Tiivad Laiad silmatorkavad värvilised tiivad Tiibu katavad väikesed õrnad soomused Soomused on väga haprad Liblika tiibu ei tohi käega katsuda ega liblikat kätte võtta, sest inimese nahk on veidi niiske ja soomused kleepuvad naha külge Hämarikuliblikad Lendavad öösiti ja hämaras, sellepärast me ei näe neid, tulevad ainult valguse peale nt harilik lottsuru Päevaliblikad Päeval lendavad liblikad nt admiral, väike-koerliblikas Toitumine Liblikal on spiraalne imilont, millega ta imeb õienektarit Arenemine Arenevad täismoondega Nad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Liblikakujulist vastset nimetatakse röövikuks. Vastsed kasvavad kuid nende välimus oluliselt ei muutu. Röövikust areneb nukk, nukust areneb liblikas Kasu Kahju Taimede Liblika röövikud on tolmeldajad taimekahjurid Toiduks teistele Mõned liblikaliigid
genotüüp ning määrake naise vanemate vererühmad. 5. Terve mees , kelle isa oli hemofiilia haige, on abielus terve naisega. Kui suur on tõenäosus, et nende perre sünnib terve poeg? Koostage pärandumisskeem ja määrake kõigi genotüübid. 6. A- vererühmaga naine on abielus B-vererühmaga mehega, neil on 0 vererühmaga laps. Koostage pärandumisskeem ja leidke milliste vererühmadega lapsi sellesse perre veel võib sündida. 7. Liblikal dom. Pikatiivalisus lühitiivalisuse üle, must värvus kollase üle. Millised tulemused ilmnevad järglaskonnas, kui ristatakse must pikatiivaline heterosügoot, kollase lühitiivalise homosügoodiga. Koostage pärandumisskeem. 8. Ühel vanematest on B vererühm, neil on peres 0 ja A vererühmaga laps. Koostage pärandumisskeem ja määrake kõigi isikute genotüübid ja millise vererühmaga lapsi võib sellesse perre veel sündida? 9
maitsetaju TORUJAS seedeelundkond:Suised,pugu,magu,kesksool,prak ERITUSELUNDID VERERINGEELUNDKOND HINGAMISELUNDKOND eritustorukesed(eritusava puudub) sda,1 veresoon.AVATUD VR ei transpordi hapnikku trahheed(ulatuvad kigi siseelunditeni) ________________________________________________________________________________ ____________________________ LIBLIKAD-taimede tolmendajad Keha kaetud karvadega.Laiad tiivad,kaetud soomustega,mis aitavad liblikal paremini lennata.Keha paljas.Pevaliblikad&hmarikuliblikad.Toitub imilondiga ienektarist.Areneb tismoondega.Munevad munad taimele,millest toituvad nende rvikud.Nukk on liblika liikumatu ajajrk.muna-vastne-nukk-valmik MEELEELUNDID Arengut,kus muna-,vastse- ja valmikujrgu krval esineb ka nukujrk nimetatakse tismoondeks. maitse-jalgadel maitsmiselundid lhn-pikad tundlad neb hsti
Liblikad Välisehitus Liblikad on putukad Liblikal on sale karvadega kaetud keha(soojus) Liblikad on 2 paari laiasid tiibasid Liblika tiivad on soomustega kaetud- lendamine ja muster Tiibade alumine pool on tagsihoidlikumates toonides Liblikad on taimetoidulised Enamikel liblikatel on imilondid,millega nad vedelat toitu imevad(nektarit) Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele Puhkeolekus on imilont spiraalselt kokku keeratud Nektari maitset tunnevad liblikad jalgadel olevate maitsmiselunditega
Äratuntav ja esineb, kui populatsioonis teatud geneetilise tunnuse poolest erineva isendirühma ellujäävate järglaste arv isendi kohta on mittejuhuslikult erinev. 40. Tasakaalustamata geneetiline aheldus (mõiste ja näide)- esineb allellide vahel, kui kahes erinevas lookuses olevad alleelid esinevad organismis sagedamini koos, kui seda võiks oodata rekombineerumise ja ristsiirde tasakaalustava toime tõttu. Näitab: Lookuste omavahelist geneetilist lähedust, LV mõju. Liblikal üks lookus määrab värvuse kirju või tume. Teine lookus määrab tiiva kuju sabaga või ilma. Võiks olla 4 tüüpi liblikaid (mida laboris ka saadakse), aga looduses esineb 2 erinevat tüüpi kirjud sabaga ja tumedad sabata. LV säilitab mittejuhusliku assotsiatsiooni värvuse ja tiivakuju vahel sabaga kirju sarnaneb halvamaitselisele liigile, mida linnud ei söö ja tumedaid linnud ei märka. Teised 2 tüüpi süüakse lihtsalt ära, sestap neid ei esine.
