Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KUIDAS KIRJUTADA KIRJANDIT?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirjandi, põhiidee, lõpetuse, mõttearendus, häädemeeste, kirjandit, kirjandis, mõnd, luuakse, lähtekoht, ilukirjanduslik, rusikareegel, kokkusurutud, lahendust, sõnastus, käsitletud, korrata, lähtepunkt, piiritlemata, poolik, tuumsõna, erineval, kauplemine, auga, doris, kareva, piisab, esmalt, üldteema, mõttekriips, söömishäiredKuidas kirjutada kirjandit? Refraat Sissejuhatus Kirjand on enamasti mõne lehekülje pikkune proosavormis kirjutis, mis tuleb kooliõpilastel või kõrgkooli või muusse õppeasutusse sisseastujatel koostada õppetöö käigus harjutusülesandena või kontrolltööna, võistlustööna või eksamitööna. Kirjand võib olla arutlev, jutustav või kirjeldav. Arutleva kirjandi puhul nõutakse tavaliselt, et see koosneks sissejuhatusest, teemaarendusest ja kokkuvõttest. Selleks, et kirjutada head kirjandit, peaksid sa õppima iseseisvalt hankima infot ja ideid, käsitlema neid arukalt ja omatahtsi, suutma hinnata nende väärtust ning vajalikkust oma töö seisukohalt. Ainestiku kogumine Vajaliku ainestiku kogumiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid: loetelu, heuristilised küsimused, mandala. Loetelu
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime")
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1.Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime")
Tekstiõpetuse kontrolltöö 1. Teksti adressaat. Kirjandi adressaat. Autor peab määratlema kellele ta kirjutab. Ka eksamikirjandile tuleks leida adressaat, mitte kirjutada anonüümsele kirjandihindajale. Kôige loomulikum oleks kujutleda, et kirjand on nagu arvamuskirjutis ajalehes, mille lugejaks on haritud kaasmaalane 2. Teksti eesmärk. Kirjandi eesmärk. Igal tekstil on mingi eesmärk ja see tuleb endale enne kirjutamist selgekt teha. Kirjandi eesmärk on anda tunnistust sinu mõtlemisvõimest ja kirjutamis oskusest. 3. Teksti arendustüübid (jutustus, kirjeldus ja arutlus) a) Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö
mis on uuringute tulemused või on leitud mingi huvitavat eriala kirjeldusest. Ja teadus teksti eesmärk on edastada uuringuid/tulemusi. TEKSTI AINESTIK Teksti kirjutamine algab ainestiku ehk materjali kogumisest. 3 peamist ainestiku allikat on : 1. Autori teadmised, tundmused, kogemused, fantaasia; 2. Kirjalikud allikad teatmeteosed, ilukirjandus, massiteadus; 3. Teiste inimeste tähelepanekud, mõtted, arvamused. Eeltöö ainestiku kogumiseks : Kirjandi ainestiku kiireks ja süstemaatiliseks kogemuseks on mandala, inimsuhete kaart, loetelu, heuristilised küsimused ja klassikaline ülesehitus. Mandala tähendab sanskriti keeles keskust, s.o keskset mõistet, mille ümber märgitakse piltidena, sümbolitena või märksõnadena nähtused, tunded, iseloomuomadused vms, mis tulevad teemast ja ideest. 3 Moedisainer
*Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine *Skeem... sobib hästi arutleva teema avamiseks. 4. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? - Tuleb hirmust, mitte rumalusest. 5. Mis on mõtete korrastamine? - *Eesmärk *Põhiidee... autori sõnum lugejale *Teksti adressaat *Suhtumine lugejasse 6. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? - ... kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside 7. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? - Põhiidee teema on valdkond, põhiidee on autori sõnum lugejale. 8. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? - *Lugejale ei meeldi lugeda igavat kirjutist *Lugeja tahab lugemisest midagi saada *Lugeja tahab kirjutatust aru saada *Lugejal on alati muudki teha kui lugeda *Lugeja soovib, et tekst juhiks tema mõttelõnga samm- sammult sissejuhatusest kokkuvõtte suunas. 9. Mis on mustand ja milleks kirjutada mustandit? - esimene terviklik versioon tööst, kuigi alles toores
Keele- ja kirjandustundides kasutatava paaris- ja rühmatöö käigus kujundatakse koostööoskust, julgustatakse oma arvamust välja ütlema, kaaslaste ideid tunnustama ja teistega arvestama, ühiseid seisukohti otsima. Erilaadi ülesannete kaudu kujundatakse oskust suhelda eetiliselt ja olusid arvestades nii suuliselt kui ka kirjalikult, nii vahetult kui ka veebikeskkonnas. Enesemääratluspädevus. Tekstide üle arutledes kujundatakse õpilastes positiivset minapilti. Õpiolukordades luuakse võimalused suhestuda käsitletavate teemadega, loovülesannete kaudu tuuakse esile õpilaste eripärad ja anded, vormitakse maailmavaade. Õpipädevus. Keele- ja kirjandustundides arendatakse kuulamis- ja lugemisoskust, eri liiki tekstide mõistmist, fakti ja arvamuse eristamist, erinevatest allikatest teabe hankimist ja selle kriitilist kasutamist, eri liiki tekstide koostamist ning oma arvamuse kujundamist ja sõnastamist. Suhtluspädevus.
