MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse Instituut Majandusõiguse eriala REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA KASUTAMINE TURUNDUSES Ainetöö Juhendaja: 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. REKLAAMIPSÜHHOLOOGIA OLEMUS JA TÄHTSUS..............................................4 1.1. Reklaamipsühholoogia mõiste..................................................................................... 4 1.2
...........................................................8 II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreeglid"................................................................11 2.3 Reklaamsõnumi ülesehitusest............................................................................12 2.4 Reklaam, kui protsess.........................................................................................14 2.5 Reklaam ja hoiakute muutmine..........................................................................15 2.6 Margiteadvus......................................................................................................17 III Mõjumehhanismid & psühholoogilised efektid................................................18 3.1 Mõjumehhanismide üldliigitus................................
kasutatavad ka poliitilises propagandas ja olmelises psühholoogilises mõjustamises. Reklaami ja propagandainformatsioon on mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile. Reklaami edastamise vahendeid on palju Internet, raadio, TV, ajalehed, ajakirjad, plakatid, pakendid, tooted ise, reklaamiprospektid, reklaamkirjad, videokassetid jm. Reklaami esmaseks funktsiooniks on eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt. Reklaam peab ärgitama tarbijaid kasutama uusi tooteid/teenuseid, kaasa aitama toote/teenuse levikule ning kujundama välja teatud püsivad eelistused mingi kauba või teenuse suhtes, kujundades seega oma kindla tarbijaskonna, kes on sellele firmale või tootele lojaalne. Eduka reklaami üheks aluseks on toote või teenuse erilise nime loomine või kasutuselevõtmine. Laiemas mõttes kujutab reklaamipsühholoogia endast kogu psühholoogia metoodilisteoreetilise arsenali rakendamist reklaami
Reklaamipsühholoogia Talis Bachmann - Reklaam - see, kui õnnestub müüa kaupa, mida inimene tegelikult ei vaja, raha eest, mida tal endal parajasti ei ole. - Reklaam - tegevus, mille eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii et see lõppkokkuvõttes mõjustab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. - Reklaamipsühholoogia - psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. Reklaami funktsioon - eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt.
juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... On tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria ... on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. L.Priimägi (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara ... on identifitseeritud tellija kinni makstud mitteisiklik kommunikatsioon massimeedia kaudu, et veenda või mõjutada mingit auditooriumi (Wells, Burnett, Moriarty). ... teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil
liigitamiseks reklaamitegevuse sislustest probleemidest lähtudes. MÕJUMEHHANISMID, PSÜHHOLOOGILISED EFEKTID JA SEADUSPÄRASUSED REKLAAMIS Reklaam mõjub siis kui: Aitab rahuldada isiku jaoks olulisi vajadusi Identifitseerimine – isik tunneb end ära reklaami kangelase rollis Osalusmäär – reklaami erinev mõju madala ja kõrge osalusmäära ehk kaasamise tingimustes Hoiakud – reklaami toime käib hoiaku kaudu Emotsioonid – kauba/teenusega ning sihtrühma isiksusega sobiv meeleolu suurendab mõju Margiteadvus – mõjuressurss on suur tugeva margiteadvusega kaupadel, teenustel ja ideedel Mõjumehhanismide liigitamine: Sõltuvalt psühholoogilisest protsessist, mis on kandev reklaamteates sisalduva info töötlemisel inimese poolt. Sõltuvalt sellest, milline on teabetöötlus selle teadvustumise tasemest
Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd – kokkuvõtvalt tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon. Peale Teist maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamisr teaduspõhist lähenemist: 1) Sotsio-kognitiivne – toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele; 2) Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine – Freudi, Jungi töödele (instinktid, vajadused, sümbolid, emotsioonid jne). Alates 20.saj II poolest Lisaks eelmistele – intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad; teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale; reklaami efektiivsuse mõõtmise temaatika. 1953 Hovland’i mudel: „uinumisefekt“ 1949, sõnumi „allika usaldusväärsus“ kui olulisim tegur hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 1961 Lavidge, Steiner’i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine emotsioonid/tundedhoiaku muutusotsus
Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd kokkuvõtvalt tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon. Peale Teist maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamisr teaduspõhist lähenemist: 1) Sotsio-kognitiivne toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele; 2) Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine Freudi, Jungi töödele (instinktid, vajadused, sümbolid, emotsioonid jne). Alates 20.saj II poolest Lisaks eelmistele intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad; teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale; reklaami efektiivsuse mõõtmise temaatika. 1953 Hovland'i mudel: ,,uinumisefekt" 1949, sõnumi ,,allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 1961 Lavidge, Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine emotsioonid/tundedhoiaku muutusotsus
Triin Kööp Katriin Mats TH2 REKLAAM JA REKLAAMIKUJUNDAMISE TEGEVUSED NING SELLEGA SEONDUVAD PROBLEEMID Referaat Pärnu 2011 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1. REKLAAM................................................................................................................... 5 1.1. Reklaami mõiste ja ajalugu.....................................................................................5 1.2. Reklaami eri liigid ja reklaamdisain.......................................................................6 1.3. Reklaami hinnakujundus ja strateegia....................................................................9 2
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Turunduse eriala EV-2-S-E-tar Mait Adoma Reklaam internetis- selle plussid ja miinused Ainetöö Juhendaja Priit Tannik Tartu 2012 Reklaam internetis- selle plussid ja miinused SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................3 1. Reklaami ajaloost.............................................................................4 2. Reklaam internetis............................................................................5 3. Internetiturunduse jagunemine..............................................................6 4. Reklaamivõimalused internetis..........
turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sisendite (eelkõige tööjõu) hindade tõusuga ei ole üldjuhul enam võimalik oma äri üles ehitada
Reklaamiõpetuse eksami küsimused ja vastused. 1.Mida tähendab mõiste reklaam? Termin reklaam tuleb ladinakeelsest sõnast reclamare, mis tähendab karjuma,vastu hüüdma. Reklaam-see on ideede, kaupade või teenuste mitteisiklik tutvustamine ja propaganda tellija ülesandel. Kasutatakse raadiot, televisiooni, ajalehti, müürilehti, postitatavaid prospekte, bussiplakateid, katalooge, tetamikke, programme, ringkirju jms. Reklaamitööd on samastatud tihtipeale kogu turundustegevusega. Tegelikult on reklaam vaid müügitoetuse üks meetmeid, kusjuures toetus on turunduse kui terviku osa
sihgtrupini? 6) Kampaania eelarve kas see on sõnumi kohaleviimiseks piisav? 7) Kas müügiosakond suudab tarbijate nõudlusele reageerida ja toote/teenuse ka maha müüa (Sinisalu, H. 2005)? 1.2 Efektiivsus vs kreatiivsus Reklaami ja ärimaailma suhteid võib võrrelda pikaajalise õnnetu abieluga koos on halb, aga eraldi ka ei oska olla. Reklaamimaailma liikumapanev jõud on kreatiivsus ehk loovus mida erilisem, julgem ja sokeerivam reklaam, seda parem. Reklaamimaailma ülim tunnustus on Kuldse Lõvi auhinna võitmine igasuvisel Cannes Lions reklaamifestivalil. Samas ei pruugi Lõvi võitnud reklaam veel klienti, kes selle tellis, sugugi õnnelikuks teha loovuse ja reklaami ärilise edukuse (efektiivuse) vahele ei saa võrdusmärki tõmmata (Sinisalu, H. 2005). 2 Loovuse puudujääke saab muidugi kompenseerida väga hea pakkumisega: kui kaup
b) nende rahvuste ja inimrühmade juures, kus on tunnuseks feminiinsus ja emotsionaalsus (vrdl rootsi ja vene või siis jaapani ja hispaania tarbijaid!). - ratsionaalsele apelleerivate reklaamide meelespidamine on üldjuhul parem kui emotsionaalsete reklaamide meelespidamine TV-reklaami korral Televisioonireklaam. Ajakirjareklaam. Ajalehereklaam. Raadioreklaam. Plakati- ja tänavareklaam. Inimesele saadetud kirjas edastatav reklaam (reklaamkirjad, otsepostitus). Transiitreklaam (reklaam liikuvatel transpordivahenditel). Interneti kaudu reklaamimine. 4. Tarbijapsühholoogia ja reklaam 4.1 Turu segmenteerimine Turu segmenteerimine on strateegiline protsess, mida iseloomustavad: 1) tarbijate rühmade eraldamine mõtestatud osadeks (segmentideks), selgitamaks, millised nendest on tulusad turud; 2) toodete spetsiaalne väljatöötamine nende segmentide jaoks ning
· 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees ootab tüütu ja vastik ülesanne. Grupil tudengeil, kes selle juba sooritasid, paluti rääkida teistele ülesande täitmist ootavatele tudengitele, et milline see eesolev ülesanne on. A kirjeldada ülesannet ja seda ilma rahata s.t. B 1 USD + palve valetada see ülesanne meeldivamaks C 20 USD + palve valetada see ülesanne meeldivamaks
Reklaamipsühholoogia Reklaamipsühholoogia- psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: · Hoiak · Taju · Mõjustamine · Mõtlemine · Otsustamine · Mälu · Tähelepanu · Emotsioonid jne Reklaamipsühholoogia ei ole isoleeritud valdkond- ta on seotud majandusega, juhtimisega, turundusega, rahandusega, logistikaga, kommunikatsiooniga; samuti semiootikaga, lingvistikaga, esteetikaga, disainiga, õigusteadusega jne Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd- objektiivsed omadused sh toode ning selle füüsikalised omadused, ka disain, graafilised/visuaalsed standardid ning eeldatav tarbimisväärtus.
