Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas muutis tööstusühiskond inimeste elu?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tööstusühiskond, vabriku, sotsialism, tahtma, kaubad, palgaks, muuga, tegelemiseks, muudes, elekter, patarei, sidepidamisvahendidVõrdle käsitöölise töökoda, manufaktuuri ja vabrikut. Käsitöölise Manufaktuur vabrik töökoda 1)tööjaotuse olemasolu Ei Jah Jah 2)töö iseloom(masinaga või käsitsi) Käsitsi Käsitsi masinaga 3)palgatööjõu kasutamine Ei Jah jah 2. Mida on kapitalistile vaja vabriku rajamiseks? Kapitalistile on vaja vabriku rajamiseks raha, nutikust, ideed, hoonet, toorainet, turgu, maad, töölisi, masinaid ning turgu. 3. Nimeta tööstusliku pöörde kaks külge. Selgita nende tähendust. 1)tehniline masinate leiutamine ja kasutuselevõtt 2)ühiskondlik uute sotsiaalsete kihtide teke palgatöölised ehk proletariaadid ja kodanlus ehk kapitalistid 4. Millised olid tööstusliku pöörde tagajärjed
Kordamisküsimused. 1. Tööstuslik revolutsioon ja tööstusühiskond. Tekke põhjused, olemus, mõju ühiskonna arengule. Tähtsaimad 19. s leiutised ja nende tähtsus. Tööstusliku revolutsiooni olemus 18. sajandil leidsid aset põhjalikud muutused tehnoloogilises arengus. 1 põhjus: Uute kaupade toomisel hakati inimese töö asemel senisest enam kasutama masinaid. 2. põhjus: Seni tootmise veduriks olnud manufaktuurid hakkasid järg-järgult asenduma vabrikutega. See murranguline pööre tootmises kujuneski tööstusrevolutsiooni aluseks.
Sotsiaalset võrdsust ja õiglust analüüsitakse heaoluriigi mõiste varal. Sotsiaalfilosoofid tarvitavad mõisteid modernsus ja postmodernsus, seades sellega tähelepanu keskmesse väärtused, maailmatunnetuse ja inimsuhted. 3 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned 1. Tööstusühiksonnast teadusühiskonda 1.1 Tööstusühiskonna põhijooned Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Vabrikutöö viis töölised pikaks ajaks (tööpäev kestis 12–14 tundi) keskkonda, kus kõik määras vabriku töörütm. Töödtegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne, omanik pidas ranget arvestust
· Monopolid - See kujunes tänu linnastumisele ja kapitalismi ning tehnika arengule, Monopolid olid suurettevõtted, mis dikterisid hinnaklassi, neil ei olnud konkurentsi ja nemad seadsid ka toote kvaliteedi. Võtsid ära paljude väikeettevõtete võimaluse luua oma äri. Positiivne: · Leiutati sisepõlemismootor ja tänu sellele arenesid trantspordivahendid, leiutati auto ja nt Saksamaalt taheti ehitada raudtee kuni Osmanite impeeriumini. Tänu trantspordivahenditele olid kaubad kättesaadavamad, kui varem. · Kapitalism lõi igale ühele võimaluse rahaliselt edukaks saada ja andis võimaluse ka massitoodanguks, mis oli teostatav tänu tehnika arengule, Inimeste olmetingimused muutusid samuti tänu kättesaadavatele kaupadele ja massitoodangule paremaks. · Linnastumisel oli plussideks see, et inimeste eneseteostuseks oli parem võimalus ja olmetingimused olid mugavamad ja kaup oli kättesaadavam.
