Ma ei ole ateist, kuid Jumalasse ma ei usu. Elu on mulle näidanud, et uskuda saab iseendasse ning vahel ka sõpradesse. Seega olen väga skeptiline üleloomulikkude asjade/nähtuste suhtes ning leian, et otseselt mind kristlik kultuurimruum iga päev ei mõjuta. Muidugi mõista peetakse kinni moraalinormidest, et ei tohi tappa ega varastada jne. Need on väljakujunenud juba ammustest aegadest. Eelnevad näited ongi osadest teguritest, mida inimesed järgivad, teadmata, et tegemist on kristlusega. See on lahutamatu osa meie kõigi elust. Me ei saa lihtsalt minna ja tappa kedagi, kui ta on ebameeldiv, kahjuks tuleb selliseid juhtumeid ette, kuid õnneks on sellised teod rangelt karistatavad. Arvan, et üheks suurimaks mõjutajaks minu elus on pühad. Alles paar aastat tagasi sain teada jõulude tegeliku tähenduse. Kristlikule kultuurile mõtlemata tähistame me kõik jõule, lihavõtteid ja ülestõusmispüha. Inimesed tavaliselt ei mõtle miks ja kuidas. Peaasi, et vaba päev oleks
pidamine rüüstamine, käsitöö Religioon Muhamed looja Algselt paganad , Hiljem tuli ristiusk (algas Allah peajumal kummardasid juba IX saj., töötas alles (algselt palju jumalaid, loodusjõude (esile tõusis sadakond aastat hiljem) puututi kokku judaismi pikse-ja sõjajumal Perun) Ristiusk tuli käsikäes ja kristlusega) 988 aastal ristiusk riikide tekkimisiga Islami usu pooldajad moslemid Koraan püha raamat Medina prohveti linn
Näiteks kirjutas Nonnos Panopolisest poeemi Dionysosest Indias ning ka parafraasi Johannese evangeeliumist. Paralleelselt leidus nii paganlikke ja erootilisi kui ka kristlikke luuletusi. Viiendal kuni seitsmendal sajandil arenes välja kristliku klassitsismi zanr, milles leidus motiive antiigist. See lõpes pärast Bütsantsi ja Pärsia vahelist sõda seitsmendal sajandil. Hiljem võeti antiigist motiive alles kaheksanda sajandi lõpus, mil Ignatios proovis siduda kristlusega platonlikke mõttekäike. Hakati väärtustama vanade autorite tundmist. Kuid siiski ei saanud need kaks kultuuri üheks, vaid neid nähti eraldiseisvatena. 2) Nimeta viis erinevat võimalust hellenismi tähenduse selgitamiseks Bütsantsi kontekstis (eelkõige katkendi lk 184186 põhjal). 1. Miski, mis on seostatav hellenistliku piirkonnaga Kreekas, kuid see ei omanud rahvuslikku mõttet. 2. Hellenite all võisid bütsantslased mõelda muistseid paganlikke kreeklasi. 3
Lahkunutesse suhtuti suure aukartusega. Muinasusund hakkas muutuma paikse eluviisi ja kokkupuudete tõttu balti ja germaani hõimudega. Tekkisid kujutelmad haldjatest ja koduvaimudest, kes erinesid varasematest looduse hingestatuse ideedest. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga said alguse tõneäoliselt muinasaja lõpusajanditel. Ristiusu leviku kohta Eestis on kirjutatud ka ,,Liivimaa kroonikas". Esimesi segunemise märke kristlusega võib täheldada Lääne-Eestist, kus koduhaldjas Tõnn on kristliku pühaku Antoniusega niiöelda kokku sulanud. Hiljem tekkis kristlikust kuradist eestlaste Vanapagan. Levisid teisedki germaanipärased uskumused: kuri silm, libahunt, näkk, kartus surnute eest jne. Samuti muutus rahvakalender, mille pühade juurde lisandusid ka kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Keskaja ühiskonnas oli religiooni roll väga suur: keskaja inimene oli ristiusust täiesti ,,läbi imbunud"
suunitlus Seotus religiooniga- jumalakesksus- inimliku elu lim eesmrk on jumala teenimine Kreatsionism- maailm on loonud jumal eimillestki Jumala ettengelikus- kigel on mte Usaldusvrseim allikas teks on jumalik ilmutis Jumala teod on mistetamatud iglus vidab teispoolsuses Platon+Aristoteles+ Piibel vrdub kristlik filosoofia AUGUSTINUS 3-4saj pKr Ristiusk ei ole filosoofia Jumal li maailma, Jeesus on eksisteerinud Kik mis on oluline, rgib Jeesus, filo targutamine on mttetu Kik mis lheb kristlusega vastuollu, on ketserlus Prgu ja paradiis AQUINO THOMAS 13saj. Mistus ja usk on erinevad asjad Kas maailm on loodud: jah vi ei Usuga: jah Meie teadmised prinevad meelelisest teadmisest Tabula rasa Jumala olemasolu testamine Kas ldse vimalik tajuda? I ontoloogiline testus ontoloogia- petus olemisest Autor: pha anselm (11-12saj) Kes on jumal?- tiuslikum olend Teleoloogiline testus- jumala olemasolu testuseks on see, et universumis on selge kord ja sihiprasus Kik teenivad mingit eesmrki
