KUIDAS MÕJUTAS TÖÖSTUSPÖÖRE INIMESTE IGAPÄEVAELU? Juba 1760-1780 aastail oli Inglismaal alanud üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku revulutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid lihtsalt ja kiiret tootmist. Käsitsi valmistamine asentati masinatega. Tööstuspöördega kaasnesid panganduse kiire areng, kaubanduse kiire laienemine ning võimalus omandada kutseharidus. Kuid kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Kuna tööjõuga varustati ainult kapitalistlikule arenguteele läinud põllumajandust siis kaotasid paljud töölised selles vallas töökohad. Ka paljud käsitöölised pidid valima tööstustöölise ameti, kes ei suutnud aga konkureerida masinatega. Üleminek vabrikutööle ei olnud inimeste jaoks kerge. See tähendas eelkõige seda, et inimesed pidid väljuma oma harjutud keskkonnast ning harjuma teiste oludega. Puudusid ka vajalikud oskused. Kõige
Siiri Sooveere, Karl Mihkel Eller, Liis-Grete Arro, Age Völcker XI a klass. Tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine VABRIKUTÖÖSTUSE TEKKIMINE Juba 1760.-1780. aastail oli Inglismaal alanud üleminek manufakuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise (esmalt käsitöösunftides, seejärel manufaktuurides) nende tootmise masinate abil. Viimaste kasutusele võtmine tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutele.
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? 1760.-1780. aastail algas Inglismaal üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret. Tööstusliku pööre alusteks olid uued leiutised, mis vähendasid inimeste käsitsi tehtavat tööd, selle asemel hakati tootma masinatega ja loodi vabrikud. Aga kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Üleminek vabrikutööstusele tekitas palju vabu töökohti linnadesse. Aina enam inimesi liikus maalt linna, kuna põllumajanduses polnud enam nii palju tööjõudu tarvis, kui varem. Suurema osa põllutööst tegid masinad. Ka käsitöölised ei suutnud konkureerida odavama vabrikutoodanguga ning suundusid käsitöölt vabrikutööle. Vabrikutööle üleminek ei olnud aga inimestele kerge. See tähendas väljumist
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Tööstuspöördeks peetakse ajavahemikku 1760-1780, mille jooksul toimus inimeste igapäevaelus mitmeid muutusi. Tööstusliku revolutsiooni käigus mindi üle manufaktuuridelt vabrikutööstusele ehk käsitsitootmine asendus masintootmisega. Inglismaalt alguse saanud tööstuspöörde tekkimise eeldusteks oli masinate leiutamine ning nende jätkuv täiustamine. Väga oluline oli ka kapitali olemasolu ja selle tööstusse paigutamise võimalused. Kuna masinate leiutamisega hakkas tekkima tööpuudus maal, kus tegeleti varem enamasti põllumajandusega, hakkasid inimesed kolima linnadesse, sest seal oli neil võimalik tööd saada vabrikutes. Inimeste jaoks tähendas see aga suuri muudatusi, kuna tuli harjuda
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Tööstuspöörde all mõeldakse tööstuslikku revolutsiooni aastatel 1760-1780, mis sai alguse Inglismaal, kus algas üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele ehk käsitsitootmine asendus masintootmisega. Tööstuspöörde eeldusteks olid leiutised ning vaba kapitali olemasolu ja selle paigutamine tööstusesse. Põllumajanduses ei vajatud enam niipalju inimesi kui varem, sest inimtööjõud asendus masinatega ning sellepärast kasvavas tööpuuduses maal kolisid inimesed linna ning hakkasid tööle vabrikutes. See üleminek ei olnud aga inimeste jaoks kerge, sest senine elu, kus tehti tööd kodus ja olid olemas oskused, asendus millegi täiesti teistsugusega, tekkis uus mõiste töölkäimine ning sealjuures oli vaja järgida ka kindlaid kellaaegu. Inimesed muutusid rohkem kellestki teisest sõltuvaks.
