Mõisted Eesti Kirjameeste Selts - kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest Õpetatud kirjameeste selts - eesmärk edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist Estofiil - baltisakslastest eestihuvilised Neljaastmeline ühtluskool - kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool Passikorralduse seadus - vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õiguse taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks passi Magasivili - viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta Raharent Kindralkuberner - kindralkubermangu kõrgeima võimu esindaja Kroonupalat - majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile
1828-1839 töötas Professorite Instituut (lõpetas 20 teadlast) 19. sajandil sai Tartu ülikoolis üle 430 eestlase kõrghariduse 19. sajandi teise poole venestamisreformideni püsis autonoomia 1892. aastal muudeti õppetöö venekeelseks Ülikooli sai ametliku nimetusega Jurjevi Ülikooliks Tartu ülikooli peahoone (1890) Haridusolud Sätestati neljaastmeline ühtluskool: ülikool, gümnaasium kubermangulinnades ning kihelkonnakool ja kreisikool maakondades Kreisikoolides anti teadmisi matemaatikast, loodusteadustest ja geograafiast Linnakoolide alama astme moodustasid elementaarkoolid, kus õpiti lugemist, kirjutamist ja arvutamist Talurahva haridustee algas vallakoolist, edasi mindi kihelkonnakooli 1840. a tekkisid õigeusu maarahvakoolid 1870. a kujunes püsiv koolivõrk Olid olemas ka pühapäeva- ja paranduskoolid 1828
Rahvahariduse areng 19. saj koolisüsteemi ümberkorraldus Venemaal kihelkonnakool ja kreiskool maakondades Gümnaasium antiikkeeled, kirjandus, ajalugu kubermangulinnades ülikool läänemere kubermangud moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu ülikool talurahva haridus algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool Kreiskool igas linnas õpe 2-3 aastat Matemaatika, loodusteadus, geograafia selle alamaste elementaarkool Püsiv koolivõrk tekib pärast pärisorjuse kaotamist talurahvaseadused panid aluse kindlamale koolikorraldussele Lõuna-Eestis varem
Seadus andis omavalitsusele vabad käed, riigi kontroll jäi tagasihoidlikumaks. Kogukonna moodustasid mõisa alal elavad talupojad, väiksemad vallad ühendati suurematega. Omavalitsuse tegevuse kaudu saadud kogemused oli olulised eeldused oma riigi loomisel. Haridus oli samuti üheks suureks pöördepunktiks Eesti ajaloos. 19. sajandi algul Venemaal toimunud ümberkorraldusega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva sedaused panid aluse kindlamale kooliharidusele. 19. sajandi keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. Tänu rahvakoolidele saavutati maarahva seals peaaegu täielikult lugemis ja kirjutamis oskus.
1866.a.vallareform- olulisem tagajärg oli omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Valla täiskogu- volikogu-vallavanem-vallavalitsus Tartu Ülikool- 1632-avamine,1710 suleti, 1802 taasavati; 4teaduskonda:usu,arsti,õigus,filosoofia;õppetöö ladina ja saksa keeles;õppejõud saksamaalt;esimene rektor G.F. Parrot Parrot-Ülikooli esimene rektor VonBaer-embrüoloogia rajaja Ühtluskool-neljaastmeline ühtluskool:kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Eestikeelne kirjasõna-valitseja ilmalik kirjandus-levitajaks kalender. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtsekirjakeele võiduleppääsu. Kirik-Luteriusu kirik,ametlikuks riigiusuks kreeka-ketoliku õigeuks.Tõusulainel vennaste liikumine.1859a levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal nn Maltsveti liikumine. Seltsid-1838,Faehlmann, õpetatud Eesti Selts; eesmärk edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva,tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist
Millal avas Tartu Ülikool taas uksed? - 1802 Mis keeltes toimus õppetöö? Saksa ja ladina keeles Mida andis ülikoolile rektori sõprus keisriga? Laialdase autonoomia Kuidas mõjutas sajandi lõpul alanud venestamispoliitika Tartu Ülikooli? Õppetöö muudeti vene keelseks, ülikooli ametlikuks nimekas sai Jurjevi Ülikool. 6. Haridussüsteem Külades asutati vallakoolid Kihelkonnakeskustes kihelkonna kool Linnades anti algharidust elementaarkoolides Kubermangulinnades gümnaasium 7. Kes olid? Millega on tuntuks saanud? Parrot Ülikooli esimene rektor Cimze Juhtis saksakeelset kihelkonnakooliõpetajate seminari Ahrens Koostas 1843. Aastal uue eesti keele grammatika, võttes aluseks põhja-eesti keskmurde Faehlmann Ülikooli eesti keele lektor, estofiil, lõi Õpetatud Eesti Seltsi Kreutzwald Eesti haritlane, ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal siis leida on" Köler maalikunstnik, Eesti haritlane 8