elanikkonda lugeda, kirjutada üldiselt ei osatud. Kirjakultuurist sündis kontaktide võrgustik ja liit Euroopa eri osades elavate õpetlaste vahel. Enamik kirjaoskajaid olid vaimulikud ja nad panid kirja ladinakeelsest kirikliku ja vaimuliku kirjavara. Haridus tugines antiikautoritele, keskaegsetele kroonikatele, pühakulugudele jne. Euroopa eliitklass suhtles omavahel ladina keeles, oli mõnel pool riigikeel, kirik kasutas seda, see levis ühes kristlusega, oli juhtpositsioonil teaduses, õiguses, hariduses jne. 2. Miks ei väärtustanud varakeskajal mõtlemise originaalsust, vaid eelistati toetuda vanadele autoriteetidele? Antiikautorite tekstid aitasid õppida ladina keelt, õpetus rajanes piiblil ja kirikuisade tekstidel. 3. Iseloomusta linnade rolli keskaja kultuurilises muutumises. Linnades hakati raamatuid valmistama ja elavnes raamatukaubandus, koolide laiem levik aitas kaasa linnade arengule, sest haridus andis inimestele võimaluse
võimu alla. Inglismaa ja Prantsusmaa. 2.Kirj.kaks vanaaja riiki,mille ala - = - Püha-Rooma keisririik ja Bütsantsi keisririik 3.Mis tähtsus on Mekal araablaste ajaloos?2 näidet See oli üks suuremaid linnu,kus toimus kaubavedu,seal asus ka Kaaba tempel. 4.Seleta mõiste sultan-oli valitseja tiitel islamimaades Kontrolltöö nr.3 B 1)Kirjuta kolm araablaste tegevusala. Põlluharimine,karjakasvatamine ja kauplemine. 2)Mille poolest sarnaneb islam nii juutide usu kui ka kristlusega? 3)Kirjuta mõiste:Islami püha raamat – koraan 4)Islamil oli viis tugisammast,nim 4 1-šahala,2-viis palvega,3-paastumine e ramadaan,4-almuste andmine 5)Too kaks näidet araablaste suhtumise kohta alistatud rahvastesse. 6) Milline araablaste kultuurisaavutis on sinu arvates kõige olulisem?Miks nii arvad? Mekas asuv Kaaba tempel.Kuna see oli Islami usu märk ja sellest sai Allahi pallee. 7)Töö kaardiga.Lk 92-93 1.Kir.3tänapäeva riiki,mis asuvad Araabia poolsaarel. 2.Kirj
Antiigi pärand I kodune töö 1) Kuidas suhestusid katkendis kirjeldatud perioodil kristlus ja antiik üksikute autorite kontekstis? Too näiteid. Antiik põimis end kristlusega kirjeldatud perioodil läbi kirjanduse. Autorid muutusid vabamaks, kirjutasid inimlikkusest, ihadest ja muudest aspektidest, mis kristlikkus tähenduses võisid olla ,,paganlikud." Kui kuni neljanda sajandini olid kristlaste kirjutatud tekstid peamiselt kristlaseks olemise, uute doktriinide tutvustamise, paganismi vastasuse ja moraalide kaasajastamise kohta, siis näiteks juba neljandal sajandil elanud poliitik ja professor Ausonius järgis küll kristluse palvet, kuid
Rooma riigi idaosas, Palestiina aladel, tekkis uus usund ristiusk, mis levis kiiresti kogu Rooma riigis. Koos kristlusega tekkis ka varakristlik kunst. Varakristlus arenes Rooma aladel ja Vana-Rooma kunstiga paralleelselt. Ristiusk kuulutas, et Jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii rikkad kui vaesed. Kristlus on radikaalne (konkreetne, ühesuunaline), nõudes sõnade ja tegude ühtsust, usu ja igapäevaelu ühendamist, Jeesuse elukäigu eeskujuks pidamist, alandlikkust, armastust nii ligimese kui vaenlase vastu, väites, et
Reformatsioon ehk usupuhastus oli sama mõjuga nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis kiriku, kui vahendaja, roll vähenes ja kristlik usk hakkas põhinema vaid pühakirjal piiblil. Reformatsioon algas Lääne-Euroopas, Wittenbergis, aastal 1517 ning jõudis Eestisse 1523 aastal. Kuigi Lääne-Euroopa ja Eesti keskaeg tundib ajaliste vahede tõttu meeletult erinev siis protsessid on kujult samad. Eestlased suutsid ka enda muinasaegseid kombeid säilitada läbi keskaja. Segunesid nad küll kristlusega kuid annavad tänapäevagi midagi erilist. Kuigi arengu poolest jäime Lääne-Euroopast maha siis oma eripära suutsime ikkagi säilitada.
Reformatsioon ehk usupuhastus oli sama mõjuga nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis – kiriku, kui vahendaja roll vähenes ja kristlik usk hakkas põhinema vaid pühakirjal – piiblil. Reformatsioon algas Lääne-Euroopas, Wittenbergis, aastal 1517 ning jõudis Eestisse 1523 aastal. Kuigi Lääne-Euroopa ja Eesti keskaeg tungib ajaliste vahede tõttu meeletult erinev, siis protsessid on kujult samad. Eestlased suutsid ka enda muinasaegseid kombeid säilitada läbi keskaja. Segunesid nad küll kristlusega, kuid annavad tänapäevalegi midagi erilist. Kuigi arengu poolest jäime Lääne-Euroopast maha, siis oma eripära suutsime ikka säilitada.
