Kuidas sport aitab tunnetada Eesti kodanikuks olemist (1)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Essee ''Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist?''

Pirita Majandusgümnaasium Kehaline kasvatus Stefani Kask, 12.A ''Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist?'' Essee Igas riigis on oma traditsioonid, mille erinevate valdkondade seas leiab oma koha ka sport. Eestis on selles valdkonnas rohkem rõhku pandud maratonidel, kuid ka sportmängudele mis toimuvad nii ettevõtete kui ka koolide vahel. Meedia pakub saateid kaalulangetamisest ja oskuslikest spordimängudest, mainimata ei saa jätta muidugi olümpiamänge, ajalehtedes aga tervislikke koduseid retsepte ja spordi ettekandeid. Meie Eesti olümpiakangelased on loonud koole-trenne, mistõttu on populariseerinud oma spordiala ka tavainimeste seas. Riigi poolt on

Sport

26

docx

Uurimistöö teemal KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI - VÕITLEJA JA VÕITJA Dokument esitamiseks

Jüri Gümnaasium KRISTINA SMIGUN-VÄHI ­ VÕITLEJA JA VÕITJA Uurimistöö Robert Rivik 10.r klass Juhendaja: õp Siim Palu Jüri 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö käsitleb kahekordse olümpiavõitja, Eesti suusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri. Kristina tahtejõud ja sihikindlus on viinud ta vaatamata korduvatele ebaõnnestumistele murdmaasuusatamises maailma tippsportlaste hulka. Ta on esimene ja tänaseni ainuke eestlanna, kes on võitnud samalt olümpialt kaks kuldmedalit. Uurimistöö teema valikul lähtusin oma huvist spordi ja tippsportlase karjääri vastu ning lähenevate taliolümpiamängude aktuaalsusest, kus Eesti favoriidiks peetakse just Kristinat.

Kehaline kasvatus

2

docx

Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist?

Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Eestlaste jaoks on sport üsna tähtsal kohal. Meie, kui üsna väike riik maailmas, olemegi oma kuulsuse saanud tänu meie headele sportlastele ning üritustele. Inimesed ei tea kus me asume või mis me oleme, vaid teavad meie kuulsaid sportlasi ning põnevaid üritusi. Kindlasti viimase aja kuulsus on Andrus Veerpalu ta on Eesti murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Hetkeseisuga talle on kuulsust toonud dopingu süüdistus (3aastane võistluskeeld), milles ta mõisteti õiges nüüd märtsis ja tühistati keeld. Ta on alles 42aastane meesterahvas ning juba on saavutanud nii palju, sellises väikses riigis nagu seda on Eesti. Teiselt kuulus sportlane on kindlasti Gert Kanter tema on Eesti kettaheitja. Temale on

Sport

27

doc

Suusatamine - keskkooli referaat

............................................................26 Tartu maraton.............................................................................................................27 Kasutatud krjandus.....................................................................................................28 2 Sissejuhatus Suusatamine on talispordiala. Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest, kuidas osta õiget suusakomplekti ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala. Treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. 3 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel.

Kehaline kasvatus

11

docx

Koolieksami materjal

Last tuleb õpetada ujuma nii varakult kui võimalik. Meeles pidada, et kogenud ujujaks saadakse aastate jooksul. Seepärast tuleb lapsi jälgida ka siis, kui nad juba oskavad ujuda. Üldised põhitõed kõigile: Oska ja tea ohutusnõudeid enne, kui alustad tegevust veekogul; Kontrolli enda ja oma grupi liikmete ujumisoskust enne veega seotud üritusi; Oska ujuda, tunne ohutust paadis ja esmaabi ning ole veendunud, et seda teavad kõik sinu grupi liikmed; Oska ja tea kuidas käituda veeõnnetuse korral; Vali veeskäimiseks ohutu koht; Tea potentsiaalseid ohte oma ujumiskohas; Tea kohalikke ilmastikuolusid; Ole teadlik ohutusnõuetest viibides veekogul. Veepargid: Ära jäta lapsi sõltumata vanusest järelevalveta; Veeparkides on omad potentsiaalsed spetsiifilised ohud. Enne veepargi külastust tuleb veenduda, et ujumisala valvab vetelpäästja, enne kui sina ja sinu grupp siseneb vette; et järgitakse kõiki veepargi ja

Kehaline kasvatus

104

doc

Nimetu

Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid

Kategoriseerimata

22

doc

Olümpiamängud

aasta Ateena olümpiamängude puhul. Kuni 1924. aastani andis marke välja vaid see riik, kus mängud toimusid, sealtpeale aga levis traditsioon laiemalt. Tänapäeval antakse olümpiateemalisi marke välja kõikjal maailmas, sealhulgas ka Eestis. Olümpiamündid- esimesed spetsiaalsed meenemündid lasti olümpiamängude puhul käibele 1952. aastal Helsingis. Tänaseks on olümpiamünte välja andnud mitmed maailma riigid, sealhulgas ka Eesti. Olümpiamuuseumid on loodud olümpiaajaloo paremaks säilitamiseks- tutvustamiseks mitmel pool maailmas, milledest kesksel kohal on muuseumid Olümpias (Kreeka) ja Lausanne'is (Shveits). Kaasaegsete olümpiamängude ajaloo muuseumi (inglise keeles The Historical Museum of the Modern Olympic Games) eest kannab hoolt Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia (ROA). Muuseum asutati 1961. aastal Kreeka filatelistist metseeni Georgios Papastefanou initsiatiivil Olümpiafilateeliamuuseumi

Kehaline kasvatus

6

rtf

Mida tähendab olla eurooplane?

Kui ka Euroopa avalik haldus jagada piirkonniti nii, et näiteks välis- ning majanduspoliitika oleks kõigil ühine, ülejäänu aga iga regiooni eraasi (analoogia USA haldusega), loomulikult üldiselt järgides üheskoos seatud põhimõtteid (detsentraliseeritus), võib enesemääratluste rohkus vastupidi hoopis kaasa aidata süsteemi käivitamisele. Lubatagu autorile mõne viivu pikkune mõtisklus ideede selgitamiseks. Vaadates avaliku halduse mudeli probleemi Eesti näitel, võiks kaotada ministeeriumid ja neile jäänud ülesannete täitmiseks luua vastavad ametid praeguste kõrvale (suur osa tööst tehakse niigi ametites). Mitmel pool jääks ära topeltaruandlus; pealegi saaksid valdkonnaga tegeleda valdkonna spetsialistid ­ ideaalis peaksid ametid kui täidesaatva võimu käepikendused ju olema enamjaolt apoliitilised. Palju tööd tuleks teha avaliku sektoriga suhtlemise kanalite kallal, ID-kaardile tuleks luua reaalsem kasutegur

Eesti keel

Kommentaarid (1)