Sellest tulenevalt tundub nagu sport on igal pool, ja ongi. Kuid inimeste initsiatiiv end osa võtma suurtest üritustes on siiski väike ja oleneb paljustki meediast ja meid ümbritsevast ühiskonnas levinud normidest. Meedia, see on üks mõjuvõimsamaid vahendeid mõjutamaks ühe riigi rahvast. Spordi küljest jääb silma meie armastatud ja rahvuslikuks uhkuseks tõusnud spordikangelad Olümpial medaleid võitnud kallid kaaskodanikud. Kristiina Smigun, Andrus Veerpalu, Erki Nool, Gerd Kanter, Erika Salumäe.... need on meie märkimisväärse eduga sporditähed, kellele vaatame tänapäeval alt üles ja seame noortele sportlastele eeskujuna motivatsiooni tabeli esimestesse ridadesse. Nendele seame oma suurimad ootused ja lootused Olümpia mänge vaadates ning jälgime suure rõõmuga nende edu ja kurvastame nende kaotuste üle. Iga aastased jooksu- ja suusamaratonid on nagu suur ühine ette võtmine, kus osaleb igal aastal
Kristinale väga edukad. Kolmas peatükk annab ülevaate Kristinale antud autasudest ja neljas tema ebaõnnestumistest spordis. Viies osa räägib Kristina suusatiimist ja kuues peatükk tema suhetest ajakirjandusega. 1. ELULUGU Kristina sündis 23. veebruaril 1977 Tartus esimese lapsena suusasportlaste Rutt ja Anatoli Smiguni perre. 1979. aastal sai ta endale õe Katrini. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/- wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi) Kristina isa Anatoli Smigun on seitsmekordne Eesti meister suusatamises ja töötab alates 1982. aastast murdmaasuusatamise treenerina. Teda on tunnustatud III klassi Valgetähe teenetemärgiga ja valitud korduvalt Eesti aasta treeneriks. (Vikipeediast: http://et.wiki- pedia.org/wiki/Anatoli_%C5%A0migun) Kristina ema Rutt Smigun on samuti võitnud medaleid nii Eesti kui ka NSVL meistrivõistlustel murdmaasuusatamises (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/wiki/Rutt_%C5%A0migun). Õde Katrin Smigun on samuti endine
Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Eestlaste jaoks on sport üsna tähtsal kohal. Meie, kui üsna väike riik maailmas, olemegi oma kuulsuse saanud tänu meie headele sportlastele ning üritustele. Inimesed ei tea kus me asume või mis me oleme, vaid teavad meie kuulsaid sportlasi ning põnevaid üritusi. Kindlasti viimase aja kuulsus on Andrus Veerpalu ta on Eesti murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Hetkeseisuga talle on kuulsust
18 esimest ametlikku MK- sarja punkti. Fjodor Koltsin oli Holmenkolleni MM-võistluste kahevõistluses N Liidu koondises alles 25. koha. Pärnu lähedal valmis Võiste spordibaas (praegune Jõulumäe) 1983 - Laskesuusatamise MM-il saavutas juunioride 15 km pronksmedali Even Tudeberg ja hõbeda N Liidu juunioride koondises 3 x 7,5 km teatesõidus. Tartu suusamaratoni lõpetas 6875 suusatajat. Meestest võitis Jaanus Teppan ja naistest Rutt Smigun. 1984 - Allar Levandi võitis juunioride MM-il meeskondlikus kahevõistluses N Liidu koondises pronksmedali. Kaia Parve võitis naiste laskesuusatamise I MM-l maailmameistritiitli 3 x 5 km teatesõidus. Kaia Parve võitis kaks hõbemedalit N Liidu meistrivõistlustel naiste laskesuusatamises.(5 km ja 10 km distantsidel) 1985 - Allar Levandi oli kahevõistluse MM-il 19s ja tuli juunioride maailmameistriks N Liidu koondises meeskondlikus kahevõistluses.