Reformatsioon ehk usupuhastus oli sama mõjuga nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis kiriku, kui vahendaja roll vähenes ja kristlik usk hakkas põhinema vaid pühakirjal piiblil. Reformatsioon algas Lääne-Euroopas, Wittenbergis, aastal 1517 ning jõudis Eestisse 1523 aastal. Kuigi Lääne-Euroopa ja Eesti keskaeg tundib ajaliste vahede tõttu meeletult erinev siis protsessid on kujult samad. Eestlased suutsid ka enda muinasaegseid kombeid säilitada läbi keskaja. Segunesid nad küll kristlusega, kuid annavad tänapäevalegile midagi erilist. Kuigi arengu poolest jäime Lääne-Euroopast maha siis oma eripära suutsime ikka säilitada.
Mis tähtsus on Rooma õigusel? · Pani aluse tänapäeva õigusteadusele. (12 tahvli seadused) · Kõik olid seaduse ees võrdsed. Pontifex- Tähtsaim preester. Augur- Riiklik ennustaja. Sibyll- Sibülliraamatud (ennustusraamatud tähtsateks puhkudeks). Roomlaste kuulsaim eeposte kirjutaja: · Vergilius ,,Aeneis'' Aeneas- Troojalane, kes põgenes trooja sõjast, minnes otsima Itaaliat. Tähtsaim ajaloo kirjutaja: · Titus Livius Ajaarvamine- 753 eKr. Rooma seos juutide ja Kristlusega: · Palestiina ala läks Rooma võimu alla. · Roomas on palju jumalaid, keisrid pidasid end ka jumalateks. Juudid keeldusid neid kummardamast. Miks Kristlus populaarne? · Kuna see levis vaeste hulgas. · Kristlus pidas kõiki võrdseks. · Saad taevasse, kui usud. Pontius Pilatus- Andis käsu Kristuse ristilöömiseks. Kreeka ja Rooma religiooni seos? · Jumalad (nimed) Mida muud lisas Rooma? · Geenius- Maokujuline kaitsevaim.
Islami sektid: 90% on sunna sekti kuuluvad sunniidid, 10% siia sekti kuuluvad siidid. Nendevahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand, sest Muhamed ei jätnud peale surma maha juhatusi, kuidas järglast valida. Islamis on mõjutusi muinasaraabia usundist, juutlusest ja kristlusest. Näiteks on üle võetud araabia rahvalik usk kõrbevaimudesse -- dzinnidesse, samuti oli Mekas asuv Kaaba tempel palverännukohaks juba enne islami teket. Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid -- Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja islam on omavahel tihedalt seotud ja kõigi pärimustes on oluline esiisa Aabraham, siis nimetatakse neid kolme usundit aabrahamlikeks religioonideks.
ja Port. leidus meresõidukog. mehi 3.Maailmapilt avardus;uued kaubateed- ja keskused;uued põllukultuurid;kuld;nakkushaigused;Itaalia kaubalinnade tähts. vähenemine 4.Kol.-1492.avastas Uue Maailma;da Gama-1498 avastas meretee Indiasse;Magalaesh-1519-22 esimene ümbermaailma reis 5.Ren-taassünd 14-16 saj 6.Hum.-inimlikkus,Erasmus Rotterdamist ja Thomas More 7.A.T.-dominiiklane,kat. kiriku tähtasim filosoof,tegeles tomismiga -uuris mitemeid valdkondi ja sid.need kristlusega;Ld.V-kunstnik;Luther-ref.algataja ja lõi lutheri kiriku;Calvin-rajas prot. usuvoolu kalvinism 8.Ref.-1517 toimunud usupuhastusliikumine,mille tagaj. kuj. kat. eraldunud prot. kirikud 9.1)Ta oli kiriku üleolu ja rikkuse vastu,2)indulgentside müük 10.lihtsus;emakeelsus;piibli lugemine kodus;rahvuskirik allus riigipeale. 1.Tõõstusp-üleminek käsitsi tootm
Kunstiajalugu Varakristlik kunst Alguses võeti Roomas kõik vallutatud alade usud üle. Nii oli ka kristlusega. Alguses seda akrsepteeriti , kuid see oli liiga radikaalne: sõnad ja teod, vagadus, kristuse kannatusrikas elu. esimeste kristlike koguduste hooned olid väga tagasihoidlikud. KUJUTAV KUNST OLI KEELATUD. Pühakiri e. Piibel oli kõige tähtsam, sellega arenes ka raamatukunst ja illustratsioonid.Piiblilehed olid pärgamendist ja piibel oli raamatuks köidetud. Kuna aga paljud lugeda ei osanud, sai alguse miniatuurmaal ja tekst pandi ka piltidesse.
esimese lapsendatud poja, Lucius Aeliuse, tuhaurnid. Pärast Hadrianuse surma lõpetas ehitus- tööd järgmine keiser Antoninus Pius. Hadrianuse mausoleumi on pandud ka mitmete järgnevate keisrite säilmed. Urnid asetati ehitise ühte kõige kaugemasse ruumi, mis on tuntud nime all Aarete ruum. Hadrianus ehitas ka silla Pons Aeliuse, mis ühendab mausoleumi Roomaga. Silda kaunistavad inglid, kes kannavad erinevaid kristlusega seotuid elemente. ( Gabucci, Rinaldi 2007:118 ; http://www.rome-tour.co.uk/castel_sant_angelo.htm ) 2. Hadrianuse mausoleumi erinevad ülesanded Läbi aegade on Hadrianuse mausoleum täitnud erinevaid ülesandeid. Kuuendal sajandil pärast Kristust muudeti ta kindluseks ning oli tähtis sõjaline ehitis järgmised 1000 aastat. Paljud haua osad ning kaunistused olid kadunud ning hävinud pärast ehitise muutmist kindluseks.
