Referaat_isa Goriot_isaarmastuse_ohver Isa Goriot oli endine nuudlivabrikant, kes elas pärast äritegevuse loobumist proua Vauquer' pansionaadis. Ta oli edukas nuudlikaupmees ja ta teenis hästi. Goriot'l oli kaks tütart - Delphine de Nucingen ja Anastasie de Restaud. Isa Goriot armastas siin maailmas kõige rohkem oma tütreid. Ta oli õnnelik siis, kui ka tema tütred olid õnnelikud. Kahjuks kasutasid tütred oma isa armastust ära. Delphine ja Anastasie kasutasid Goriot'd ära. Juba lapsepõlves olid nad ära hellitatud. Neid õpetasid kõige meisterlikumad õpetajad. Tütardel oli oma seltsidaam ja oma hobused, kellega nad ratsutasid. Isa Goriot' tütred said kõik, mida nad soovisid. Ka kõige kulukama soovi viis isa täide. Pärast laste üleskasvatamist soovis Goriot leida oma tütardele rikkad kosilased ja seetõttu pani ta nendega kaasa suure kaasavara. Pärast tütarde meheleminekut
Pariis, XIX sajandi algus (Bourbonide dünastia taastamise aeg) ahnust ja egoistlikkust. Lõpus peab noormees tõdema, et tegelikult on ta ainuke, kes isa Goriot'st tõsiselt hoolis ja teda armastas. Sellest Peategelaste iseloomustused hoolimata taipab ta, et ,,inimlik komöödia" läheb lõppematuna edasi ning Isa Goriot oli endine nuudlikaupmees, kes oli kunagi korraliku varanduse sellelt rongilt pole mõistlik maha astuda. Seega leinab ta küll isa Goriot'd, kogunud ning kes elu keerdkäikude tõttu oli välja jõudnud Mme Vaqueri kuid plaanib teose lõpus juba oma teed tagasi koorekihti. Rastignac ei odavasse pansionisse. Tema elu mõtteks ning üleüldise identifitseerimise anna alla, ta teeb kõike, mida tarvis, et edu saavutada.
seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmis kõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus ja kedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välise hiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. Teose mõte Ma arvan, et teose mõte võis olla selles, et mida hariduse puudujääk ja vale kasvatus toob endaga kaasa. Goriot' tütred polnud noorena ilmselt väga palju haridust saanud, nende kõik soovid täideti, seega huvitusid nad ainult materiaalset väärtust omavatest asjadest terve oma elu. Kui neid oleks korralikult haritud, oleks nad leidnud omale mingi harrastuse, millega tegeleda, selle asemel, et kogu aeg mõelda ainult kleitidest ja ehetest jms. Kui neid oleks ses suhtes korralikult kasvatatud, siis nad ehk ei oleks abiellunud ainult raha ja nime pärast. Kui nad oleksid abiellunud natukenegi armastuse
Probleemküsimused 1) Oma romaanis '' Isa Goriot '' on Honore de Balzac armastust käistlenud mitmel moel. 19 sajandil väljendati oma tundeid teisiti, kui tänapäeval. Proua vikontess de Beauseant õpetas Rastignacile, et ärge oma tundeid nii avalikult välja näidake; mida külmema südamega te ette arvestate seda kõrgemale tõusete; kui teil peaks tekkima tõeline tunne kellegi vastu, siis varjake seda nagu kallist vara, ärge sellest kuidagi märku andke, muidu olete kadunud; inimestega tuleb käituda
Seda võrreldakse väga huvitavalt tavalise lihtinimese eluga. Mõlemate kihtide probleemid, mured, kuidas edu saavutada ja mis peamine, kuidas elada õnnelikult. Näitab ka seda, et tegelikult ei erine ülem-ja alamkihi inimene üldjoontes üldse. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse. Viimane põhjustabki kõik niinimetatud erinevused, näiteks kombed, käitumine, kõneviis jne. Ei saa määratleda sellist ühtset ja kindlat teemat. Kõigepealt tundub, nagu keerleks kõik isa Goriot perekonna traagika üle, kui suur on tema isaarmastus, tütarde suhtumine temasse, tema piinad ja valud. Samas hakkab kõrvalt jooksma noore üliõpilase Rastignaci elu. Tema püüded sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus. Need kaks hakkavadki kõrvuti ja tihedalt põimitult kogu raamatu jooksul arenema ja lahenevad lõpuks samuti tihedalt seotult
Tegelased Härra Vautrin Tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin'iks. Proua Courure Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber.
