Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas saab igaüks meist muuta ühiskonda?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
laulupidu, suuremaid, alata, asjast, tegevusega, tegeledes, lastekodu, abis, koguda, vaesust, peredele, heateod, varakult, saades, tegusid, saata, friday, night, alma, öölaulupiduSOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
igapäevasele kogemusele kokkupuutel spordi väga erinevate vormidega. Kôige esmase diferentatsiooni vôib teha organiseeritud ja mitteametliku spordi vahel. Me kôik teame mida kujutab endast organiseeritud sport tippkonkurentsi, proffesionaalse spordi ja mitmete kohalike sporditegevuste näol. See osa spordist on lahutamatult seotud erinevate spordiorganisatsioonide tegevusega. Organiseeritud spordi väga lai spektrum tuleb ilmsiks kui me vaatleme kôiki selle spordi vorme koolide, ülikoolide, militaarsüsteemi, tööstuse, kirikuorganisatsioonide jne. näol. Me peame ka arvestama, et organiseeritud sporti ei saa vaadelda vaid organisatsioonide raames. Organiseeritud sport laieneb ka vabaaja ja taastustegevuseks, tervisekampaaniateks ja spordi kui kehalise aktiivsuse propageerimiseks
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
annavad üksteisele sisendeid, millest tekib kultuuriline tervik. Kultuur on alati õpitud, seda ei saa geneetiliselt edasi anda. Kultuur on alati õpetatav. Kultuur ei ole stabiilne vaid pidevas muutumises. Kultuuril on meie jaoks selline tähendus et ilma selleta ei ole inimeseks olek võimalik. Milles seisneb kultuuri funktsioon? Inimene on ainukene bioloogiline olend, kellele on võimalik oma tegevustesse kaasata varem elanud liigikaaslaste tegevuste tulemusi. Inimese võime koguda ja kasutada tähendusi. Inimene võib tähendustega manipuleerides lahendada üksi ülesandeid, millega üksi olend toime ei suudaks tulla, tänu sellele, et teiste olendite töö on juba kasutuses. Maailm ei ole tähenduslik iseenesest. Tähenduslikuks muutumine - Maailma muudab tähenduslikuks vahekiht - kultuur. Maailmapildi Kognitiivne adekvaatsus: meie ettekujutus sellest maailmast, kuidas teda liigendada, ja maailm ise peaksid olema selges suhtes, et meie seletused sellele, mis
Avalik õigus jaguneb: riigiõigus, konstitutsiooniõigus, rahvusvaheline õigus, haldusõigus, kriminaalõigus, kirikuõigus, menetlusõigus (protsessiõigus), finantsõigus. Eelkõige käib avaliku õiguse alla riigiõigus. Põhiline riigiõiguse alus on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab süüteod (kuriteod ja väärteod) ning nende karistusviisi. Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja riigiorganid kasutavad raha ning määravad, kuidas ja milliseid makse koguda. Haldusõigus reguleerib ametivõimude moodustamise korda ja vastutust haldusõiguste rikkumiste eest. Kui riik ei suuda kontrollida haldusõigusrikkumisi, siis nimetatakse seda haldussuutmatuseks. Menetlusõigus määrab kindlaks kohtupidamise korra. Riik Riigiks nimetatakse universaalset eraldiseisvat poliitilist üksust. Kõikidele riigivõimudele on iseloomulik, et nad : 1. toimivad kokkulepitud reegleid järgides, 2. on suveräänsed, 3. on legitiimsed, 4
Avalik õigus jaguneb: riigiõigus, konstitutsiooniõigus, rahvusvaheline õigus, haldusõigus, kriminaalõigus, kirikuõigus, menetlusõigus (protsessiõigus), finantsõigus. Eelkõige käib avaliku õiguse alla riigiõigus. Põhiline riigiõiguse alus on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab süüteod (kuriteod ja väärteod) ning nende karistusviisi. Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja riigiorganid kasutavad raha ning määravad, kuidas ja milliseid makse koguda. Haldusõigus reguleerib ametivõimude moodustamise korda ja vastutust haldusõiguste rikkumiste eest. Kui riik ei suuda kontrollida haldusõigusrikkumisi, siis nimetatakse seda haldussuutmatuseks. Menetlusõigus määrab kindlaks kohtupidamise korra. Riik Riigiks nimetatakse universaalset eraldiseisvat poliitilist üksust. Kõikidele riigivõimudele on iseloomulik, et nad : 1. toimivad kokkulepitud reegleid järgides, 2. on suveräänsed, 3. on legitiimsed, 4. omavad