Vanakreeka tsivilisatsiooni oli ülistatud ka varem filosoofia, teaduse, kirjanduse ja kunsti emana, kuid selle poliitilist pärandit tavaliselt ignoreeriti. Nüüd aga leiti, et kreeklaste suurimaks saavutuseks oli poliitilise vabaduse rajamine demokraatlikus riigikorras. Euroopa aluseid nähti vabaduses, kristluses ja tsivilisatsioonis. Juured Euroopa samastamiseks demokraatiaga leiti viienda eelkristliku sajandi Kreekast, kristlusega samastati Euroopa 15. sajandil, tsivilisatsiooniga alles valgustusajastul. Kui varem kehtis tsivilisatsiooni mõiste vaid eliidi kohta ja alamklasse peeti barbariteks, siis demokraatia ja sotsiaalsete reformide tulekuga laienes tsivilisatsiooni mõiste ka alamklassidele. Teater sai alguse Kreekast? Ehk Kreeka teater on Euroopa teatri "häll".Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt
Loogikateadus (1812) Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia (1817) Ajaloofilosoofia (1818) Õigusfilosoofia põhijooned (1821) Hegeli filosoofia... tema filosoofia lähtekohaks on olemise ja mõtlemise identsus kõiges siin maailmas ja selle ajaloos avaldub teatava mittemateriaalse alge- vaimu- areng enesest teadlikku üksiolemist nimetas ,,Absoluudiks" tema filosoofiat on hakatud nimetama ,,absoluutseks idealismiks" ühitas oma filosoofia kristlusega kõige väärtuslikumaks saavutuseks on dialektika "Absoluutne idee"- absoluut, vaimne ja mõistuslik alge: 1) idee arenemine tema enese rüpes, "puhta mõtlemise siihias" 2) idee arenemine "teisitiolemise" vormis, s.t. looduse vormis 3) idee arenemine mõtlemises ja ajaloos ("vaimus") Hegeli mõju filosoofiale ja ühiskonnale on nii natsismi kui ka kommunismi vaimne isa tänapäevase eksistentsialismi alusepanija, taani filosoof Kierkegaard, lõi oma filosoofia teatavas
Tähtsaim kultusobjekt enne islami teket oli kaaba kivi (must kivi), mis oli müüritud Kaaba templi seina. Arvatakse, et selle puhul on tegemist meteoriidiga. Meka ja Kaaba tempel olid olemas juba enne islami teket. Sinna korraldati juba varem palverännakuid. Islam tekkis 7.saj. Rajajaks Muhamed (u 570 - 632), kes noorena jäi orvuks. Töötas nii karjusena, karavani saatjana. Karavani saatjana viibis ta Araabia poolsaarelt väljas, Vahemere idarannikul, puutudes kokku judaismi ja kristlusega. Alles oma 40-ndates hakkas huvi tundma usuliste küsimuste vastu. 610. aastal sai Meka lähedal jumalalt Allahilt esimese ilmutuse. Seda aastat võibki pidada islami tekkeaastaks. Allah oli Muhamedi välja valinud oma prohvetiks ja käskis sõnumit edastada teistele. Esialgu kõik, mis ta rääkis, tekitas umbusku ja vaenu. Mekas tekkis Muhamedi vastu vastasseis. 622. aastal oli ta sunnitud põgenema Mekast Mediinasse. Seda aastat peavad moslemid ja islami tunnistajad oma ajaarvamise alguseks
Tähtsaim kultusobjekt enne islami teket oli kaaba kivi (must kivi), mis oli müüritud Kaaba templi seina. Arvatakse, et selle puhul on tegemist meteoriidiga. Meka ja Kaaba tempel olid olemas juba enne islami teket. Sinna korraldati juba varem palverännakuid. Islam tekkis 7.saj. Rajajaks Muhamed (u 570 - 632), kes noorena jäi orvuks. Töötas nii karjusena, karavani saatjana. Karavani saatjana viibis ta Araabia poolsaarelt väljas, Vahemere idarannikul, puutudes kokku judaismi ja kristlusega. Alles oma 40-ndates hakkas huvi tundma usuliste küsimuste vastu. 610. aastal sai Meka lähedal jumalalt Allahilt esimese ilmutuse. Seda aastat võibki pidada islami tekkeaastaks. Allah oli Muhamedi välja valinud oma prohvetiks ja käskis sõnumit edastada teistele. Esialgu kõik, mis ta rääkis, tekitas umbusku ja vaenu. Mekas tekkis Muhamedi vastu vastasseis. 622. aastal oli ta sunnitud põgenema Mekast Mediinasse. Seda aastat peavad moslemid ja islami tunnistajad oma ajaarvamise alguseks
Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis, ja Usbekistanis. Islami seosed teiste usunditega Islamis on mõjutusi muinasaraabia usundist, juutlusest ja kristlusest. Näiteks on üle võetud araabia rahvalik usk kõrbevaimudesse -- dzinnidesse, samuti oli Mekas asuv Kaaba tempel palverännukohaks juba enne islami teket. Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid -- Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja islam on omavahel tihedalt seotud ja kõigi pärimustes on oluline esiisa Aabraham, siis nimetatakse neid kolme usundit aabrahamlikeks religioonideks. Koraan Muhameedlaste püha raamat on Koraan, kuhu on kokku kogutud Muhamedile antud ilmutused ja
1. ristisõja peamine eesmärk oli vallutada Jeruusalemm, mida ka tehti 1099. aasta juulis. Et oma värskeid valdusi kaitsta, asutati kolm vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Johanniitide ehk Hospitaliitide ordu ning Teutooni ehk Saksa ordu. Teise Ristisõja eesmärk oli Damaskuse piiramine, mis aga ebaõnnestus täielikult. Kolmanda ristisõja eesmärk oli Jeruusalemma langetamine, mis aga seegi kord ebaõnnestus. Ristisõdade tulemusena langes Bütsants ja islami usk sattus kristlusega tõsisesse vastuollu. Kõrg- ja hiliskeskajal oli kiriku mõju ühiskonnas langenud. Oli tekkinud kaks erinevat kirikut: Bütsantsi õigeusu kirik ja Lääne-Euroopa katoliku kirik. Need on säilinud tänapäevani vene õigeusu ja euroopa katoliku kiriku näol.