olümpiamängudel. Esimene eestlane kirjutas aga end medalivõitjana olümpiaajalukku juba 1912. a. Stockholmi olümpiamängudel. See oli Venemaa võistkonnas võistelnud Martin Klein, kes pälvis hõbemedali kreeka-rooma maadluses. Alfred Neuland sai aastal 1920 esimese kulla Antwerpanis, alaks oli tõstmine(kergekaal) *Antiikolümpiamängud. 776 eKr Olümpias Esimestel olümpiamängudel oli kavas üks spordiala staadionijooks (distantsi pikkus 1 staadion 192,27 m), kuid aja jooksul lisandus muidki alasid. Esimeseks olümpiavõitjaks tuli Elisest pärit kokk Koroibos. *Kaasaegsed olümpiamängud. 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.15. aprillini (tollal Kreekas kehtinud Juliuse kalendri järgi 25. märtsist 3. aprillini). Kaasaegsete olümpiamängude algataja oli Pierre de Coubertini
sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos
Olümpiaprintsiip on "Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt". Olümpiaprintsiibiks nimetatakse Pierre de Coubertini formuleeritud tõdemust "Tähtis pole mitte võit, vaid osavõtt". Tõenäoliselt pärineb see algupäraselt Vana-Rooma luuletaja Ovidiuse teosest "Metamorphoses". Olümpiaorden on ROK-i peamine autasu olümpialiikumise edendamise eest. Selle saavad isikud, kelle tegevus on olümpiaideede järgimisel eeskujuks, kel on silmapaistvaid saavutusi spordis või kes on andnud olulise panuse olümpialiikumisse. Olümpiaküla on olümpiamängudel osalejatele mõeldud elamisala. Esmakordselt oli olümpiaküla kasutusel 1924. aasta Pariisi olümpiamängudel. Olümpiamargid - esimesed olümpiateemalised postmargid tulid käibele juba 1896. aasta Ateena olümpiamängude puhul. Kuni 1924. aastani andis marke välja vaid see riik, kus mängud toimusid, sealtpeale aga levis traditsioon laiemalt. Tänapäeval antakse
See piir on muutuv ja kokkuleppeline. Nagu ütleb meie uus president Toomas Hendrik Ilves: «Euroopa lõpeb seal, kus lõpeb meie endi euroopalikkus.» Geograafiliselt hõlmab Euroopa vaid väikest poolsaart Aasia hiigelmandri lääneosas. Sinna kuulub päris palju riike ning see on omamoodi tore. Need kõik riigid kokku teeksid nagu ühe väga suure maa. Eesti on väga väike riik, kuid siin on ka silmapaistvaid inimesi nagu näiteks olümpiavõitjad Andrus Veerpalju ja Kristiina Smigun. Jaapanis teeb oma karjääri sumokas Baruto ehk Kaido Höövelson, Saksamaal aga jällegi ansambel Vanilla Ninja. Ja on veel palju teisigi silmapaistvamaid inimesi ning selle üle võib Eesti ainult rõõmustada. Teised Euroopa riigid austavad meie riiki meie tubliduse pärast. Mul on hea meel, et Euroopa Liitu kuuluvad just need riigid, kes seal on. Ning järjest rohkem riike tahab Euroopa Liitu kuuluda. Näiteks 2007. aastal peaksid liituma veel Türgi, Horvaatia,
et ma ei ole ennasthävitav. Sellised konstruktsioonid, uute kollektiivsete minapiltide loomine, rajavad tihti müüdistikku, et õigustada suvalisi käitumisakte, "uhked ja ennasthävitavad" serblased otsustasid ka viimaks omaenese riigi täies hiilguses taastada probleem, mis ei ole siiani lahendust leidnud. "Pruukis aga Eesti riigil veidike mehisust üles näidata, Vene eruohvitseridel veidike ässitada ja tundmatu näitaski Tõnismäel oma tõelist palet. Pronksist maski tagant vaatas välja hoopis uus nägu, õigemini juba ära unustatud vana. Mitte sõdur ega muu tsiviliseeritud tegelane, vaid kõige ehtsam vene pätt. Tema olemasolu olimegi juba peaaegu unustanud."8 "Eesti mehisus", "vene pätt" ja "ära unustatud vana" ei vaja tegelikult kommentaare. Tegemist on ilmselge rahvusgruppidevahelise vastanduse loomisega, kus ühed on moraalselt kõrgemad kui teised. Kui venelased on pätid, siis tuleb nad vangi panna, ehk vastavaid vangilaagreidki ehitada?
Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks
SISUKORD RESÜMEE ........................................................................................................................ 3 ABSTRACT .......................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 5 1. HARRASTUSSPORDI OLEMUS JA KUJUNEMINE RATSASPORDIS ............. 7 1.1 Spordiala kujunemine harrastusspordiks ............................................................ 7 1.2 Harrastussport ratsutamises Eestis ..................................................................... 9 1.3 Harrastusspordi hetkeseis ................................................................................. 14 2. UURIMUSTÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANDED .................................................... 15 3. UURINGU METOODIKA ..................................
Vahur Ööpik .................5 TREENINGUKOORMUSTE MÕJU INIMESE ORGANISMILE. Vahur Ööpik.....................................13 INIMESE KOHANEMISVÕIME. Kristjan Port ..........................................................................................23 OLULISEMAD EALISED ISEÄRASUSED. Kristjan Port .........................................................................31 SPORDIMEDITSIIN SPORDIMEDITSIINILINE TERVISEUURING SPORDIS. Rein Jalak .....................................................41 SAGEDASEMAD HAIGUSED SPORDIS. Rein Jalak, Siim Schneider ....................................................47 SAGEDASEMAD TUGI-LIIKUMISAPARAADI HAIGUSED. KINNISTE VIGASTUSTE ESMAABI. Gunnar Männik, Aalo Eller, Siim Schneider, Rein Jalak ....... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77
). Kindlasti tuleb vaadelda kliendi nahka, hinnata valu ja puutetundlikkust. Spordimassaaz Spordimassaaz on klassikalisest massaazist tugevam ja mõeldud eelkõige aktiivselt sporti 3 harrastavale inimesele eesmärgiga parandada lihaskonna verevarustust, sidekoe elastsust, ennetada vigastusi ja aidata parandada juba tekkinud vigastusi. Spordimassaazi alguseks loetakse 1924 aastal toimunud Olümpia mänge Pariisis, kui soomlane Paavo Nurmi tõi endaga kaasa isikliku massööri. Nurmi võitis sellel olümpial 5 kuldmedalit jooksu distantsidel. Sealt tekkis huvi ka teistel jooksjatel spordimassaazi vastu. Spordimassaaz peab tagama kvaliteetsete treeningute läbiviimise, vältima vigastuste tekkimist ja looma eeldusi heaks võistlustulemuseks. Spordimassaazil tuleb kindlasti arvestada sportlaste iseärasustega ja nende spordiala spetsiifikaga. Spordimassaaz oma
Pärast sõjaväeteenistust 1966.a. asusin õppima Eesti Põllumajanduse Akadeemias, mille lõpetasin agronoomina. Tööle suunati mind "Vambola" kolhoosi osakonnajuhatajaks. 1973.a.- 1976.a. töötasin Kärstna kolhoosis peaagronoomina ja kuni 1981.aastani esimehena. Seejärel suunati mind Tarvastu kolhoosi ja viimased üheksa aastat olen töötanud seal majandi esimehena. Elan oma perekonnaga seniajani Kärstnas, kuhu hävinud talu asemele ehitasin oma perega uued hooned. Abikaasa on Kärstnas agronoomi ametis. Meie perekonnas on kaks poega ja tütar, kes on õpilased. Oma ametis põllumajandusspetsialisti ja majandusjuhina olen alati seisnud maainimeste huvide ja heaolu eest. Viimastel aastatel on sellele lisandunud sõna tõsises mõttes võitlus eesti küla taastamise eest. Tänapäeval oleme oma linnad loovutanud muulastele. Olen veendunud, et ka nüüd
rahvast täis. Uuritud ajalehtedest võis leida uudiseid haridusest, kultuurist ja spordist. Hariduse teemal oli juttu sellest, et erinevad koolid külastavad üksteist ja omandavad nii uusi kogemusi, andmaks seejärel lastele parimat, eriline rõhk oligi pandud vastastikule suhtlemisele haridusvallas, seda oma maakonna vajadustest ja võimalustest lähtuvalt. Kultuurisündmustest väärtustati enam laulupidu, millest meie naabermaadel palju õppida on ja sport kannab lisaks muule heale heategevuslikku mainet. Tõdeti, et Eestile on 2 laulupidu märksa sügavama tähendusega kui Soomele ja soome laulupeol puudus selline rahvarohkus kui meil. Samaks oli jäänud varasemaga võrreldes see, et koolides käis endiselt palju külalisi ja üksteiselt õpiti, mis on hea märk hariduse kvaliteedi tõusu suunas, kui käib pidev üksteise täiendamine.
