eluaastast (kaotati varanduslik tsensus) · naistele valimisõiguse andmine o valimisõigus jäi esialgu piiratuks (alates 30. eluaastat, naine pidi omama varandust või ülikooliharidust) o 1919 esimene naissaadik parlamendi alamkojas (leedi Nancy Astor) o 1928 naistele üldine valimisõigus 21.eluaastast o 1929 Inglismaa sai esimese naisministri 1. muudatused senises parteisüsteemis (vt konspekt: Suurbritannia 20.sajandi algul ja Poliitilised õpetused) · varasemal perioodil olid Ing-l vaheldumisi võimul kaks parteid - Konservatiivne Partei ja Liberaalne Partei · peale I ms kaotasid liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule Leiboristlikule Parteile (ka Tööerakond; loodi1906), mis esindas eeskätt tööliste huve · Tööerakond on esialgu võimul vähe > 1924.aastal mõned kuud ja 1929-1931
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki:  Suurbritannia – Aafrika, Aasia  Prantsusmaa – Aafrika, Aasia  Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu
käsutusse Tsehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana. Saksamaal oli suur süü sõja algamisel. 2. Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? EI. Kaotajariikide viha, maailmarevolutsiooniplaanid, lepitamispoliitika mitte toimimine  saksale järele andmine, Rahvasteliidu nõrkus jne 3. Millised olid Hitleri sammud sõjaks valmistumisel? · Tühistada Versailles leping · Suur-Saksamaa loomine · Võitjatele kättemaksmine · Atlandi ookeanist Uuraliteni Euroopa vallutamine 4. Millised olid Hitleri plaanid? Saksamaa põhivaenlased? vallutada Tsehhoslovakkia ning Poola. 5. Kuidas hinnata Lääneriikide (Inglismaa, Prantsusmaa) käitumist sõja eel? Millega nad seda põhjendasid? 6. Millised riigid liideti Saksamaaga veel enne sõja algust? Austria ja Tsehhoslovakkia 7. Mis oli MRP sisu (avalik ja salajane)
4p Näiteks kaotaja riigid, kes olid niigi raha hädas oma riigiga, pidid veel maksma suurtematele riikidele reparatsioone. Veel kehtestasid võitjad omad tingimused, milles kaotajad osaleda ei saanud ega oma arvamust avaldada, see põhjustas ka uusi tülisid. Rahulepingu tingimuste mitte täitmine ja suurte riikide mitte sekkumine sellesse. 2.Seleta, mis on. 4p välksõda-sakslate rünnak NSVLi vastu, eesmärk kiirelt võit saavutada, kuid see ei õnnestunud. kummaline sõda-aastal 1939, kui suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid saksamaale sõja, otsest sõjategevust ei olnud. lend-lease-USA poole saadetud abipakid NSVL-le. Talvesõda-NSVL ja Soome vahel toimunud sõda. NSVL eesmärk laiendada oma alasid soome arvelt. 3.Millised riigid või territooriumid Euroopas hõivas Saksamaa Teise maailmasõja algul? 6p Taani, Norra, Holland, Lääne-Poola, Põhja-Prantsusmaa, Luksemburg, Belgia. 4.Mis tomus. 6p 22.juuni 1941- Sakslased ründasid NSVL, välksõda. 2
Eeldused: 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid
1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni
maksimaalne pikkus. Hakati hoolitsema abivajajate eest, makstes töötutele abiraha, vanuritele pensioni, vaesematele peredele toetusi. Samuti hakkas riik reguleerima põllumajandust, kehtestades tootmispiirangud. 1933. aastal hakkasid Ühendriigid majanduskriisist üle saama, kui järelnähud andsid end veel aastaid tunda. Roosevelt valiti neljal korral presidendiks selle tõttu. 11. Inglismaa, Prantsusmaa ja Rootsi pärast I MS Inglismaa Kuigi Suurbritannia väljus Esimesest maailmasõjast võitjana, kaotas ta maailmas siiski juhtiva kohale USA-le. Inglismaa osa maailma majanduses kahanes.Söe- ja tekstiilitööstuses asendati nafta ja tekstiilitööstuses moe muutumine. Peamiseks probleemiks kujunes aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega. Tööpuudus oli suur. Naelsterlingi kiire devalveerimine aitas säilitada inglise tööstuse konkurentsivõimet. Inglismaa väljus kriisist teistest Euroopa riikidest kiiremini.