4. Turunduskontseptsioon Aluseks on turg koos tarbijate vajaduste ja soovidega. Vahendiks suunatud turundus 4P mudeli kasutamisega ning eesmärgiks kasum tarbija rahulolult. Firma peab tundma tarbija vajadusi ja soove. 5. Sotsiaalse turunduse kontseptsioon See on oma olemuselt sarnane eelmisega, tarbija vajadustele lisanduvad ka ühiskonna vajadused. Eesmärgiks on ühiskonna elukvaliteedi säilitamine ja parandamine. 6. Suhtlusturunduse kontseptsioon Siin tuleb tarbija asemele klient, mis tähendab personaalset lähenemist. Selles kontseptsioonis on aluseks klient, tema vajaduste ja soovide täpne tundmine. Vahendiks klienditurundus ning eesmärgiks kasum kliendi hoidmiselt. 4 2. TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE) 2.1 TURUNDUSE JUHTIMISE MÕISTE Turunduse juhtimine on protsess, mis koosneb järgmistest etappidest: keskkonna
Massturundus ja massikommunikatsioon – alates 50ndatest (massturundus töötas hästi, kuna turg oli tühi ja nõudlus piisav) Müügiedenduse osatähtsuse kasv 70-80.a. Sõnum on see, et toote omaduste asemel rõhutatakse hinda. Eesmärk võtta konkurentidelt kliente ära. Sunnitud minema hinnakommunikatsiooni peale, brändi arendamine ei olnud oluline. Suhtlusturunduse teke Turundajaid piinas mõte, et suur osa reklaamist läheb raisku. Olemasolevatele klientidele palju odavam toodet müüa, kui otsida uusi. Suhtlusturundus tõi esile kahesuunalise kommunikatsiooni vahendid. Võid investeerida nii, et ei saagi ühe tehingu pealt kasu, vaid saad kunagi tulevikus. (nt pank) Tehnoloogiate plahvastulik areng (otseturunduse vahedid: kiri, telefon, elektroonilised vahendid Turundajakeskne turg Turundaja müügikanal meediakanal tarbija
osad), mille abil püütakse saavutada turunduse eesmärke. McDonald`s tagas edu alljärgneva strateegiaga: · keskenduti üldtuntud hamburgerite valmistamisele; · rakendati kohest soojatoidu kättesaamist; · kehtestati tarbijatele soodne hind; · parandati krõbekartulite kvaliteeti; · müügipunktid paigutati tiheda liiklusega kohtadesse. Iga turundussituatsioon vajab lahendust ja iga situatsiooni jaoks peab olema oma strateegia. Turunduses eristatakse järgmisi strateegiaid: - konkurentsistrateegia, - sihtturustrateegia, - kasvustrateegia, - tootestrateegia, - tootevalikustrateegia, - hinnastrateegia. 5. Turu segmentimine Segmenteerimisel kasutatakse järgmisi segmentimiskriteeriume: · demograafilised vanus, sugu, pere suurus, sissetulek, amet, haridus, rahvus, · psühholoogilised isikuomadused, elustiil, · käitumisalased teadmised, hoiakud, reageeringud toote suhtes, · geograafilised riik, regioon, kliima.