Kodanlus- ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ning teiselt poolt talupoegadele ja töölistele. Proletariaat- palgatöölised Imperialism on suurriikide soov oma territooriume naabrite arvelt laiendada ja kolooniaid hõivata. See tekkis siis, kui suurriigid tahtsid selgeks saada, kes on ikkagi kõige tugevam. 10.POLIITILISED ÕPETUSED 19. SAJANDIL Iseloomusta lühidalt järgmisi poliitilisi voole: konservatism, liberalism, rahvuslus, sotsialism (sh sotsialism-utopism), marksism Konservatism- Tekkis Prantsuse revolutsiooni ajal. konservatiivid olid seisukohal et mehed on tähtsamad kui naised. konservatism säilitas ajaloolist järjepidavust ja traditsioonilisi väljavaateid. Nad olid seisukohal, et kõik ühiskonna liikmed ei tegeleks poliitikaga. Nad ei toetanud üldist valmisõigust ja naiste võrdsust poliitikas. Liberalism- soovisid kaitsta revolutsiooniaastatel kättevõidetud vabadusi. Liberalism tähtsustas vabadust ja
8 k Ajalooeksami piletid 2008 1. ABSOLUTISM EUROOPAS Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. sajandi Euroopa riikides, näiteks Venemaal (tsaar), Türgis (sultan) ja Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu sellele toimis valitsemine ka siis, kui valitseja ise oli liiga noor või vähese huvipuudusega. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimene (vaimulikud) ja teine (aadlikud) seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kes maksid makse. Aja jooksul kujunesid ka erinevused seisustes, näiteks võis vaimulikke sekk
8 k Ajalooeksami piletid 2008 1. ABSOLUTISM EUROOPAS Absolutism on riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutism valitses 17.-18. sajandi Euroopa riikides, näiteks Venemaal (tsaar), Türgis (sultan) ja Prantsusmaal (kuningas). Absolutistlikke riike valitseti ametnikkondade abiga, kuhu kuulusid suures osas väikeaadlikud ja linnakodanikud, kelle truuduses võis valitseja kindel olla. Ametnikkonda kuulusid sageli madalama päritoluga inimesed, kelle truuduses valitseja võis kindel olla. Selline ametnike valik aitas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Tänu sellele toimis valitsemine ka siis, kui valitseja ise oli liiga noor või vähese huvipuudusega. Absolutismiajal oli kolm seisust. Esimene (vaimulikud) ja teine (aadlikud) seisus olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kes maksid makse. Aja jooksul kujunesid ka erinevused seisustes, näiteks võis vaimulikke sekka kuuluda nii kardinal kui ka k�
Ajalooline kvintessents uusajast 1. Absolutism Euroopas Absolutistlikus riigis kuulus kogu võim ühele isikule , keda Euroopas nimetati enamasti kuningaks ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik tema alamad seisusest või ametikohast sõltumata . Absolutismiajastu ametnikkond kujunes suures osas hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast , sest kuningavõim eelistas teenistusse võtta madalama päritoluga inimesi , kelle truuduses võis kindel olla . 17 . sajandil loodi alalised sõjaväed mis koosnesid esialgu palgasõduritest kuid hiljem hakati järk-järgult üle minema sõjaväekohustustele ning kehtestati kindel kord, mille alusel kohustati maksualust elanikkonda (eelkõige talupoegi) saatma sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi. Absolutismiajastul oli kolm seisust : vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus ( sinna kuulusid talupojad ja linlased). Absolutismiajastul tegeleti merkantilismiga ehk valitsus püüdis selle poole , et ri
rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Vabrikutöö viis töölised pikaks ajaks (tööpäev kestis 1214 tundi) keskkonda, kus kõik määras vabriku töörütm.