Jõutreening 3 päeva nädalas: ESMASPÄEV, KOLMAPÄEV, REEDE ESMASPÄEV Rind, õlg, biitseps. KOLMAPÄEV Reie esikülg, tagakülg, säär, kõht. REEDE Seljalailihas, triitseps, trapets. ESMASPÄEV 1. Surumine lamades 4 6 x (8 5) 2. Lendamine neg. kaldega pingil 3 x (12 7) * vaheta, ühes trennis hantlitega, järgmises trenazööril trossidega 3. Liblikas + käte ristamine trenazööril trossidega 4 x (12 7) * 2 esimest seeriat ainult liblikal, 2 viimast on superseeria LIBLIKAS + KÄTE RISTAMINE, superseeriaid ära tee iga kord 4. Surumine istudes trenazööril (Smith`il) või istudes hantlitega 4 x 10 6 5. Lendamine seistes trossidega või hantlitega või kangi tõstmine ette 3 x 15 8 6. Biitsepstõste seistes hantlitega vahelduvalt 4 x 10 6 * tehnika olgu korralik, tempo 2 sek. alla, 2 sek. üles 7. Biitsepstõste seistes kangiga + biitsepstõste kangiga istudes pingil 3 4 x (10 6) (see on superseeria)*
Röövikustaadium algab juunis ja kestab 4 nädalat, kuid see sõltub ilmast: sombuse, külma ja niiske ilmaga rööviku areng aeglustub, kuiva ja päikesepaistelise ilmaga kiireneb. Pääsusaba Pääsusaba elutseb suuremas osas Euroopast ja Aasiast. Ta pole eriti arvukas ning kuulub kaitsealuste liikide hulka. Vahel ilmub ta aedadesse, kus kasvatatakse tilli ja porgandit. Pääsusaba veedab kuni poole aastat rööviku või nukuna, valmik elab aga vaevu kuu aega. Liblikal on üksainus elueesmärk: leida endale partner ning paarituda, et tagada liigi püsimajäämine. Emased liblikad hukkuvad munemise järel, isased juba veidi aega pärast paaritumist. Toitumine Kõikide liblikaliikide puhul on tavaline, et kõige rohkem söövad nad röövikustaadiumis ning ei söö praktiliselt midagi täiskasvanuks saades. Samamoodi on see ka pääsusaba puhul. Pääsusaba röövikud vajavad oma arenguks sarikalisi taimi, mida iseloomustavad sarika otsa koondunud
tegemata ettevaatlikult taanduda. Kui nad ise aga satuvad meile ette pesast kaugel nagu näiteks juuresoleval pildil tulid nad paisjärvele toitu otsima, siis on häirimismuresid vähem ja lubasid pole enam vaja. Metskitsest saab hea võtte 1217 meetri pealtVärvid looduses võivad muutuda sekundi murdosa jooksul. Ilmekaks näiteks on isane kiirgliblikas, kelle tiibade värv sõltub valguse langemise nurgast. Piisab liblikal oma tiibu paar millimeetrit tõsta või langetada, kui pruunikas tiib omandab metalselt sinaka läike. Selliste pisikeste looduse imede vastu on võimatu ükskõikseks jääda! Et aga tabada sääraseid imesid, on hea teada liblikate käitumist palavatel suvepäevadel laskuvad need muidu rahutud ja kiired liblikad niisketele varjulistele metsaradadele, kus neid saab kergema vaevaga pildistada. Putukad: Kuigi putukad on kärmed ja nende pildistamine aega ja oskusi nõudev, tuleb meeles
· Saialille kasvatatakse ka ravim- ja värvitaimena. · Saialillest valmistatakse teed, tinktuuri, salvi ja õli. · Saialillel on haavu parandav ja põletikuvastane toime. · Saialille peetakse truuduse ja sümpaatia sümboliks. · Räägitakse, et prantsuse daamid tegid 15. sajandil väikesi bukette võõrasemadest ja saialilledest neid nimetati suveniirideks ja nad sümboliseerisid meelde jäänud õnnelikke hetki. TÖÖLEHT ,,AITA LIBLIKAL JÕUDA LILLENI" · Kui oled kohale jõudnud räägi mulle sellest lillest- MIS LILL ON PILDIL? TOO VÄLJA SELLE LILLE ISELOOMULIKKE TUNNUSEID (VÄRV, KASULIKKUS JNE.). 1.4 Lõvilõug · Eestis kasvatatakse üheaastase aiailutaimena ja lõikelilleks suut