Kuidas mõjutas tööstuslik pööre inimeste igapäevaelu? Tööstuspöörde all mõeldakse tööstuslikku revolutsiooni 18-19sajandil, mis sai alguse Inglismaal, kus algas üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele. Tööstuspöördega kaasnesid panganduse kiire areng ja kaubanduse kiire laienemine. Kuid kuidas muutus tööstusliku pöördega inimeste igapäevaelu? Tööstuspööre oli inimestele suureks katsumuseks. See mõjutas nende igapäevaelu märgatavalt, kuna tööjõudu ei vajatud enam nii palju. Varerm manufaktuurides oli iga tootmisetapi jaoks vaja mitmeid inimesi, kuid nüüd kui tekkisid vabrikud vähenes see arv mitmeid kordi. Kui varem said inimesed käia tööl kodus, siis nüüd pidid nad hakkama selleks linna või tehastesse sõitma. Nüüd tuli hakata järgima ka kindlaid kellaaegu. Töötundide arv vähenes umbes poole võrra
Seda poliitikat nimetatakse imperialismiks, mis on suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. Tööstusühiskonnast võime rääkida, kui tööstuses töötava rahva osakaal on jõudnud võrreldavasse suurusjärku põllumajanduses töötava rahvastiku osakaaluga ning linnarahvastiku osatähtsus on jõudnud võrreldavasse suurusjärku maarahvastikuga. Tööstustoodang on sel ajal domineeriv ning rahakäive suurem. Nagu põllumajanduspööregi, oli tööstuspööre ühiskonnaliikmetele raske katsumus. 1840. aastal naiste ja laste tööpäeva pikkust lühendati 12 tunnilt 10 tunnile. Tööstustööliste palgad olid ühed madalaimad. Seda võimaldas suur töösoovijate hulk. Elati barakkides. Kõigile perekonnaliikmetele tööd ei jätkunud. Linnarahvas erinevalt maarahvast elas ühe põlvkonna kaupa, puudus vanemate toetus. Tööstuspöördega kaasnes linnastumine (urbaniseerumine). Lagunema hakkasid senine traditsiooniline külaelu ja põlvest põlve
Kuidas mõjutas tööstuslik pööre inimeste igapäevaelu? 18. sajandil toimusid suured muutused tehnoloogilises arengus. Inimtööjõudu hakkasid asendama masinad ja manufaktuuride asemele tekkisid järk-järgult vabrikud. Seda murrangulist pööret nimetatakse tööstuslikuks pöördeks ehk tööstusrevolutsiooniks, mis sai alguse Inglismaalt. Tootmine muutus küll lihtsamaks, kuid kuidas mõjutas masinate kasutuselevõtt ja vabrikute tekkimine inimeste igapäevaelu? Oluline leiutis oli aurumasin, mida hakati kasutama vabrikutes. Lisaks masinatele oli tootmiseks vaja ka inimesi, kes hakkaksid masinatega töötama. Tööjõudu saadi enamasti maalt, sest mida rohkem masinaid kasutati põllumajanduses, seda vähem leidus tööd maal. Seetõttu olidki paljud perekonnad sunnitud minema linnadesse uut elu alustama ja hakkama palgatöölisteks vabrikus. Toimus linnastumine. Linnad muutusid peamisteks tööstus- ja kaubanduskeskusteks, kuid sealsed elutingimused o
Ärmiselt soodsalt mõjutas riiki ta asumine saarel, sest tänu sellele jääti eemale suurtest sõjalistest konfliktidest. Samuti oli Inglismaal alates 1707.aastats unioonis Sotimaaga, moodustades sel moel ühtse tollivaba majanduspiirkonna. (Mandri Euroopa samal ajal lõhustatud tollibarjäärise ja sisepiiridega.) Laevatavate jõgede ja kanalite võrk kindlustas juba enne raudtee rajamist tõhusa tooraine ja kaupade liikumise. Samuti puudus ka pärisorjus. Ketrus- ja kudumismasina leiutamine 18.saj pani aluse tekstiilitööstusele., mis muutus peagi inglismaa majanduse üheks pemaiseks koostisosaks. 19.saj teiseks pooleks suurenes inglismaa tekstiilitööstuse eksport mitusada korda. TAGAJÄRJED(-) Käsitöölised jäid ilma tööta Kehvad töö- ja palgatingimused vabrikutes Sageli töötasid lapsed Linnastumine Elu- ja olmetingimused linnades viletsad Streigid, meeleavaldused, masinate lõhkumised Uute sotsiaalsete kihtide teke