......................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................14 LISA 1.......................................................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Minu referaadi teemaks on raamat ,,Isa Goriot." Valisin antud raamatu sellepärast, et mu õde on seda raamatut lugenud ja ütles, et see on hea teos. Referaadi eesmärgiks on tuua lugejani ülevaade nii Balzaci eluloost, loomingust kui ,, Isa Goriost." Balzac oli tuntud kui realismi kirjutajana ning seepärast tutvustan ka realismi. Info oma referaadi jaoks sain erinevatest raamatutest ja Internetist. 3 KIRJANIKU LAPSEPÕLV JA NOORUSAASTAD
Proua Couture, kauge sugulane, võttis neiu enda hoole alla ja kasvatas ta jumalakartlikuks. Elas koos proua Couturega ühes toas. Proua Couture Lesk, lapsendas Victorine'i Eugene de Rastignac lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Vautrin ,,Näe, kus on kange poiss!", musklis, tundis kõike, sai hästi proua Vauqueriga läbi, Temaga ei julgenud keegi jamada, tegi nalja pidevalt. Isa Goriot patuoinas pansioni ühiskonnas, endine nuudlivabrikant, keda kiusati ja noriti. Pansioni tulles oli rikka välimusega, tal olid tugevad sääremarjad, neljakandiline nina, ümar nägu. Tal oli 2 tütart, keda ta väga palju armastas Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen. Christophe pansioni tööline Sylvie köögitüdruk · Kuna isa Goriot oli rikka välimusega, tahtis lesk Vauquer temaga abielluda,
Isa Goriot analüüs I TEOSE IDEE Minu arvates on teose idee selles, et raha ei tee õnnelikuks, autori eesmärk näibki olevat seda tõestada. Lisaks on Balzac'i eesmärgiks tutvustada tolleaegset Prantsusmaad. Teoses võitleb igaüks enamasti enda heaolu ja õnne nimel, kuid isa Goriot'le on tähtsam ta tütarde heaolu, kuigi ta tütred häbenesid teda. Rastignac see-eest püüab pääseda kõrgseltskonda. Teoses väljendub autori tõekspidamine, et raha eest ei saa osta armastust ja õnne. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid probleeme. Probleeme on perekondlikke ja loomulikult ka seisuslike ja rahalisi. Tegevus toimub Pariisi ühes inetus ja räämas pansionaadis, vaestekodus paralleelselt uhkete mõisate ja häärberitega. III AEG, RUUM, MILJÖÖ Tegevus toimub 19. sajandil Pariisis, Prantsusmaal
Isa Goriot Katariina Noormägi 10.klass 1. Isa Goriot traagika põhjused Isa Goriot´ käitumise kohta võiks kasutada sellist ütlust: ,,tee head, saad ise vastu pead." Ta aitas oma tütreid rahaliselt, et need võiksid ilusat elu elada ja omale head mehed leida, kellega õnnelikult elu lõpuni elada. Tütred aga muutusid uhkeks ning häbenesid uue seltskonna kõrvalt oma tol hetkel juba keskmise jõukusega isa näidata, sest too ei vastanud nende suhtlemisringkonna tasemele. Kuigi tütred oma elu, kõrgklassi koha ja suhted-sidemed oma isale võlgnesid, ei tunnistanud nad seda ja isa Goriot´ei ajanud õigust taga ka. Tema hoolis vaid tütarde õnnest. Isa Goriot´oli liigagi südamlik ning andis oma tütardele kõik liiga kergekäeliselt kätte, laskmata neil
Honoré de Balzac Tallinn 1971 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega
Honoré de Balzac (Tallinn 1971) 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab
kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmis kõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus ja kedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välise hiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. Teose mõte Ma arvan, et teose mõte võis olla selles, et mida hariduse puudujääk ja vale kasvatus toob endaga kaasa. Goriot' tütred polnud noorena ilmselt väga palju haridust saanud, nende kõik soovid täideti, seega huvitusid nad ainult materiaalset väärtust omavatest asjadest terve oma elu. Kui neid oleks korralikult haritud, oleks nad leidnud omale mingi harrastuse, millega tegeleda, selle asemel, et kogu aeg mõelda ainult kleitidest ja ehetest jms. Kui neid oleks ses suhtes korralikult kasvatatud, siis nad ehk ei oleks abiellunud ainult raha ja nime pärast. Kui nad oleksid abiellunud natukenegi
1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene,mitte väga jõukas üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks; isa Goriot, kes armastab oma tütreid väga, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis. Tänu oma nõole hakkab ta paremini läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma lihasesse poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja
Honoré de Balzac „Isa Goriot“ 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara
raha. Külmavereline. Oli sunnitöölt põgenenud vang (varjas end pansionis). Preili Michonneau: vanatüdruk. Nurgeline, puudusid naiselikud vormid. Krimpsunud nägu oli ähvardav. Hoolitses kellegi vanahärra eest, kes põdes põiekatarri. Vanamees pärandas talle tuhat franki. Härra Poiret: oli olnud "teljeke", mille ümber ühiskondlikud õnnetused ja mustused olid keerelnud. Lopergune mütsilott, elevandiluust nupuga kepp peos, pleekinud kuuehõlma, sinuses sukis jalad. Isa Goriot: endine nuudlivabrikant, umbes kuuekümne üheksa aastane. Alguses oli üürinud korteri. Asus Vauquer'I juurde elama pärast oma ärist lahkumist. Saabus väga korraliku garderoobiga, kaupmehe kaasavaraga. Rõivastus rukkilillesinisesse kuube. 3. Isa Goriot a) tema elu minevikus Jean-Joachim Goriot oli enne revolutsiooni lihtne nuudlitööline. Armastas oma tööd. Ostis endale peremehe ärieesõiguse. Elas Jussienne'I tänavas. Võttis vastu esimehe koha oma sektsioonis. Kodus head kapitali
1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara
Lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud
Isa Goriot – märkmed - Pansion, mis asub Pariisis Neuve – Sainte - Genevieve’i tänava lõpus - Mõeldud mõlemast soost isikutele - Kuulub proua Vauquer’ile, kes on 50. aastane - Pariisi hirmsam ja tundmatum kvartal (välimuselt), vanad majad, viletsus ja igavus - Pansion on vana, mööbel vana, pragunenud, vilets - Pansionis elas 7 pansionäri - Kolmandal korrusel ühes toas elas endine nuudli-, makaroni- ja tärklisevabrikant nimega isa Goriot, kes ei suutnud maksta üle 45 frangi kuus, vanim pansionär - Sealsed elanikud kandsid vanu, pleekinud ja kulunud riideid - Ent kõigil hea kehaehitus ja tervis - Isa goriot kui pilkelaud, isik kelle pihta kõik naljad sadasid - Oli kunagi rikkam ja ihatud mees, pansioni omanik tahtis taga algselt abielluda - Isa goriot oli ihne, kokkuhoidlik, kinnine inimene - Gorioti peale valati välja oma hea või halb tuju
Peale intervjuu Isa nende ema surma pühendusin ma täielikult oma tütardele. Kuna ma olin väga edukas ja mul oli raha palju, siis ma andsin selle Goriotiga enne oma kallitele tütardele. tema Kuidas on teie suhted oma tütardega? Isa Goriot: Ma armastan oma tütreid surmatundi ülekõige ja soovin neile parimat. Nende pärast loobuksin ma kõigest ja seda ma ka tegin. Kuigi nad ei soovi mind väga näha, kuna neil on tegemist enda abikaasadega ja oma eluga, siis iga nende vähegi külastus
Victorine Taillefer- nooruke, kelle isa kodust välja ajas, ei tunnistanud teda oma tütreks, Vauquer ja Couture hoolitsesid tema eest, sisendasid talle jumalakartlikult; oli vaga, rahulik, kandis vanu riideid, ei tahtnud isa kohta midagi halba öelda, ema oli suremas, vend külm. Isa Goriot- läks pansionaati 69 aastaselt, uhked riided, palju raha, kullatud asju kaasas, elas suures toas, kutsuti Härra Goriot'ks. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu
Armastus on sellel kaks poolt? Kas armastus saab olla nii õnn kui õnnetus? Isa Gorioti ja Eugene de Rastignaci jaoks küll. Isa Goriot'i jaoks tähendas armastus ainult tema tütreid, kelle heaolu jaoks ta kõike oli nõus tegema. Eugene de Rastignac armastas oma perekonda ja armastas ka Goriot'i tütart Delphine'i, kuid nendest rohkem armastas ta kõrgseltskonda, kuhu pääsemiseks oli valmis peaaegu kõigeks. Isa Goriot armastas oma tütreid jäägitult. Ta ostis neile kõik, pani nad rikastele ja võimukatele meestele mehele, andis kaasa suure kaasavara, oli nõus lahkuma ja elama pansionis, et tütardele mitte probleeme põhjustada ja lõpuks andis ära kõik oma vara, mis tal veel alles oli, olles ise seda tehes siiski õnnelik. See oli tugev armastus ja see tegi Goriot õnnelikuks, kuid samas oli see armastus ka õnnetus, sest see oli ühepoolne armastus. Goriot
Kinnine, reeglitele ja seltskonnale alluv. Pigem mõistuse in, väga uskilk. Levin tõeotsija, ,,kangelane teel", tahtekindel, usub tõelise õiglase elu olemasolusse, otsib teed sinna. Ei suuda ühel ajal olla totaalselt õiglane ja mõisnik. Kibedad mõtted kaasaja üle. Ideaaliks talupoeglik elulaad. Kirjaniku autoportree. Kinnine, aus. Uuendused, et parandada talupoegade elu. Kitty noor, aus, üritab kõike õigesti teha, õrn, heasüdamlik, naiivne, kogenematu, ebakindel, oluline armastus. Nikolai Gogol ja ,,Revident" Nikolai Gogol ta oli ukraina päritolu. Kirjutas algul poeeme, vemmalvärsse ja üritas luua romantilist luulet. Kirjanikku saadab algul suur ebaedu ning ta põletab oma esimesed teosed. Oma teostes kujutab ta Peterburi linnaelu, näitab, et auaste on tähtsam inimesest. Sureb närvivapustusse. ,,Revident"- peategelane Hlestakov: 23a
(Kõik tema tegelased rehkendavad, nagu meiegi seda teeme.) Balzac ei uurinud ega eksperimenteerinud loomingus eriti, tema stiil ei muutunud ajas. Balzac kriitiline realism ühiskonda arvustav realism. ,,Isa Goriot" Väga hea realismi näide. Raamat "Isa Goriot" räägib endisest nuudlivabrikandist Goriot'st ja teistest Vauquer'i pansioni elanikest. Vaquer'i majja saabudes oli Goriot'l rikkalik varandus nagu suurkaupmehel. Tal on kaks kaunist tütart, kes elavad rikkalikku elu. Goriot hakkab nende võlgu tasuma. Ta ei räägi mitte ühelegi pansioni elanikule, et tal on tütred ja seetõttu arvatakse, et tea peab üleval oma armukesi, samal ajal ise vaesudes. Nimelt hakkas ta muudkui pansionis korrus kõrgemale elama asuma, sest mida ülespoole, seda odavamad, viletsamad olid toad. Goriot'ga saab suureks sõbraks üliõpilane E. de Rastignc, kes "tiirles" kaunite naiste ümber, et pääseda kõrgseltskonda. Goriot' elu lõpuni
,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima
Linnast tulles külmub Isa Goriotil polnud raha isegi enda hauda saatmiseks. Rastignac Tõnu purjus peaga rekke. Maril käib mitu kosilast, ka Juhan, kes saatis ta ära ja vanad puhtad linad andis Vauquer, sest tal ei olnud aga Mari kõrval ennast enam vabalt ei tunne. Mari kihutab ta järgi jäänud midagi. Ta tahtis, et kõik õnnelikud oleksid eriti oma minema kui argpüksi. Mari teatab, et läheb iseseisvalt ära linna ning enese tütred. Enamasti oli ta ka aus. Kaastunne Goriot vastu tekib jätab oma saksast armukese. sellest, et ta ei saanud tütardelt vastuarmastust. Teda pimestas see, Honore de Balzac ,,Isa Goriot" et ta oli isa, sest kes see isadest sooviks oma lastele halba, mitte keegi.