Vormistus, viited, õige kirjasuurus, font, 12 ja Times New roman, Reavahe; Sisukord Äärised vasakul, üleval ja all 2,54 cm ja paremal 1,27 cm; Kokkuvõte 4. Kirjuta alljärgneva teksti põhjal lühike ja hea refereering. Sooviga tutvuda eesti koolis hariduse omandanud õpilaste keelekasutusega, uurisime gümnaasiumi lõpukirjandeid, mis olid hangitud Eesti eri paigust. (---) Kokku kasutati 139 lõpukirjandit, 10 kirjandit paikkonna kohta kõikjalt üle Eesti. See on piisav arv, et teha mõningaid järeldusi eesti koolis omandatava kirjakeele kvaliteedi kohta. (---) Vaadeldud 139 kirjandi vigade koguarv oli 1890, seega ühes kirjandis on keskmiselt 14 viga (---) Kirjandite analüüs põhjal võiks õpilaste eesti keele oskust hinnata keskmiseks. Väga paljude maakondade tulemused olid nõrgad, mistõttu eesti keele taset tuleks seal tõsta (---) 5. Loetelu vormistamine Aavik, Johannes 1924
jaoks), teemat veeretades ( kontrollivaba kirjutamine), skeemi tehes ( arutleva teema avamiseks) 4. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Kirjutamiskramp on suutmatus kirjutada, mis tuleneb hirmust kirjutamise ees või hirmust kriitika ees, mitte aga rumalusest. Sellest saab üle tunnistades oma probleemi ja oma hirmuga tegeledes. 5. Mis on mõtete korrastamine? Oma segaste mõtete lugejale arusaadavasse järjekorda ja vormi panemine. Tuleb leida mõtetest eesmärk, põhiidee ja mõelda, kes on teksti adressaat ehk kes sellest tekstist peab aru saama. 6. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? Suulisel kommunikatsioonil saab kuulaja vahetult tagasisidet, kirjalikul aga peab lugeja kõik kätte saama tekstist. 7. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? Eesmärk on see, mida see tekst peaks lugejale andma: panema mõtlema, andma vastuseid jne. Põhiidee on autori sõnum lugejale. 8. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUMI LÕPUTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. LÕPUTÖÖ KOOSTAMISE JA ESITAMISE KORD ........................................................... 3 1.1. Uurimistöö ....................................................................................................................... 3 1.2. Praktiline töö ................................................................................................................... 4 1.2.1. Tööpraktikale esitatavad lisanõuded ........................................................................ 5 1.3. Lõputööle esitatavad eetilised nõuded ............................................................................. 5 1.4. Kooli kehtestatud lisareeglid .................................................................................