masstoodangu järele suurim. Seega on ka esimesed manufaktuurid ja vabrikud seotud just tekstiilitööstusega. Nt 1890. Eesti kogu tööstusektorist moodustas 90% tekstiilitööstus. Kui Suurbritannias jõuti moderniseerimisaja lõppu 19. sajandi keskpooles, siis tekstiilitööstuse puhul toimus see varem. NL/UK 1750-1850 (algas varem, sest tööstus oli arenenum ning toodang olid hea kvaliteediga turul kanda kinnitanud; liberaalne suhtumine lõi uuendusliku suhtumise) FR 1760 – 1860 (ei olnud nii liberaalne, rakendati nt kaitsetolle) GER/USA – 19. saj algus – 1850/1880 (et konkureerida odavamate UK/NL toodetega, seati sisse impordipiirangud) RU – 1820/1830 – 1930 (algas hiljem, sest Venemaal oli nõrk töölisklass) 33) Millal algas ning millal lõppes moderniseerimisaeg Eestis? Põhjenda! Tööstuspööre alguseks loetakse aega, kui tööstuslikus tootmises võetakse kasutusele esimene
riigiametniku auastme ja positsiooni. Usina teenistusega võis nüüd ka madalama päritoluga mees tõusta aadliseisusesse. · Muudeti valitsusasutuste strukuuri. Bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usadusalustest koosneva senatiga. · Kiriku allutamine riigile- patriarhi ametikoht kaotati ning kirikupeaks sai tsaar. · Hakkati koguma pearaha riigikassa tõhusamaks täitmiseks mindi ple isikumaksule, mida tasus kogu meessoost elanikkond, väljaarvatud aadlikud ja vaimulikud. · Korraldati hingerevisjone ehk rahvaloendusi, selleks et saada maksukohuslastest täpset ülevaadet. · Pealinnaks sai aastal 1712. Peterburg. Peterburi ülesehitamise põhjus oli muuta Venemaa euroopalikumaks. · Kalendri muutus. Alates 1700. a. hakati ka Venemaal aastaid loendama Kristuse sünnist.
IV Mehaanika areng. V Transpordi areng. Tööstuspööre algas Inglismaal 1760/1780-datel aastatel esmalt tekstiilitööstuses. Eesti esimesteks tööstusettevõtteteks olid: Narva, Kärdla ja Sindi kalevi vabrikud. Vabrikutööstuse arengule aitas kaasa raudtee ehitus. · 1870 avati Paldiski-Tallinn-Narva-Peterburi liin. · 1887 avati Tallinn-Tartu-Valga-Riia liin. Tööstuspöördega kaasnesid: I Panganduse kiire areng. II Kaubanduse kiire laienemine. III Kutsehariduse kiire kasv. TÖÖSTUSÜHISKOND Kui tööstuses hõivatud rahvastiku osakaal jõuab juba põllumajadusega võrreldavasse suurusjärku, siis on rahvastik jõudnud tööstus ühiskonda. Tööstus annab sel juhul põhiosa rahvamajanduses toodetud väärtustest. Maailma majandus - riike siduv rahvusvaheline tööjaotuse ja majandus suhete süsteem. Maailma majanduse elemendid on maailma turg, rahvusvahelised arveldused ja krediidid, rahvusvahelised majanduse organisatsioonid ja
arendati astronoomiat, konstrueeriti gloobus, erinevaid kaarte jne – teadus, tehnoloogia. Eelkõige areneski Euroopas tehnoloogiliselt esmakõike laevaehitus ja navigatsioon, mis sai maailmakaubanduse arengu eelduseks. Üsna arenenud olid Euroopas ka pangandus ja laenusüsteem, finants-ja maksusüsteemid olid efektiivsemad, riigi-ja erakapitalid olid paremini seotud. Humanistlik teadus, ülikoolide rajamine ja trükikunsti leiutamine. 8. Maailmaterviku avastamine. Maailmaterviku stiihiline avastamine toimus juba üsna varakult ja oli tavaliselt materiaalse kasu suhtes motiveeritud: roomlased tundsid Siiditeed Hiinasse, merevaiguteed Baltikumi ja vürtsiteed Indiasse, samas puudusid nt kontaktid maiade kõrgtsivilisatsiooniga L-Ameerikas. Ka rahvastikuränded: sisserändajad Eesti aladele Kesk-Euroopast, Poola aladelt, Siberist; islami levik