''. 15.30-17.00 : Õhtusöök ja vanemate saabumine, laste ära saatmine ning kokkuvõtlik nädalaaraport vanematele. 12 ABIKS ÕPETAJALE 13 Tervislike eluviiside kujundamine eelkooli eas läbi muusika ja lastelaulude. Nädala jooksul on oluline, et laps teaks, et tuleks toituda tervislikult, et tea teaks, mis on üldse tervislik toit. Laps peab saama arusaamale, et sport on hea ning tervisele kasulik. Samuti peaks lapsele meelde jääma põhitõed puhtuse hoidmisest- hambapesu, kätepesu jt. Laps peab jõudma ka arusaamale, et ei ole hea ainult toas mängida arvutimänge, vaid on kasulik ja tervislik mängida õues. Kogu arengustegevus peaks toimuma läbi lastelaulude laulmise, kuna nagu sissejuhatuses öeldud, muusika on lasteaias kogu arengutegevuse raam ning täiuslikem tegevus lasteaias. Järgnevalt kirjutan päeva kaupa lahti, mida ja kuidas tuleks lastega
Ilme - Taavi naine Tõmm - Ilme vend, Taavit ei salli eriti Lembit - Taavi poeg Piskujõe Linda - Taavi ema Piibu Eedi - Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult Ferdinand Uba - Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem (um. 40) Leonard Kibuviir - Taavi kaaslane, naljaka kiila kuklaga Osvald - Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu Hilda - Hiiel teenijatüdruk, Tõmmusse armunud Aadu - varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus Hiie Ignas - vallavanem, Taavi äi, põgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga) Roosi Marta - oli varem (ja on vist siiani) Taavisse armunud Roosi August - joodik, Marta isa, Hiie talu naaber Selma - Taavi parim sõbranna Inga - naine, kes organiseerib inimesi salaja Tallinnast üle Soome lahe, vastupanuliikuja Manivald Pihu - kombinaadi-kamba eesotsas (seal asub sõjakooli meeste peastaap) Riks - Taavi endine sõjakaaslane, tapab enese kokk Lompus - Taavi endine sõjakaaslane, lubab inimesi üle lahe aidata, tegelikult varastab paljaks
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtl
Mõni selline uuring on andnud ka osaliselt positiivseid tulemusi, kinnitades näiteks IgA kontsentratsiooni suurenemist pikamaajooksjate süljes, ilma et see oleks mõjutanud ülemiste hingamisteede infektsioonide esinemise sagedust uuritud sportlaste seas. Kokkuvõttes on seniste andmete põhjal ennatlik soovitada sportlastele ternespiima kui efektiivset immuunsüsteemi tugevdamise vahendit. TAASTUMISPROTSEDUURID JA TAASTUMISVAHENDID SPORDIS. 1. Millised on treeningujärgsed taastumisvõimalused? külma- (jäävannid, külmageelid jne) ja kuuma- (saun, soojendussalvid jne) protseduurid. spetsiaalseid taastumisseadmeid (tervisekapsel, energiakookon, elektrostimulatsiooniseade, ultraheliseade jne) spetsialisti teostatavaid taastumisprotseduure (spordimassaaž, manuaalteraapia jne). 2. Milles seisneb külma toime treeningujärgsel taastumisel?
Voldemar Kolga: ,,Kellel on adekvaatne Küllap see on nii ka tänapäeval, enesetunnetus, see enamasti ei lase sest me ju igatseme nii vabadust kui ka ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), k
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1...........................................................................................
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................