. .Mõisted 7- 9.................................................................................................................... .Isikud 10- 11................................................................................................................. Aastad 1 MÕISTED 1905.a. revolutsioon - Sankt Peterburg, verine pühapäev, tapeti Nikolai II, tekkisid poliitparteid 1934.a. riigipööre - sõjaväeline, Päts, Laidoner, Vapsid suleti, 12.märts Antant - kolmikliit RU, UK, FR Antikominterni pakt - nõukogudevastane propagandakampaania Atlandi harta - 1941: UK ja US vaheline sõja eesmärkide ja maailmakorralduse kokkulepped Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur - üksikisikuline võim terves riigis Balkani sõjad (I ja II) - "1: 1912; Ser,Bul,Mont vs Türgi; Balkani rahvad soovisid vabaneda Tür ülemvõimu alt; Tür sai lüüa, kaotas kõik EU valdused (v.a. Istanbul).
levima demokraatiavastasus. Weimari vabariiki süüdistati kõigis hädades. Ka kommunistide populaarsus tõusis  teistes ringkondades tekkis hirm nende ees. Kommuniste pidurdavaks jõuks peeti natsionaalsotsialiste. Nevertheless, natsid kunagi Riigipäevas enamust ei saavutanud. Kuigi nad häälteenamust ei saavutanud, soovisid nad siiski, et nende juht nimetataks kantsleriks. Nende nõuet soosisid ka töösturid ja surve Hindenburgile oli suur. 30. jaanuaril 1933 nimetati Adolf Hitler kantsleriks. Valitsuse 11 liikmest 3 olid ainult natsid. Samas algas valitsuse natsistumine. Need, kes partei liikmed ei olnud, hakkasid parteisse astuma.erinevalt NSVL-st sobitati diktatuur olemasolevasse süsteemi. Hitler soovis saada endale erakorralist võimu. Riigipäev Hitlerile erakorralised volitused ka andis. Hitler kasutas ära Riigipäeva hoone põlengut, et neid volitusi saada (põlengus süüdistati kommunismi). Hiljem tuli välja, et hoone pandi Hitleri enda käsul põlema
valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt kasutada 2. pettumine Versailles' süsteemis: paljud rahvad (eriti sakslased) pidasid Versailles' rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada 3. pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ning ebastabiilsuse, mis kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse ,,kõva käega" valitsuse järele 4. majanduslikud raskused: tulevased diktaatorid lubasid võimule pääsedes riigi abi kitsaskohtade lahendamisel ning elujärje kiiret paranemisr Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid
vaesus. Seepärast hakkasid üles kerkima igasugused parteid. Kõige rohkem kardeti kommunismi. Nõukogude Venemaa aitas seejuures kaasa kommunismi kerkimisele Saksamaal. 1919 tehti esimene riigipöörde katse kommunistide poolt. See suruti maha ja nende juhid hukati. Valitsus oli küllalt tugev. Sõjavägi ei läinud kommunistidega kaasa, ega ka keskklass. Teine oli Hitleri riigipööre. Kõigepealt kerkib esile Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei. Hitler satub ühele nende koosolekule. Ta oli olnud sõjas ja jäi pärast sõjaväkke edasi. Koosolekule läks ta selleks et komtrollida, aga ta sai seal popiks. 1923 on ta selle partei juhatuses ja nad tahavad teha riigipöörde. Natsionaalsotsialistide põhimõte: olla kommunistide vastu, rahva uhkus, Versaille leping oli Saksa alandamine, algul olid ka juutide vastu. Pööre toimub Baieris, Münchenis. Baieri liidumaa valitsus oli õllekeldris, seal haarasid nad võimu