TEEMA NR. 1 -- Absolutism tähendas seda et riiki valitses kuningas, tsaar või sultan ja tal oli piiramatu võim. Enne 17. saj. oli kuningal abiks riigi valitsemiseks seisuste esinduskogud mida praegu nim. parteideks. Kuid 17. ja 18. saj loobusid valitsejad seisuste esinduskogust. Nüüd andis kuningas ise seadusi välja. Absolutismi riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. -- Kuningas ei usaldanud enam suurfeodaale. Ta kutsus oma kuninga kotta hoopis väikeaadlike või koguni linnakodanike hulgast. Kuningavõim eelistas pigem võtta teenistusse madalama päriltoluga inimesi, sest nende truudusele võis kindel olla. Tänu ametnikkonnale toimis absolutistlik riigikord ka siis, kui seaduslik valitseja kas oma nooruse või siis huvipuuduse tõttu tegelikus valitsemisest kõrvale jäi. -- 17 saj. loodi alalised sõjaväed. See nõudis ka senisest suuremaid kulutusi, riik pidi varustama sõjaväge varustustega ning riietas üesugustesse riietustesse. Alaline sõjav
mõjuvõimsust. Neisse suhtuti hästi ja nende muudatustesse. 15) Miks vastandasid Saksa ajaloolise koolkonna esindajad ennast utopistidele ja marksistidele? Selgita nende vastasseisu iseloomu! Ajaloolise koolkond oli oma olemuselt kodanlik/kapitalistlik ideoloogia, mis rajanes eraomandi kaitsel, utopistid ja marksistid, nad ei pooldanud ning tahtsid just eraomandit eemaldada. Ajaloolise koolkonna jaoks oli eraomand just kapitalismi ja riikliku arengu alustala. Sotsialism oli ühisomandil põhinev ühiskond. 16) Friedrich Listi suhtumine vabakaubandusse peamiste majandusharude (tööstus ja põllumajandus) kaupa? Põhjenda! Friedrich List oli Ajaloolise Koolkonna eelkäija. Propageeris majandusliku natsionalismi ideid. Põhjus: esindas mahajäänud Saksamaad. Kritiseeris Smithi vabakaubandusteooriat. List oli tööstustollide poolt. Põllumajanduse vastane, oli põllumajanduse tollide vastane, toetas tugevalt
müüja. Monopolil puudub konkurents, mistõttu saab ta oma toote või teenuse eest küsida kõrget hinda · Urbaniseerumine ehk linnastumine on linnade arvu ja suuruse kasv, mille korral kolitakse maalt linna. Uusajal tähendati selle all seda, et tööstuse areng tõi kaasa uued töökohad, mis asusid linnas ning inimsed kolisid linnadesse, et saada tööd. Kes ei mahtunud, kolisid linna äärde ning linnad laienesid. · Sotsialism Ühiskondlike õiguste eest seismine. Majaduse areng 19.sajandil tõi kaasa linnastumise. Inimesed asusid tööle vabrikutesse, kuid nende elu ja töötingimused olid rasked. Niisiis sotsialistid protestisid olemasoleva vaesuse vastu ning pöörasid tähelepanu ühiskondlikule heaolule, inimeste võrdsusesse, vendluse ja koostöö ideaali. Soovisid, et töötajate töö- ja elutingimused muutusid inimlikumaks. 8) teab, kes olid ning iseloomustab nende tegevust:
Vene impeerium 19. sajandil Territoriaalne ekspansioon Laienes Soome, Poola, Bessaraabia, Kaukaasia, Taga-Kaukaasia ja Kasahstani arvel Impeeriumi keskseks piirkonnaks Suur-Vene (Velikorossija) Valitsevaks usuks õigeusk Kaukaasia alistamine Kaukaasia sõjalis-strateegiliselt ning maavarade rikkuse poolest oluline piirkond Kaukaasia kristlikud rahvad- (grusiinlased, armeenlased) püüdsid leida venemaalt abi Türgi ja Iraani survele vastupanemiseks 18. saj lõpul Kesk-Kaukasusse tähtis tugipunkt- Vladikavkaz 19. saj alguseks alistas Venemaa Gruusia, Osseetia, Põhja-Azerbaidzaani ja Abhaasia, Gruusia alad ühendati eraldi kubermangudeks. Sõjad türgi ning iraaniga olid venemaale edukad ning kindlustasid veelgi impeeriumi positsioone vallutatud aladel. Kaasnes vägivaldne venestamis-ja kolooniapoliitika, mis tõi kaasa rahva visa vastupanuliikumise. Põhja-Kaukaasia mägirahvad alustasid oma vaimulike (müriidide) ee
Konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu, meelitades nii liberaalidelt valijad enda poole; keskendusid üksikisiku vabadusele ja traditsioonide hoidmisele (Inglise konservatiivid, Uhendriikide vabariiklik partei) Sotsiaaldemokraadid toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu ning kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid; eesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei ole suure ainelist ebavõrdsust RIIK MAJANDUS PARTEID JA POLIITILINE EU USA (demokraatlik - riik ei osalenud majanduselus - 1932 valiti presidendiks demokraat vabariik) - 1929 majanduskriis, rahva vaesumine Franklin Delano Roosevelt - Roosevelt tõstis makse, et riik kriisist - välispoliitikas ajas USA
õigustest, mida kaitseb riik. Adam Smith pidas majandust turuks.Turg aga toimib vastavalt vabade inimeste soovidele ja otsustele. Valitsus ei tohi sekkuda turul toimuvasse, kuna turg toimib vastavalt nähtamatu käe reeglil-toimub iseregulatsioon. Sellise süsteemi korral ei saa olla raiskamist ja ebaeffektiivsust. Sotsialism Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide ) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Sotsialismi alla kuulub palju ideoloogiaid. Marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt. Pilet 5 1) inglise revolutsioon Revolutsioon tekkis kuninga ja parmlamendi vastaseisust Charles I ajal. Charles I üritas kehtestada makse parlamenti eirates. Charles I saatis parlamendi laiali kuid absolutistlikku võimu tal kehtestada ei õnnestunud. 1640. aastal kokku tulnud parlament esitas kuningale pika kaebuste nimekirja, millele Charles I reageeris esinduskogu laialisaatmisega.
Muutusid Tööhõive majanduse põhivaldkondades tööstuse arenedes tõusis elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Linna- ja maarahvastiku suhtarv tööstustööliste ja linnainimeste osakaal tõusis ning põllupidajate arv kahanes. Leibkonnamudelid agraarühiskonna-aegse suuperede ülekaalu asemel kujunes peamiseks leibkonnatüübiks väikepere. 20. sajandi viimaseks veerandiks omandas 19. sajandil kujunenud tööstusühiskond sedavõrd palju uusi jooni, et hakati rääkima uuest ühiskonnatüübist postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühiskonnast, millele on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassikultuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kiiresti kasvas tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsus hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste.
vahetust reguleerib turg. 12. Millised on konservatismi, liberalismi ja sotsialismi õpetuse põhiideed (vt tööjuhend)? Konservatism: vaenulikkus uuenduste suhtes, konservatiivne maailmavaade, konservatiivsus, alalhoidlus Liberalism: majanduse, poliitika ja ideoloogia suund, mis rõhutab isikuvabadust ja vaba võistlust ühiskonnas. Vabameelsus, sallivus. Valimisõigus ja vabakaubandus. Sotsialism: vaadete süsteem, mis propageerib poliitika ja majanduse vallas ranget riiklikku regulatsiooni eesmärgiga ühiskondlikku rikkust võrdsemalt jaotada; neil vaadetel rajanev ühiskonnakord.
