Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas pildistada loodusfotot?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pildistamise, fotograaf, fotograafi, lindu, pildistamine, varjend, fotograafia, loodusfotograafia, imede, tausta, linnud, märka, hoidu, kogemata, tiib, taimestiku, talla, püüdmine, stuudios, tegevusega, äratada, geoloogilist, putukat, sobivaks, pidama, targem, linnupesa, toonekurg, piisab, liblikad, samasse, viidud, eeldusel, laskmine, haruldasedkõrgema ISO tundlikkuse,hakkab pildi kvaliteet langema. 3. Kirjelda lühidalt, millised seaded valib kaamera kasutades ,,sportreziimi"? Spordireziim lähtub eeldusest,et tegu on kiiresti liikuvate objektidega.Selleks on vajalik lühike säriaeg,mis tähendab suuremat ava ehk väiksemat teravussügavust.Kui on liialt hämar ja välisest valgusest ei piisa,on vaja välku teha. 4.Millises olukorras võiks kasutada päevasel ajal päikeselises kohas välku? Õues läheda maa peslt portree pildistamine,kui näos on väga tugevad varjud külgpaikesest ;sundvälk 5.Mida peab tegema, et pildistamisel jääks fotol esiplaanil olev objekt terav aga taust võimalikult hägune? Fotoaparaat teravustab teatud kindlal kaugusel olevat kujutledavat objekti, objektiivi sees olevaid läätsesi liigutada(kas käsitsi või automaatselt , saame selle objekti kaugust muuta ja seeläbi valida mida pildil teravamana näha soovime. 6
nagu Sony, Panasonic, Samsung ja paljud teised. Sajandivahetuseks oligi eesmärk saavutatud, aastal 2000 tehti enam kui 90% uudistrükistes avaldatud fotodest digikaameratega ja uue sajandi esimestel aastatel müüdi paljudes riikides digikaameraid enam kui tavalisi filmikaameraid. Tänu sellele on filmimüük vähenenud kõikides riikides ning ajaloo hämarustesse on kadumas slaidfilm. ,,Film on surnud, pikka iga Sulle, digikaamera!", võiks siinkohal hüüda ja lõpetada ülevaate 20. sajandi fotograafia arengust. (1 lk 14) 3 DIGITAALSED FOTOKAAMERAD Digitaalsed fotokaamerad on kaamerad, mis teevad fotosid või videoid, või siis mõlemaid koos, digitaalselt salvestades pildid elektroonilise sensori kaudu. Paljud kaamerad võimaldavad salvestada heli koos videoga ja ka fotoga. Digitaalsed kaamerad võimaldavad teha palju ülesandeid, mida tavalised filmikaamerad ei
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM FOTOGRAAFIA Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................3 MIS ON FOTOGRAAFIA........................................................................4 FOTOGRAAFIA AJALUGU....................................................................5 ÕNNESTUNUD PILDI SAAMINE............................................................6 Säriaeg...........................................................................................7 Avaarv...........................................................................................8 ISO tundlikkus....................
Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi. Seadet, mida kasutatakse kujutise jäädvustamiseks, nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks. Saadud tõepärast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks. Esialgu oli fotograafia eesmärk jäädvustada inimesi ja loodusvaateid tunduvalt lühema ajaga kui seda suutis kunstnik. Arenedes ja täiustudes muutus fotograafia eraldi kunstiliigiks. Samal ajal laienes tunduvalt fotograafia abil lahendavate ülesannete ring. Tänapäeval on fotograafia muutunud näiteks üheks peamiseks teaduslik-tehniliseks informatsiooni hankimise ja talletamise vahendiks. Trükinduses rakendatakse fotograafiat jooniste, fotode jms. reprodutseerimiseks, valguskopeerimisel ja reprograafias jm
..................................................................................................... 19 4.3 OBJEKTIDE JA ATRIBUUTIDE SEMANTIKA..........................................................................19 4.4 CRUD MAATRIKS................................................................................................................... 23 5 INFOSÜSTEEMI AJALINE VAADE...............................................................................................25 5.1 FOTOGRAAFI KOHLE KUTSUMISE TEGEVUSDIAGRAMM...............................................................25 5.2 FOTODE TELLIMISE TEGEVUSDIAGRAMM...................................................................................25 5.3 SEISUNDIDIAGRAMMID............................................................................................................ 26 6 VIITED...................................................................................................................................
