Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas kirjutada esseed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põhiidee, teemaga, kirjutamisel, lõigud, esseed, püüdmine, asjana, lugemus, silmaring, panema, sobivat, koguda, oskate, argumenteerida, pidama, ülesehitust, struktureerimine, kriitilise, järjestuses, viimistlemine, loetavaks, stiilivead, esseest, paslik, tekiks1.MTETE PDMINE. Esimese asjana tuleb teema mitu korda lbi lugeda ning sellest igesti aru saada. Vtta seisukoht ning peas melda lbi argumendid, millega oma seisukohta testad. Ka mtete pdmiseks saab kodus iseseisvalt valmistuda. Selleks on oluline suur lugemus ja lai silmaring. Kui oled heaegselt paljude teemadega kursis, tulevad mtted teatud esseeteema kohta kui iseenesest. Kui oled teemaga piisavalt mttes td teinud, tuleb hakata neid kirja panema. Selleks vib kasutada nimekirja, mandalat vi mnda muud endale sobivat mtteplaani. Mtted tuleb les kirjutada kriitikameeleta, kirja tuleb panna kik, mis antud teemaga seoses phe tuleb. See aitab erinevaid mtteid koguda 2.MTETE KORRASTAMINE. Mtete korrastamisel on vaja sisse llitada oma kriitikameel. Tuleb le lugeda oma mtted, tmmata maha need, millest kirjutada ei oleks sobilik vi millest te ehk nii palju ei tea. Oluline punkt mtete korrastamisel on leida essee phiidee, ehk teie snum lugejale
· Tuleb kirjutatust huvitavaim mõte välja sõeluda. · Välja võetud mõtet tuleks veelkord veeretada. · Nüüd tuleb kirjutatut analüüsida ja sealt väärt mõtted välja võtta Skeem-parim viis arutleva teema avamiseks · Trellide kujuline tabel 3x3 · Esinemisviis Mõjutegurid Tagajärjed Põhjused Põhimõiste Eesmärgid Ajasuhted Kaasnähtused Hinnangud 9. Põhiidee leidmine. Adressaadi leidmine. a) Põhiidee leidmine põhiideeks tuleb võtta alati midagi intrigeerivat, mille jaoks sul mõtteid on ja millest sa ise huvi tunned. Võib ka alustada igava põhiideega ja loota et kirjutamise käigus tekib paremaid mõtteid. b) Adressaadi leidmine sõnum tuleb kujundada lugejat arvestades. Kirjand tuleks kirjutada nagu eksamikirjutis oleks arvamuskirjutis ajalehes, mille lugejaks on haritud kaasmaalane.
Tee kiire otsus, millest rääkida. Seo kõne sissejuhatus eelmis kõnelejaga. 24. Kuidas vastata küsimustele? Kuula küsimus lõpuni, sa aravad, et tead mida tahetakse küsida, aga tegelikult sa ei tea. Võidad aega küsimust kuulates ja kui palud küsimust uuesti korrata saad samuti aega, et valmistuda. Proov vastata, mitte keerutada. Kui sa vastust ei tea, ära valeta, see tuleb välja. KIRJUTAMINE 25. Mis on essee ja kuidas kirjutada esseed? Essee on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. 26. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Mõtete püüdmine, Mõtete korrastamine, Kava koostamine ja mustandi kirjutamine, Struktureerimine, Viimistlemine, Toimetamine. 27. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Tuleb hirmust, mitte rumalusest. Nt teha ajurünnak vms. 28
, mis?, kus?, millal?, kuidas?, miks? See meetod aitab jõuda uute mõtete ja ideedeni. Küsimuste vastustest nähtub, kas saadud ainestik on ühekülgne ja seda tuleks uute küsimustega täiendada, või piisab sellest teema lahtikirjutamiseks. Ühe küsimuse vastus võib olla kogu lõigu peamõtteks. Mandala Meetodi eesmärk on koguda teemast lähtuva keskse mõtte või idee ümber märksõnade või fraasidena autori vahetute tunnete ja mõttevälgatusete ajel tekkinud mõtteid: teemaga seonduvaid nähtusi, probleeme, mõisteid, nimesid jm. Hiljem tuleb märksõnad või fraasid rühmitada.Esimese ringi võtmesõnu võib edasi arendada uute sõnadega ja neid omakorda uutega, kuini saadakse paljudest ahelatest koosnevad kobarad.Meetodi eesmärk on avastada oma peas mõtteid ja seoseid.Mandala keskse idee või mõtte võib valmis märksäna leida kirjandi pealkirjast või tuletada ise teemast lähtuvalt.Neid võib olla ka mitu.