2013 mets-harakputkel 11 Võiliblikate kollaaž 2.6. Suur- kapsaliblikas (Pieris brassicae) Suur- kapsaliblikas on levinud Euroopas, Põhja- Aafrikas ja Aasias. Eestis on ta tavaline avamaastiku liik. Iga 4-6 aasta järel on see liik eriti massiline. Suur-kapsaliblikas kahjustab massilise paljunemise aastail kapsapõlde ning ka teisi põllumajanduslikke ristõielisi kultuurtaimi. Eelmisel suvel kohtas suurt-kapsaliblikat minu kodukohas harva. Liblikal on suve jooksul enamasti 3 põlvkonda, esimene mais- juunis, teine juulis-augustis ja kolmas septembris kuni öökülmadeni. Nagu nimigi ütleb on see liblikas põualibliklaste seas üks suuremaid. Tema tiibade sirulaius on 5-6 cm. Tiibade tume tiputähn ulatub katkematult tiiva välisserva keskosani. Tiibade üldvärvus on valge. Tagatiibade alakülg on kollane. Emastel on esitiibade keskosas kaks ümarat laiku ja nende tagatiivad on kergelt kollakad
papnikurikast õhku trahheedesse ja SHG-ga rohutirts läbi ajada ainult toidus sisalduva rikastunud õhku välja. veega.tahked seedimisjäägid väljutatakse. paljunemine Rohutirts paljuneb vaegmoondega .rohutisrt on lahksuguline ja neil on :muna,vastne ja valmikujärk LIBKIKAS Kehaehitus Liblikal on sale keha ja peened jalad.liblika keha katab karvad ja tiibu soomsued. Paljunemine Liblika arnegus on neli järku:muna,vastne,nukk,valmik.ta areneb täismoondega.nad munevad oma munad taimedele millest nende rõõvikud toituvad Toitumine Neil on toidu imemiseks pikk imilont,puhkeolekus spiraali keerdunud imilo MARDIKAD,KIILID,PURUVANAD Kehaehitus Mardikatele on iseloomikud tugevad kattetiivad,mis kaitsevad nende all
pääseda; - silmi jäljendavad laigud (silmlaigud) paljude troopiliste kalade sabaosas, mis siis ilmsestigi suunavad röövkalade rünnakud pea asemel ohutumasse kehapiirkonda; - silmtäpid paljude liblikate tiivaservades - linnu rünnaku suunamine tiiva serva päästab liblika; - siilakud ("sabad" tagatiibadel, nagu nt pääsusabal) tagatiibade taganurgas paljudel liblikatel. Usutavasti on seletus selline, et kokkupandud tiibadega istuval liblikal tekib tagatiibade taganurka näiv "võltspea" (siilakud siis nagu tundlad), mille ründamisel lindude poolt pole nii hukatuslikud tagajärjed kui päris pea ärasöömisel. Eelesitatu on klassikaline seletus, kuid viimasel ajal usutakse, et mehhanism võib olla teie - nii on täheldatud, et paljud linnud ründavad liblikaid just tagantpoolt, söömaks ära putuka tagakeha. Kui nii,
Kokku on maailmas liblikaliike umbes 150 000. Eestis on liblikaid üle kahe tuhande liigi, kusjuures suur- ja pisiliblikad jagunevad peaaegu võrdselt. (,,Extra" Elu 97.05.17) Vanade roomlaste ettekujutus lillede ja liblikate vahelisest seosest polnud kaugeltki väär, ehkki veidi üle pakutud. Valdav enamik liblikatest on nektaritoidulised. Nektari kättesaamiseks on neil elastne ja liikuv imilont, mille pikkus on ühel Madagaskaril kasvavat orhideeliiki tolmendaval liblikal kuni 35 sentimeetrit. (,,Extra" Elu 97.05.17) Tiivad koosnevad liblikatel katusekividena üksteise peal paiknevatest soomustest. Soomuste erinevast pigmendisisaldusest ja valguse murdumisest nendel tekib paljudele liblikatele omane sillerdav värvus. Tiibade siruulatus võib mõnedel troopilistel liikidel ulatuda kuni 30 cm-ni. Tiivad võivad kokkupandult paikneda kahte moodi: asetuda seljal üksteise
annaabi.ee 