siis temasse atributeeritakse rohkem. Välimuse väärtus! Sooerinevused naisautojuht teeb liiklusõnnetuse siis mingi ajakirjanik ei ütle, et tee oli halb vaid ütleb "naine roolis, auto kraavis". Määramatuse ületamine seletuste omistamise kaudu Personaalsed vs situatiivsed põhjused Ajutised vs püsivad põhjused Näited: korvpallifännid, sõbra ja vaenlase eksamid ... Atributsioon Nt: SUUSATAMISE MM Kujutame, et meie lemmik Veerpalu jääb 64. kohale. See paneb inimesi muretsema, et miks nii, pidi ju kulla saama jne. Nüüd hakkame põhjusi otsima ja kui me selle leiame, saame õhtul rahulikult magama minna. Personaalne ja ajutine: kõhuhäda, vana vigastus 13 Personaalne ja püsiv: vanadus Situatiivne ja ajutine: kohalik kass jooksis rajale
lehmapiimaga teevad, sest täheldasime regulaarset lüpsitegevust. Selgus,et nad teevad piima kohe mingiks eriliseks toorjuustuks ja siis transporditakse see alla külasse edasiseks töötlemiseks. Riina on kas imeline polüglott või on tal käte- jalgade küljes erilised arusaadavaks tegevad andurid! Lahkumishommik oli pisut nostalgiline- pidime minema alla külasse ja siis Brani, et bussiga edasi kulgeda, kujuteldamatu bussikohtumispaiga poole. Igaüks vaatas talle eriti armsakssaanud detaile kaljustes mägedes. Kinkisime mõned pakid makarone karjustele, kes väljendasid ülevoolavat tänulikkust. Ma arvan, et neil oli pisut kahjugi, et nad meid lambasitasele väljale telkima suunasid.. Laskumine Simoni külla oli puhtalt jalgade liigutamise küsimus. Küla ise on üsna pikk ja tundub värskete uusrikaste, ilmselt Brasovi kandist, kena pesana
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et
"Siuru" organiseerimisel. 1917. aasta lõpul asus Gailit tööle Tartus "Postimehes" ja avaldas rohkesti teravaid kirjanduslikke artikleid. Vabadussõjast võttis osa sõjaväeametniku-kirjasaatjana. 1920.-1922. aastal oli ta Riia Eesti saatkonnas pressiatasee, viibis seejärel 1922.-1924. aastal välismaal (Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia) ning seejärel tegutses vabakutselise kirjanikuna Tartus. 1932.-1934. aastal oli ametis Vanemuise direktorina, pärast seda kolis koos perega Tallinna, pühendudes taas kirjanikutööle. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898- 1981). Ainsa lapsena sündis 1933. aastal tütar Aili. Saksa okupatsiooni ajal oli Gailit Tallinna raehärra, mistõttu oli sunnitud 1944. aastal põgenema Rootsi. Seal elas ta suurema osa ajast Ormesta mõisas Örebro lähedal. Väidetavalt oli Gailit oma elupäevil selgesti eesti pagulasproosa grand old man. Gailit nimetati vaba mehe prototüübiks
Neid mõtleb ta nüüd juba kodus välja, sest teab, et neid temalt oodatakse ja mõni skets on juba täiesti korraliku stan up comedy mõõtu ja võiks hakata sellega mööda Eesti väiklinnu tuuritama. Enamik tunde istub J nüüd Biankaga, neil on peale seda klubikülastust eriline side ja ühine saladus. Nad käivad seal edasi igal reedel. Kohus on läbi- see ei olnudki nii hirmus. Kohus on lihtsalt väikene koosolekusaal kus ta Ragnar Lehoga tõtt vaatas ja otsus ette loeti. J saab kogu talle kuuluva 10 tuhat krooni ja moraalse kahju eest 8 tuhat viissada krooni. +25 J vaatab Kreetega telekat, kui mingite mütsatuaste peale arvab, et koer tahab tuppa saada, ukse taga pole aga kedagi, hoopis esikupõrandal on maas paar kööginuga. Ema oli tahtnud neile märku
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: August Gailit TEOSE PEALKIRI: Ekke Moor TEOSE ŽANR: Psüholoogiline rändur romaan ILMUMISAASTA: 1941 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) August Gailit sündis 1891 aastal Tartus ja suri 1960 paguluses. Tema tegelased armastavad elu ja Gailiti kirjandus on täis erakordseid põnevaid tüüpe ja kirevaid elusaatusi. Seda sellepärast, et Gailit uskus, et elu on elamiseks. Gailit sai kuulsaks aastal Siuru ajajärgul ehk 1910 lõpus ja 20ndatel kus oli laialt levinud ekspressionistlik-naturalistlik stiil. Tolleaegsetes tema novellides puudub rööm ja on rohkelt groteskseid visioone inimestest kellel on suured vaevad. Looming saavutas kõrgtaseme 1920 aastal kui ta novellid said realistlikumaks. Peale Eestist pagemist aastal 1945 ei kirjutanud Gailit enam palju kuid see väheke mis ta lõi nagu näiteks „Leegitseb süda“ mis r�
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina et inimene peab oma lubadusi (aitab hädasolijat, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara), vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. Vooruseetika juured on antiik-Kreekas, mil keelest ja tähendab tava, või komme. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