Hoolimata Augustuse reformidest keskendus Rooma impeeriumi religioon üha enam keisrikoja ümber ning lõpuks hakati keisreid pärast surma jumalaks kuulutama. Jumalaks kuulutamine sai alguse juba enne keisririigi rajamist Julius Caesariga. Keisririigi ajal said populaarseks ning levisid laialt paljud võõramaa kultused, näiteks Egiptuse jumalanna Isise ja Pärsia jumala Mithrase kultus. Viimane oli mõneti sarnane kristlusega. Ka kristlus levis hoolimata tagakiusamistest Nero ja Diocletianuse ajal. Constantinus I (oli ainuvalitseja 324-337) sai kristlusest keisririigi ametlik religioon. Keiser Theodosius I ediktiga 392 keelati kõik paganlikud kultused.
Nt ekstaas. Terapeut kui guru. Hägused on religooni ja psühholoogia piirid. Eestis välja antud Osho teoseid. 5. Reiki. Rajaja: Mikao Usui. 19 saj lõpp. Tervendamisõpetus. Meistrid pühitsevad meistreid. Rei-ki ehk universaalne eluenergia. Haigused kui segaduse ja ebakõlade tunnused.budistlik mõju. Taassünd. Kerge õppida. Rakendatakse isegi taimedel ja loomadel. Reiki ravija kui kosmilise energia kanal. Seotus budismi ja kristlusega. Kolmeastmeline pühitsus. Teenused tasulised. Pole kindlat organisatsiooni või liikmete arvu. Eestisse jõudis 1990. Satanism. Rajaja: inglise maag Aleister Crowley. Suur Metsaline. ordo Templi Orientalis. Anton Szandor LaVey. 20 saj satanismile ilme andja. 1966 asutati Saatana Kirik. Saatan ehk looduse tume jõud. Teatraalsus, alguses väga elitaarne, 1970 muutus massiliseks. ’’Saatana piibel’’. Palju eri suundi ja mõjutusi. Saatan kui jõud mitte isik. Samastatud elutahtega
tunnistama? Ehk on Eestimaa täis usklikke, kuid kõik tegelevad religiooni küsimustega vaikselt oma peas teistele rääkimata ning seetõttu võivad jätta valeliku hoolimatu mulje. Ehk peavad siiski enamus seda liiga isiklikukus, võib-olla isegi piinlikuks? Sellegipoolest järgime kristlikke reegleid ega kahtle nende tagamõtetes. Praegu on pooleli ka arutelu homoseksuaalsuse kohapealt ning seda kiputakse tihtipeale just kristlusega seostama. Miks me siis usume kõike, mida meile kristlus on kaasa toonud kui me ise ei usu ega tõenäoliselt hakkagi uskuma? Siiski kohtab siin palju talumatust. Olgu see siis seksuaalsete valikute poolest või muude eelistustega erinemises, aga niipea kui miski on väljaspool tavalisuse piire, hakatakse sellele vastu võitlema. Me nagu üritaks säilitada nn. täiuslikku ühiskonda, kus keegi ei käitu normaalsusele vastu ja kõik on ühel meelel. Seetõttu võidakse ka
Õppis Oxfordis ja Cambridges. Peale ülikoole rändas Hispaanias ja Itaalias ja õppis õigusteadust Londonis. Ta oli seltskonnainimene, teatraal, teravmeelitseja, kaunite daamide kummardaja. Tema armastus oli maine seal on teravaid nägemusi ja üksikasjalikke tegevusi, tema meelest eksisteeris ainult armastus, tunded kahe inimese vahel. Kasutab selget kõnekeelt (lihtsat). HILISLOOMINGUS ,,Palvused äärmise häda puhul" proosateos, just see teos näitab tema seotust kristlusega. Tsitaat: ,,Ei ole inimest kes oleks nagu Saar omaette. Järelikult teeb iga inimese surm mind väiksemaks, sest ma olen osa inimkonnast. Seepärast ära kunagi saada küsima kellele lüüakse hingekella, sest seda lüüakse sinule." tsitaadi lõpp. ,,Kahevõitlus surmaga" Donne hauakõne iseendale, äärmuste tunnetamine, järeleandmatu soov saavutada inimeste ühtsust. John Millton (1608 - 1674) 17.saj. suurim ingilise kirjanik, kõrvutatakse Shakespeari ja Donnega
Mõtlejana: Mitteakadeemiline, kirglik, järsk, ettearvamatu, tulihingeline, kaasahaarav. Mõned teosed: Ahistus, Surmatõbi, Minu kirjanikutöö seisukoht Vaated: Tunneb suurt huvi eksistentsiaalsete probleemide vastu iga inimene puutub kokku eksistentsiaalsete probleemidega, st probleemidega, mis on niivõrd individuaalsed, et mingeid lahendusmalle ei saagi olemas olla. Leiab et iga inimene on ainulaadne. Elu lõpp: Elu lõpupoolel pidas teravat poleemikat ametliku kristlusega. Leidis, et kirik on silmakirjalikkuse kehastuse ning usu tõelise olemuse teotaja. Lootusetu võitlus murdis filosoofi 42-aastaselt. Ta suri üksiku ja häbistatuna. Essentsialism ja eksistentsialism Isiklik filosoofia Kierkegaard esitab filosoofiale järgmised nõuded: · filosoofia peab puudutama mind isiklikult; · sellega tegelemine peab puudutama minu elu; · filosoofia peab mulle midagi tähendama ning mulle korda minema, sest pole olemas muud