ja meil on välja kujunenud autoriteedid, mis takistavad meil asjale objektiivselt läheneda. Kuid vaatamata oma välja kujunenud teadmistele esineb argielus probleeme, mida ei saa lahendada olemasolevate teadmiste põhjal. Teaduslik teadvus aitab vabaneda tavapärastest mõtlemisharjumustest. Meil on vaja uusi teadmisi, mis aitaksid paremini mõista lahendatava probleemi olemust ja leida vahendeid sellega toimetulekuks rakendusliku uuringu lähtekoht, millega üritatakse saavutada mingit praktilist eesmärki. Inimene on loomu poolest uudishimulik ja on huvitatud nähtuste põhjuste otsimisest, mõtlemata pikemalt muudele eesmärkidele põhiuurimus. Põhiuurimus ei püüdle praktiliste eesmärkide ja rakenduste poole vaid otsib uut teaduslikku teadmist teadmiste endi pärast. XX sajandil tõusid teadlikus töös juhtivateks ideoloogilis-metoodilised normid, milledest kõige tuntumad on sotsioloog Robert Mertoni poolt esitatud nõuded :
5. Mis on mõtete korrastamine? Mõtete korrastamine on põhiteemal tuginevate alateemade üldise suuna määramine, tagamaks põhiteemale vastavust. Samuti on mõtete korrastamine ka põhilugejaskonna määratlemine, moodustamaks tervikliku ettekujutuse kirjutusstiilist, mida tuleb viljeleda kirjutamisel. 6. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? Kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside. 7. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? Kirjatöö eesmärk on edastada lugejale sõnum võimalikult täpselt ning arusaadavalt. Kirjatöö on üks suhtlemisstiili vorme ning seega kirjatöö põhiidee on lugejaskonna teavitamine millestki konkreetsest, millest autor kirjutab. 9. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? 10. Lugejale ei meeldi lugeda igavat kirjutist 11. Lugeja tahab lugemisest midagi saada 12. Lugeja tahab kirjutatust aru saada 13. Lugejal on alati muudki teha 14
Tartu Emajõe Kool ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 4 1. UURIMUSTÖÖ KOOSTAMINE .............................................................................................. 5 1.1. Uurimustöö olemus ................................................................................................................. 5 1.2. Teema valik ja eesmärgipüstitus ............................................................................................. 5 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine................................................................... 7 1.3. Kirjandusega tutvumine .......................................................................................................... 8 1.4. Töö kava koo
kirjalik uurimistöö. Kodu-uurimistöö- on uurimuslik töö, mille temaatikaks on oma kodukandi v. mõne muu piirkonna(nii ajaloo kui tänapäeva, loodus- kui inimkeskkonna) uurimine. Referaat on kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid Essee- lühike probleemirikas kirjutis, probleemkirjutis, vabas vormis mõttearendus mingil konkreetsel teemal. Essee koosneb kolmest peamisest osast: sissejuhatus, teema arendus ja lõpetus. Essee kui teaduskirjandi oluline struktuurielement on probleem, mis sõnastatakse Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest sissejuhatuses selgelt ja täpselt ning millele antakse kokkuvõttes ka vastus. Essee eesmärgiks on esitada mingi väide (väited, mitte üle kolme) ning seejärel seda sobivate argumentidega
liigendatud, ilma keeruliste graafiliste kujundite ning liigsete detailideta. Pealkirjade ja alapealkirjade kujundamisel peab jälgima, et kiri oleks piisavalt suur ja nähtav, kiirelt loetav ja laused lühidad. Ettekanne suuline esitlus Kuulajate huvi suurendamiseks on võimalik tehnilisi vahendeid kasutades ettekannet illustreerida. Üks ettekande võimalikest näitlikustamise vahenditest on PowerPoint. PowerPoint esitluse koostamisel tuleb kasutada ühte slaidi ühe põhiidee edasiandmiseks, illustratsioonid ja taust peavad olema vastavuses teemaga ning kirja suurust valides tuleb lähtuda auditooriumi kaugusest ekraanist. Esitlusele tuleb kasuks, kui kasutada slaidide vaheldumise efekte või animatsioone mõõdukalt, efektid ei tohiks varjutada uuritava teema 55 esitlust. Ühele slaidile võiks paigutada vaid ühe illustratsiooni. Slaididelt ei tohi puududa