või kritiseeritakse neid, oleneb töö iseloomust. Essees tuleks kasutada vähemalt ühte allikteksti (s.o originaalraamatut vm, mitte teiste inimeste lihtsustatud kokkuvõtteid. Ps! Wikipedia ei ole allikteost!). Töö peaks olema liigendatud. Ei ole tarvis tingimata kasutada alapealkirju või osade nummerdust, kuid peaks olema võimalik eristada vähemalt sissejuhatust, teemaarendust ja kokkuvõtet ning et teemaarendus ei oleks laialivalguv, vaid samm-sammuline. Essee kirjutamisel peetakse kinni arutleva teksti esitusnõuetest. Essee algab sissejuhatusega, mis sisaldab kindlasti probleemipüstitust, oma eesmärkide ja käsitletava autori tutvustust. Hea sissejuhatus peaks andma üldise pildi tööst ilma ülejäänud tööd lugemata. Sissejuhatuses püstitatakse küsimuse kujul probleem, millele asutakse töös vastust otsima. Üks töö võiks sisaldada ühte probleemi ja soovitav on lühidalt kirjeldada, kust või kuidas probleem kerkib
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1
Käsileht. Ajalugu ja ühiskonnaõpetus Arutluse kirjutamine ei nõua mitte ainult sügavaid teadmisi, vaid ka teema avamise, kavastamise ja materjali organiseerimise oskust, võimet analüüsida ja seostada teemat puudutavaid küsimusi, oskust sõnastada põhjendatud hinnanguid ja järeldusi ning valida sobivaid näiteid, oskust oma mõtteid selgelt väljendada ja kõige tähtsam head kõige olulisema tajumise võimet. Arutlust kirjutades ära kiirusta! Kui kasutad arutluse kirjutamisel materjale, siis ära kirjuta sõna-sõnalt maha. Nii jätab arutlus palju loomulikuma ja loogilisema mulje. Teema valimine Teemat valides mõtle sellele, mis valdkonnas on Sul olemas isiklikke kogemusi ja rohkelt häid näiteid. Iga sõna pealkirjas on tähtis! Ära vali teemat, mille sisus Sa kindel ei ole, sest teemast mööda kirjutatud arutlus saab 0 punkti. o Kui arutluse teema on esitatud küsimuse kujul, kujunda kõigepealt oma seisukoht (oma
..silmaringi · ...maailmanähtuste mõistmist · ...arutlemisoskust, loogikat · ...lugemust · ...nähtuste seostamise võimet · ...üldpädevusi (sotsiaalsed, ajaloo- vm alased teadmised) · ...teadmisi ja kirjutamisoskust Hea kirjandi eeldused: · Ajalehtede lugemine / uudiste vaatamine · Eestis/maailmas toimuvaga kursis olemine · Nähtuste sidumise oskus · Hea ilukirjanduse tundmine / erinevate näidete seostamisoskus · Lai silmaring + spetsiifilised teadmised mõnes kitsamas valdkonnas · Ladus väljendusoskus / hea grammatiline vaist / oskus ennast aidata (ÕS) Eksamile tuleb kaasa võtta: · Kirjandi kirjutamiseks kasutan ainult ühte värvi pastapliiatsit (soovitavalt musta või tumesinist), sellepärast on mul neid eksamil kaasas mitu. NB! Kui sinine, siis ei tohi olla erinevust: hele- ja tumesinine. · Eksamile minnes on mul kaasas PASS või ID-KAART või AUTOJUHILOAD!