pidamis- ja transpordivahendid, elekter), tööstusliku pöörde tagajärjed, uus linnaühiskond, mõisted kodanlus ja proletariaat, mis on ja miks tekkis imperialism. Tööstuslik pööre on manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Tööstuslik pööre sai alguse Inglismaal 1750. aastal. Leiutati aurumasin, aurik, vedur, elektripirn, telegraaf, telefon, raadio, grammafon, võeti kasutusele elekter. Tööstusliku pöörde tagajärjel jäid tööta paljud käsitöölised, tööpuudus; masinad kiirendasid ühiskonna arengut ning alandasid kaupade hindu, elujärje paranemine tõi kaasa rahvaarvu suurenemise. Uues linnaühiskonnas elamistingimused järjest paranesid, agulid korrastati, rajati veevärk ja kanalisatsioon, tänavad olid valgustatud, transpordina kasutati trammi, vabaaja veetmise võimalused suurenesid, kuid kuritegevus, kerjamine jäid siiski alles. Kodanlus on ühiskonna
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hingerevisjonid) - Dokumendid, mis koostati h
Esikohal olid haridus ja teadus. · Renessanss tähendab taassündi. Kujunemise põhjused: · Kriis roomakatolikus kirikus · Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg · kriitiline hoiak kirku suhtes · Põhja-Itaalia rikkad ja arenenud linnad andsid eeskuju Euroopale · ideaal vabast haritud inimesest · väärtushinnangud olid kõrged. Levik Euroopasse: · Itaalias oli võimul juba hiliskeskajal. Muudes Euroopa riikides aga alles uusaja algul. · Levikule aitas kaasa trükikunsti kasutuselevõtt ja paberi valmistamise oskus. Erasmus Rotterdam: · Oli oma ajastu silmapaistvaim mõtleja, kelle mõju oli tunda kogu varauusaegses Euroopas. · Ta õppis Pariisi ülikoolis ja kaitses oma doktorikraadi Torinos, reisis väga palju ja tundis isiklikult palju humaniste ja riigimehi.
1957 – Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomiühendus (Roomas) o Koostöö muutus tihedamaks, kaotati tollitõkked, töötati välja ühine põllumajanduspoliitika Koostöö näis kõigile kasulik, seda süvendati veelgi. Tugeva tõuke andis kommunismi kokkuvarisemiine 1991 – uus Euroopa leping Maastrichtis, 1993 moodustati ühisturg o Eesmärgiks oli, et Euroopas saaksid investeeringud, kaubad, teenused ja inimesed vabalt liikuda o Kolm poliitikat ELs: koostöö raha- ja majandusküsimustes, ühine julgeoleku- ja välispoliitika, koostöö justiits- ja siseküsimuste alal. o Liikmesriikides pidi olema demokraatia ja turumajandus, et suuta vastu panna liitumisega kaasnevatele pingetele o 2004 sai Eesti liikmeks 13. India ja Jaapan Esimese suure maana vabanes koloniaalsõltuvusest India (15
jne. · Sisepõlemismootor - traktorites ja transpordis. · Terase valmistamise võtted: bessemer-, martään- ja toomasprotsess. · Tänavate ja teede sillutised - kruusa ja kivi kattega, asfaltteed. · Kummirehvid. · Morsetelegraaf. (Side) · Telefon. (Side) Tööstuspööre ja tööstusühiskonna kujunemine Tööstuspööre ehk tööstusrevolutsioon - manufaktuur tööstuse asendumine masintootmise ja vabriku tööstusega. Tähtsamad eeldused selleks: I Ostuvõimelise turu kujunemine. II Kapitali kogunemine. III Tööjõu vabanemine põllumajandusest. IV Mehaanika areng. V Transpordi areng. Tööstuspööre algas Inglismaal 1760/1780-datel aastatel esmalt tekstiilitööstuses. Eesti esimesteks tööstusettevõtteteks olid: Narva, Kärdla ja Sindi kalevi vabrikud. Vabrikutööstuse arengule aitas kaasa raudtee ehitus. · 1870 avati Paldiski-Tallinn-Narva-Peterburi liin.