millega luteri usk kuulutati katoliku usu kõrval teiseks riigieligiooniks. Põhilause oli: ,,Kelle valitsus, selle usk". *Tööstuslik pööre Euroopas. Industriaalühiskond. Eeldused: teaduse ja tehnika areng pidi olema vaba tööjõud energiaallikate olemasolu tooraine olemasolu pärisorjuse kaotamine pidi olema kapital ehk raha, mida sai investeerida. (kapital- raha, mis toodab uut raha s.t kasumit). 1760.-1780. aastail toimus tööstuslik revolutsioon Inglismaal, kus mindi üle manufaktuuridelt vabrikutööstusele. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis tagasid selle, et käsitsi tootmise asemel saaks toota masinatega. Masinad: leiutati mehhaaniline vokk ja mehhaanilised kangasteljed puuvillase riide trükkimise masin kivisõe kasutuselevõtt tõi suure murrangu, leiutati aurumasin. Auruvedur raudteeliin, rööpad, vagunid, vedurid kanalid ja sillad aurik bensiinimootor, diiselmootor, autod raudbetoon. Pöörde tagajärjed:
a teemaks. Kõik Suurbritannia väljaastumised kasvatasid ka eneseteadvust koloniaalelanikes. Üha enam hakati otsima võimalust, et üldse pääseda Briti seadustest. Türannia pääsemise nimel hakkas eriti aktiivselt võitlema Samuel Adams. 1773 Tea Act, milles oli kohustus, et teed tohib müüa vaid Ida India kompanii, mis väga tõsiselt kahjustas seniseid hulgimüüjaid ja väikekaupmehi. Detsembris 1773 ,,Bostoni teejoomine", kus mindi Samuel Adamsi juhtimisel Ida India kompanii laevadele ja loopisid protestiks kogu teelasti merre. Vastusunnimeetmed mässuliste kolonistide üle Briti poolt. Suleti Bostoni sadam, mis pidavat avatama siis, kui kõik kahjud on kinni makstud. Sadama sulgemine tähendas väga suurt majanduslööki bostonlastele. Igasugused koosolekud ilma kuberneri loata koosolekud keelati; karmistati Briti sõdurite majutuskohustust.Järk järgult hakkasid naaberkolooniad Bostonile appi tulema. 15
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud üh
See oli Euroopas väga populaarne, vallandas filhelleenide toetusliikumise ja mõjus üldse rahvuslikke liikumisi ärgitavalt. 1830.a. sõlmisid Venemaa, Inglismaa ja Prantsusmaa kokkuleppe, millega Kreeka sai iseseisvaks riigiks (suurriigid olid huvitatud Türgi mõju vähendamisest). Inglismaa puhul võib rääkida revolutsiooni kaudsest mõjust. Nimelt viidi siin 1832.a. läbi parlamendireform. Tööstuspöörde tulemusel olid Inglismaal kujunenud suured tööstuslinnad, millel polnud aga parlamendis vastavat esindatust. Nüüd jagati mandaadid piirkonniti ümber, vastavalt uuele kujunenud olukorrale, ja alandati varanduslikku tsensust. Reformi tulemusel laienes hääleõiguslike valijate ring, kuid töölised jäid endiselt hääleõigusest ilma. Londonis moodustatud tööliste ühingud esitasid oma nõudmised valitsusele nn.”Rahva hartas (People’s
INGLISE KOLOONIAD PÕHJAAMEERIKAS Esialgu oli koloniseerimisobjektiks Kesk ja LõunaAmeerika. 16. sajandi jooksul rajasid oma väiksemaid kolooniaid praeguse USA territooriumile erinevad rahvad (hollandlased, inglased ja prantslased). Püsiv koloniaalasustus inglaste poolt tekkis alles 17. sajandi alguses. Inglise kolooniad tekkisid Atlandi ookeani rannikule. Prantslaste omad aga hoopis sisemaale suurte jõgede ja Suure Järvistu aladele (Mississipi). Miks mindi uude maailma? Poliitilised põhjused need, kellele oli vastuvõtmatu kuningate James I ja Charles I poolt kehtestatud absolutism + kodusõda ning poliitilistes võitlustes allajäänud (kuninga pool) Usulised põhjused lahkusid katoliiklased, sest katoliiklus oli ebasoositud ja lahkusid ka puritaanid (need, keda anglikaani kirik ei rahuldanud, oli liialt sarnane katoliiklusega) Majanduslikud põhjused 17