aastal Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika reeglistiku. 1693 aastal ilmus J. Hornungi ladinakeelne Eesti keele grammatika, kus pani kokku Forseliuse ning Stahli põhjal Põhja-Eesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme nn vana kirjaviisi nime all, kehtisid 19.saj keskpaigani Vene ajal 19. saj algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu maal neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasiumid kubermangulinnades ning ülikool. Gümnaasiumites õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu. Kreiskoolides õpetati matemaatikat, loodusteadusi ning geograafiat. Elementaarkoolides õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Talurahva haridustee: vallakool -> kihelkonnakool. Rahvakoolide õpetajate ettevalmistamiseks asutati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. 19. saj tekkis kohustuslik koolisundlus. KIRJAPILT NING GRAMMATIKA 19
Kärdlasse. 1858 rajati tolle aja suurim tööstusettevõte Kreenholmi Manufaktuur. Tekstiilitööstuse kõrvale tuli ka masina- ja metallitööstus. Eestis valmistati ka palju paberit, toodeti isegi 70% kogu Vene impeeriumis vajaminevast paberist. Eesti kuulus Venemaa alla ja seega pidi kõigi muudatustega kaasa minema. Sätestati neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. Koolis käimine oli aga Lõuna-Eestis ja Põhja-Eestis küllaltki erinev, et seda ühtlustada loodi pühapäeva- ja paranduskoolid. 19. sajandi keskel mindi üle koolisundusele. Tänu rahvakoolidele saavutati maarahva seas 1880. aastateks peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamisoskus. Mina arvan, et 19. sajand oli pöördepunkt Eestimaa ajaloos. Inimesed, eelkõige talupojad said
keisrivõim? Inimestena isiklikult oldi vabalt, said vabalt liikuda, võimalus saada taluomanikuks. Mõisnikud ei saanud koormisi Vaimuelu 19.saj 1. poolel 19.sajand rahvusluse sajand Põhilised kultuuriinimesed Baltikumis baltisakslased Estofiil haritlane, kes uuris eesti keelt ja kultuuri 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 19.saj alguses 4-astmeline ühtluskool kihelkonnakool ja kreisikool, kubermangulinnades gümnaasium ja ülikool Vallakoolist algas talurahva haridustee
eeskätt mõisaarhitektuuris (Raikküla, Saku) aga postijaamade ja kõrtside ehitamisel. 1857 kustutati Tallinn kindluste nimekirjast ja mitmetele bastionidele rajati pargid, väljapoole pargivööndit hakkasid tekkima puumajade agulid. Haridusolud Sajandi alguses teostati Venemaal koolireform, mis sätestas logu impeeriumi territooriumile neljaastmelise ühtluskooli: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades, ülikool. Läänemerekubermangud koos Soomega moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks TÜ. Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid(eelkõige hum. ained), kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid(reaalkallak), linnakoolide alam aste olid elementaarkooli, õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist. Eesti talurahva haridustee algas vallakoolis, jätkus kihelkonnakoolis, püsiv koolivõrk kujunes alles peale pärisorjuse kaotamist. 1840 aastate usuvahetusliikumise tulemusena
kiiresti üks Venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi, mida kinnitas asjaolu, et siin tegutsesid teadusmaailmas tunnustatud astro-noom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. 19. sajandi algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis nelja- astmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool; Läänemere kubermangud moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu ülikool. Sajandi keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele; tänu rahvakoolidele saa-vutati maarahva seas 1880. aastateks peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamis-oskus. Aastasaja esimesel poolel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus, mil-le peamisteks levitajateks olid kalendrid.