Samuti eitati fasismi ja kommunismi, hoiti ära Saksa DV tunnustamise teiste riikide poolt, väites, et Saksa DV on ainult ajutiselt okupeeritud ala. 5.Euroopa Majandusühendus (ehk ühisturg). Algsed liikmed: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg. Ja need riigid, kuna nad olid majanduslikult stabiilsed, asusid lähestikku, olid heades suhetes (minu ajusünnitis). Kaotati omavahelised tollipiirid, vabalt hakkasid liikuma inimesed, kaubad kui ka kapital, eesmärgiga ühtlustada ettevõtjaile ja põllumajandustootjaile makstavaid dotatsioone (inglisekeelne def. Law the act of giving a dowry; endowment, toetused vist pmst) ning eksporditoetusi, et lõpetada ebaausat konkurentsi tekitav üksteise ületrumpamine. Lk 57 1.USA ja NL näitel üliriikide iseloomustus. Reaalne üleolek teistest riikidest nii majanduslikult, sõjaliselt, teadusalaselt, tehnoloogiliselt, spordilt etc. Sealt tuli ka
UUSAEG Sissejuhatus: Uusaja saab jagada kaheks perioodiks: 1. Absolutismiajastu (1718 saj) 2. Industriaalühiskond (19 saj) Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige olulisema osa. 19. sajandil oli siis tegemist industraalühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud tööstuses ja see annab peamise sissetuleku majandusse. Valitsev vaimsus absolutismiajastul oli 17. sajandil barokk ja 18. sajandil valgustusaeg. Industriaalühiskonnas on
RAHVUSLIK LIIKUMINE Mis on rahvus? Erinevates regioonides ja kultuuride Rahvust mõistetakse eraldi. Kõige tuntum on Hans Kohni kaks eirnevat arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustuslikest ideedes, rõhutas rahvast
ära see enamus, kes saab tasuks väga väikese osa rikkusest endast. Kapitalistlik ühiskond soosib seega rikkuse kogunemist väikese grupi priviligeeritud inimeste kätte, tekitades sellega klassivaenu ja konflikte. Läbi ajaloo on ühiskond arenenud järjest keerulisemaks, see areng on sisse programmeeritud ja seega peale kapitalismi peab vältimatult tulema uus ühiskonna- korraldus, millena Marx näeb sotsialismi ja selle järel omakorda kommunismi. Sotsialism ja kommunism peaksid likvideerima kapitalismi ja eraomandi kui konfliktide tekke põhjuse. Kapitalismi kadumise peab kaasa tooma töölisklassi (proletariaat) poolt teostatud revolutsioon, mis toimub üle maailma ja mille tulemusena kaob eraomand kui kapitalismi allikas. See loob uue võimaluse progressiks ja inimkonna edasiseks arenguks, mis kapitalismi tingimustes ei saaks aset leida. Lõpuks peaks ühiskond jõudma inimesele
väitis, et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesed ühiskondliku lepinguga, mis ei ole neid aga vabadustest ilma jätnud. Liberaalid seadsid esiplaanile üksikisiku vabaduste kaitse. Põhivabadusteks pidasid nad sõna-, trüki-, koosolekute, ühingute ja südametunnistuse vabadust. Suurbritannias kujunesid liberaalse ideoloogia kandjaks viigid, kelle partei 1839. aastal nimetati Liberaalide parteiks. Sotsialism - Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Sotsialistide arvates tuli protestida olemasoleva vaesuse vastu, pöörata suuremat tähelepanu ühiskondlikule heaolule ja usk inimeste võrdsusse,vendluse ja koostöö ideaal. 1830ndatel aastatel tekkinud voolu esindajate, sotsialistide arvates sünnitas konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. Majandus tuli nende