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS 1. Millised olid 1920. aastate rahvusvahelise elu põhiprobleemid? Kuidas neid lahendada püüti? · Majanduskriis, tööpuudus, hüperinflatsioon · Hakkasid levima erinevad liikumised · Komitern  hakkas rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis 2. Miks valmistasid muule maailmale peavalu Saksamaa ja NSV Liit? · Need riigid olid pettunud IMS tulemustes ning polnud rahul Versailles rahulepingu tingimustega. Sõlmisid Rapallo lepingu. Venemaal oli plaan maailm uuesti ümberjagada.Hakati välja õpetama armeed ja arendama sõjatööstust. · NSVL keeldus 1922 majanduskonverentsil Genovas võlgade tasumisest · Saksamaa tahtis alguses revansi 3. Järgnevate sündmuste sisu ja nende tähtsus: Rapallo leping 1922, Locarno konverents 1925, Briand-Kelloggi pakt 1928
1) Saksmaale anti reparatsioonide maksmiseks laenu (USA andis) 2) Saksamaal kergendati repratsioonide koormust. 3) Pikendas maksete tasumise tähtaega. 10. Iseloomusta ühe positiivse ja ühe negatiivse näitega USA majanduselu 1920. aastate teisel poolel. Positiivne- inimesed rikastusid Negatiivne- inimesed laenasid end üle. 11. Millal toimus ja mida otsustati Locarno konverentsil? 1925 Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksmaale Versailles paika pandud liikmepiiri. 12. Millal sõlmiti Briand' i  Kelloggi pakt? Mis oli selle pakti sisu? 1928 Pakt kohustas loobuma sõjast , kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 13. Millisest riigist ja millal sai alguse ülamaailmne majanduskriis? Riik USA Kriisi Algus 29. oktoober 1929 14. Nimeta ülemaailmse majanduskriisi kolm põhjust. Selgita iga põhjust näitega. Põhjus Ületootmine
II maailmasõda II ms põhjused: 1. Pariisi rahukonverentsi ja Versailles rahu mõju (Sks rahulolematus lepingu tingimustega) 2. Rahvasteliidu tegevus (polnud võimeline oma ülesannetega toime tulema ega suurriike ohjeldama) 3. Hitleri ja Stalini ambitsioonid (Hitler tahtis saksa rahvale suuremat elamisruumi, Stalin tahtis kommunismi üle maailma levitada) 4. Lepituspoliitika 5. Majanduskriis (inimesed pooldasid kõva käe poliitikat, mis omakorda tugevdasid diktatuure) 6. MRP (Ida-Eur jaotamine Sks ja NL vahel; mittekallaletungileping omavahel)
PILET 1 1. I ms algus ja sõdivate koalitsioonide koosseis Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle
Inglismaa plaanid olid Prantsuse vägede toetamine rahaliselt ja maksimaalselt 70 000 mehe saatmine rindele. Venemaa sõjaplaani järgi sooviti alguses Ida-Preisimaal võidelda Saksa vägede vastu ja enne seda purustada lõuna pool Austria-Ungari. Austria-Ungari sõjaplaan oli saata üks osa vägedest lõuna pool Serbia vastu ja teine (suurem) osa saata Venemaa peale, lootes Saksamaalt toetust. Taaskord kukkus plaan läbi!! Rinded: Läänerinne: Prantsusmaa + SuurBritannia < > Saksamaa Idarinne: Saksamaa, Austria-Ungari < > Venemaa Lähis-Ida: Türgi + Bulgaaria < > Venemaa + SuurBritannia Balkan: Serbia + Venemaa < > Austria-Ungari + Bulgaaria OLULISEMAD SÕJASÜNDMUSED AASTA LÄÄNERINNE IDARINNE TEISED RINDED 1914 02.08 sakslased vallutasid Luksemburgi. Vene väed läksid Ida-Preisimaale Jaapan astub sõtta Saksamaa vastu 04
· Demokraatia laienemine pärast esimest maailmasõda, demokraatlikele riikidele iseloomulikud tunnused sisepoliitikas, majanduses ja kultuuris. Miks laienes? - 1. Maailmasõja võitsid demokraatlikud riigid, sellega demokraatia pooldamine tõusis ja levis nii uutes ja vanades riikides. - valijaskond laienes (naised said valimisõiguse ja nüüd ka mehed, kelle palk oli madal ehk kaotati varaline tsensus) (Demokraatlikud ideoloogiad: 1) liberalism: mõju vähenes peale 1 ms, kaitses inimeste vabadusi. 2) konservatism: jäid peaaegu samaks, kaitsesid vabaturgu, meeldisid traditsioonilised, vanad asjad. 3) sotsiaaldemokraatia: edu kasvas, sest kaitses tööliste huve ja aitas abivajajaid.) Demokraatikud riigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland, Soome, Tsehhoslovakkia, Lääne-Euroopa, Rootsi, Norra, Taani. Demokraatiale iseloomulikud jooned: rahvavõim, rahvas saab valida, sõnaõigus e vaba olek.
Maailm kahe maailmasõja vahel.Eesti ja maailm. Rahvasteliit. Pärast IMS-da loodud org. - eesmärk olla ühisorg, mis hoiab ära edasised sõjad. Ameerika idee, kuid ei liitunud. Rahvasteliit ei toiminud, sest sinna ei kuulunud suurriigid, polnud sõjaväge. Versailles süsteem. I MS võitjad kutsuti kokku Versailles’ lossi rahutingimuste väljatöötamiseks, Saksamaa ja tema liitlased lubati läbirääkimistele alles pärast lepingu valmimist. Saksamaa kaotab 10% maast ja peab maksma reparatsioone(sõjahüvitised). Prantsusmaa saab Elsass-Lotringi, Reinimaa demilitariseeritakse, sõjasüüdlased anti kohtu alla, Saksamaa ja A-U ühinemine keelati. Rapallo leping. 16. aprillil 1922 Itaalias sõlmitud rahvusvaheline leping Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhi
punkti", mida jälgides oleks sõda ära hoitud), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. BENITO MUSSOLINI  IT valitseja 1922Â1943, fasistide juht. Kehtestas riigis diktatuuri, kuulutas oma eesmärgiks muuta IT sama võimsaks, nagu seda oli Rooma keisririik. FRANSCISCO FRANCO  HSP noorim kindral. Peale HSP kodusõja lõppu vabariiklaste vastu, kehtestas riigis oma diktatuuri. Valitses 1939-1975. ADOLF HITLER  1933Â1945 SM ja Natsionaalsotsialistliku Töölispartei juht. Lubas tühistada Versailles' rahulepingu, lõi võimsa sõjaväe, rikkus rahulepingut, lahkus RL-st. FRANKLIN DELANO ROOSEVELT  demokraat, USA president 1933-1945. Koostas tegevuskava ,,New Deal'i" selleks, et majanduskriisist väljuda. HERBERT HOOVER  vabariiklane, USA president 1929-1933. Arvas, et riik ei peaks majandusse sekkuma ja kriis lõppeb varsti. Tallinna aukodanik. 2. MÕISTED. PARIISI RAHUKONVERENTS  18