osad), mille abil püütakse saavutada turunduse eesmärke. McDonald`s tagas edu alljärgneva strateegiaga: • keskenduti üldtuntud hamburgerite valmistamisele; • rakendati kohest soojatoidu kättesaamist; • kehtestati tarbijatele soodne hind; • parandati krõbekartulite kvaliteeti; • müügipunktid paigutati tiheda liiklusega kohtadesse. Iga turundussituatsioon vajab lahendust ja iga situatsiooni jaoks peab olema oma strateegia. Turunduses eristatakse järgmisi strateegiaid: - konkurentsistrateegia, - sihtturustrateegia, - kasvustrateegia, - tootestrateegia, - tootevalikustrateegia, - hinnastrateegia. 5. Turu segmentimine Segmenteerimisel kasutatakse järgmisi segmentimiskriteeriume: • demograafilised – vanus, sugu, pere suurus, sissetulek, amet, haridus, rahvus, • psühholoogilised – isikuomadused, elustiil, • käitumisalased – teadmised, hoiakud, reageeringud toote suhtes,
REKLAAMIKEEL Reklaamikeel kasutab kõiki teadaolevaid tekstivõtteid. Kasutatakse narratiivseid „soovitusi“ (nt „sain tänu sellele tootele sõpru“ vm hüvesid). Reklaamide määratlemine on keeruline. Tekstidel pole ühtseid eesmärke. Informatiivsed ja kutsuvad eesmärgid on põimunud. Kuigi reklaamid on meid kõnetada püüdvad tekstid, ei saa öelda, et kõik, millele tähelepanu pöörame või mis on meie veenmiseks mõeldud, oleks reklaam. Liigitamine on pigem suhtelise kui absoluutsuse küsimus. Müüma ei pea alati midagi materiaalset, toodet, vaid võib ka ideed müüa (nt poster kiriku uksel). Reklaami seisukohast on oluline, et kampaania toodaks sihtrühmas eesmärgipäraseid reaktsioone. Üldiselt on soovitud eesmärke 3 liiki: Kognitiivsed ehk infotasandi mõjud Afektiivsed ehk tundetasandi mõjud Konatiivsed ehk käitumistasandi mõjud Reklaam ise võib olla väga selgelt suunatud eesmärgile
edastatakse mingis meediakanalis. On levitaja kasumile orienteeritud infoedastus, mis sisaldab probleemi ja selle lahendust. Reklaamobjektid: subjektid, äriobjektid, isikud/ühendused, tegevused/väärtused. Reklaami rollid: majanduslik/turunduskil roll-Eesti elanikud on muutunud reklaami suhtes kriitilisemaks, kuid peavad seda enesestmõistetavaks ja normaalseks nähtuseks, millel on majandust soodustav mõju. Reklaam on ühiskonnale vajalik, sest reklaami kaudu saavad ettevõtted tutvustada oma tooteid ning soodustada seeläbi majanduse arengut. Samuti saab reklaamis edastada ühiskonna seisukohalt vajalikke üksikisikut harivaid ja teavitavaid sõnumeid, näiteks suitsetamisvastaseid kampaaniaid või heategevusprojektide reklaame. Küsitletute jaoks on reklaam informatsiooni allikas ning samapaljud ootavad, et reklaam looks hea
printsiibikogumi, mille tõesus on "loomulikule valgusele" ehk mõistusele nähtav ning mis religioosse käsitluse kohaselt väljendab Jumala tahtmist.3 RS-i vastuvõtmisel ja muutmisel on arvestatud ühiskondlikke käitumisnorme. Ehk lähtudes loomuõigusest, milline peaks olema ,,õige" käitumine, on tuletatud positiivne õigus. Nendest normidest kinnipidamine on tagatud riiklike sunnivahenditega. Näide RS-i põhjal. (4) Reklaam ei tohi: 1) olla vastuolus heade kommete ja tavadega; 2) kutsuda üles käituma õigusvastaselt või rikkuma üldisi moraalinorme, õigustada õigusrikkumist ega alavääristada õiguskuulekat käitumist; 3) kutsuda üles vägivaldsele käitumisele ega õhutada vägivalla kasutamist; Kindlasti pole eetiline õhutada rahvast vägivalla kasutamisele, ükskõik, mis meetmetega. Inimene peaks olema võimeline ise taipama, kuidas on mõistlik käituda ja mida tuleks vältida.
Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus 6P mudel: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus People/personnel - töötajad Process - protsess 7P mudel: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus People/personnel - töötajad Process - protsess Physical evidence - tõendus 4C mudel - keskendub tarbijale: Klient, tarbija - customer, consumer Kliendi kulu - customer cost (Kasutus)mugavus, käepärasus - convenience Suhtlus – communication 4D mudel: Define – brändi olemuse defineerimine Differentiate – toote selge ja tähendsulik eristumine Deepen – brändi ja tarbija eesmärgiliste seoste pikaaegsem süvendamine Defend – konkurentsi ja tarbijaeelistuste muutumisel positsiooni mõtestatud kaitsmine Maslow 2
MIS ON REKLAAM? Carl Linnè: Genus proximum – üldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus Reklaam on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. (C.Bovee, W. Arens. (1989). Contemporary Advertising) • Reklaam on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. (D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria) • Reklaam on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. (L. Priimägi. (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara) • Reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse
kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sisendite (eelkõige tööjõu) hindade tõusuga ei ole üldjuhul enam võimalik oma äri üles ehitada kulueelsele ja rahvusvaheliste brändide
Firma üritab võimalikult põhjalikult uurida tarbija vajadusi ja soove ning nende järgi talitada. 5. SOTSIAALSE TURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on ühiskond, fookuseks tarbija, st ühiskonna liikme vajadused, vahendiks 4P mudel ja ühiskondlik vastutus ning eesmärgiks kasum ühiskonnaliikme rahulolult ja eelistustelt. Selle kontseptsiooni aluseks on taotlus ühitada ühiskonna huvid tarbija huvidega. 6. SUHTLUSTURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on klient, fookuseks on kliendi vajaduste tundmine, vahendiks turundus vastavalt kliendile ja eesmärgiks kasum kliendi säilitamiselt. Tähelepanuväärne on asjaolu, et tarbija on asendunud kliendiga, st rõhutatakse individuaalset lähenemist, mille abilisteks on kliendiandmebaasid, elektrooniline meedia jne. 7. VÄÄRTUSPÕHISE TURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on firma omanik, fookuseks väärtuse loomine, vahendiks turundus varade
Firma üritab võimalikult põhjalikult uurida tarbija vajadusi ja soove ning nende järgi talitada. 5. SOTSIAALSE TURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on ühiskond, fookuseks tarbija, st ühiskonna liikme vajadused, vahendiks 4P mudel ja ühiskondlik vastutus ning eesmärgiks kasum ühiskonnaliikme rahulolult ja eelistustelt. Selle kontseptsiooni aluseks on taotlus ühitada ühiskonna huvid tarbija huvidega. 6. SUHTLUSTURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on klient, fookuseks on kliendi vajaduste tundmine, vahendiks turundus vastavalt kliendile ja eesmärgiks kasum kliendi säilitamiselt. Tähelepanuväärne on asjaolu, et tarbija on asendunud kliendiga, st rõhutatakse individuaalset lähenemist, mille abilisteks on kliendiandmebaasid, elektrooniline meedia jne. 7. VÄÄRTUSPÕHISE TURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on firma omanik, fookuseks väärtuse loomine, vahendiks turundus varade
Viimati nimetatud müümise võimalused kuuluvad vahendatud müügi alla. Otsemüügi levinumad tooted - isikliku hügieeni tooted (kosmeetika, parfümeeria, hügieenitarbed); moeaksessuaarid ja - ehted; majapidamiskaubad (elektriseadmed, iluesemed jms); toidukaubad ja heaolutooted; kaubad kogu perekonnale (raamatud, ajakirjad, mänguasjad, riided, audio- ja videokaubad) Massturundus vs otseturundus RFM mudel (RECENCY, FREQUENCY, MONETARY VALUE) Parim klient on see, kes Ostis hiljuti; Ostab sageli; Kulutab tootele kõige rohkem raha Mudeli probleemid: • Raske mõõta tarbija lojaalsust (kõiki kaupu ei osteta sarnase sagedusega). Osa kaupu vajatakse tihedamini, teisi harvemini. • Rahaline väärtus pole alati kõige tähtsam, kuna mudel ei arvesta kliendi kasumlikkust Turustuskanali valimise protsess Turufaktor; Tootefaktor; Tootjafaktor Turufaktor turustuskanalis • kas vahendaja on hulgi- või jaeettevõte;