vajalik teada, kui suur osa elanikest tööd teeb, kui suur osa ainult saavad palka ja kui suur osa ei saa. # RASI algselt aitas luurata inimeste järele - NL ametliku statistika, aga isegi KGB süsteemis oli aga oma sisseehitatud moonutamise süsteem. (Kõik peavad näitama, et on vajalikud ja samas saavad oma ülesannetega hakkama) - Tsensuur varjas ühiskondlikke protsesse ka otsustajate eest sotsioloogidele osutati täpselt ja kitsalt piiritletud ülesanne materjali koguda ,,tehniliste" ülesannete jaoks. * Moonutamise süsteemist ei saanud needki mööda, eriti kui ajad muutusid Hrustsevi ,,sula" järel # järeldused ei saanud olla kriitilised kehtiva ühiskonnakorra suhtes, üldistuste tegemine oli väga piiratud. Kui tulemused ise olid sobimatud üritati nendest raportidest lahti saada ja nad jäid ringlema vaid ,,ametkondlikuks kasutamiseks". Praegu veel järelmõjud sellisest mõtlemisest: Sotsioloogia on teatav andmete kogumise tehnika
Avalik õigus jaguneb: riigiõigus, konstitutsiooniõigus, rahvusvaheline õigus, haldusõigus, kriminaalõigus, kirikuõigus, menetlusõigus (protsessiõigus), finantsõigus. Eelkõige käib avaliku õiguse alla riigiõigus. Põhiline riigiõiguse alus on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab süüteod (kuriteod ja väärteod) ning nende karistusviisi. Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja riigiorganid kasutavad raha ning määravad, kuidas ja milliseid makse koguda. Haldusõigus reguleerib ametivõimude moodustamise korda ja vastutust haldusõiguste rikkumiste eest. Kui riik ei suuda kontrollida haldusõigusrikkumisi, siis nimetatakse seda haldussuutmatuseks. Menetlusõigus määrab kindlaks kohtupidamise korra. Riik Riigiks nimetatakse universaalset eraldiseisvat poliitilist üksust. Kõikidele riigivõimudele on iseloomulik, et nad : 1. toimivad kokkulepitud reegleid järgides, 2. on suveräänsed, 3. on legitiimsed, 4
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
(Puul on idee, kuid reaalsuses puu võrsub, kasvab ja hävib, ilul on idee kui kõik materiaalne ilu on samuti, inimesed vananevad, nooruslik ilu kaob. Ideede maailm on täiuslik ja tõsiolev, hävimatu, muutumatu. Iga asi on seega oma idee kehastus see, et puu hakkab kasvama ja kasvab suureks, see tähendab, et ta lähtub puu ideest ning püüab oma täiuslikkuse suunas (mida ta kunagi ei saavuta, kuid ligineb). Iga reaalne asi lähtub oma ideest ja liigub oma idee suunas. Idee teeb asjast selle, mis ta on. · Need ideede ja asjade vahekord kehtib kõiges ka matemaatikas seal on ideaalsed kujundid (kolmnurk, skulptuurid, maalid, "kõik need on vaid kujundlikud väljendused, mida saab näha ainult mõistuse abil" ütleb Platon. Igal ideel on kolm põhikuju: põhjus, eeskuju ja eesmärk (telos). Iga asi areneb vastavalt oma loodusepoolt ettemääratud eesmärgi suunas (teleoloogia). Sellelt lähtealuselt tuletab Platon kogu oma poliitilise filosoofia
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