kuid võitjariigid keelasid selle Saksamaa liigse tugevnemise kartuses. Austria ühendati Saksamaaga ajutiselt 1938-1945). Tsehhoslovakkia Ungari Jugoslaavia (moodustati Serbia-Horvaatia-Sloveenia riikidest). · NB! Vt.ka Euroopa poliitilist kaarti kahe maailmasõja vahel õpik lk.91. · Türgi- kaotas valdused Lähis-Idas (kaotsi läksid Palestiina, Liibanon, Süüria, Iraak- need territooriumid anti Suurbritannia ja Prantsusmaa kontrolli ja valitsemise alla). · Muutused toimusid ka koloniaalvaldustes- Saksamaa kaotas juba I maailmasõja alguses oma meretagused kolooniad Aafrikas (läksid Suurbritanniale), Okeaanias (läks Austraaliale), Aasias (läks Jaapanile). 2. Pariisi rahukonverents 1919-1920 (Vt. ka õpik lk.88-92): Peep Reimer 1
senisest rohkem sekkuma majanduse korraldamisse. 4. Demokraatlike riikide iseloomulikud jooned · Diskussioonivõimalus, üksteise seisukohtade arvestamine ning kompromissivalmidus · Seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu · Erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade aksepteerimine · Ühe partei või ideoloogia domineerimise puudumine · Peamiste inimõiguste tunnustamine · Vabadus avaldada arvamust 5. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid: sisepoliitika, majandus ja välispoliitika Suubritannia Sisepol: 1918.a. valimisreformiga suurendati valimisõiguslike isikute arv pea kolmekordseks. Tööliste osatähtsuse suurenemine valijate hulgas tugevdas Töölispartei ehk leiboristide positsioone. 1923.a. valimiste tulemusel moodustasid leiboristid liberaalide toel esimest korda pahempoolse valitsuse. Kõige vaatamata jäi Inglismaa
Ajaloo kordamisküsimused 1. Suur ülemaailmne majanduskriis: põhjused, abinõud (New Deal) ja tagajärjed. Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon, mis enamikes riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi USAs. Pikim majandussurutis 20. sajandil. Kriis kestis 5 aastat. Põhjused: ületootmine (kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta) esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu
KT: II maailmasõda pt 18 – 19, 21-23 1. Millised olid Saksamaa välispoliitilised eesmärgid pärast Hitleri võimule tulekut? „Suur-Saksamaa“ loomine, sakslaste eluruumi laiendamine, Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine, sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas). 2. Millal ja kuidas taastas Hitler Saksa armee ja relvastas selle?  Alustati Saksamaa taasrelvastamist, taasloodi armee (Wehrmacht. Kehtestati üldine sõjaväekohustus, likvideeriti Reini demiitariseeritud tsoon.  1935. A sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega taastati laevastik. 3. Kuidas toimus ja mida saavutas Saksamaa Austria liitmisega, Müncheni kokkuleppega, Molotovi-Ribbentropi paktiga?  Saksamaa Austria liitmine – 1938. A veebruaris esitas Hitler Austriale
MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL · Pinged säilivad · Ainsaks võitjaks USA · Kõige suurem pettumus aga Saksamaal · Ungari polnud ka tingimustega rahul · Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa · 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE.