kirjalik uurimistöö. Kodu-uurimistöö- on uurimuslik töö, mille temaatikaks on oma kodukandi v. mõne muu piirkonna(nii ajaloo kui tänapäeva, loodus- kui inimkeskkonna) uurimine. Referaat on kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid Essee- lühike probleemirikas kirjutis, probleemkirjutis, vabas vormis mõttearendus mingil konkreetsel teemal. Essee koosneb kolmest peamisest osast: sissejuhatus, teema arendus ja lõpetus. Essee kui teaduskirjandi oluline struktuurielement on probleem, mis sõnastatakse sissejuha- SISUJUHT
originaaltekst, kuid see on edasi antud kokkusurutult. Sellised referaadid tulevad arvesse eelkõige võõrkeelsete tekstide lühendatud tõlgetena. Hinnatakse üliõpilase oskust esitada kokkusurutud tekstis kõige olulisem originaaltekstist ja tõlke puhul selle sisulist ja keelelist vastavust originaaltekstile. Kontseptuaalne referaat on üliõpilastööna kõige sobivam, sest selle kirjutamine eeldab refereeritava teksti sisu ja põhiidee mõistmist ja adekvaatset edasiandmist. Kui on tegemist tekstidega, mis pärinevad erinevatelt autoritelt, kes võivad kasutada erinevaid mõisteid, siis tuleb refereerimisel leida neid tekste ühendav metakeel. Hinnatakse üliõpilase oskust analüüsida erinevaid tekste , tuua välja neid ühendav või eristav põhiidee ja kui vaja, esitada see omas mõistetesüsteemis. Oluline on referaadi loogiline ülesehitus. See tagatakse referaadile selge ja täpse eesmärgi püstitamisega. 2.2. Essee
Iga töö peab sisaldama midagi originaalset, mida varasemates töödes pole esitatud. Üliõpilane peab suutma leida endale jõukohase teema ning lahendatav uurimisprobleem peab olema ühiskonnale vajalik. Käsitletavasse uurimisprobleemi ja empiirilisse materjali peab suhtuma objektiivselt. Kasutatavat kirjandust ja selles olevat materjali tuleb hinnata kriitiliselt. Oma teadustöös teiste autorite materjalide kasutamisel tuleb viidata allikmaterjalile. Teadusteksti mõttearendus peab olema sihikindel, loogiline ja täpne ning toetuma faktidele, refereeringutele ja tsitaatidele. Neid ei tohi oma äranägemise järgi muuta. Töös ei tohi olla sisulisi vasturääkivusi, meelevaldseid väiteid ja andmeid ning kahemõttelisust. Teadustöö edukus sõltub ka selle koostamise plaanipärasusest. Uurimistöö plaani (projekti) koostamine annab ettekujutuse planeeritava uurimistöö sisust ja võimalikust ajakasutusest.
KUIDAS KOOSTADA REFERAATI? SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on ,,Kuidas koostada referaati?" ning annabki vastuseid sellele küsimusele. Referaat koosneb peatükkidest, mis selgitavad näiteks referaadi üldnõudeid ning on abistavaks materjaliks selle kirjutamisel. Annab täpseid juhiseid, mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist
KUIDAS KOOSTADA REFERAATI? SISSEJUHATUS Selle referaadi teemaks on ,,Kuidas koostada referaati?" ning annabki vastuseid sellele küsimusele. Referaat koosneb peatükkidest, mis selgitavad näiteks referaadi üldnõudeid ning on abistavaks materjaliks selle kirjutamisel. Annab täpseid juhiseid, mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist
tuginetakse eelkõige kirjandusallikate uurimisele. Referaadi eesmärgiks on süvendada õpilaste oskusi töötada erialase kirjandusega ning arendada väljendusoskust. Referaadis tuleb eristada ja võrrelda eri autorite seisukohti, ei eeldata uudsete seisukohtade väljatöötamist. Referaadis tuleb esitada ka töö autori omapoolne arvamus ja järeldused. Essee on lühem vabas ja arusaadavas vormis teaduslikku laadi mõttearendus valitud või et- teantud teemal. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne arvamus, väidete tõestamine ei ole kohustuslik. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole samuti kohustuslik. Essee maht on kas vaba või määratakse õpetaja või vastava komisjoni poolt. Essee enamlevinud pikkus on 510 lk. Uurimistöö etapid: · teema valik; · juhendaja leidmine, eesmärgi püstitus; · materjali otsimine ja lugemine; · kava koostamine;
