistlik kirjandus. = kõik sõltub foonistt Katus (ehk väga üldine kokkuvõte) (1) süntagmaatiline printsiip - metonüümia - mõisteasendus s.printsiibi raames (külgnevus) (2) paradigimaatiline printsiip - metofoor - asendus sarnassuhte alusel (sarnasus) 10. Lausekujundid. (1) anafoor ehk alguskordus (a --- / a ---) (2) epifoor ehk lõpukordus ( --- a / --- a) sh lõppriim ja refrään (Oh ma vaene Tarto liin! K.H) (3) parallelism
reas toimub pööre ehk volta, tihti püstitab soneti esimene pool probleemi, millele teine pool vastab, Itaalia soneti loojaks peetakse Giacomo da Lentinit, selle tuntuimad harrastajad olid 13.-14. sajandi poeedid Alighieri, Cavalcanti ja Petrarca (3.2) Inglise ehk Shakespeare'i sonett pärineb 16. sajandist, koosneb kolmest katräänist ning distihhonist (4+4+4+2), kolmandas katräänis toimub temaatiline või kujundlik pööre ehk volta, Shakespeare'i sonettides sarnaneb distihhon funktsioonilt novelli puändile, tehes eelnenust kokkuvõtte või kasutades teema käsitlemisel uut vaatenurka, levinuim värsimõõt on jambiline pentameeter ehk viisikjamb, inglise soneti tuntumate autorite seas on Shakespeare ja Milton, 17. sajandi lõpus läks sonett inglise kirjanduses moest, naastes alles Prantsuse revolutsiooni aastail (3
silmamõõt. Elementaarvõimeile avaneb vaid harva üks ja eraldi rakendusala. Hästi arenenud üksikvõimed leiavad aga teistega ühendatult rakenduse väga paljudes elutegevuse sfäärides. Erivõimed arvatakse koosnevat mitmest üht tervikut kujudavast osisest ning need on rakendatavad vaid mingil kitsamal alal, näiteks tehnikas või matemaatika, muuusikas või teatris. Valik erivõimeid: - Kuulmismälu - Loov fantasia - Kujundlik keel - Emotsionaalne ekspressiivsus - Ruumukujutlusvõime - Manuaalne osavus - Hea koordinatsioon - Liigutuste kiirus ja täpsus Võimeid väljendavad nende väljendumisaste ja arengutase.Näiteks on igal võimekal pianistil, pedagoogil või sisekujunduskunstnikul oma käekiri, võimekas advokaat, rahvajuht või müügimees saab olla eredalt isikupärasel viisil. 8
0 Eesti sotsiolektide seisund Tiit Hennoste Tartu Ülikool Tartu 2003 1 Sisukord Sissejuhatuseks 2 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 3 1. Sotsiolektid teoreetiliselt 3 2. Sotsiolektide uurimine maailmas 4 3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel 7 3.1. Keel ja sotsiaalne klass/kiht 7 3.2. Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud (Social networks) 11 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) 12 3.4. Keel ja vanus 13 4. Keel ja aktsent 15 5. Normikeel ja sotsiolektid 16 II. Eesti sotsiolektid 17 1. Terminoloogia
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujune
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemata keel, mis tõmbab tähelepanu
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt seostub verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad pa
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad pa
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad pa
oluline ka ajaline dimensioon, mis on võrdlev-ajaloolise keeleteaduse valdkond · Seetõttu tihti kombineeritud D+VA · D eripära: Informantide valik, Küsimustik, Keelekaardid Informantide valik: · otsiti puhast murret = võimalikult vanapärane ja teistest allkeeltest puutumata · Informandid: NORM (nonmobile older rural males) ehk mitteliikuvad vanemad meesoost maainimesed · Oluline ka vähene haridus, vähene lugemus ja vähesed sotsiaalsed kontaktid · Eestis: 4/5 informantidest naised sest mehed rändavad tööasjus · vanemad inimesed, väheste kontaktidega, isa pärit samast külast, ainult maal elanud · Aja jooksul puhtad kohamurded nivelleeruvad, nooremad kõnelevad segatud keelt · Puhast murret ei kõnele enam inimesed, kes on EW ajal koolis käinud, sünnipiir ideaalis 1910. aasta
eriti neid realiseerivad morfeemid, ning viimases järjekorras üksikmorfid. binaarnsed - e kaheliikmelised; vastandus grammatilise kategooria kahe liikme vahel, millest üks on markeerimata ja teine markeeritud; nt eesti keeles arvu vastandus (ainsus - mitmus) mitmeliikmelised - vastandus grammatilise kategooria liikmete vahel, millest mõned on markeerimata ja teised markeeritud; nt eesti keele kõneviiside (kindel, käskiv, tingiv jne) opositsioon 41. Sünteetiline ja analüütiline väljendusviis / keel; polüsünteetilised keeled analüütiline keel - on keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, nt eesti keeles ' laua peale'; analüütiline väljendsuviis - abisõnade kasutamine, nt On Monday I will take a new book to read from the library.; sünteetiline keel - on keel, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente, nt eesti keeles 'lauale'; sünteetiline