vahel. Turueralduse ületamisega loob turundus teatud kasu või väärtuse vahetuses osalejatele. Turundusega luuakse tarbijakasud: vormikasu toote kujust ja omadustest, ajakasu toote pakkumisest, siis kui tarbija seda soovib, kohakasu toote müümisest seal, kus tarbija seda vajab, omandikasu toote omamisest, teabekasu teadmistest firma ja toote kohta. Tootja loob vormi-, vedaja koha-, vahendaja aja-, reklaamija teabe- ning müüja omandamiskasu. Turunduse eesmärgiks on valmistada õigele tarbijale õige toode, toimetada see õigel ajal ja õige sõnumiga õigesse kohta. Õ-mudeli nõuded on turunduse kuldreeglid. Turundaja ei tohiks olla õige tegija valel ajal ja vales kohas (Vihalem 2003). 6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad TOOTMISKONTSEPTSIOON Klient ostab seda, mis on kergesti kättesaadav ja odav. (Arenda masstootmist ja müüki).
· Novaatorlus-kiire reageerimine muutustele. · Tugevamad võidavad- ebaefektiivsed kaubad langevad turult välja. · Reageerimine muutustele-oled ostjatele meelepärane. · Mitmekesisus-võimalus valida · Laienemine-suurem haare turul · Sõltumatus- kujundad ise hinna Monopoli kaitsmise vahendid Eraettevõtte ja üksikisiku seisukohast on konkurents halb ja seda üritatakse vähendada. Monopoli kaitsmise vahendid on: · Litsents · Patent · Autoriõigus · Kaubamärk Mis on turundus? Turundus on see, kui me uurime välja, mida on vaja teha selleks, et müüa oma toodet või teenust kasumlikult. Turundus on nagu film, milles toode on staar ja lugu räägib meile sellest, miks see staar nii eriline on ja miks me peaksime just teda aatama. Põhimõte: · Müüa nii palju kui võimalik · Nii kaua kui võimalik · Nii paljudele kui võimalik · Nii kõrge hinnaga kui võimalik
Kutseõpetaja II aasta Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik Sissejuhatus Mis on mõjutamine? Mõjutamine on "tavatrajektoori" muutmine ühe alternatiivi suunas. Mõjutamine on käitumise (mõtete, tunnete ja hoiakute) muutumine kommunikatsiooni abil. Mõjutamine ehk integratsioon (suhtlemine). Näiteks, reklaam. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega on meediakanalite kasutamine reklaamsõnumite edastamiseks. Reklaami eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii ete see lõppkokkuvõttes mõjutab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. Inimene hakkab kas rohkem või vähem tarbima ning soodsamas või ebasoodsamas valguses teistele inimestele nendest rääkima või kirjutama (Gerald de Goot).
võivad seda märkimisväärselt mõjutada. Huvigrupp on ühiskonna kõige laialdasemaid kihte hõlmav mikrokeskkonna element. 9. Milles seisneb turunduse tähtsus? Turundus on info, toodete ja teenuste kontseptsiooni, hinna, toetuse ja turustuse planeerimine ning teostamine, realiseerimaks individuaalseid ja organisatsioonilisi eesmärke. Turundus on tähtis kuna turundus stimuleerib nõudlust; turunduskuludel on suur määr müügihinnale; turunduses on hõivatud suur osa töötajatest; turundus on kasutatav kõik võimalikes organisatsioonides; turundus toetab: tootmist, vahendamist ja tarbimist; turundus mõjutab kõiki inimesi tarbijatena, kujundab nende arvamusi, hoiakuid, elustiili ja kvaliteeti. (Turumajanduses on turundus hädavajalik. Turundust pole vaja monopolis või käsumajanduses.) 1. tootmispõhisus- kõik leiab ostja, käive pole oluline; 2. tootepõhisus- hea toode müüb ise, reklaami pole vaja, reklaamiajastu 20-40
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