tavaliselt hetkepilt, vaid kompositsioon inimesest, kes on paigalasendis. Mida rohkem on aeg edasi läinud, seda suhtelisemaks on muutunud ka mõiste "portreepilt"- tänapäeval nimetatakse nii ka neid pilte, mis on kunstiliselt lavastatud, millel on ainult üks kehaosa peal (ei pruugi olla isegi mitte nägu), modelli nägu on fookusest väljas või pildil on inimene aktiivses liikumises. Valisin oma uurimistöö teemaks portreefotograafia, sest minu üheks suurimaks huviks ja hobiks on fotograafia ning minu meelisobjektiks, mida pildistada, on inimene. Pildid esemetest ja loodusobjektidest võivad olla küll ilusad, kuid mitte miski ei ole nii huvitav, mitmekülgne ja muutuv kui üks inimene. Mulle on alati pakkunud huvi erinevate inimeste vaatlemine, jälgimine ja analüüsimine, kuid portreefotograafia võimaldab kõiki neid emotsioone jäädvustada. Minu töö eesmärgiks on uurida, õppida ja rakendada portreefotograafia erinevaid
SISSEJUHATUS Fotograafia on pildistamine,sel viisil saadakse esemete tõepäraseid kujutisi filmile ja sealt omakorda paberile.1 Julgen väita, et tänapäeval on peaaegu igas majapidamises mingi seade mille abil saab teha fotosid. Fotograafia on pugenud lisaks tüüpilisele fotoaparaadile isegi telefonidesse ja sülearvutitesse. Fotograafia võib olla täiesti igapäevane asi ja õppinud inimeste käes tekib sellest kunst. Paljud inimesed ei tunne kuigi palju huvi selle vastu, kuidas fotograafia alguse sai ja kuidas ta toimib. Aga seda oleks tore teada. Pole olemas midagi nii kirjeldamatut kui fotograafia. On lihtsalt imeline, kuidas küll inimesed said tulla sellise asja peale, et jäädvustada hetked, meeleolud, tunded jms fotodel. Selleni jõudmiseks on paljud targad inimesed näinud palju vaeva ja see on väga imeline avastus. Ajast mil leiutati esimene foto on fotograafia läbinud väga suure arengutee. Järgnevas loovtöös
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND Siia Pista Oma Nimi SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: Õppejõu Ees-ja Perenimi Tallinn 2011 Sisukord 1. Kaamera obskura........................................................................................3 2. Optiline kiirgus........................................................................................4-5 3. Valge valgus..............................................................................................6 4. Valguse allikad...................................
EUROAKADEEMIA Kujunduskunsti teaduskond Kerly Aavik IV kursus FOTOGRAAFIA Referaat Õppejõud: Igor Ruus Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Kaamera obskura ................................................................................................................ 4 2. Valgus ................................................................................................