sõber Abraam. Ta tahtis, et Abraam muudakse oma usku ning laseks end ristida kristlaseks. Abraam ütles talle, et ta läheb Rooma ja peale seda ütleb ta talle oma otsuse. Roomas nägi ta, et kristlased ainult joovad, söövad, on kitsid ja auahned. Ta läks tagasi Pariisi ning ta ütles Giannottole, et kuna kristlus kogub aina rohkem au ja kuulsust siis on ta nõus end ristida laskma. Nad läksid kohe kirikusse, Abraam lasi end ära ristida, kristlusega kurssi viia ning Giannotto pani talle nimeks Giovanni. 3.Novell Neifili jutustas neile loo Baabüloni sultanist Saladinos, kellel oli hädasti raha vaja ning kes pöördus rahasaamiseks juudi poole nimega Melchisedech. Ta lasi juudi enda juurde kutsuda ning küsis tal mis usku ta kõige rohkem pooldab. Juut oli aga tark mees ning vasatas ühe looga. Juut rääkis talle loo sõrmusest. Kunagi olevat elanud üks valitseja, kes andis enne surma sõrmuse ühele oma poegades ja peale
allutamisega religioonile, vaid rakendas seda täiesti teadlikult ka kiriku, omaaegse korda tagava suurvõimu teenistusse. Kirik omalt poolt kuulutas ta juba viiskümmend aastat pärast surma pühakuks. Aastaid oli Thomas kuulsa filosoofi ja teoloogi Albertus Magnuse õpilane. Albertus oli võtnud endale ülesandeks korrastada see tohutu hulk teadmisi, mis paari viimase aastakümnega oli islamimaailamst kristlikusse Euroopasse jõudnud, heita kõrvale ideed, mis ei sobi kuidagi kokku kristlusega, ning sobitada ülejäänud ideed trditsioonilisse filosoofilis- teoloogilisse süsteemi. See oli hiigel töö, mille lõpuleviimise võttis Thomas enda peale. Seejuures tõlgendas ta Aristotelest uutmoodi, võttes alati lähtekohaks kiriku huvid. .(Edmund Jacob: ´´50 klassikut: filosoofid``88). Aastatel 1252- 1259 õpetas ta pariisis dominikaanlaste kloostris. Järgmised kümme aastat veetis ta Itaalias
Testament ja talmud. Ainujumalaks on Jahve, kes on kõige looja ja kohtumõistja. Ta on sõlminud juutide esivanematega lepingu ja läkitab judaistidele kui äravalitud rahvale messia, kes rajab püsiva rahuriigi. Judaism on levinud Iisraelis. Maailmas on umbes 18 miljonit usklikku tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule( Toorale) ning Talmudile Islam Islam on tekkinud Lähis-Idas samas piirkonnas judaismi ja kristlusega, kuid 7. sajandil koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhamedile. Õpetuse aluseks on Koraan ja Sunna; selles eristuvad üldine väline seadus ( sariaat) ja sisemine vagadus (sufism). Sõna "islam" on pärit samast juurest sõnaga salam 'rahu'.Islamiusulised peavad paastukuud- ramadaani ja käivad ka vähemalt kord elus ära palverännakul pühas linnas - Mekas Hinduism
Rooma Itaalia geograafilised olud ja rahvastik: Itaalia on vähem mägine kui Kreeka.Rannajoon pole nii palju liigendatud kui Kreekas.Kesk-ja lõunaosa asustasid itaalikud. Kesk-Itaalias elasid latiinid Etruskid-käisid läbi foiniiklastega ja kreeklastega. Olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad.. Rajasid linnu,ehitasid teid. Uskusid paljusid jumalaid, tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu. Ennustuskunst. Rooma linna tekkimine: Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus tollal oli Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi oli moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks.Küngastevahelisse orgu rajati turuplats-foorum-järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus. Roomlased kinnitasid ,et linn on rajatud 21 aprill 753 eKr. Rooma varane ühiskond: Eesotsas rahvakoosolekul kinnitatud kuningas...