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1
Vasta küsimustele kõne lõpus, aima küsimusi ette, kuula küsimust, korda seda, kui vaja lase korrata küsijal küsimust, ära paku vastust(keegi ei tea kõike, lase parem email saata ja ütle, et otsid sellele küsimusele vastuse) KIRJUTAMINE 1. Mis on essee? Essee on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. 2. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Mõtete püüdmine, mõtete korrastamine, kava koostamine ja mustandi kirjutamine, struktureerimine, viimistlemine, toimetamine. 3. Mis on mõtete püüdmine? Mõtteid võib püüda nimekirja abil ( lihtsate ja loogiliste teemade jaoks), teemat veeretades ( kontrollivaba kirjutamine), skeemi tehes ( arutleva teema avamiseks) 4. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Kirjutamiskramp on suutmatus kirjutada, mis tuleneb hirmust kirjutamise ees või hirmust kriitika ees, mitte aga rumalusest
*Mikrofoni vaikimisest toibumine *Hoia mikrofoni näost õigel kaugusel *Zestikuleeri ka mikrofoni käes hoides. 31. Mis on ekspromptkõne ja kuidas selleks valmistuda? 32. Kuidas vastata küsimustele? Kirjutamine 1. Mis on essee? - Essee on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. 2. Millised on kirjatöö tegemise etapid? - *Mõtete püüdmine *Mõtete korrastamine *Mustandi kirjutamine *Struktureerimine *Viimistlemine *Toimetamine. 3. Mis on mõtete püüdmine? - *Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks *Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine *Skeem... sobib hästi arutleva teema avamiseks. 4. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? - Tuleb hirmust, mitte rumalusest. 5. Mis on mõtete korrastamine? - *Eesmärk *Põhiidee... autori sõnum lugejale *Teksti
*Suuline ja kirjalik kommunikatsioon-kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside;lugejal on ainult tekst*eesmärk*põhiidee-ei ole teema ega pealkiri, vaid autori sõnum lugejale*teksti adressaat*suhtumine lugejasse 6.suulise-ja kirjaliku kommunikatsiooni vahe-kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside;lugejal on ainult tekst 7.kirjatöö eesmärk ja põhiidee-eesmärk on, mida tahab autor oma tööga saavutadada ja põhiidee on autori sõnum lugejale. 8.kirjutaja suhtumine lugejasse-*ole sisukas*ole konkreetne*ole loogiline*too näiteid*seleta 9. Mis on mustand ja milleks kirjutada mustandit?Mustand on kirjandi viimistlemata vorm, mis sageli on iseenesest vaid konkreetsemalt ning sügavamalt lahtiseletatud mõtete kogum. Mustand on vaid kolmandik kogu kirjatükiga seotud tööst. Mustand vajab viimistlust ning korrastamist. 10. Mis on tekstistrateegia
Etnotsentrism on teiste kultuuride üle otsustamine oma kultuuri vaatepunktist. 61. Mis on intervjuu? Eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis. Eesmärgiga saada või anda informatsiooni, veenda, probleeme lahendada, nõu anda, tööd otsida, meelelahutust saada jne. 62. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueeritav? · Teab, miks läheb intervjuule · Teab intervjueerija eesmärki · Viib end kurssi intervjuus käsitletava teemaga · Teab, mida tahab enda omadustest esile tõsta intervjuus · On aus · Ilmutab siirast huvi küsimuste suhtes · Tekitab intervjueerijas enda vastu huvi · Ei hiline · Riietub vastavalt · On taktitundeline ning rahulik 63. Mida peab teadma ja tegema kui oled intervjueerija? · Kogub taustinfot · Määrab konkreetse eesmärgi · Kirjutab üles küsimused · Seab küsimused eelnevalt loogilisse järjekorda