afiksil. Nt kellelegi, kellegile. Ebatüüpiline morfeem. 5 7) Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine. Grammatiline kategooria hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad erinevad vormiüksused. Grammatiliste kategooriate (morfoloogilised) väljendusviisid: Sünteetiline väljendusviis - morfeemide (afiksite) liitmine. Aglutinatsioon (eri morfeemid ei mõjuta üksteist, ,,laua+l") ja fusioon (sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendusega osadeks, nt ,,lauda"). Abisõnad e analüütiline väljendusviis abisõnade kasutamine. Väljendub mitme sõna kombinatsioonina (,,laua peal", ,,kõige suurem", ,,ei ole") Reduplikatsioon tavaliselt tüve kordus. Nt ,,väga-väga". Tavalisemaid grammatilisi kategooriaid Arv e numerus ainus e singular/mitmus e pluural/(duaal)
Nt raamatu+0. Kliitik afiksi ja tüve vahepealne morfeem, grammatiline tähendus, liitumine teistmoodi kui afiksil. Nt kellelegi, kellegile. Ebatüüpiline morfeem. 7) Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine. Grammatiline kategooria hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad erinevad vormiüksused. Grammatiliste kategooriate (morfoloogilised) väljendusviisid: Sünteetiline väljendusviis - morfeemide (afiksite) liitmine. Aglutinatsioon (eri morfeemid ei mõjuta üksteist, ,,laua+l") ja fusioon (sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendusega osadeks, nt ,,lauda"). Abisõnad e analüütiline väljendusviis abisõnade kasutamine. Väljendub mitme sõna kombinatsioonina (,,laua peal", ,,kõige suurem", ,,ei ole") Reduplikatsioon tavaliselt tüve kordus. Nt ,,väga-väga". Tavalisemaid grammatilisi kategooriaid Arv e numerus ainus e singular/mitmus e pluural/(duaal)
kergemaks selle toote abil. Reklaamide sisu võis olla ka see, et kui ostad selle toote, lood endale sellise imidži: must BMW tähendab, et oled edukas ärimees. Hiljem hakkasid esile tõusma indiviid ja personaalsus – nartsissistlik eesmärk näitas, mida toode võib anda just sinule. Reklaam näitab, milline imidž minust tehti. Valge maagia = toode aitab tarbijal saada võimu. Must maagia = ise loon endale toote abil imidži, eriline ja isikupärane tarbija valib selle toote (siis sa ei osta endale BMW’d, vaid punase lahtise sportauto)
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate teisest poolest saab erinevate
Eksamiküsimused (2011) 1. Keel kui primaarne modelleeriv süsteem - primaarne süsteem on loomulik keel, millele baseerub kultuur ehk süsteemide süsteem, seda peetaksegi silmas nt terminis ,,sekundaarsed modelleerivad süsteemid" 2. Keele struktuuri tasandid - Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Keelel on kaks põhilist allsüsteemi häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendusi uurib semantika; häälikulist struktuuri fonoloogia. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse sageli hierarhilise tasandite süsteemina, milles abstraktsus suur
mõistmisega ning suhtluses kasutamisega. Mõisted kuuluvad koos otsuste ja järeldustega mõtlemise loogiliste vormide hulka. Mida rikkam on inimese keel, seda rohkem on selles maailma korrastamiseks loodud mõisteid, seda selgemalt suudab inimene mõtelda ja end väljendada. Mõisteid on väga palju, ja et nendes orienteeruda, luuakse taetavad süsteemid nt kategoriseerimine. Teiseks saab mõisteid paigutada hierarhiatesse. · Peale selle on olemas ka kujundlik mõtlemine. Selle abil asendatakse tegelik objekt või nähtus pildiga meie peas. Kuid mõtlemisülesandeid lahendades võib ka otseselt esemetega manipuleerida. Selline esemeline mõtlemine esineb väikestel lastel ning ka nt ahvidel. Peale mõtlemisvormide eristatakse ka mõtlemisliike: · Konvergentset mõtlemist vajavad probleemid, millel on üks (või mõni) lahend nt matemaatika ülesanded, intelligentsus testid jne
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kas
Edward Hall ("Hidden Dimension"), Neli põhilist distantsitüüpi: - Intiimne (45 cm) ruumivöönd - Isiklik (45 cm 120 cm) ruumivöönd - Sotsiaalne (120 350) ruumivöönd - Avalik (350 - ) ruumivöönd Hall: erinevates kultuurides erinevad tegevused erinevates vööndites (näiteks sotsiaalne suhtlus võib sisaldada puudutamist).Samas võiks ka öelda, et vööndite pikkused erinevad. W.H. Auden: Thirty inches from my nose The frontier of my person goes All the untilled air between Is private pagus or demesne. Stranger, unless with bedroom eyes I beckon you to fraternize Beware of rudely crossing it. I have no gun, but I can spit. Isiklik ruum ameeriklastel umbes 60 cm kuni 1 meeter, prantslastel (ladinlastel) pool sellest, araablastel paar tolli (peab saama hingeõhku tunda usalduse küsimus). Individualistidel distantsid pikemad kui kollektivistidel. (Samas: kollektivism/individualism erinevatel tasanditel individuaalne, perekond
koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus) - Pill tuleb pika ilu peale kõnekäänud (piltlik väljend) - magab nagu surnu valm (õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas, tegelased tavaliselt loomad) . "kilpkonna ja jänese võidujooks " - Aisopos 2)Romaan - "Inimlik komöödia" Honore de Balzac pentaloog - "Tõde ja õigus" A.H.Tammsaare tetraloog - Aadu Hint" Tuuline rand" triloogia - E.Vilde "Mahtra sõda" , " Kui Anija mehed Tallinas käisid" , "Prohvet Maltsvet"
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
annaabi.ee 