ristida ja pöörduks õigesse usku 13. sajandil oli eestlaste, liivlaste ja lätlaste naabruses elavatel slaavlastel juba olemas kõrgelt arenenud kristliku kultuuriga keskused, näiteks Polotski linn, kus 992. aastast asus piiskopi kateeder. 12. sajandil oli selles 100 000 elanikuga linnas 17 õigeusu munga- ja nunnakloostrit ning 15 kirikut. Samasugune olukord valitses ka Viitebskis, Pihkvas ja Novgorodis. Neid linnu külastades tutvusid ka eestlased, liivlased ja lätlased kristlusega ning mõned neist astusid ka õigeusku. 8 KOKKUVÕTE Ristiusk sai alguse Juudamaalt ning hakkas seejärel levima. Aastaks 300 oli ristiusk levinud üle kogu Rooma impeeriumi. Aastal 313 kuulutati Milano ediktiga ristiusk Roomas lubatuks. Koos ristiusuga levis Euroopas ka kultuur ning kirja- ja lugemisoskus paranes tublisti. Kiriku tähtsus ja võim kasvas kuna kirikust saadi haridust, kaitset ja abi ning inimeste
Ilmenvad ka vastuolud: ühes ja samas lauses viidatakse Jumalale nii esimeses kui kolmandas isiksus. Teksti eri osades esitatakse lahnevaid versioone ühtedest ja samadest sündmustest. Vahel lähevad Jumala käsud omavahel vastuollu. Kristlased on kinni haaranud Koraani segastest kohtadest, väites, et need tõendavad selle teose inimlikku päritolu. Islam sõna ar. k. alistumine, vaimustus, andumus. Rangelt monoteistlik aarbrahamlik religioon, millel on tihe seos juutluse ja kristlusega (kuid eitab selgelt inkarnatsiooni ja kolmainsust). Usu liikmeskonda nimetatakse moslemiteks. Suuruselt teine religioon maailmas, liikmeskond 1,3 miljardit. Islamistika islamiteadus (mõiste islamistika on vanem ja traditsioonilisem). Tegeleb islami religiooni ja islami poolt mõjutatud kultuuri ning ühiskonna teadusliku uurimisega. Allikatena kasutab koraani, hadith (ar. h ad), islami seadust ja muud kirjandus allikaid.
Selle kõrval mängisid eriti hariduses olulist rolli ka antiikautorid, kelle tekstid olid eeskujuks ladina keele õppimisel. 3) Riigikeelena oli sellest kujunenud Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa tähtsaim suhtluskeel. 7. sajandil kadus ladina keel elavast kasutusest ja seda oli võimalik omandada vaid koolis. Kuna haritud inimesed kattusid suures osas vaimulikkonnaga, sai ladina keelest hariduse ja kirjakultuuri keel. Ühes kristlusega levis ladina keele oskus üle Euroopa. Kuigi kõrgkeskajal võeti kirjakultuuris ja hariduses üha rohkem kasutusele rahvakeeli, siis püsis ladina keele prestiiž keskaja lõpuni. Paljudes valdkondades – hariduses, teaduses, õiguses jm – säilitas ladina keel oma juhtpositsiooni ka varauusajal. 2. Millest koosnes varakeskaegne kirjavara? Keskaegne kirjandus polnud kaugeltki vaid kristlik. Selle kõrval eksisteeris ka juudi ja moslemi kirjakultuur
prohveti lähedase sõbra Ab Bakri. Teine, väiksem rühm aga arvas, et Muhamedi järglaseks peaks saama tema väimees `Al ibn Ab Tlib. Ab Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest siiidid. Islam ja teised religioonid Islamis on mõjutusi muinasaraabia usundist, juutlusest ja kristlusest. Näiteks on üle võetud araabia rahvalik usk kõrbevaimudesse -- dzinnidesse, samuti oli Mekas asuv Kaaba tempel palverännukohaks juba enne islami teket. Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid -- Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja islam on omavahel tihedalt seotud ja kõigi pärimustes on oluline esiisa Aabraham, siis nimetatakse neid kolme usundit aabrahamlikeks religioonideks. Arv Maailmas umbes 1,4 miljardit. Eestis umbes 10 000 (0,7% rahvastikust).
Jumalale; igavesed ideed on varjul jumalikus meeles, mis on seega paratamatute tõdede aluseks. Asjaolu, mis lubas kristlust ja platonismi segada, oli see, et kristlus ei ole filosoofia. Jeesus andis meile küll hulgaliselt juhtnööre, kuidas me peaksime elama, kuid filosoofilisi küsimusi ta ei puudutanud. Augustinus aga soovis platonismi sulandada kristlikku maailmapilti. Sellega seoses ei võtnud ta kaasa ühtki platonistlikku vaadet, mis oleks võinud kristlusega vastuollu minna, sest see oleks juba ketserlus. Vastuolu tekkis seisukoha puhul, mille järgi Platon põlgas aistingutega tajutavat maailma äävate ideede maailma kasuks; Augustinuse teoloogilised nägemused välistavad selle võimaluse. Augustinuse ajakäsitlus. Kristluse kriitikud haarasid varmalt kinni maailma loomisloost ja esitasid küsimusi: mida tegi Jumal enne seda kui ta lõi maailma? Miks ta lõi maailma just siis, mitte varem ega hiljem?