juurde, vaid tõi kaasa ka kokkupõrkeid inimeste enda loodud ebatäiusliku maailmaga. 16)H. de Balzaci elu ja looming. (1799-1850) Lapsepõlv ja noorusaastad- Balzaci karm ema lasi lapsel kasvada endast eemal ning Balzac kannatas selle tõttu. Balzac ei käinud kolledzist kordagi kodus perekonna juures.Balzac alustas juuraõpinguid, kuid, veendunud oma kirjanduslikus andes, hakkas kahekümneaastaselt ka kirjutama. Õele tunnistas Balzac, et ei ihka muud, kui saada kuulsaks ning olla armastatud Balzac kui kirjanik- Oli prantsuse kirjanik. Balzaci kujunemisel kirjanikuks mängis olulist osa Laure de Berny, Balzacist kakskümmend kaks aastat vanem sõbratar. Balzac oli ühtaegu nii varane anne kui hiline debüteerija: esimene tema nime kandev teos oli ,,Suaanid'', kuid ta oli varjunimede all (näiteks "lord R'Hoone") avaldanud kergemaid romaane jube enne. Innukast majandustegevusest jäi Balzacile terveks eluks kaela hulk võlgu.
üliõpilasi, endisi kaupmehi, on ka üks ärakaranud sunnitööline. Seda kirevat seltskonda ühtlustab ainult üks parameeter nad kõik on vaesed, sest muidu nad seal ei elaks. Rahapuudus on nad proua Vauquer' majja kokku viinud. Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel
kirjandusloost raske võrdväärset leida. sõjakäigud, Proua de Rênal on provintsilinnakese Verrières'i meeri abikaasa, kelle juures Julien poliitika ja koduõpetajana tööle hakkab ja õpib tundma ja läbi nägema juste milieu mängureegleid. Noor kunst, vaid õpetaja ja majaproua armuvad teineteisesse. Ilus, naiivne, mitte enam noor proua de Rênal elab ka imestades läbi oma esimest tõelist armastust, Julien on alguses ainult "vallutamise" peal väljas. armastus. Aga siis haaravad ka teda tõelised tunded. Lugu lõpeb traagiliselt. Julien usub, et proua de Rênal reetis ta, ja tulistab naise pihta. Naine jääb ellu. Isegi tapmiskatse ei suuda purustada tema armastust. Ka Julien järgneb veelkord südame häälele
Aastaid hiljem palus üks tema nõbudest Jane’ilt suhtenõuannet ning oma kirjas vastab ta lihtsalt - ära abiellu ilma armastuseta. See on pilguheit kirjaniku mõttemaailma, mis nähtavalt kajastub igas Austeni romaanis, kus teose kangelannad ei abiellu raha ja võimu, vaid armastusest pärast. (Warren, 2018) 6 1.6 Chawtoni suvila 21. jaanuar 1805 tõi Austeni perre suured muudatused. Armastatud isa George Austen, kelle haiguse kulg oli üsna järsk, suri pere suureks šokiks. Intsident sundis Jane’i töö ajutiselt kõrvale jätma. Vennad aitasid proua Austenil ja kahel õel elukohta vahetada. Nad asusid algselt elama vend Edwardi juurde, kes daamidele hiljem lähedal asuvat Chawtoni suvilat pakkus. Selles majas tegi kirjanik oma loomingus suuri edusamme. Elu suvilas oli Jane’ile meelepärane. End mugavalt sisse seadnud, tundis Jane, et on võimeline tööd jätkama. Ema ja