töötavate inimeste arv). Tööstusliku pöörde eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäevasest tööst tegid ära masinad. Euroopa hakkas tööstusliku pöörde tõttu linnastuma. Muutus leibkonna mudel, koos hakkas elama vaid kaks põlvkonda. Postindustriaal ehk tööstusjärgne ühiskond - kõrgtehnoloogia kasutamine. Teenindussektor kasvab kiiresti. Tööstusühiskond vajas hulgaliselt lihtöölisi, postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Massimeedia suurele laiale ringkonnale. Infoühiskond - info kiire liikumine, töötlemine ja kätte saamine. Ajakirjandus pealiskaudne. Infot liiga palju. Teadmusühiskond - majanduslikud ja poliitilised otsused tuginevad uuringutel ja analüüsidel. Siirdeühiskond - ühiskonna arenguetapp, kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Vajalik on põlvkonna vahetusmine
Esimese maailmasõja lõpp Teise maailmasõja algus Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha. Pariisi rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem. Peale rahulepingute sõlmimist selgus, et riikide vahel on veel erimeelsusi. Vältimaks riikide vahelisi sõdu, loodi Rahvasteliit, kuhu võisid kuuluda kõik maailma riigid. Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahukonverents. 1918.a
Positivistlik kontspetsioon. Hans-Ulrich Wehler Deutsche Doppelrevolution. 1848. Dual revolution. Kaks revolutsiooni ühel ajal, mis viis saksamaa uude ajajärku. Ka inglismaal on kasutatud dopeltrevolutsiooni mõistet. Inglismaal toimus revolutsioon varem. Tööstuse areng toimus samm-sammult. Seega pole revolutsiooni termin vb mõneti õige. Toimusid ka kultuurilised ja ideoloogilised üleminekud natsionalism, sotsialism ja liberalism. Kõik said oma alguse uusajal. Kõige tähelepanuväärsem rahvuslik äramine, kus järsku euroopa rahvad tundsid end kultuuriliselt ühtsena. Ajaloolased rahvusromantilistest ideedest mõjutatud. Eestis Hurt ja Jakobson. Tsehhi ajaloo isa Frantisek Palacky, Poolas Joachim Lelewel, kirjutas 20köitelise Poola ajaloo. Venemaal rahvuslik ajaloolane Karamzin, Inglismaal Macaulay. Viktooria ajastu Inglismaal 19. saj. Pärast inglismaa industriaalset revolutsiooni. Toimus
1. Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus, esmakordselt töötati v
Austria Habsburgid said Austria, Saksa vürstiriigid ja Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririigi. Habsburgide riigist ei kujune mitte kunagi terviklikku riiki, sest nad muretsevad ainult oma valduste suurendamise pärast, mitte aga riigi terviklikkuse pärast. Suured maadeavastused Aastasadu oli toodud Euroopasse idamaiseid tooteid. Indiast Euroopasse liikunud kaup käis läbi ka araablaste käest, kes tõstsid hinda. Euroopasse jõudes olid idamaade kaubad nii kallid, et neid said lubada endale vaid rikkamad inimesed. Kauplemine idamaadega oli tulus, kui oleks olnud veel tulusam, kui oleks saanud kaubelda otse indialastega. Esmalt asusid portugaallased ja hispaanlased otsima mereteed Indiasse. XV sajandi esimesel poolel valitses Portugalis prints Henrique meresõitja, kes organiseeris merereise piki Aafrika rannikut. 1488. aastal jõuti Aafrika lõunatippu ja see ristiti hea lootuse neemeks
sai võimalikuks liikumine ühest klassist teise.), töölisliikumise teke (töölised võitlesid oma õiguste eest organiseeriti ametiühinguid. Ametiühingud organiseerisid kindlustuskassa vanaduse, puhkuse jne jaoks. Tööline maksis sellesse summa ja siis kui vaja sai sealt tagasi teenida. Esimesed tekkisid 18. sajandi lõpus Inglismaal ja Prantsusmaal, algselt illegaalsed.), erinevate poliitiliste õpetuste teke (liberalism, konservatism, sotsialism.), imperialismi teke (suurriikide konkurents mõjuvõimu ja territooriumide pärast. Territooriumide all on mõeldud kolooniaid, sest kolooniad oli koht kuhu oma toodet müüa ja kust saada toorainet. Suurriikide vahel jagati maailm ära mõjusfäärideks. Inglismaa oma oli suurim, järgnes Prantsusmaa.) 15 16 27.03.08 Impeeriumide rajamine ja kolooniad
annaabi.ee 