· Kalevitööstuse kiire areng soodustas meriino lammaste kasvatamist. · Kalevi vabrikutes toodeti kedratud puuvilla · Narva eest kõige olulisem tööstuskeskus. 5. Vaimuelu 19. sajandil: a) haridus; b) eestikeelne trükisõna; c) usuelu. a) haridus · estofiil haritlased, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri · 19. sajandi alguses 4-astmeline ühtluskool: maakondades kihelkonnakool ja kreisikool; kubermangulinnades gümnaasium ja ülikool · 1802 Tartu Ülikooli taasavamine · vallakool algas talurahva haridustee b) eestikeelne trükisõna · 1842 Eestimaa Kirjanduslik Ühing (andsid välja rahvuseepose "Kalevipoeg") c) usuelu · 1832 ülevenemaaline kirikuseadus, luteri usk kaotas priviligeeritud seisuse · riigiusk kreeka-katolik õigeusk 6
keelt ja kultuuri,avaldasid ilukirjanduts, andisd välja ajalehti ja kooliraamatid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltese ), 1838 Õpetatud Eesti Selts,mis seadis eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva, tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asutatud maa tundmist,Eesti Kirjanduslik Ühing- nende toel anti välja rahvuseepos Kalevipoeg. Neljaastmeline ühtluskool:kihelkonnakool, ja kreisikool maakondades,gümnaaisum kubermangulinnades ning ülikool. 1850 Maltsveti liikumine-mille rajaks oli Juhan Leinberg, ta oli jõuaks taluperemees, kaupmees ja majaomanik, kes 1854 hakkas oma palvetunde pidama,loobudes omna varast ja elukorrldusest.Ta oli sõnaosav ja julge esineja, kes seadis oma sihiks rahva päästmise raskest majanduslikust olukorrats usukaudu.
kes enamasti saksastusid. Baltisaksa kultuurielu keskendus suures osas samuti Tartu Ülikooli ümber. Nii rajati selle juurde joonistuskool. Eestis tegutses rohkem kui 50 erinevat baltisaksa seltsi, mis aitasid säilitada baltlaste identiteeti, aga ka majanduslikku ja poliitilist juhtpositsiooni. 19.sajandi algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. 19.sajandi keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. Estofiilid olid baltisakslastest eestihuvilised. Baltisakslastest eestihuvilised uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse
ja Egiptusest ning toodang saadeti Venemaale. Seega Narvast sai Eesti tähtsaim tööstuskeskus. Kaubandus oli elavaim sadamalinnades. Talupoegade jõukuse kasvuga sai hoogu kogu majanduse edenemine. Asub ära märkida, et paremale elujärjele tõusnud eestlased hakkasid häbenema oma päritolu ja püüdsid end igal viisil sakslasena näidata (kadakasakslased). Sätestati neljaastmeline ühtluskooli põhimõte: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Tartu Ülikool taasavati 1802.aastal. Enamik üliõpilasi oli Balti kubermangust pärit, eestlasi on teada üksikuid ja needki saksastusid peagi. 19.sajandi teiseks pooleks saavutati tänu rahvakoolidele maarahva seas täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-line kirjutamisoskus. Eesti talupoegkonna iseteadvuse tõus lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Alles äsja mõisaorjusest vabanenud eestlased ei saanud veel eesmärgiks seada omariiklust ja iseseisvust,
c) tööstuses Eelduseks aurumasinate kasutuselevõtt Euroopas. Eestis algas villatöötlemine suur nõudlus kalevi järele. Eesti kalevivabrikud: 1) Narva (Kreenholm) 2) Sindi 3) Kärdla Tekstiilitööstuse kõrval ka masina- ja metallitööstus. Keskus Tln-s. Lisaks Narvale oli Ida-Eestis keskuseks ka Kunda ja Aseri, kus avati tsemendikeskused. 8) 19. saj koolisüsteem 4-astmeline süsteem! 1) valla- ja kihelkonnakool 2) kreiskool linnades 3) gümnaasium kubermangulinnades 4) ülikool õpperingkonna keskustes 9) TÜ ülesehitus 19.saj Avati taas 1802. a Aleksander I eestvedamisel. Õppetöö ladina ja saksa keeles. 4 teaduskonda! (usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond) Rektoriks sai George Friedrich Parrot (sai keisriga läbi) 10) Kuulsad RL tegelased J.V. Jannsen hakkas välja andma Postimeest (Perno 1857, eesti 1864), oli 1. üldlaulupeo 1869 organisaator
arestiga. 1866 vallaseadus: talurahva omavalitsus vabanes mõisniku eeskoste alt. Vallakogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad, valla piirid saadi pärandiks seniselt mõisalt. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, valla vanemast, tema abilistest ja valla kohtust. 19. sajandi I pool Eesti hariduselu: sätestati neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreisikool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva arengutee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. Tekkis kindel koolikorraldus. Mindi üle koolisundusele. Tartusse rajati seminar elementaarkooliõpetajatele. Sajandi keskel oli juba 5 seminari õpetajate õpetamiseks. Tänu koolide arengule saavutati maarahva seas peaaegu täielik lugemisoskus ja30-40%-ne kirjutamisoskus. Tartu ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond
ülikooli tase oli väga kõrge. Esialgu õppisid seal enamasti Balti kubermangudest pärit tudengid, kuid järjest suurenes ka välismaalaste ja teistest Venemaa piirkondadest pärit üliõpilaste arv. 19.saj jooksul sai Tartus kõrghariduse üle 430 eestlase. Neljaastmeline ühtluskool (sätestati kogu impeeriumis 19.saj algul Venemaal toimunud ümber-korraldustega): kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva haridustee algas vallakoolist; seejärel mindi kihelkonnakooli. Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati Tartusse 1828. aastal elementaarkooliõpetajate seminar. Valgas tegutses J. Cimze seminar, mis oli saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. Kohustuslik koolisundus alates 19.saj keskpaigast. Tänu sellele saavutati 19.saj lõpuks maarahva seas peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamisoskus.