liikumiskeelud kohtades, kus on pesasid nähtud. Sageli peavad inimesed ehitama neile asenduspesi, sest puud on liiga nõrgad ja pesad on hävinenud. Pesapaigad peavad olema salajased, neist võivad teada ainult keskkonnateenistus, Kotkaklubi, maa omanik ja maa valdaja. Must-toonekurg peapaigaks sobivad vanad puud, ei armasta kuuski ega sangleppa. Kasutab teiste lindude vanu pesasid, Pesa asub loodusmetsas, väldib lagendike. Pesapaiga asukohad salastatud nagu kotkastelgi. Need kolm lindu on nn katusliigid, kaitstes neid ja nende elupaiku, kaitstakse ka teisi loodusväärtusi nendes kaitsealustes piirkondades. 92. Millised häiringud on ohtlikud pesitsusajal? Kuidas .muutub häiringu taluvus pesitsusperioodi jooksul? Igasugune inimtegevus võib linde ehmatada ja nad võivad pesa ja pojad hüljata. Paljude kaitsealuste lindude pesapaikadele on kehtestatud ajutised liikumispiirangud munemis haudumus ja poegade kasvatusperioodil. Häiringute taluvus kasvab
surnud. Linde ohustab liiklus ja müra, põllumajanduslik tegevus, metsamajandustegevus, nende püük ja kasutamine, soode kuivatamine, veekogude eutrofeerumine ja keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine ja õlikatk. 90. Mis on "kullisõda", miks seda tehti ja millised on tagajärjed? Kullisõjaks peetakse 1935.aastal toimunud ulatuslikku röövlindude hävitamist. Sellel aastal raporteeriti nn uhkusega, et Eesti metskondades oldi hävitatud 1 aastaga 2850 lindu 15 liigist. Selle sõja tagajärjel aga langes Eestis elutsevate kulliliste arv kriitilise piirini, mõningad liigid aga hävinesid täielikult. 91. Millised võimalused on linde kaitsta pesitsusperioodil linnas (metsas, aias, pargis, põllul, niidul) Pesitsusperioodil tuled üritada metsas kaitstavate lindude pesade ümbruses töid vältida. Tegelikult igasugune häirimine lindude pesitsusperioodil on keelatud, sest linnus võivad pesa ja pojad hüljata. 92
liikumiskeelud kohtades, kus on pesasid nähtud. Sageli peavad inimesed ehitama neile asenduspesi, sest puud on liiga nõrgad ja pesad on hävinenud. Pesapaigad peavad olema salajased, neist võivad teada ainult keskkonnateenistus, Kotkaklubi, maa omanik ja maa valdaja. Must-toonekurg peapaigaks sobivad vanad puud, ei armasta kuuski ega sangleppa. Kasutab teiste lindude vanu pesasid, Pesa asub loodusmetsas, väldib lagendike. Pesapaiga asukohad salastatud nagu kotkastelgi. Need kolm lindu on nn katusliigid, kaitstes neid ja nende elupaiku, kaitstakse ka teisi loodusväärtusi nendes kaitsealustes piirkondades. 93. Millised häiringud on ohtlikud pesitsusajal? Kuidas .muutub häiringu taluvus pesitsusperioodi jooksul? Igasugune inimtegevus võib linde ehmatada ja nad võivad pesa ja pojad hüljata. Paljude kaitsealuste lindude pesapaikadele on kehtestatud ajutised liikumispiirangud munemis haudumus ja poegade kasvatusperioodil. Häiringute taluvus kasvab
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ÖKOLOOGIA JA LOODUSKAITSE MUST-TOONEKURG REFERAAT JUHENDAJA: HENN KUKK TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS LK 3 TAKSONOOMIA LK 4 VÄLISTUNNUSED LK 5 TOITUMINE LK 6 PESITSEMINE LK 7 LEVIK JA ARVUKUS LK 9 OHUTEGURID LK 11 KAITSE LK 13 TULEVIK LK 16 LÕPPSÕNA LK 17 KASUTATUD KIRJANDUS LK 18 SISSEJUHATUS Must-toonekurg kuulub toonekureliste perekonda. Ta kuulub Eestis kõige rangema, I kaitsekategooria liikide hulka. Must-toonekurg on 1 m pikk ja tema tiibade siruulatus on 185-205 cm. Ta toitub mitmekesistes biotoopides kalatiikidest küntud põldudeni. Ka rabades ning roostikes. Eestis pesitseva must-toon