· Kuigi partisanisõda enamlaste vastu jätkus veel aastaid, oli kodusõda 1922.aastaga lõppenud. Kodusõja tulemusel suutsid enamlased enda kätte haarata võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi territooriumil, suutmata siiski endale allutada iseseisvunud piiririike. · Maailmas tekkis esimene totalitaarne riik, mis kujunes eeskujuks totalitaarsetele ideoloogiatele Euroopas. Sõja lõpp läänes. Versailles rahuleping. (ptk.9) USA astumine maailmasõtta · 6.aprillil 1917 kuulutasid Ühendriigid Saksamaale sõja. · Saksamaa mõistis, et enam ei saa passiivselt oodata Antandi kokkuvarisemist, vaid Saksamaa peab oma vaenlased purustama enne, kui nende uus liitlane täies võimsuses vaenuväljadele ilmub. Saksa pealetung läänes · 8.jaanuaril 1918 tegi USA president Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu
Imperialism  riiklik poliitika, mille eesmärgiks oli juurde saada territooriume, kolooniaid ning saavutada teiste riikide üle poliitiline või majanduslik kontroll 19. saj II poolel suurte rahvusriikide tekkimine: Itaalia 1870, Saksamaa 1871 Sovinism  marurahvuslus, imerialismi 1 põhijooni, mingi inimgrupi üleolekut pooldav mõtteviis (peetakse oma rahvust teistest paremaks, ei arvestata teiste rahvustega) Suuremad emamaad kaardil: o Suurbritannia (UK või IM) ja tema kolooniad (nt. India, Egiptus, Malaisia) o Prantsusmaa (PM) ja tema kolooniad (nt. Prantsuse Põhja-Aafrika, prantsuse Lääna-Aafrika, Madagaskar, Prantsuse Indohiina) o Hispaania ja tema kolooniad (nt Sahara) o Saksamaa (SM) ja tema kolooniad (nt Saksa Ida-Aafrika, Saksa Edela-Aafrika) o 20. saj alguseks olid enamik Hispaania kolooniaid iseseisvad o Kolooniate hõivamiseks oli oluline laevastiku olemasolu
Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine. Fasism (Itaalia) Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Natsionaalsotsialism (Saksamaa)- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon  Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik liberalism  Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Isolatsionism  Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Maffia  Organiseeritud kuritegevus. Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega.
Esimeseks ohvriks valiti Etioopia. 1935 sügisel tungisid Itaalia väed Etioopiasse. Kohe kuulutas RL selle vallutussõjaks ja kutsus üles Itaaliat majanduslikult karistama. See ei läinud läbi, sest Saksamaa (kes oli juba RI-ist lahkunud) varustas Itaaliat. Sõda lõppes mõne kuu pärast ja Etioopiast sai Itaalia asumaa. RL pidas Etioopiat jätkuvalt iseseisvaks liikmeks. See Itaaliat ei huvitanud, vaid lahkus RL-ist. 11. Millal tuli Saksamaal võimule Hitler? 1933.aastal sai ta riigikantsleriks. Mis partei liider ta oli? Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liider 12. Millised olid tema võimuletuleku eeldused Saksamaal? 1. I MS järgne majanduslik, poliitiline ja psühholoogiline nõrkus kaotas usu demokraatiasse, kõiges süüdistati nõrka parlamentaarset korda 2. Hirm kommunismi ees. Hitleris ja natsides nähti jõudu kes suudab pidurdada
andis Saksamaale reparatsioonide tasumiseks ka laenu. Saksamaal mõjus selline asi elustavalt, rahandus stabiliseerus, majandus läks ülesmäge kogu Euroopas. Inimeste elujärg hakkas parenema ning MS haavad kaduma. 6.Kirjelda USA majandusbuumi 1920 aastatel. Inimesed rikastusid kiiresti ja tarbisid üha rohkem Majanduskasv tugines soodsatele laenuvõimalustele, osteti kokku vöörtoabereid e. aktsiaid. Üha suureneva tarbimise tõttu püsis majandus mõnda aega tõusu teel. 7.Locarno konverents 1925 – sõlmiti Reini tagatispatk, mis kindlustas Saksamaale Versailles paika pandud läänepiiri. Selle sõlmimise järel levis Euroopas lootus, et saabunud on leppimise, üksmeele ja rahu ajastu. Briand’i kelloggi pakt 1928- kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt.- see ei suutnud ikagi uut maailmasõda ära hoida. 8. 1929 aastal algas USAs ülemaailmne majanduskriis. Mis oli selle põhjused