vallalaekaid ning magasiaitu 20. vallakogukond - talurahva kui seisuse omavalitsus, kujunev kogukond väljendus esialdu peamiselt mitmesuste kohustuste kollektiivses kandmises 21. magasivili - viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta 22. külakorda käima - vaesed saadeti talust talusse, kus neile mõneks nädalaks ulualust ja toidupoolist anti 23. tekstiil - riidematerjal(vill, siid jms.) 24. ühtluskool - kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool 25. kreiskool - maakonnakeskustes asuv kool, 2-3 aasta joossul teadmisi eelkõige matemaatikast, loodusteadustest ja geograafiast 26. koolisundus - kooliskäimisekohustus 27. estofiil - baltisakslastest eestihuvilised Peeter I - vene tsaar, restitutsioon. Baltisakslased said oma mõisad tagasi. Kehtestati Balti erikord. Katariina II - vene tsarinna, asehalduskord. Tahtis, et kõik oleks Venemaaga ühtne. Aleksander I - vene tsaar, kaotas pärisorjuse.
Londoni Kuningliku Seltsi raamatukogu. TEADUSRAAMATUKOGUD Hertsog Augusti raamatukogu Wolfenbüttelis. Gottfried Wilhelm Leibniz. Gotthold Ephraim Lessing. Dresdeni kuurvürsti raamatukogu. Johann Michael Franke. Teaduste Akadeemia raamatukogu Peterburis. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Eestimaa Üldine Avalik Raamatukogu. Carl Julius Albert Paucker. Juriidilise perioodika ja kirjanduse lugemise ühing. Raamatukogu asupaiga küsimus. 1830.a. siseministri korraldus kubermangulinnades avalike raamatukogude rajamise kohta. EESTIMAA ÜLDINE AVALIK RAAMATUKOGU Mustpeade vennaskonna ja Oleviste kiriku raamatukogude liitumine. Tegevus 30-ndatel aastatel. Eestimaa Kirjanduse Ühingu asutamine. Raamatukogu komplekteerimise allikad. Kataloogi koostamine. Aleksander Berting. Lugemisühing. Provintsiaalmuuseum. Kanuti gildi hoones. Toompeal. TARTU TEADUSKOGUD Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi raamatukogu. Loodusuurijate Seltsi raamatukogu.
(sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. · Õppisid esialgu Balti kubermangudest pärit tudengid. 1805. Esimene eestlane. · 1892 muudeti ülikooli õppetöö venekeelseks ( Jurjevi Ülikool). HARIDUSOLUD. · 19. Saj. Venemaal ümberkoraldused: Kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: 1) Maakondades- kihelkonnakool ja kreiskool. 2)Kubermangulinnades- gümnaasium ja ülikool. · Läänemere kubermangude õpperingkonna keskus- Tartu Ülikool. · Tallinnas ja Tartus gümnaasiumid, õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu. · Kreiskoolid- kõikidesse linnadesse. 2-3 aasta jooksul teadmisi matemaatikast, loodusteadusest ja geograafiast. · Elementaarkoolid- linnakoolide alam aste Õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist.