horisondini, peamiselt desifreerimiseks 12. Digitaalsed aerokaamerad Tüübid: · väikeseformaadilised digitaalsed kaamerad (1000x1000 2000x3000 pikslit) · keskmise formaadiga digitaalsed kaamerad (4000x4000 pikslit) · suure formaadiga digitaalsed kaamerad (6000x6000 pikslit) kasutatakse kaardistusel. 13. Analoog- ja digitaaltehnoloogia pildi saamise protsessi võrdlus Analoog Digitaal 1) Pildistamine Pildistamine 2) Film Mälu 3) Filmi ilmutamine Andmetöötlus 4) Foto 5) Skanner Arhiivi materjalide põhjal digitaalses tööjaamas töötlus -> printer 6) Digitaalne tööjaam 7) Ortofotod DTM Kaardid Ortofotod DTM Kaardid 14
Peale kahe registreerumise on lisatud kahe hübriidse noorlinnu hukkumine elektriliinides peale pesast lahkumist. Kotkaste suremus on rändeteel ja talvitumisel suur. Eestis on GPS saatjatega- viis noor- ja kuus vanalindu, 5 isendid on geneetiliselt puhtad ja 6 isendit on hübriidsed. Kaks noorlindu on elektriliinis vahetult lennuvõimestumist, kolm vanalindu hukkusid esimese rände-, talvitumis perioodil ja järgmisel sügisrändel hukkus üks noorlind. Neli GPS saatjaga lindu on veel elus ja Tõnn, kes sai noorlinnuna saatja aastal 2008 on viiendat talve hispaaniast talvitumas käinud. Suur-konnakotkaste suuremusel on kõrge määr, mis küündib 50% aastas (Keskkonnaministeerium. s.a.). 2. Ohutegurid 2.1 Pesitsusaegne häirimine Soometsade pehmel pinnasel on suvel raske raietöid teha, kuid nüüd on tehnika arenenud ning see võimaldab ka suvel raietöid teha (Väli & Lõhmus 2000). Suur- konnakotka
Fotoaparaadi tööpõhimõttest oldi iseenesest teadlikud juba tuhandeid aastaid tagasi, ent alles19. sajandil jõuti vajalike teadmisteni keemiast, et salvestada esimene foto 1830aasta. Enam kui saja aasta jooksul tehti nii fotomaterjalile kui ka kaamerale olulisi täiendusi, ent nüüdseks on emulsioonil põhinevad fotod suurel määral asendunud digitaalfotograafiaga. Fotograafia kui kunsti stiilid: landscape fotograafa, wildlife, nature spordi fotograafia, turismi foto fotojurnalism, militaarfoto fashion fotograafa,teadusfoto B&W ffotograafia abstract Fotograafias kui kunstis on fotograaf kunstnik, kelle on oma individuaalne nägemine ja mõttemaailm.Väidetakse et fotograafia kui kunst tekkis 1951.a. John Mayalli illustreeriva näitusega the Lord's Prayer.Edukad katsed algasid aga fotograafia kui kunstina Victoria ajastul, kui tekkisid sellised fotograafid nagu Cameron, Rejlander, Dodgson,Steichen ja Steglitz . viimane tõi
VARBLASED KODUVARBLANE elab ainult inimese lähedal. Ta ehitab kaltsudest ja prahist, kõrtest ja sul- gedest pesa katuseräästa alla või müüriprakku, poeb puuriida vahele või pööningule. Varb- lane saab inimese juures hõlpsamini kõhu täis. Inimene külvab terad põllule, kust varblane nokib, nii palju kui jaksab. Kui kevadel peenramaad tehakse, on varblane jälle jaol. Varbla- sele võib päris lähedale minna, aga ettevaatlikuks jääb ta ikkagi. Mõnda teist lindu võib õpe- tada isegi peopesalt toitu võtma, varblane seda teha ei julge. Ta on lõbus ja lärmakas lind, kellele ei meeldi üksinda olla. Alati on varblased parves koos. Talvel külmadel öödel poevad nad üksteise külje alla. Vanarahvas kodu- ja põldvarblasel tavaliselt vahet ei teinud, mõlema kohta öeldi ühtmoodi: värblane, värvuke, varvelus, säuts, sirts, vink, hallivatimees, vargapoiss, vadulane jne