.......................................... 34 LISA 2. Tiitellehe pööre......................................................................................................... 36 LISA 3. Juhendaja annotatsioon............................................................................................ 37 LISA 4. Arvutil vormistamise õpetus...................................................................................... 38 SISSEJUHATUS Uurimisöö kirjutamine annab võimaluse uurida mõnd probleemi või ainevaldkonda põhjalikumalt ja arendab oskust iseseisvalt mõelda, näha ja luua seoseid. Kuid uurimistöö peab vastama teadustööle esitatavatele nõuetele. Need nõuded on küll suures plaanis universaalsed, kuid teatud nüansid on õppe- ja teadusasutuseti erinevad. Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis (TJG) valmivad uurimistööd peavad vastama käesolevas juhendis välja toodud nõuetele. Juhendi koostamisel on kasutatud Merlecons ja Ko õpimappi ,,Õpilaste uurimistööde
… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste
Teadusliku uurimistöö olemus Mis on teaduslik uurimus? Teooria – olemus ja vajalikkus uurimistöös. Teooria ulatus. Empiiria ja andmed. Riigiteaduste põhi-paradigmad. Sotsiaalteaduste omapära. Mis on teaduslik uurimus? • Teadus ei tegele mingite muljetega, stiilis: “Ma usun, et Keskerakond on eesti- vastane partei” • Et “Keskerakonna eesti-vastasust” teaduslikult uurida: – Tuleks kõigepealt väga selgelt defineerida, mis on “eestivastasus” – mis tunnused sellega kaasas käivad. Ühesõnaga,meil peaks olema eesti- vastasuse teooria – Seejärel tuleks koostada kindel, uurimiskava, kuidas Keskerakonna eesti-vastasust uurida: mida me täpsemalt teada tahame, mis on meie andmeallikad, kuidas me neid andmeallikaid analüüsime, jne. – Võtame näiteks ette erakonna programmi ning kindlate tekstianalüüsi meetoditega (kontentanalüüs, diskursuse ananlüüs) püüame leida eesti- vastasusele leidvaid kohti – Küsitleme erakonna liikmeid ja püüame oma küs
individualismi, estetismi ning loomingu elukauguse vastu. Vastukaaluks rõhutasid nad kaasaegse ainestiku ja probleemistiku kasutamise vajadust ning lihtsamat ellusuhtumist. epifoor korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide lõpus. Näiteks: Sa ilus aeg, Sa armas aeg, Sa lilleõitsev noorusaeg! (Juhan Liiv.) epigoon suurte eeskujude jäljendaja kirjanduses ja kunstis. epigramm satiirilise luule väikezanr, millega naerdakse välja mõnd isikut. Eesti kirjanduses on epigramme kirjutanud näiteks August Alle (1890 1952) ja Felix Kotta (19101963). Näiteks: Presidendi sünd Suur heameel kantslis, Toompeal, igas paigas: üks lapsuke on sündind, kaenlas kaigas, Tal vaderiks kolm Kilulinna tarka: Sirk, Rõuk ja Larka. (August Alle.) episood kirjandusteose või filmi terviklik tegevuslõik. epistolaarne romaan vt kiriromaan. epitaaf hauakiri; lühiluuletus, mis on esitatud hauakirjana. Näiteks Mats
Väide on väär, kui selle sisu ei vasta tegelikkusele. Mida võiks tähendada tegelikkusele vastamine, on pigem filosoofia kui loogika küsimus. Seda võiks püüda selgitada nii: väitlause on tõene, kui selle lausega kirjeldatakse seda, mis tegelikult toimub. Nt väitlause ,,Väljas paistab päike" väljendab otsustust, väidet ja ühtlasi propositsiooni, mis on tõene parasjagu siis, kui väljas tõepoolest paistab päike. Selline arusaam on loogikaga alustamiseks piisavalt hea lähtekoht. Loogiliselt õige (formaalselt kehtiva) arutluse käigus saame tõestest eeldustest paratamatult tõese tuletise (lõppjärelduse). Loogika püüab leida reeglite komplekti, mille järgimine tagab arutluskäigu kehtivuse. Formaalselt kehtiv arutlus ei taga tõest tuletist, kui vähemalt üks eeldustest on väär. Sel juhul öeldakse, et arutlus on formaalselt kehtiv, aga sisuliselt ebaõige.