kadakasakslasteks. 24) Millal,miks ja kuidas taasavati Tartu ülikool? - Hakati asutama uusi ülikoole Venemaale, ning seeläbi taastati 1802. aastal ülikool ka Tartus. 25) Nimeta professorid ja nende intutsioonid - Õpetaja antud paljunduste peal 26) Kirjelda haridusolusid Vene Tsaaririigis - Sätestati neljaastmelise ühtluskooli põhimõtted: · kihelkonnakool ja kreiskool maakondades · gümnaasium kubermangulinnades · ülikool · elementaarkoolid- õpetati lugemist,kirjutamist,arvutamist. 1880.ndatel aastatel kehtestati üldine kohustuslik koolisundus 27) Kes olid estofiilid? - Estofiilideks kutsuti eestihuvilisi baltisakslasi. Nad uurisid eesti keelt ja kultuuri, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid, asutasid teaduslikke selte. Nende hulka kuulusid ka Faehlmann, Kreutzwald, Jürgenson, Köler, Kardell(kaks viimast suundusid Venemaale)
püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. estofiilide liikumine väljendus Eestis 19. sajandil, huvi eksootiliste ja väikerahvaste vastu. 17. Kirjelda 4 astmelist kooli Eesti haridussüsteemis. 19. sajandi algul sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: - Kihelkonnakool maakondades. - Kreiskool maakondades. Kreiskoolides anti 2-3 aasta jooksul teadmisi matemaatikast, loodusteadustest ja geograafiast. - Gümnaasium kubermangulinnades. Tartus ja Tallinnas, õpetati antiikkeeli, kirjandust, ajalugu. - Ülikool. Tartu ülikool sai Läänemere kubermangude õpperingkonna keskuseks. 18. Kus linnas saadi algharidus? (elementaarkoolides) Linnakoolide alama astme moodustasid elementaarkoolid. Seal õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. 19. Millised seltsid loodi 19. sajandi II poolel ja millised olid nende eesmärgid? 1865. Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. Tallinnas asutatud Estonia olid loodud baltisakslaste
.." pastor August Wilhelm Hupel ja arst Peter Wilde. (kokku ilmus 41 numbrit). Alg- ja keskharidus 19. saj. I poolel 19.saj. algul hakkas tsaarivalitsus pöörama rahvaharidusele suuremat tähelepanu.1802.a. asutati Rahvahariduse Ministeerium, mis töötas välja uued koolikorralduse alused. Neis nähti ette: · kihelkonnakoolid maal · kreiskoolid maakonnalinnades · kubermangukoolid e. gümnaasiumid kubermangulinnades · ülikoolid 1802.a. taasavati Tartu Ülikool Avamise põhjus 1789.a. Suur Prantsuse Revolutsioon kardeti selle mõjude levikut ja selle pärast kutsuti Euroopas õppivad üliõpilased kodumaale tagasi. Neile oli vaja pakkuda koha peal hariduse saamise võimalust.
Ülikooli kõrval kujunes kunstielu keskpunktiks Raadi mõis. 19. saj kultuurielu oluliseks koostisosaks olid erinevad seltsid. See hõlmas teadus-, põllumajandusseltse, üliõpilaskorporatsioone laulukoore, klubisid. Baltisaksa arhitektuuris valitses klassitsism. Seda stiili jälgiti mõisate, postijaamade ja kõrtside ehitamisel. Haridusolud. Sätestati neljaastmelise ühtlusooli põhimõtted: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Tallinnas ja Tartus tegutsesid gümnaasiumid. Kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid. Linnakoolide alama astme moodustasid elementaarkoolid. Talurahva haridustee algas vallakoolis, millele järgnes kihelkonnakool. Lõuna-Eestis lisandusid õigeusu maarahvakoolid. 1828 rajati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. Eestikeelset kirjasõna iseloomustas ilmalikue kirjanduse võidulepääs. Anti välja ajakirju ja ajalehti ("Marawha Näddala-Leht", "Perno Postimees")
· Tänu ülikooli esimese rektori G.F.Parroti heale sõpsusele keisriga olid TÜ-le avatud laialdane autonoomia ja rahaline toetus. · Lühikese ajaga ülikoolile peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik. · Tartust kujunes üks tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi Venemaal ja üle Euroopa. Üldharidus 19.sajandil: · Saj algul sätestati 4 astmeline ühtluskool: kihelkonna kool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. · Tartus ja Tallinnas tegutsesid kümnaasiumid, kus õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu. · Kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid, kus 2-3 a jooksul anti teadmisi eelkõige matemaatikast, loodusteadustest ja geograafiast. · Linnakoolide alamastme moodustasid elementaarkoolid , kus õpetati lugemist, kirjuramist ja arvutamist. · Talurahva haridus algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonakool. ( Talurahvaseadus