KIRJUTAMINE 1. Mis on lugemine? tähenduse taasloomine 2. Milline on seos lugemise ja kirjutamise vahel? ... kommunikatsioon on alati kahepoolne ja saab õnnestuda ainult siis, kui sõnumi saatja ja vastuvõtja mõlemad teevad pingutusi selle õnnestumiseks 3. Mis on essee? Essee on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata 4. Millised on kirjatöö tegemise etapid? *Mõtete püüdmine *Mõtete korrastamine *Mustandi kirjutamine *Struktureerimine *Viimistlemine *Toimetamine 5. Mis on mõtete püüdmine? *Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks *Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine *Skeem... sobib hästi arutleva teema avamiseks 6. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? 7. Mis on mõtete korrastamine? *Eesmärk *Põhiidee... autori sõnum lugejale *Teksti adressaat *Suhtumine lugejasse 8
koondada kohe arvutisse alateemade ja uudise alaosade kaupa. Materjali on halb koondada allikate kaupa, sest siis ei kirjutata mitte valitud vaatenurgast, vaid allikate kaupa. Kirjutamine Kirjutamist saab alustada alles siis kui reporteril on selge, mida ta tahab öelda. Fakte peab olema piisavalt. Teksti tegemine on tükkidest terviku ja tuumast arenduse suunas kirjutamine. Korraga tuleb keskenduda ühele tekstitegemise etapile ja seal ühele tegevusele korraga. Teksti kirjutamisel tuleb läbida samad tegevused samas järjestuses kui toimetamisel. Lisaks tulevad kava ja visand: 1. Uudisväärtuste kontroll ja juhtlõigu kirjutamine. Alustatakse tuumlõigust. Tuuma valik uudisväärtuste seisukohast. - Juhtlõik kirjutada kohe korralikult valmis. Kui juhtlõik on valmis, siis on ka suur osa uudisest valmis. Aega kulutada. - Igale loole pole võimalik head juhtlõiku kirjutada ja seega ei toh kogu oma aega sellele kulutada. - Juhtlõik tuleb mitu korda ringi kirjutada.
vaeva nägema. Lugemisstiilid on kommunikatiivne lugemine (tekstist vahetu info saamine), õpilugemine (pikaajaliste teadmiste hankimine), loov lugemine (tähenduse taasloomine). Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem... sobib hästi arutleda teema avamiseks. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Tuleb hirmust, mitte rumalusest. Mis on mõtete korrastamine? Kirjutamise eesmärk, põhiidee,
Lugemisstiilid on kommunikatiivne lugemine (tekstist vahetu info saamine), õpilugemine (pikaajaliste teadmiste hankimine), loov lugemine (tähenduse taasloomine). Mis on essee? Esse on isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Kirjatöö tegemise etappid. Millised on kirjatöö tegemise etapid? Eesmärgi ja põhimõttete rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem... sobib hästi arutleda teema avamiseks. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Tuleb hirmust, mitte rumalusest. Mis on mõtete korrastamine? Kirjutamise eesmärk, põhiidee, põhiidee
romaani kirjanikuna". 2. Pealkirjad, mis eeldavad ühiskondlike probleemide tundmist: ,,Noorte probleemid tänases Eestis." 3. Pealkirjad, mis eeldavad isiklike kogemusi: ,,Sport minu elus", ,,Üksi iseendaga". 4. Pealkirjad, mis ühendavad endas teadmise ja kui ka isiklikud kogemused: ,,Internet maailm läbi lukuaugu". Tuumsõna(d) pealkirjas Tuumasõna peab aitama lahti mõtestada ja abistada kirjandi kirjutamisel. ,,Noorus on tegude aeg" ,,Kuidas vältida loodustulekahjusid?" ,,Töö ei ole veel kogu elu" ,,Millest seisneb kollaseajalehe edu saladus?" ,,Roheline liikumine Euroopas" KIRJANDI MUSTAND 1. Igal juhul peaks iga kirjandi puhul mustandi. 2. Enne mustandit võiks teha mandala ja seejärel koostada kava. 3. Analüüsile viivad järgmised küsimused : Miks? Kuidas? 4. Mustand