kultuurilist ja perekondlikku tausta, vanust, sugu, terviseseisundit, huvi ja kogemusi; 2. arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks; 3. võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest; 4. kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras; tehakse uurimistööd ning seostatakse erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga; 5. luuakse võimalusi õppimiseks ja toime tulemiseks erinevates sotsiaalsetes suhetes (õpilane-õpetaja, õpilane-õpilane); 6. kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid (sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio- ja visuaalseid õppevahendeid, aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues- ja muuseumiõpet jms); 7. kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid; 8
siia. See aga tähendanuks, et järele jääb vaid ahermaa. Seda eestlased teadvustasid ja tekibki vastukampaania, mis saab üldrahvalikuks probleemiks, mida arutatakse massimeediakanalites, mille vastu protestivad üliõpilased Tartus. Selline kampaania on vägagi suute muutuste alguspunktiks. Rahvuslikud ideed hakkavad taas oluliseks ja tähtsaks muutuma justnimelt seoses maaga. See oli päästikuks, mis vallandab ka teisi sündmusi. 80ndate lõpupoole luuakse nii poliitilised kui ühiskondlikud liikumised või grupid, nt MRP- AEG grupp, muinsuskaitseseltsid, esimene Eesti poliitiline erakond pärast iseseisvuse kaotust. 1988. aastal toimus nn loominguliste liitude ühispleenum. See oli kultuuriinimeste reaktsioon muutunud ajale, võimalikele uutele tulevikustsenaariumitele. Need kultuuriinimesed hakkavad tasapisi mõtlema tulevikust lahus Nõukogude Liidust. Siin saab oma väljundi see
Väide on väär, kui selle sisu ei vasta tegelikkusele. Mida võiks tähendada tegelikkusele vastamine, on pigem filosoofia kui loogika küsimus. Seda võiks püüda selgitada nii: väitlause on tõene, kui selle lausega kirjeldatakse seda, mis tegelikult toimub. Nt väitlause ,,Väljas paistab päike" väljendab otsustust, väidet ja ühtlasi propositsiooni, mis on tõene parasjagu siis, kui väljas tõepoolest paistab päike. Selline arusaam on loogikaga alustamiseks piisavalt hea lähtekoht. Loogiliselt õige (formaalselt kehtiva) arutluse käigus saame tõestest eeldustest paratamatult tõese tuletise (lõppjärelduse). Loogika püüab leida reeglite komplekti, mille järgimine tagab arutluskäigu kehtivuse. Formaalselt kehtiv arutlus ei taga tõest tuletist, kui vähemalt üks eeldustest on väär. Sel juhul öeldakse, et arutlus on formaalselt kehtiv, aga sisuliselt ebaõige. 2 Põhilised loogikaseadused (printsiibid, aksioomid või reeglid)
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmise
asju valmistada), Lämmeküne (reibas lõbus noormees), Viburine (vibukütt) ja Vanemuine. Kõik elavad Kalevas/Kaljuvallas. Siin põimuvad kristlikud lood ja kreeka polüteistlikud lood. Maailm, mis luuakse, on vertikaalne maailm, st esitatakse kõrgreligiooni (jumalus on kusagil kõrgel üleval, mida siin märgib taevaidee). Kangelaste tasand on jumala loodud, kuid jumalast madalam. Kangelaste ülesanne on vastutada teatud valdkondade eest. Kreeka kirjandusega sarnaselt luuakse jumalate pantheon. Vanemuine (=Väinämöinen) on pärit soome mütoloogiast. Kui kangelased magavad, siis Vanaisa loob maailma. Kui üles ärkavad, on kangelased imestunud. Vanaisa on väsinud ja heidab magama. Ilmarine taob terasest telgi, kuhu paneb kuu ja tähed = taevalaotus. Ta võtab Vanaisalt päikese, mille telgi külge kinnitab. See on muistendi kristlik motiiv – maailmaloomine eimillestki.
SEADUS, SEADUSPÄRASUS. Seadus on objektiivne, oluline, püsiv, üldine ja paratamatu seos nähtuste või nähtuste külgede ja muutumisfaaside vahel. Seadusi avastatakse uurimustöö tulemusena, vastavalt eksperimendi vahendusel, abstraheerimise (mõtlemisoperatsioon, mis toob esile asjade ja nähtuste sisusse kuuluvad üldised ja olulised tunnused, aspektid, omadused ning seosed) ja idealiseerimine (teoreetiline tunnetamine, millega luuakse äärmuslikke, absoluutsete omadustega objekt, mida tegelikkuses pole olemas, jättes arvestamata tehnilised või koguni mõned põhimõttelist laadi raskused; eesmärgiks on lihtsustada keerulisi probleeme ja eraldada peamist teisejärgulisest) kaudu. Avastatud seadused võimaldavad konkreetseid tingimusi teisendades valida erisuguseid võimalusi ja esile kutsuda nähtusi seaduste määratud paratamatuse piires. 6 Eristatakse kahte liiki seadusi:
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
annaabi.ee 