enamasti baltisakslased, kuid seal õppis ka välismaalasi ja vene noormehi. 2 2. Koolisüsteem Külades tegutsesid külakoolid, milledes õpetati 3a., kihelkonnakeskustes olid kihelkonnakoolid, samuti 3a. õppeajaga, linnades elementaar- e. algkoolid, mingit eriala sai õppida maakonnakeskustes asuvates kreiskoolides (tänapäevased kutsekoolid), kubermangulinnades tegutsesid gümnaasiumid, kõrgharidust sai Tartu Ülikoolist, Kunda seminarist ja Valgas Simse seminarist. 3.Vaimuelu tegelased Janis Cimze -oli sakslane, juhatas kihelkonna õpetajate seminare, mis olid mõeldud eetlastele ja lätlastele. O. W. Masing andis eesti keelele õ tähe, eestikeelse ajalehe ,,Maarahva Nädala Lehe" väljaandja. Fr. R. Faehlmann oli Tartu Ülikooli eesti keelne rektor, õppis ja töötas arstina, oli ,,Kalevipoja" algataja. Fr. R
· Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. · Esialgu õppisid Balti kubermangudest pärit olevad tudengid, kuid järjest suurenes ka välis-maalaste arv. · 1805. Immatrikuleeriti üliõpilaskes esimene eestlane. · Kuulsamad õpetajad: Astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. Haridusolud: · Ühtluskool oli neljaastmeline: kihelkonnakool ja kreisikool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ja ülikool. · 1828. Rajati tartu elementaarkooliõpetajate seminar. · Sajandi keskel õpetati vallakoolmeistreid juba viies seminaris. · Valgas tegutses Janis Cimze juhtimisel nii eestlastele kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. Eestikeelne kirjasõna: · Eestikeelset esimest ajalehte hakkas välja andma 1806.a kevadel Otto-Wilhelm Masing Tarto Maa rahwa Näddali-Leht. · Eesti uuele kirjaviisile pandi alus aastal 1843
proj. 1828.-1840 töötas ülikooli juures Professorite Instituut, mis valmistas ette õppejõud Venemaa kõrgkoolidele. Nimetatud instituudis õppis Nikolai Pirogov – kirurg ja anatoom, opereeris eeternarkoosiga, pani aluse välikirurgiale. 11. Rahvaharidus: ühtluskool, õpetajate seminarid. lk 147 19. saj. algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega loodi kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Läänemere kubermangud moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu ülikool. Tartus ja Tallinnas tegutsesid gümnaasiumid. Kõikidesse linnadesse rajati kreiskoolid. Linnakoolide alama astme moodustasid elementaarkoolid. Talurahva haridustee algas vallakoolist. Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati Tartusse 1828. a elementaarkooliõpetajate seminar. Sajandi keskpaiku õpetati vallakoolmeistreid juba viies seminaris. Valgas tegutses saksakeelne
1828.-1840. töötas ülikoolis Professorite Instituut, mis valmistas õppejõudu ette Venemaa kõrgkoolidele. Seal õppis nt. Nikolai Pirogov (kirurg, anatoom; opereeris ohtliku eeternarkoosiga, pani aluse välikirurgiale). 11. Rahvaharidus: ühtluskool, õpetajate seminarid. 19.sajandi algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Läänemere kubermangud moodustasid õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu ülikool. Nii Tartus kui ka Tallinnas olid gümnaasiumid, kus õpetati antiikkeeli, ajalugu ja kirjandust. Igas linnas oli kreiskoolid, kus 2-3 aasta jooksul õpiti põhiliselt matemaatikat, geograafiat ja loodusteadusi. Linnakoolide alamastme moodustasid elementaarkoolid, kus õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist. Talurahva haridustee algas vallakoolist, järgnes kihelkonnakool. 1840.aastate
kubermangu peaprokurörile. Reformi täiendas armuandmiskirjade kasutuselevõtt. Venemaa keisrinna (1762–1796) Katariina II. Pilt: google.ee 1786. aastal anti välja Rahvakoolide määrus (Устав народных училищ), mille alusel moodustati kõigist seisustest lastele, kubermangulinnades neljaklassilised ülemrahvakoolid ja (maakonna) kreislinnades kaheklassilised vene õppekeelega alamrahvakoolid, aga Baltimaade maakonnalinnades jäid venekeelsed alamrahvakoolid vist avamata, sest andmed nende avamisest ja olemasolust puuduvad[1]. 1787. aastal andis Liivimaa kindralkuberneri Georg Browne`i välja täiendava koolipatendi, milles nõuti, et igas u ka Eestimaa kubermangu kihelkonnakeskuses tegutseks kihelkonnakool ja igas mõisakogukonnas mõisa- või külakool.