Umbes 40 000 talu – olulisim tüüp oli adratalu. Talurahvas Põhiosa oli külarahvas (talu pererahvas, sulasrahvas, vabadikud), teine osa oli mõisarahvas (mõisateenijad). 18. Saj mõisarahva osakaal suurenes. Talurahva eliit olid kõrtsmikud (kõrtsi omani oli küll mõisnik), möldrid, sepad. Kesksel kohal oli teravilja kasvatus. Kasutusel 3 välja süsteem, mõnel määral alles kütise/ale põletamine. Veoloomad: härjad, hobused. Igas talus oli vähemalt üks hobune. Kirikusse mindi hoburakendiga – oleks olnud naeruväärne minna härjarakendiga. Lehmi väga palju ei peetud, sest need andsid vähe piima – 500 l aastas. Tähtis oli jüripäev 23.aprill. Siis võeti omale sulane. Kari lasti välja aprilli lõpus ning alustati kevadiste põllutöödega. Jalategu algas jüripäevast. (Jalategu – mõisa tuli saata mees, rakmetegu – mõisa tuli saata mees koos veoloomaga.) 18. Saj hakati aegamööda jalategu nõudma aastaringselt. Mihklipäeval, 29
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
Kivikirves, oda. Tegeletti küttimise, koriluse ja ka kalapüügiga anastav majandamine. Rändav eluviis. -) Mesoliitikum keskmine kiviaeg. Kestis 12'000 eKr 7'000 eKr. Lisandusid vibu ja nool. Kodustati koer. Jätkati küttimise, koriluse ja kalapüügiga ning rändava eluviisiga. -) Neoliitikum uusim kiviaeg. Kestis 7'000 eKr 5'000 eKr. Õpiti kivi lihvima ja kivisse auku puurima ning valmistama savinõusid (savilindi abil) + kanga kudumist. Muutus majandamine mindi üle viljelevale majandusele hakati kasvatama karja ja harima põldu neoliitiline revolutsioon. -) Eneoliitikum vasekiviaeg. Kestis 5'000 eKr 2'500 eKr. Õpiti sulatama vaske, kuid see ei tõrjunud vlja kiviaega, sest vask on pehme. Tulid muutused, mis panid aluse kõrgkultuuridele. Tehti niisutussüsteeme. Võeti kasutusele toortellised põletamata tellis, kuivatatud päikese käes ehitised olid ebapüsivad (suured vihmad võisid püdedaks savimassiks muuta)
1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu o
UUSAEG KT1 1. Uusaja algus Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15-16.saj. Humanism maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad. Kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärikuse ja vabadusega. Renessansiajastu tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisus
LÄHIAJALUGU II I OSA: KÜLM SÕDA 1. Külma sõja algus II MS muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid: o SM idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule (NSVL-le ka osa Ida-Preisimaast Köningsbergiga ja mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse. Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähe
GEOGRAAFIA Avinurme Gümnaasium 10.klass JAAPAN Koostaja : Rahel Pihlak Õpetaja : Ene Lüüs Sissejuhatus Mina valisin Jaapani, sest sellest riigist ei teadnud ma varem suurt midagi. Uurimise käigus sain teada palju, nii geograafia vallast, põllumajandusest, energeetikast, metsandusest, riigi valitsemisest, majandusest, haridusest, kultuurist ja religioonist, spordist, muusikast, keraamikast, pühadest, nende igapäevaelu korraldusest, kliimast, usunditest, suurematest linnadest, kalandusest, haridusest, Jaapani ja Eesti suhetest ja ajaloost. Samuti ka uutest uudistest, mis seal aasta jooksul juhtusid. JAAPAN Jaapan (jaapani keeles (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõ
Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on asustamata, siis paikneme ka asus
1222 Taani vägi maabus Saaremaale kus hakati ehitama kivilinnust. Kasutati kiviheite masinat kui Linnus anti üle Saarlastele, võeti pantvange ja linnus lammutati maha. saarlased hakkasid linnust piirama. 1223 Eestlaste ühine pealetung. Kõigepealt vabastati Varbola linnus. Tungiti Viljandisse ja Tänu kiirele tegutsemisele saadi taas Eestimaa enda kätte ning hävitati kõik mis tapeti. Mindi edasi Leola linnusesse. Otepäe ja Tartu talitsesid samamoodi, saades vabaks. puudutas ristiusku. Pöörduti tagasi esivanemate kommete juurde. Linnuseid kindlustati veelgi, ehitati kiviheite masinad. 1223 Eestlaste sõjakäik Ümerasse. Sakslased saavutasid võidu.