b) TWIN-LENS REFLEX (TLR) - kaameral on kaks objektiivi- ühest näed sina, teisest näeb film (parallaks) - kaameras on 45-kraadi all ka peegel - KESKFORMAAT ehk kasutab 120mm filmi kõige tihedamini - kuna on kaks objektiivi, on vähem müra pildis, sest peegel ei pea liikuma, et varjata valguse pääsemist filmile "valel hetkel", lisaks on kiirem - pildikujutis on nähtav ka pildistamise ajal, sest vaateotsija ja filmi objektiivid on teineteisest eraldatud ja valgus ei pääse kuskilt kaamerasse - viimase kahe põhjuse pärast hea kasutada tantsimise pildistamiseks - kuna pildistad puusalt, hea ka portree jaoks - puuduvad suum-objektiivid, vähestel saab objektiive ka vahetada - ei ole võimalik kontrollida teravussügavust nagu SLRil - Mamiya, Lubitel (need, millega Juri pildistab)
eriti sage külaline ei ole. Lumekakk toitub nagu ka kassikakk endast väiksematest lindudest ja loomadest. Saaki varitseb puudel, kividel, pinnasekühmudel. Lumekakk on tüüpiline põhjapoolsemate alade asukas, mida näitab ka tema hele värvus. Soojema kliimaga vööndites oleks tema hele värvus talle kahjulik, hele kakk on ju tumedal taustal kohe näha. Põhjapiirkondades on aga enamikul ajal aastas lumi maas ning see loob talle sobiva tausta. Lumekakk on meil looduskaitse all. Vöötkakk 7 Vöötkakk (Surnia ulula) on haki suurune ja raudkulli meenutav pika sabaga lind. Ülapoole mustpruunil taustal leidub valgeid täppe ja tähne. Linnu valge alapool on tiheda tumeda vööditusega. Pea nagu kõigil kakkudel ümar, kuid mitte eriti suur. Silmad kollased, valget nägu ümbritseb tumedatest sulgedest rant
sugukond). Vaatamata oma nõrgale lennuvõimele on nad siiski väga laialt levinud, ehkki valdav enamik liike on seotud troopiliste aladega. Lõunas paiga-, põhja pool rändlinnud. Kurglased (Gruidae) on põhjas ränd-, lõunas paigalinnud. Levinud kõikides maailmajagudes, puuduvad vaid Ida-Indlas ja Madagaskaril. 14 liiki. Aafrikas on levinud toredad kroonkured (Balearica), Lõuna-Ameerikas kilgkured (Psophia). Trompetkurgi (Grus americana) oli 1960. a. säilinud Põhja-Ameerikas 36 lindu vabas looduses ja 6 lindu zooparkides. Traplased (Otididae) on peamiselt levinud eeskätt Aafrikas ja mõningates Euroopa osades. 23 liiki. Vahemere aladel ja Aasias kuni Vaikse ookeanini, on tuntud suurtrapp (Otis tarda) - Euroopa kõige raskem lind. Veidi põhjapoolsema levilaga on välke'trapp (O. tetrax). Mõlemaid liike on eksikülalistena tabatud ka Eestis. Aafrika, India ja Austraalia kõige suurem ja ilusam traplane on hiidtrapp (Choriotis kori).
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND HELINA POOM SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: I. Ruus Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 1. Kaamera obskura...............................................................................................
Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8 Kaitstavad loodusobjektid . .........................................