1731- kalender: loetakse ilmaliku kirjanduse alguseks. 1739- esimene eestikeelne Suur Piibel (Anton Thor Helle) 1766- Põltsamaal esimene eestikeelne ajakiri “Lühhike Õppetus” (Hupel ja Wilde) Alg- ja keskharidus 19. Saj esimesel poolel 1802 asutatu Rahvahariduse Ministeerium, mis töötas välja uued koolikorralduse alused. Neis nähti ette: kihelkonnakoolid maal kreiskoolid maakonnalinnades kubermangukoolid (gümnaasiumid) kubermangulinnades ülikoolid 1802 taasavati Tartu Ülikool 8.teema: Talurahvareformid 1) 1802/1804 seadused 1802 – Eestimaa talurahvaregulatiiv 1804 – Liivimaa talurahvaseadus Põhimõtteliselt sarnased seadused: Talude pärandatav kasutamisõigus Õigus vallas- ja kinnisvarale Piirati mõisniku õigusi talupoja suhtes (keelati müümine) Taluperemehed vabastati kodukarist Hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem
Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima 19.saj lõpuni. Maakonna tasandil tegutsesid maa-ja meeskohtud. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. (adrakohtunikud ja sillakohtunikud) Vaimuelu 19.saj 1.poolel 1802.a taasavati Tartu Ülikool. Tartust kujunes kiiresti üks Venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntumaid õppe-ja teaduskeskuseid. 19. sajandi alguses sätestati 4-astmeline ühtluskool: maakondades kihelkonnakool ja kreisikool; kubermangulinnades gümnaasium ja ülikool. Püsiv talurahvakoolide võrk hakkas kujunema pärast talurahva seaduste koostamist. Talurahvaseadused panid aluse kindlamale koolikorraldusele. 19.saj hakati üle minema kohustuslikule koolisundlusele. 19.saj oli valitsevaks ilmalik kirjandus. (selle peamiseks levitajaks kalendrid) Püsivale eestikeelsele kirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen, kes 1857.a hakkas toimetama Perno Postimeest.(Ühtne kirjakeele võidulepääs) 19
Wilhelm Struwe, füüsik Moritz Hermann Jacobi ja embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. 1805. aastal on õppinud seal koolis ka esimene eestlane. Tartu Ülikool sai kooliks paljudele rahvustele, lätlastele, poolakatele, armeenlastele jne. Venemaal toimunud muudatuste tõttu sätestati Eestis neljaastmeline ühtluskool: maakondades kreisikool (igas linnas, õpetati matemaatikat, loodusteadust ja geograafiat) ja kihelkonnakool, kubermangulinnades gümnaasium (Tartu ja Tallinn, kus õpetati antiikkeeli, ajalugu ja kirjandust) ja siis ülikool. Linnakoolide alama astme moodustasid elementaarkoolid, kus õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Talurahva haridustee algas vallakoolist ja siis kihelkonnakool. Usuvahetusliikumise tagajärjel tekkisid ka õigeusu maarahvakoolid. Rahvakooli õpetajate ettevalmistuseks rajati Tartusse 1828. aastal elementaarkooliõpetajate seminar, hiljem seminare lisandus
*Suurenes Eestlastest ülikoolidesse pürgijate arv *1884.a. Õnnistati Otepää kirkikus eesti üliõpilaste seltsi sini-must-valge lipp Majandus *Majandus arenes hoogsalt *Tööstuse areng põhjustas inimeste maalt linna kolimise *Eestis oli tähtis tekstiilitööstus *Tallinnast sai suur tööstuslinn *19.saj. Lõpus elas eestis umbes 980 000 Kordamisküsimused 1.Milline koolisüsteem toimis 19.saj. Algul? 4-ja astmeline. Asutati kihelkonnakoole, maakonnalinnades kreiskoolid, kubermangulinnades gümnaasiumid, vallakoolid 2.Milline õppeasutus pidi kruseerima meie hariduselu? Tartu Ülikond 3. Nimeta Tartu ülikoolis tegutsenud teaduskonnad. Usu-, Õigus-, Arsti- ja filosoofiateaduskond 4. Mis keeles toimus ülikoolis õpe? Vene keeles 5.Kellele allus Tartu ülikool? Vene haridusministeerium 6.Kui vanalt pidid lapsed kooli minema? 10 aastaselt. 7. Kuidas suhtusid mõisnikud hariduse andmisse eestlastele? 8.Millal hakkas vene keele muutuma koolides kohutuslikest? 19.saj. lõpus 9