Arvati, et kolm kuud on tite-emal haud lahti (Peterson 2006: 61). Vanasti öeldi, et laps on vaese rahva rõõm. Siiski olid pojad soovitumad, sest tütardele tuli kaasavara anda, ning ei usutud, et neist head vanemate toitjat saab. Sellest ka lause: ,,Parem poja jalutsis kui tütre peatsis". (Peterson 2006: 60) Võiks öelda, et naise väärtus kasvas sellest, mitu last ta ilmale jõudis kanda. Pisike pere oli tollel ajal väga oluliseks abiliseks talutöödes. Tütred aitasid ema majapidamises ja poja kohus oli isa vaeva vähendada raskemates ülesannetes. Ühesõnaga, kõik, keda võimalik oli kasutada, rakendati tööle. Juba maast madalast püüti lastele sisse harjutada hoolsus ja töökus ehk tööhool, milleks kõige paremini õhutas kiitus näiteks ema kiitis lapse kärmust. Kindlasti pidi talu pärima vanem poeg tema kattis ning mattis ka vanemad (Niiberg, Ivari 2000: 39). 8
Romaanile andis omapära ülesehitus, kus autor jälgib inimesi väljastpoolt ja mitmest aspektist. Iseäralik on ka see, et romaani peatükid ei ole kronoloogilises järjekorras, mis tuleneb sellest, et Petsorinit jälgivad jutustajad vahelduvad. Seega avaneb peategelase iseloom lugejale järk-järgult, kusjuures ükski peegeldus eraldi ei anna Petsorinist ammendavat iseloomukirjeldust. Esimene tegelane, kes Petsorinit tutvustab, on Maksim Maksimõts. Naiivne ja piiratud mõistusega Maksimõts lubab Petsorini kõlbeliselt küll hukka mõista, kuid ei aita teda mõista. Sündmustes salakaubavedajatega näitab Petsorin end teoinimesena. Tegemist ei ole tubase unistava romantikuga ega Hamletiga, kelle tahet halvavad kahtlused ja enesevaatlus. Petsorin on otsusekindel ja julge, kuid tema tegutsemine ei vii kuskile. Ta ei ole eluga ühte sulanud, vaid püsib kuskil elu ääremail, ja elu raputab teda enda küljest lahti
armastatakse - armastatakse sellepärast, et nad on sellised, nagu nad on. Kuni ülaltoodud vanuseni laps veel ei armasta: ta reageerib tänulikult ja rõõmsalt sellele, et teda armastatakse. Sel arengutasemel tuleb aga mängu uus asjaolu, uus tunne, oma tegudega armastuse loomine (ibid.). Esimest korda tuleb laps mõttele emale (või isale) midagi anda, midagi neile teha: kirjutada luuletus, joonistada pilt või korda saata midagi muud head. Esimest korda lapse elus muutub armastus armastatud olemisest armastamiseks: armastuse loomiseks. Siit alates läheb veel palju aastaid küpse armastuseni jõudmiseks. Lõpuks on laps, nüüd võib-olla juba nooruk, üle saanud egotsentrismist: teine inimene ei ole tema jaoks esmajoones oma enese vajaduste rahuldamise vahend. Teise inimese vajadused on niisama tähtsad kui tema enda vajadused - tegelikult on need isegi tähtsamad. Andmine on hakanud andma rohkem rahuldust ja rõõmu kui saamine: armastada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