Saksamaa oli vihane Versailles' rahulepingu peale ja sellepärast et inglased ja prantslased ei tahtnud Saksamaad kui suurriigina tunnustada. Antanti poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud sest nad ei saanud piisavalt asumaid sõjas osalemise eest. Otsustati siis see jõuga võtta. Uued riigipiiris põhjustasid mitmeid tülisid ja riikide vahelisi pingeid mida rahvasteliit ei olnud võimeline lahendama. 1929 aastal puhkes maailmas majanduskriis, mis kestis mitu aastat. Tuhanded ettevõtted läksid pankrotti ja paljud jäid töötuteks. Elanike olukord riikides halvenes. Paljud inimesed kaotasid usu demokraatlikku korda vaid uskusid ja lootsid et karmikäeline diktatuur suudab kõik taastada. II Prantslased ja inglased ei soovinud võtta vastu Wilsoni 14 punkti. Neil olid vaid ühine kättemaksusoov-purustada saksamaa. Rahukonverentsi rahupäev oli valitud 18 jaanuar
1920ndad Versaille süsteem on rahu tagamiseks Euroopas.(rahu tagatiste süsteem). Washingtoni süsteem- rahu tagamine merel. 1922- washingtoni konverents. Euroopa ja maailma suurriigid otsustasid vähendada (uputatakse laevastikud) laevastike donaaže, mille tulemusena pidi olema tagatud rahu maailmameredel. Need kaks lepingut pidid andma rahu tagatiste süsteemi. Washingtoni lepingust oli häiritud Jaapan, kes nõudis egemooniat Aasias. 1933 tuleb Saksamaal võimule Hitler:  Toob sisse sõjaväe kohustuse  Loob sõjalaevastiku, rikub Versaille’ lepingut  Riigid ajavad lepituspoliitikat, ei võta midagi Hitleri vastu ette  Saksamaa toob oma väed Reini demilitariseeritud tsooni sisse 8 suurriiki kes valitsesid maailma enne 1 Ms.: prantsusmaa, venemaa, Itaalia, Austria-Ungari, Jaapan, Saksamaa, Usa, Venemaa 1920-1930nd  11 nov. 1918- Venemaal algas kodusõda, võimul bolševikud, (valge ja punaarmee)
· 1936 Hispaanias puhkes kodusõda. Kommunistide-, sotsialistide Rahvarinne (toetas NSVL). Vabadusvõitlejad eesotsas diktaator Francoga (toetajad Itaalia ja Saksamaa). · Lääneriigid lubasid mitte sekkuda. Diktatuurid toetasid uute relvadega. Kestis kuni 1939, kui kuulutati välja Franco diktatuur. Austria ansluss (liitmine, operatsioon Otto) Hitler alustas maailma vallutamist Austriast. 1938 esitas ultimaatumi sealsete natside vabastamiseks. Suur osa elanikest pooldas natse. Austria liideti Saksamaaga ,,Rahvahääletuse" põhjal. Austriast sai Suur-Saksamaa Ostmark. Suurriigid va. Mehhiko ei protesteerinud. Müncheni sobing Järgmise maana valmistus Hitler ründama Tsehhoslovakkiat (ainus demokraatlik Ida-Euroopa riik). Ettekäändeks kasutati Tsehhi lääne osas Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda (3 miljonit)
See töi kaasa tööpuuduse ja inflatsiooni mujalgi. Kasvasid sotsiaalsed probleemid -> äärmusliikumiste levik Euroopas tugenves 1920. algul kommunistlike liikumiste mõju, mis töi kasa äärmuslke natsionalistlike liikumiste tekke, mis omakorda oli orienteeridu diktatuuri kehtestamisele ning vägivaldsele vöimuhaaramisele. Äärmusliikumiste mõjukus pärast IMS poliitiline kriis riikides soodustas vöimu vägivaldset haaramist. Sõjajärgne pettumus ja majanduskriis suurendas inimeste hulka, kes olid pettunud ühiskondlikus korralduses maailmasöja ajal oli riigivöim köikjal inimeste elu korraldanud, ka nüüd arvati, et väljapääsu saab ainult köva käega valitsejate vöimuletulekuga Locarno konverents 1925.a osa võtsid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Sksmaale Versailles´paika pandud läänepiiri. Sarnased lepingud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