3. Millised tagajärjed võivad olla juhul, kui ei tehta nii, nagu Sinu arvates peaks tegema? Paku lahendusi selleks, et Sinu ettepanekuid saaks ellu viia. Viimases lõigus pead Sa lühidalt kokku võtma selle, millest Sa kirjutasid enne ning andma vastuse pealkirjas esitatud küsimusele. Nimi ____________________ Kuupäev __________________ Kirjand (järg) Võtted, mis peaksid aitama Sind kirjandi kirjutamisel: Tee märkmeid ning pane nad kirja punktidena selleks, et oleks lihtsam alustada kirjandi kirjutamist. Ära unusta, et töötada tuleb alati koos sõnaraamatuga. Kirjuta kirjandi mustand Loe mustand läbi Aruta seda koos pinginaabriga Aruta kirjandit koos õpetajaga Kirjuta see puhtalt ümber Hindamiskava: punkte Sissejuhatus - 5 Lõigud - 10 Kokkuvõte - 5 Puhtus ja korrapärasus - 5 Õigekiri ja keelelasutus - 5 Kokku 30 punkti
selline ning sellistes lõikudes. · Nüüd on üldplaan käes. Aga kuidas täpsemalt asi käib? o Jah, täpsemalt. Vormil ja ülesehitusel on tegelikult mitu tasandit. See, mida ma just seletasin, see oli kõige esimene, kõige algelisem tasand. Aga igal selle süsteemi osal (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) on ka omad nipid ning reeglid, mida saab järgida kirjandi kirjutamisel. o Sissejuhatus Sulle on antud mingi teema, millest sa pead kirjutama. Ning 2 Karlsonpoliit © sissejuhatus on see osa, mis annab väga üldise ülevaate või taustainfo sellest teemast. On soovitatud kasutada järgnevat süsteemi sissejuhatuse kirjutamisel: [1
Alateemade järjestus peab olema loogiline, uute ja vanade mõtete vahele tuleb luua seoseid. Kuulajatel on lihtsam jälgida ning aru saada, kui nad tajuvad kõne struktuuri. Kõne eri osi saab välja tuua * pausidega, * alateemade nummerdamisega (,,esiteks", ,,teiseks", ,,kolmandaks"), * teksti tutvustamisega vaatevahendite abil (valgustahvel vms). Lõik on kasulik üles ehitada nii, et see toetaks kogu teksti mõistmist. Nii nagu kirjalikus tekstis, võib ka kõnes lõigud jagada sisu- ja sidelõikudeks. * Sisulõigud annavad edasi peamist mõtet ja olulisi argumente. * Sidelõigu ülesanne on siduda ettekanne loogiliseks tervikuks, nil et ühelt mõttelt või argumendilt siirdutakse sujuvalt teisele. Sidelõiguga saab esile tuua kõne struktuuri ja kõne rütmi. Koneleja peab lõike viimistlema nii, et need üksteisega haakuksid ja sisulise terviku moodustaksid. . Kui kuulaja mõistab lõikudevahelisi seoseid, on tal hõlpsam kõneleja mõttekäike jälgida
Üldiselt võiks väitluskaasuses koosneda 2-4 tugevast argumendist, millest igaüks väljendab erinevat ideed. Lisaks sellele, et väitluskaasus peaks olema jagatud eraldiseisvateks argumentideks, peaks ka iga argumendi enda sees olema mingisugune struktuur. Vaatame nüüd, millistest osadest üks hea argument peaks koosnema. 1. Väide Väide on argumendi pealkiri, mis ütleb ära, mida argument tõestada tahab. Väide peaks koosnema ühest lausest, mis võtab terve argumendi kokku. Mõned lõigud tagasi toodud näide argumendist koolivormi poolt ("Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud, sest see vähendab ebavõrdsust rikaste ja vaeste laste väljanägemise vahel") ongi tegelikult väide. Nagu näha, on väite esimene pool reeglina väitlusteema ise, ja teine pool see, mida parasjagu väidetakse. Väide peaks olema võimalikult selge: mida lihtsamat ideed te püüate edasi anda, seda suurem on lootus, et kohtunik teist ka aru saab.