küllust. Süsteem, mis omab materiaalset võimet inimesed vabastada puudusest ja anda võimaluse arenguks, allutab neid hoopis loogikale,kudias asju toodetakse ja vahetatakse. Erinevate tarbimiskultuuri kriitiliselt suhtuvatest teooriate käsitlemise alguseks võib võtta siis majandusliku mudeli. Kui me väidame, et inimene on ratsionaalselt oma kasu (ehk õnne) suurendav subjekt, siis: -ühelt poolt tekib koos tootmisega palju ebakindlust ja vaesust - subjektiivset ja objektiivset (puuduolek suhtlusväljast on ka puuduolek) -teiselt poolt palju asju tekitab ainult palju võõrandumist, igavust, frustratsiooni. Tavamõistus ütleb, et suurem jõukus tähendab vajaduste suuremat rahuldatust.Tarbimiskultuur seostab aga vajaduste rahuldamist stagnatsiooniga (vrd masu) - vajadustel ei tohi tulla lõppu. Tarbijad peavad tarbima. a. Tarbimise dialektika: subjektid ja objektid
piir. Siit kerkib probleem, et kas setud on eestlased või ei oled? Etnoloogia kasvu taga on rahvuslus, intellektuaalid uurisid omaenda rahva alamklasse, proovides leida kultuurialgeid, millele üles ehitada oma rahvuslik kultuur. Kultuuri ja sotsiaalantropoloogiad said alguse teise loogika järgi. Kaks põhjust: 1. Koloniaalsüsteem tähtsamad keskused olid USA ja Inglismaa. Inglased vajasid väljaõpet ametnikele, koguda andmeid põliselanike kohta. Idee, et nii on neid lihtsam valitseda, kui neid tuntakse, et mis neid õnnelikuks teeb, või kuidas on nendega parem manipuleerida. USAs oli sama asi, oli oma riigi terrioorium, kus elas palju põlisrahvaid. Koloniaalpoliitiline motivatsioon, rakenduslik küsimus, et ametnikud saaksid tõhusamalt tegutsega. Kui püüti mingit majanduslikku resurssi kätte saada oli hõlmsam kui kõik oli rahulik. 2
Kasvatustöö ja - probleemid 1.loeng KASVATUS Teadus? On igapäevase mõtlemise täiustamine. Kuivõrd lapsi ehk kasvatavaid on kaasatud kasvatamisse. Kasvatama tuleb sõnast kasvama ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse aidates loomulikku kasvatamist. Järelikult - mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Mis on kasvatus? 1. Definitsioon. Kasvatus tähendab eesmärgistatud väljastpoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Areng järjestikused muutused, mis toimivad organismi elujooksul elu algusest küpsuse saavutamisel kuni surmani. Kasvamine igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine. Kasvamine on puht füüsiline termin. Peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset loomulikku kulgemist, muutus saab toimuda vaid siis, kui miski kasvab suurenevas suunas. Kasvamise kui nähtuse tu
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kuriteo ja kurjategijate vast
Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu suveräänne. - riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõigile siduvad - riik omab kontrolli kindla territooriumi üle - riigi institutsioonid on avalikud, nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest 4 Riigivõimu tunnused, mistõttu riigivõim on teiste võimude suhtes ülimuslik(lk.46): · ainuõigus kehtestada seadusi · ainuõigus koguda makse · ainuõigus kasutada vägivalda · otsuse on kohustuslikud · omab õigust ja kohustust korraldada riigi igapäevaelu ning esindada teda rahvusvahelises suhtlemises · riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon ehk liitriik, konföderatsioon ehk riikide liit. Riigivõim teostab end asutuste ja institutsioonide kaudu (seadusandja, valitsus, kohus,