Viina tootmise tõttu, tekkis Eestis palju kõrtse (Väga palju): Rootsi aja alguses, 17. saj oli Eestis 200 kõrtsi (Maa kõrtsid). Rootsi aja lõpuks oli üle 1000 kõrtsi. 18. saj lõpuks oli 2000 maakõrtsi. Olid olemas külakõrtsid kui ka maantee kõrtsid. Maantee kõrtsid täitsid postijaama funktsiooni. Kõrtsi tuba ehk sakste kamber: talupojad viibisid ühes ruumis ning teised kõrgemad seisused olid sakste kambris. Kõrtsid olid tavalised kirikute kõrval, et kui mindi kirikusse siis peale jumalateenistust läksid kõrtsi. Kõrts täitis olulist seltskonna ja informatsiooni leviku funktsiooni. Kõrtsi võis pidada mõisnik. Riiklikud koormised: Riigimaksud: Pearaha maks, ratsateenistusmaks (Tasuti nii rahas kui ka viljas), tollivili. Talumajandus: Teraviljakasvatus: Kogu elu talus keerles ümber teraviljakasvatuse. Kolmeväljasüsteem oli kasutuses (Maa oli jagatud 3'ks
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva, sealsed inimesed kü
22.loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele. Põhjapoolsetes maades algab Soomest, kes oli ühena esimestest I ms käigus langenud NL rünnaku ohvriks, kaotanud suure osa oma territooriumist. Juba 1940 suvel oli hakanud Soome järk-järgult lähenema Sm-le, seda ennekõike hirmust NL ees, et NL võib uuesti rünnata. 1941 suvel kui Sm ründas NL-i, oli Soome juba Sm liitlaste hulgas. Soomlased üritasid iseendale ja välismaailmale jätta muljet, et mitte nemad ei asu revideerima Talvesõja tulemus
Ja 20. sajandi vahetusel. Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus : · tööhõive majanduse põhivaldkondades · leibkonnamudel · linna- ja maarahvastiku suhtarv. Tööstuse osatähtsuse kasvu suurenemisel kasvab riigi jõukus, suureneb sissetulek ühe elaniku kohta. Tööstuse kõrval hakkavad arenema teised majandusharud (teenindus). Esimene tööstusharu, kus muutused hakkasid toimuma, oli tekstiilitööstus. Igapäevase riidematerjali järele oli nõudlus kõige suurem. Tööstuspööre algas Inglismaal 1760. aastatel, mehaniseerimine toimus valdkonniti. Esimene valdkond oli puuvillaketramine. Tööstuspöörde peamised eeldused: · tehniline areng, mis võimaldas mehaniseerimist; · põllumajanduspöörde tulemusena tekkiv ostjaskond; kapitalistlik põllumajandus ja linnarahvas vajab tööstuskaupu; · transpordi areng (Murrang saavutati seoses raudteede ehitmisega. Suurbritannias ja
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn
(vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja rändasid. Viimaste andmete kohaselt mindi mööda ookeani kallast India kanti ja alles sealt tuldi Euroopasse. Soome ja Eesti teadlased on püüdnud keeleteaduse, populatsioonigeneetika ja arheoloogia andmete sünteesi abil luua pilt eurooplaste põlvnemisest.Eurooplaste põlvnemise uurimisel on suure töö ära teinud soome keeleteadlane Kalevi Wiik,kelle teooriaid eurooplase põlvnemise kohta on paljud teadlased pidanud küsitavateks.Tema poolt on üllitatud ka raamat "Eurooplaste juured", Tallinn: Ilmamaa, 2005.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