1858. aasta kevadel Harjumaa, Järvamaa, Virumaa talupojad streikisid.. Mahtra sõda. . 1863. passiseadus, andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires. Ulatuslik väljaränne Eestist. Prohvet Maltsvet(Juhan Leinberg) väljarändele kihutaja, lubas inimestele ,,valget laeva".. 1802. aastal taasavati Tartu Ülikool. 19. sajandi alguses tehti Venemaal koolireform kehtestati neljaastmeline ühtsuskooli põhimõte. Kihelkonnakool, kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Eesti talurahva haridustee algas vallakoolis, millele järgnes kihelkonnakool. Kohustuslik koolisundus kehtestati 1854. aastal. Esimene eestikeelne ajaleht 1806. aastal ,,Tarto maa rahwa näddaliLeht." Püsiv eestikeelne ajakirjandus 1857. Johann Voldemar Jannseni nädalaleht ,,Perno Postimees." Rahvuslik liikumine 1840.-50. aastale palvekirjade aktsioonid. Johann Voldemar Jannsen. Perno Postimees. Programmiks oli tal eesti rahva eluolu
Politseimeister- Eraldati politsei linnavalitsusest. Rajati eraldi politsei võimu kandvad asutused. Politsei läks riigi võimu alla. Väiksemates linnades võim kuulus politseimeistritele, suurem võim kui linnavalitsusel. Baltikumi 18. sajandi kohtusüsteem oli üles ehitatud seisuslikku põhimõtet järgides. Sealjuures kuulus aadlile kõrgem kohtuvõim ka kõigi teiste seisuste üle. Maakonnalinnades alamkohtud: kreisikohus, raad, alamkorrakohus. Kubermangulinnades ülemkohtud: ülemmaakohus, kubermangumakgistraat ülemkorrakohus. Kubermangulinnades kolmanda astme kohtud: kohtupalatid (tsiviil- ja kriminaalkohtupalatid). Lahendasid kõikide seisuste küsimusi. Kohtusüsteem oli kolmeastmeline. Talupoegi võeti kohtuasutustesse tööle, kuid neil polnud mingit võimu. Kui nad hakkasid nõudma rohkem õigusi ja võimu siis asendati kellegi kuulekamana
täitmise üle oli halb. Talurahvaseadused 19. sajand 19. sajandi vaimuelu Tartu Ülikool Venestamispoliitika: õppetöö muutus venekeelseks, ametlikuks nimetuseks sai Jurjevi ülikool, 1880 lõpul tase langes. Õppejõud olid enamasti sakslased, venelaste arv suurenes. Venemaa ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: Külades asutati vallakool Kihelkonnakeskustes kihelkonnakool Linnades anti algharidust elementaarkoolis Maakonnakeskustes kreisikool Kubermangulinnades gümnaasium Õpperingkonna keskuseks oli Tartu Ülikool Usuvahetusliikumisega hakati looma kohustuslikku koolisundlust G.F. Parrot Taasavatud TÜ esimene rektor Janis Cimze 1828 rajas Valka elementaarkooli õpetajate seminari O.W. Masing 1821-1823 Maarahva nädalaleht, Õ-täht Eduard Ahrens pastor, Eesti keele grammatika 1843, kirjakeele asendaja Fr.R. Faehlmann ÕES, kalevipoja lugude kogumise algataja Fr.R. Kreutzwald lõpetas Kalevipoja, kirjutas hulga muinasjutte
parandamiseks. Uue korralduse kohaselt ei tohtinud lapsi koolist enne vabastada, kui õpilane oskas lugeda, katekismuse viit peatükki tundis ja palveid teadis. Vanematelt koolilaste õpetamise eest raha ei nõutud. Iga pere, kust laps koolis käis, oli kohustatud koolile tooma kaks koormat puid ja ühe naela küünlaid. 1786. aastal anti välja ,,Venemaa rahvakoolide määrus", mille järgi tuli avada maakonnalinnades 2-klassilisi alam- ja kubermangulinnades 4-klassilisi ülemrahvakoole. Suurelt plaanitsetud koolikava jäi poolele teele koolid asutati ainult linnades, tüdrukud jäid hariduseta. Browne'i allkirjaga dokumendis esitati kolm uut põhinõuet: 1. laste õpetamine toimugu valgetes ja soojades ruumides, 2. koolmeistrid tuleb talvekuudel vabastada mõisatööst, 3. koolmeistritele peab mõis andma kindlat palka naturaaltasuna. Hoolimata Rüütelkonna suure osa vastuseisust jõuti 1786. aastal enamikus Lõuna-Eesti
oli linna politseimeister, kes rääkis kaasa ka paljudes teistes linnaelu küsimustes. Kohtusüsteem Kogu senine kohtusüsteem saadeti laiali. Linna magistraat säilitas mingid kohtufunktsioonid, aga üldiselt saadeti kogu süsteem laiali. Uus süsteem oli kolmeastmeline, esimene aste loodi maakonna tasandil – maakonnalinnades, erinevate seisuste jaoks olid alama astme kohtud erinevad; teine aste kubermangu tasandil – kubermangulinnades, Tallinnas ja Riias, apelleerimisõigus; kolmas aste kubermangu tasandil. Edasi võis apelleerida senatisse. Esimese astme kohtutes mõistsid kohut sama seisuse esindajad. Teises astmes olid kohtunikuks riigiametnik, kaasistujad sama seisuse esindajad, kolmandas astmes ainult riigivõimu poolt ametisse määratud kohtunikud. Katariina II surma järel troonile saanud Paul I korraldused olid rohkem seda laadi, et ema korraldused tuleb kaotada. Ta kaotad asehalduskorra Balti provintsides 1796
annaabi.ee 