loojangut hõiskab igaüks nii, kuis nokk jaksab. Mingil aimataval, kuid raskesti seletataval põhjusel on ao ja eha ajal vait need linnud, kes laulavad kõvasti ja valesti ning lauluõiguse saavad need, kel selleks enam annet. Laulurästas on kahtlemata meie metsade peasolist. 6 Tema laul on eriti puhta kõlaga ja koosneb nö sõnadest, mida lind oma tähtsuse rõhutamiseks kaks korda kordab. Ööbiku laulu on paljud kuulnud, lindu ennast aga üksnes vähesed näinud. Ta tegutseb enamasti tihedasse põõsastikku peitunult ja tuleb sealt harva välja. Ööbiku vaheldusrikas laul on deklameeriva laadiga, koosneb mitu korda korratavatest kõlavatest vilestroofidest ja jõulistest laksutustest ning nende vahele lükitud tugevast kärinast. Kevadel, saabumise ajal, laulab ööbik nii päeval kui öösel, suve poole aga peamiselt öösiti. Suitsupääsuke on elav ja vallatu, julge ja alati rõõmus õhuvalla elanik
Liigikaitse kaitstavad loomad 1 Mis on liik? Liik mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. Iseloomulik, et sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. 2 Liigikaitse Liigikaitse on looduskaitse üheks oluliseks osaks, mis põhineb peamiselt Looduskaitseseadusel. Eestis on kaitse alla võetud 570 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3 kategooriasse: I ja II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega, III kategooria liigid aga keskkonnaminister määrusega. 3 I kaitsekategooria I kaitsekategooriasse arvatakse: 1) liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena; 2)
püsielupaiku ja taimede puhul kõiki teadaolevaid kasvukohti. Seda tagatakse reeglina väikeste liigikaitsealade loomisega. Seadus keelab kõigi I kategooria liikide elu-, sigimis- või pesitsuspaikade ja rändeteede ning kasvukohtade kahjustamise. Nende liikide uurimine, märgistamine, elutingimuste parandamine, loodusest eemaldamine, paljundamine, pidamine ja kasvatamine tehistingimustes ning loomade sigimis-ja pesitsuspaikade pildistamine, filmimine ja häälte salvestamine on lubatud ainuIt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korra alusel väljastatud loaga. Kaitsealuse liigi täpset kasvukohta või elupaika käsitleva teabe avalikustamine on keelatud. II KATEGOORIASSE kuuluvad haruldased ja veidi vähem ohustatud liigid.15. dets. 1994. a kinnitati II kategooria kaitsealused taime-, seene- ja loomaliigid ning kivistised. II kategooria kaitsealuste liikide nimestikku kuulub kokku 145 taime-, 24 seene-ja 59 loomaliiki. Kaitsealuste
Eesti Maaülikool Metsandus-ja maaehitusinstituut Must-toonekurg Ciconia nigra Liigi tegevuskava Liigi levik, arvukus (nii Eestis kui ka mujal) ja bioloogia Must-toonekurg on lind, kellel on metalse läikega sulestik, valge kõhupool ning erkpunased nokk ja jalad. Erinevalt valge-toonekurest teeb ta peale nokaplagina ka häälitsusi ning kasvult on ta veidi väiksem. Must-toonekurg eelistab elada vanades metsamassiivides ja raskesti ligipääsavates soodes või järvekallastel. Nad toituvad kaladest, konnadest, veeputukatest ning harvem roomajatest, keda käivad otsimas pikkadel rännakutel oma pesapaigast eemal. Need linnud moodustavad püsivaid paare ning elavad teistest liigikaaslastest eraldi. Pesa on harilikult ehitatud kõrge puu suurtele külgokstele ja on kasutatav hulka aastaid järjest. Sellesse muneb ta enamasti neli muna, milledest mõni on viljastamata ja ei hakka arenema. Haudumine võib kesta kuni poolteist kuud. Seejärel kooruvad tihedalt ud
Haudeperiood on umbes poolteist kuud ning poeg viibib veel kaks ja pool kuud pesas. Levik Eestis on madukotkast harva kohatud Põhja- ja Lääne-Eestis. Eriti võib neid kohata suuremate rabade ja käänuliste jõgede ümbruses. Soositud on ka hõredad raba-, palu- ja nõmmemännikud. Must-toonekurg Kuigi must-toonekurg ei ole kotkas, leidub siiski materjale, kus käsitletakse teda kotkastega. Must-toonekurg kuulub Eestis I kategooria alla ning tavaliselt ei näegi seda lindu inimasulate läheduses. Musta-toonekurg on võimatu segi ajada ühegi teise liigiga, kuna rohkem selle linnusuguseid ei ole. Vanarahvas uskus, et see lind ennustas surma. Ilmselt seda tänu tema mustale ,,mantlile". Kirjeldus Tiibade siruulatud on 185-205cm. Valgest-toonekurest on ta väiksem ning eristatav musta kaela ja tiibadega allpool. Vanem lind on rinnast sabaaluseni valge ja kogu muu sulestik on must ja tugeva purpurrohelise metalliläikega. Jalad ja nokk on punased