väljakutseid. Lugemisoskus on võime mõista, hinnata ja kasutada kirjalikke tekste, et omandada teadmisi, arendada oma võimeid, osaleda aktiivselt ühiskonnaelus ning saavutada seatud eesmärke. Tekstide liigid Allpool on nimetatud tavalisemad tekstid, mis ühiskonnas ringlevad. 1. Kirjanduslikud tekstid: romaanid, jutustused, novellid; näidendid, tsenaariumid; luuletused, mõttesalmid; mälestused, päevikud, biograafiad jms. 2. Teadustekstid: uurimused, artiklid, esseed jms. 3. Publitsistlikud tekstid: uudised, artiklid, intervjuud, reportaazid, lugejakirjad; koomiksid, pilapildid jms. 4. Tarbetekstid: õpikud, käsiraamatud, reisijuhid; teatmeteosed, sõnaraamatud, telefoniraamatud, aadressiraamatud; menüüd, hinnakirjad, sõiduplaanid; eeskirjad, juhendid, teated; määrused, reeglid; sildid, reklaamid, kuulutused; kataloogid; mõistatused, ülesanded, ristsõnad; kirjad, postkaardid, telegrammid jms. 5
Jutu ülesehitus: alustus, sisu ja lõpetus; jutule alguse ja lõpu kirjutamine. Omakirjutatud teksti üle kaaslasega arutlemine. Õigekeelsus Varasemale lisanduvalt keeleteadmised: täishäälikuühendi õigekiri, suluta kaashääliku pikkus ja õigekiri; k, p, t s-i ja h kõrval; i ja j silbi alguses, h sõna alguses. Silbitamine, poolitamise üldpõhimõtted. Lauseliik ja lõpumärk (jutustav e väit- ja küsilause). Koma kasutamine liitlauses kirjutamisel et, sest, aga, kuid puhul. Suur algustäht oma kooli ja tuttavates kohanimedes. Sõnade lõpu õigekiri d (mida teed?), -te (mida teete?), -sse (kellesse? millesse?), -ga (kellega? millega?), -ta (kelleta? milleta?). ma, sa, ta, me, te, nad õigekiri.