„Ühiskonnateadlane võib küll innukalt tõde otsida, aga kuna tema arvamus ühiskonda mõjutab, siis võtab see tõelt objektiivsuse“. Kas teadlikult või alateadlikult on riigivõim juba ammustest aegadest alates sallinud mõningaid sõltumatuid institutsioone või üksikisikuid, kellel on olnud ilma repressioone kartmata lubatud tõtt rääkida. Juba keskaegsetes kuningakodades olid olemas koosseisulised narrid, kes võisid alati välja öelda, mida nad asjast arvasid. Ja hea tava ei lubanud neil selle eest pead maha raiuda. Ka totalitaarses NSV Liidus oli Teaduste Akadeemia võrdlemisi sõltumatu institutsioon. Kui NSV Liidu tolleaegne juhtkond andis näiteks käsu akadeemik Andrei Sahharov NSV Liidu Teaduste Akadeemiast välja visata, jäeti käsk lihtsalt täitmata. Ja tolleaegsel NLKP Poliitbürool jäi üle vaid hambaid kiristada ning see vastuhakk ära kannatada. Ka üksikisikuna oli akadeemik NSV Liidus võrdlemisi vaba ja sõltumatu. Kui
Eesti reklaamimaastik ja kas loobuda inimeste kujutamisest reklaamides üldse või panna nad teadlikult vastupidistesse rollidesse võrreldes kehtivate stereotüüpsete soorollidega. 2. Eelnõu 3. peatükk, mis räägib soolise võrdõiguslikkuse edendamisest on asjaomastel asutustel väga raskesti täidetav. Omavalitsustel, haridus- ja teadusasutustel ning ka tööandjatel lasub lisavastutus järgida soolise võrdõiguslikkuse printsiipe ettevõttes ning koguda vastavaid statistilisi andmeid. Haridusasutustel tuleb veel lisaks oma õppekavad ja kasutatav õppematerjal viia vastavusse seadusega. See tegevus võtab kindlasti päris kaua aega ja kindlasti ei saa see toimuma 1. juuniks 2002, kui seadus eeldatavasti kehtima hakkab. 3. Lausa karikatuurne on § 11 p 4, mille järgi tööandja peab hoolitsema, et töötaja on kaitstud seksuaalse ahistamise eest. No comments! 4
püüdes mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid jm tippametnikke. Survegrupp ei ole sotsiaalne liikumine, mida iseloomustab piiritlemata liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus. o Sotsiaalsed probleemid Sotsiaalne tõrjutus SEISUND, MILLE PUHUL INIMENE EI OSALE ÜHISKONNA HÜVEDEJAOTUSES, VÕIMUSUHETES EGA KULTUURIELUS. Sotsiaalse tõrjutuse 1 näitaja on vaesus mida ulatuslikum on riigi sekkumine tulu- ja sotsiaalpoliitikasse, seda tõhusamalt on vaesust leevendatud. Nt Eesti vs Rootsi. Sotsiaalseks tõrjutuseks loetakse ka olukorda, kus inimesel on rahalisi vahendeid toimetulekuks, kuid tal puuduvad sotsiaalsed sidemed ja sotsiaalne kaasatus. Nt puudega inimene, kes oma liikumisvõimetuse tõttu ei saa käia avalikes kohtades ega osaleda üritustel. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: · Töötus · Erivajadus · Kuulumine vähemusrühma · Piirkondlikud tulu- ja infrastruktuuri erinevused (äärealad, lõhe sissetulekutes Harju-
1 POLITOLOOGIA Pilet 1. Poliitilised ideoloogiad - konservatism Termin pärineb ladina keelest (conservare- säilitamine, alalhoidlikkus, vanameelsus). Parempoolne ideoloogia, tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi loojaks šoti filosoofi Edmund Burke’i, kes rõhutas, et muutuseid ei tohi teha kiirustades ega vägivaldselt, vaid ühiskond peab arenema rahulikult, stabiilselt traditsioonide vaimus. Pidas vajalikuks säilitada ühiskonnaelus palju endistest väärtustest, sest need on juba läbiproovitud ja toimivad, seevastu uute puhul ei või teada, kas need töötavad. Revolutsiooni pidas Burke halvaks, kaootiliseks ja ühiskonda lõhkuvaks nähtuseks. Leidis, et muudatused on paratamatud, aga neid tuleks kontrolli all hoida. Revolut
b) teadus on empiiriline, nähtust peab saama jälgida või vähemalt mõõta. c) teadus on kumulatiivne, kuna aksepteerib juba eelnevalt kogutud andmeid. d) teaduse meetod on testitav / kontrollitav, s.t. igaüks saab samu eeldusi kasutades analüüsi korrata. Näit: SUGU JA HÄÄLETAMINE (teadusliku meetodi rakendamine poliitikas) 1) uurida olemasolevaid tõendeid 2) püstitada hüpotees 3) paika panna kuidas mingit kontseptsiooni mõista ja kuidas mõõta 4) koguda vajalik andmestik 5) analüüsida tulemusi 6) otsustada, kas saab tuletada kaugeleulatuvaid järeldusi 7) pakkuda välja esialgne järeldus 2 3 POLIITIKA"TEADUS"? Kriitika poliitika kui teaduse kohta: 1. Paradigma vähesus Paradigma on raamistik, mis annab teaduslikule uurimisvaldkonnale orientatsiooni ja suuna. Paradigmaatiline teadusel on 4 elementi:
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta
ainult sotsiaalse staatuse poolest võrdsed (talumees ei saa aadlikku duellile kutsuda). Vastuvõtmine tähendab teise võrdse sotsiaalse staatusega inimese austamist. · Õiglus pole tähtis, võitja ei olnud oluline, oluline oli julguse näitamine, et mitte au kaotada. Konfliktikultuur (tulenes aumõistest) · Valvelolek enda au suhtes · Alaline valmisolek teisi haavata väiksest asjast sai tragöödia Riigid üritasid duelle ära keelata, see oligi kriminaliseeritud. Seaduse elluviimine erines riigiti. Mõnes oli keelatud, kuid sisuliselt ei karistatud, sest juhid olid ju aadlikud, kes teadsid, mida tähendab au ja selle haavamine. 19. sajand oli duellide kõrgajaks. Kodanlaste terav kriitika mõttetu verevalamise vastu. Au funktsioonid ühiskonnas Bernard Mandeville'i (16701733) uhkuse ajalugu
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav kõik, mis on mõtlejate ideede kohta võimalik teada saada on lei
kujuneda oma keskkonna sarnasteks. Üldine sotsiaalkultuuriline keskkond ehk see kultuuriruum (ja aeg), kuhu ja millal sünnitakse. Siia kuuluvad ka tugisüsteemi olemasolu (lasteaed, peretoetused, arstiabi jne, kultuuritraditsioonid (Miks Hiinas on vähe tüdrukuid?) Isiksuslikud faktorid on seotud inimese enda tegevusega. Loomulikult mõjutavad eelnevad faktorid neid isiksuse omadusi, mis kujundavad inimese aktiivsust jne, kuid ka sarnase potentsiaaliga inimesed arenevad erinevalt. Kõige enam mõjutab isiksuse kujunemist: Aktiivsus Õppimisvõime. Aktiivne inimene vananeb aeglasemini ja säilitab kauaks õppimisvõime Mõtlemiseks: 16
Seal oli meil oma idee, mis kahjuks polnud nii innovatiivne, et meil poleks konkurente olnud. Meie müüsime puust kaunistusi ja paljudel teistel firmadel oli sama idee. Sellepärast ongi väga tähtis ettevõtluse puhul, et see peab algama väga läbimõeldud ideest ja palju peab uurima, mis turul parasjagu on ja kui palju. Mida vähem on konkurente, seda lihtsam on äri alustada ja seda suurem lootus on ka saada kunagi suurettevõtjaks ja luua oma monopol. Mina sain õpilasfirmaga tegeledes palju kogemust ettevõtluse kohta, aga ma ikkagi arvan, et ettevõtlus pole minu tulevik, kuna sellised oskused mul puuduvad, mis aitavad püsida. Loomulikult ei tea kunagi, millal ettevõtlust vaja võib minna, sellepärast arukas inimene ikka harib ennast igast küljest. Kui enda firmat ka pole, siis vaja läheb äriteadmisi tavaelus ikkagi, kui on näiteks vaja autot müüa. Siis peab ka põhjalikult jälgima teiste müüjate kohta infot, et
Veenmise tsentraalse ja perifeerse tee teooria (R.Petty ja J. Cacioppo) Richard Petty ja John Cacioppo(1986) esitasid veenmise tsentraalse ja perifeerse tee teooria. Lihtsalt kokku võttes tähendab see seda, et inimesed kes tunnevad antud probleemi hästi ja analüüsivad seda, kalduvad enam mõtlema sõnumist - sellest mida öeldi - ja seetõttu mõjutavad neid enam sellised faktorid, mis on seotud nende endi eelistustega. Kui aga inimesed ei ole eriliselt asjast huvitatud ja kui nad ei mõtle tavaliselt selle sõnumi üle, siis nad usaldavad või toetuvad mitmesugustele vähetähtsatele seikadele nagu esitaja meeldivus, keskkond jne. Hoiakute muutumine toimub erinevat liiki info töötlemise tulemusena. On tenäoline, et tsentraalsetest phjustest tulenev hoiakute muutmine on kestvam kui perifeersetest phjustest tulenev. Kuid need mlemad liigid toimivad ja on ekslik koondada tähelepanu vaid ühele. Sõltuvussüsteemid Sõltuvussüsteemid:
kohtagi. Põhjus ei ole mitte selles, et laste häbematus on kadunud, vaid selles, et laste negatiivset käitumist tõlgendatakse üha sagedamini positiivselt ja asendatakse teiste mõistetega. Laps ei ole mitte häbematu, vaid näitab üles iseseisvust ja initsiatiivi! Dmitri Lihhatsov (1993) arutleb selle üle, miks on keelest kadunud sõna "armastusväärsus": Meie keel jääb vaesemaks, keele vaesus iseloomustab ka inimeste hingelist vaesust. Paljud sõnad lihtsalt kaovad. Näiteks armastusväärsus. Praegu meil seda sõna ei ole ja koos sellega puudub ka armastusväärsus. Millega on see seotud, et paljusid sõnu enam ei kasutata, et nad on kadunud
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvusk
muutused, mis organisatsiooni ning tema sihtgruppide suhteid kahjustaksid. Eelanalüüs on suhtekorralduse mõistes pidev süstemaatiline info kogumine erinevate situatsioonide kirjeldamiseks ja mõistmiseks ning sihtgruppe puudutavate eelduste kontrollimiseks eesmärgiga võimalikult täpselt ennustada suhtekorraldustegevuste mõju ja tagajärgi. Eelanalüüs ei pea tingimata olema kulukas avaliku arvamuse uuring, ta on pigem pidev "avatud olek", et koguda informatsiooni eri tasanditel. Seega on suhtekorraldustöötaja esmane ülesanne hoida "silmad ja kõrvad lahti", et teada saada, mida räägitakse ja arvatakse. Ühtki suhtekorraldusprogrammi või projekti ei saa üles ehitada ainult organisatsiooni enda seisukohast, justkui klaaskupli alt, kust väljaspool toimuv paistab kõverpeeglis. Suhtekorraldaja roll info kogumisel ning analüüsimisel on olla sillaks organisatsiooni eesmärkide ning sihtgruppide suhtumiste ja vajaduste vahel.
"Ma pole kunagi millegagi hiilanud.") 3) tuleviku kohta (nt. "Võttes arvesse minu olemust ja senist käekäiku, ei ole mul mingit põhjust tulevikustki midagi paremat loota."). Inimese usk neisse arvamustesse enese kohta ja vaimusilmas võimalike olukordade (nt. Armsam jätab maha, suure hulga inimeste ees lolliks jäämine) läbielamised viivad tegevusetuseni, tasakesi kannatamiseni ja püüuni kuidagi mitmesuguste nõudmistega kohaneda. 1.6 Vanemlikud lõksud Vanemaks olemine on üks suuremaid väljakutseid elus. Vanemlikke oskusi ei anta kaasa lapse sünniga, pigem õpitakse katse ja eksituse meetodil. Katse ja eksituse meetod aga võib kaasa tuua olukorra, kus ühel hetkel on jõud otsas, nutt kurgus ja avastad end tegemas asju, mille pärast hiljem silmad maha lööd. Mida aeg edasi, seda kergemini kaotad enesevalitsuse, karjud lapse peale ja laps karjub vastu. See võib olla märk, et
Leningradi. Kuni 1944 teise pooleni kulges asi vaikses, venivas positsioonisõjas, kumbki pool suuri rünnakuid ette ei võtnud. Soomlaste jaoks oli tegemist jätkusõjaga- eesmärgiks taastada Talvesõja-eelne olukord. Samal ajal, eriti pärast Stalingradi lahingut, mis lõppes Sm jaoks katastroofiliselt, püüdsid soomlased luua salajasi sidemeid Moskvaga, kasutades selleks ennekõike Stockholmi. 1944 märtsis, pärast Kurski lahingut ja Punaarmee suuremaid saavutusi, sõitis Moskvasse Juhan-Kusti Paasikivi, kes oli alla kirjutanud ka Talvesõja lõpulepingut. Tema ülesandeks oli sondeerida rahulepingu tingimusi, mida Moskva Soomele esitaks. Selgus, et Moskva tingimused pole vastuvõetavad. Nõuti Talvesõja järgse piiri taastamist. Soome pidi katkestama suhted Sm-ga, väljuma sõjast, maksma NL-le 60 milj dollarit reparatsioonidega. Tingimused olid vastuvõetamatud, tuleb sõda jätkata. 1944 juuni alguseks koondati Karjala kannasele tohutult
annaabi.ee 