Eesti tihaste elukombed Referaat bioloogias 7. klass 2007/08 õppeaasta Sisukord: Kes on tihased?...............................................................................................................3 Rasvatihase (Parus Major) elukombed...........................................................................4 Sinitihane (Parus caeruleus)........................................................................................... 6 Sootihane (Parus Palustris) ja põhjatihane (Parus Montanus)........................................7 Teisi tihaste liike............................................................................................................ 8 Sabatihane (Aegithalos caudatus)...................................................................................8 Musttihane (Parus Ater)................................................................................................. 8 Kukkurtihane (Remis Pendulinus)......
" "Mina linnuke tihane, hoian soojust. Väljas on nüüd külm, ma sulgesin pesaava samblaga, toppisin kõik praod kinni. Ei julge nina välja pista." "Aga mida sa sööd?" "Mina varusin juba suvel kuivatatud seeni, pähkleid ja tammetõrusid. Nii saangi külma aja pesas üle elada!" Vanasõnad Lind sööb laulu eest, inimene töö eest. Igal linnul oma laul, igal mehel oma viis. Ära vaata lindu sulgist, vaid laulust. Nii kui linnu hellü, nii tää laul. (Rõuge) Tihane-lumelind Juba ta toksib me aknaplekil. Küllap on meeles, mis maik on pekil. Koputab lapse ärkvele unest. Kuula, kuidas
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel).......................................................
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Röövlinnud Referaat Tallinn 2008 Sisukord Sisukord .......................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................... 3 Röövlinnud....................................................................................................................................... 4 Päevased röövlinnud..................................................................................................................... 4 Öised röövlinnud........................................................................................................................... 4 Metsaröövlinnud..........................................................................
Venemaalt. Samuti võivad ühineda meie kurepered naabermaade kogumitega. [ 2 ] Pilt 2. Sookure ränne. Autor: Zacek, S. Saadud: Leito, A. 2008. Sookurel on Eestis seni hästi läinud - Eesti Loodus, nr. 10, lk 10. Suuremosa sookure kogumikke alustavad rännet talvitumisalale septembris või novembris. Liikuma hakatakse varahommikul. Lennatakse kogu päev õhtuni välja ning vahel ka öösel. Kõige parem ilm rändeks on selge ja tuulevaikne ilm. Parvedes on mõnikümmend kuni paarsada lindu. Rändelennu faas võib olla paarsada kuni tuhat kilomeetrit. Selline vahemaa läbitakse mõne päeva kuni nädalaga. Soodsa ilma ja suure tahtmise korral võivad kured lennata puhkamata kuni viissada kilomeetrit. Rändepeatus kestab umbes kaks nädalat. Eesti kured lendavad enamasti Hispaaniasse, Prantsusmaale, Itaaliasse või Põhja- Aafrikasse. Peatutakse enamasti pikemalt Saksamaal, Prantsusmaal ning Ungaris. Suurimaks
LINNUD LINNAS JA PRÜGIMÄGEDEL Referaat Sisukord 1.1. Probleemsed linnuliigid linnamaastikus ............................................................................................................................................... 4 3.2. Hirmutised ..................................................................................................................... 8 3.3. Laserid ja gaasikahurid...................................................................................................9 4. Kokkuvõte ................................................................................................................................................. 11 5. Kasutatud kirjandus ................................................................................................................................................. 12 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on an
annaabi.ee 