(aja)kava, tutvuda uurimisobjektiga ja uurimuse metodoloogiaga, täpsustada töö eesmärk ja vaatenurki ning formuleerida juhtmõte. Uurimuse läbiviimisel tuleb kindlaks teha, et uurimuses osalevad inimesed on teadlikud sellest, mil moel nende vastuseid kasutatakse. Uurimistöös ei tohi olla ebaausust (n plagiaat, tulemusi ei tohi väänata), sisu peab olema kvalifitseeritud ja võimalikult sõltumatu keele- ja stiilivarude poolest. Tekst tuleb liigendada. Uurimuse kirjutamisel tuleb see lugejaskonnale arusaadavaks teha, tuleb valida lugejaskond, võimalikult lihtsalt seletada võhikutele. Uuurimuse lõppjärgus tuleb täpsustada ja viimistleda kirjutamise abil töö tulemused esitamiskõlblikeks. Uuurimuse läbiviimiseks on hea teha kavandeid, sest kirjutamine on distsiplineeritud tegevus. Esimene kavand kirjutatakse üldpildi saamiseks. Esimene versioon on lähtekohaks uuele
eraldiseisvatest elementidest, mida kõneleja oma kuulajatele tutvustab. Lisaks sellele, et väitluskaasus peaks olema jagatud eraldiseisvateks argumentideks, peaks ka iga argumendi enda sees olema mingisugune struktuur. Vaatame nüüd, millistest osadest üks hea argument peaks koosnema. 1. Väide Väide on argumendi pealkiri, mis ütleb ära, mida argument tõestada tahab. Väide peaks koosnema ühest lausest, mis võtab terve argumendi kokku. Mõned lõigud tagasi toodud näide argumendist koolivormi poolt ("Koolivormi kehtestamine Eesti koolides on põhjendatud, sest see vähendab ebavõrdsust rikaste ja vaeste laste väljanägemise vahel") ongi tegelikult väide. Nagu näha, on väite esimene pool reeglina väitlusteema ise, ja teine pool see, mida parasjagu väidetakse. Väide peaks olema võimalikult selge: mida lihtsamat ideed te püüate edasi anda, seda suurem on lootus, et kohtunik teist ka aru saab.
1p töö on kirjeldava laadiga jutustus 2p probleem on käsitletud 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned 4p alateemad on avatud tasakaalustatult 5p arutlus on analüüsiva iseloomuga: võrdlus, seosed 6p probleem on lõplikult välja arendatud: analüüs, põhjendused 4 punkti konkreetsed näited/faktoloogia 0p esinevad tõsised faktivead, näited ei ole teemakohased 1p esitatud on mõni üksik juhuslik fakt, mõned eksimused 2p esitatud on mõned teemaga seostatud faktid 3p esitatud on piisavalt fakte teema toetuseks 4p näidete valik on põhjendatud, ilmneb õpilase lugemus 4 punkti isiklik suhtumine ja järeldused 0p isiklik vaatepunkt puudub, järeldused ei ole teemakohased 1p oma arvamus (ilma põhjenduseta) 2p isiklikku hinnangut toetavad teemakohased lihtsad järeldused 3p järeldustele tuginev isiklik hinnang on kinnitatud näidetega 4p järeldused tulenevad analüüsist, on põhjendatud ja argumenteeritud, ilmneb eruditsioon
tüdrukute omadest paremad. 2. Kas tulemusi võib pidada usaldusväärseteks? Oma uurimistöö esimeseks kriitikuks peab olema õpilane ise! Eelkõige mõjutab usaldusväärsust materjali kogumise ja analüüsimise korrektsus ja põhjalikkus. 3. Kas hüpoteesid leidsid kinnitust või mitte? 4. Milline on saadud tulemuste seos ja vastuolu varasemate uurimustega? Siinkohal on vaja orienteeruda sarnase teemaga tegelevates varasemates uurimistöödes. Vastuolusid võiks seejuures proovida põhjendada. 12 5. Milles seisneb saadud tulemuste uudsus? Sellega näidatakse, miks just see töö suure teaduse kontekstis vajalik on. Rakendusliku suunitlusega tööde puhul tuleks siin näidata, kui kasulikud on tulemused praktikas. 6. Millised on töö peamised järeldused? Järeldusi tehes võib saadud tulemuste põhjal välja
1.1. Teksti ülesehitus Pealkiri - see on reklaam. Selle põhjal teeb lugeja otsuse, kas lugeda või mitte. Sageli võib olla paljulubava pealkirja taga täielik tühjus. Pealkirjal on täita mitu ülesannet. Pealkiri võib osutada sellele, mida kasulikku, uut või olulist lugeja tekstist leiab; informeerida lugejat teksti teemast, põhiideest, probleemist, tegelastest; äratada tähelepanu, uudishimu, huvi. Pikemate tekstide kirjutamisel kasutatakse ala-ja vahepealkirju. Need vajavad tähelepanu nagu teksti pealkirigi, sest nad muudavad lugemise lihtsamaks ning aitavad iga osa tuuma ära tunda ja meelde jätta. Sissejuhatus - sellega algab tekst. See puudub vaid harvadel juhtudel. Sissejuhatuse ülesanded: annab lugejale vastuse, miks ta võib/ peab seda teksti lugema, aktiviseerib lugejat, loob eeldused, et ta saaks seostada vana ja uut infot. Lõik - igasuguse teksti ehitusplokk. Sisulõik on ühe mõtte terviklik esitus
5) selgitatakse töö ülesehitust; 6) esitatakse kasutatud uurimismeetod; 7) nimetatakse põhiallikad (soovituslik). Sissejuhatuses võib autor tähelepanu juhtida nendele töö koostamisel ilmnenud asjaoludele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista. Sellisteks asjaoludeks võivad olla näiteks kogutud andmete esinduslikkuse ja hankimisega kaasnevad probleemid, aga ka isikute või institutsioonide nimetamine, kellelt on saadud abi töö kirjutamisel. Tuleb silmas pidada, et sissejuhatuses ei tegelda püstitatud ülesannete lahendamisega, seda ei kuhjata üle arvudega; üldjuhul ei ole vaja välja tuua teema valikuga seonduvaid isiklikke motiive. Sissejuhatuse eri osade keeles vaheldub grammatiline ajavorm vastavalt vajadusele, uurimuseidee võib väljendada olevikus või lihtminevikus sõltuvalt sellest, kas viidatakse selgitustele või tehtud uurimusele. 2.4.5. Põhiosa
liigendatud, ilma keeruliste graafiliste kujundite ning liigsete detailideta. Pealkirjade ja alapealkirjade kujundamisel peab jälgima, et kiri oleks piisavalt suur ja nähtav, kiirelt loetav ja laused lühidad. Ettekanne suuline esitlus Kuulajate huvi suurendamiseks on võimalik tehnilisi vahendeid kasutades ettekannet illustreerida. Üks ettekande võimalikest näitlikustamise vahenditest on PowerPoint. PowerPoint esitluse koostamisel tuleb kasutada ühte slaidi ühe põhiidee edasiandmiseks, illustratsioonid ja taust peavad olema vastavuses teemaga ning kirja suurust valides tuleb lähtuda auditooriumi kaugusest ekraanist. Esitlusele tuleb kasuks, kui kasutada slaidide vaheldumise efekte või animatsioone mõõdukalt, efektid ei tohiks varjutada uuritava teema 55 esitlust. Ühele slaidile võiks paigutada vaid ühe illustratsiooni. Slaididelt ei tohi puududa
uurimistööst ega tohi olla autori isiklikud mõtted. Töö tulemused peavad olema praktikas rakendatavad. Kirjalikud tööd vormistatakse vastavalt käesolevale juhendile, mille koostamisel on lähtutud rahvusvaheliselt tunnustatud teadustöö vormistamise nõuetest. 10 2. KIRJALIKU TÖÖ LIIGID JA EESMÄRGID NING NENDE KOHT ÕPPEKAVAS 2.1. Seminaritööd Kirjalikeks seminaritöödeks võivad olla esseed referaadid, mõistekaardid, portfooliod, miniuurimistööd, praktika aruanded jms. Lisaks nimetatule võib õppejõud ka teisi kirjalike tööde võimalusi kasutada, mille kohta annab õppejõud üliõpilastele eraldi vastavad kirjalikud juhised. Kuid vormistamisel tuleb lähtuda antud juhisest. Seminaritööde põhieesmärgid on: õpetada üliõpilast otsima, lugema ja analüüsima erialast kirjandust;
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õp
annaabi.ee 