Jõulude usuline taust Kristlik maailm tähistab jõule Jeesus Kristuse sünnipäeva pidustustena. Jõulude traditsioon aga on vanem kui kristlus ja ühendab endas tänapäeval rahvalikke ja religioosseid jooni. Tuhandeid aastaid tähistasid põhjaeuroopa rahvad jõulude ajal talvist pööripäeva ja päikese taassündi valguse ja soojuse andjana. Sõna jõulud on vanaskandinaavia päritolu, sel ei ole midagi ühist kristlusega. Kõigepealt arvati, et sõna jul tuleneb Julius Caesari nimest. Hiljem on pakutud pärinemist sõnast hjul, mis tähistas ratast, sest arvati, et päikeseratas hakkab jõuluaegsest pööripäevast peale teist teed käima. Ehkki, sõna tegelik päritolu ei ole selge on jul olnud kindlalt skandinaavlaste talviste pühade nimi, mitte jumaluse nimi. Paganate eeskujul loodi pühade kalender, paar sajandit hiljem ka ajaarvamine, kus
4) Kesk-Aasia: Kasahstan, Usbekistan. 5) Indoneesia. 6) Euroopa: Bosnia ja Albaania protsentuaalselt kõige rohkem; Prantsusmaa 10 %; Suurbritannia 6 %; Saksamaa 6 %; Eesti 10 000; Venemaa 20 % (30 %). Vanus ja tekkekont: Islam on noorim monoteistlik maailmareligioon. Tekkis 7. saj pKr Araabia poolsaarel. Islamit on mõjutanud nii judaism kui kristlus. Islami seos kristlusega: Saara Aabraham Haagar Iisak Ismael (Juutide ja (Moslemite kristlase esiisa) esiisa) Õpetus: 1. Islami põhidogmaks on usk Allahisse, kes on loonud taeva, maa, inimesed, inglid, deemonid (peadeemon Iblis). Lühike usutunnistus: ,,Ei ole jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet". ,,La ilaha illa Allah Muhammad rasul Allah". 2
Ab Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest siiidid. LEVIK Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. ISLAM JA TEISED RELIGIOONID Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid -- Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep, Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja islam on omavahel tihedalt seotud ja kõigi pärimustes on oluline esiisa Aabraham, siis nimetatakse neid kolme usundit aabrahamlikeks religioonideks. ALLAH Allah on araabiakeelne sõna, mis tähendab 'Jumal'. Sõna koosneb määravast
1. ÜLDANDMED 1.1. Lipp ja vapp Norra lipp on Norra riigilipp (vt joonis 1). Praegune lipu kujundus kinnitati 13. juulil 1821. aastal. Norra lippu on kujutatud punasel taustal sinise Skandinaavia ristiga, mis on ääristatud valgega. Lipu värvid: punane, sinine ja valge valiti demokraatia tähistamiseks riigis. Skandinaavia ristil on vertikaalne ristiosa keskjoonest nihutatud lipu vardapoolsele osale. Rist tähistab Norra ühtekuuluvust Põhjamaadega ning samuti ka seotust kristlusega. (Lipuvabriku kodulehekülg) Joonis 1. Norra riigilipp. (Foto: Lipuvabriku kodulehekülg) Joonis 2. Norra riigivapp. (Foto: Norra ametlik kodulehekülg) Norra riigivapp (vt joonis 2) on üks Euroopa vanimaid. Vapi kolmnurksel punasel kilbil on kujutatud vasakule vaatavat kuldset kroonitud lõvi, kes hoiab käes hõbedase teraga kirvest. Vapikilbi kohal on punakuldne kroon. (Gifford 2007: 85) 1.2. Pindala Norra asub Põhja-Euroopas (vt joonis 3)
2. vahekeskaeg (11. sajandi algus 14. sajand) 3. kõrgkeskaeg (13. sajand) 4. hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajand) Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned: 1. katoliiklus (usk ja ideoloogia) 2. feodaalsuhted (olid lääniisand ja vasall, lääniisand andis vasallile maavalduse ja võimaldas talle kaitse, vasall omakorda pidi osutama lääniisandale sõjalisi teeneid) 3. killustatus ja pidevad konfliktid 4. maailmavaade, et orjus ei sobi kristlusega (inimesed jaotatud kolme gruppi: oratores palvetajad, bellatores sõdijad ja laboratores töölised) SUUR RAHVASTERÄNDAMINE. LÄÄNEROOMA LANGUS JA IDAROOMA PÜSIMAJÄÄMINE Rooma rahu piir ulatus kesksest Vahemere regioonist põhjas tänapäeva Sotimaani ja lõunas PõhjaAafrikani. See reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandis hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks.
* Avardusid oluliselt kristlaskonna piirid, *muutus kirikuliturgia(Gregoriuse koraal); vaimuliku võimu märgiks kandis paavst mitrat, ilmaliku võimu märgiks tiaarat * levis püha Benedictuse kultus ning tema kirjutatud ordureeglid * kujunes Kesk_itaalias paavstide ilmaliku võimu tugiala (Patrimonium Petri) ja algas eemaldumine Bütsantsist ning Konstantinoopoli patriarhist. Püha Augustinus(354- 430) kiriku ülemvõimu põhjendaja. * Ta ühendas platonismi kristlusega, samastades Platoni ideede maailma Jumalaga: kui Jumal lõi maailma, siis eksisteerisid ideed Jumala mõtteis. * Ta rajas pärispatuõpetuse, et selgitada maailmas valitsevat kurjust. Pärispatt pidavat peituma kõigis inimestes. * Vaba tahe hävis niivõrd, et inimene ei saa ise midagi teha enda õndsakssaamiseks. Jumal oli otsustanud mõned inimesed igavesest hukatusest lunastada. See, kes päästetakse, on ette määratud(predestinatsioon), sõltub jumala tahtest.
Nt ekstaas. Terapeut kui guru. Hägused on religooni ja psühholoogia piirid. Eestis välja antud Osho teoseid. 5. Reiki. Rajaja: Mikao Usui. 19 saj lõpp. Tervendamisõpetus. Meistrid pühitsevad meistreid. Rei-ki ehk universaalne eluenergia. Haigused kui segaduse ja ebakõlade tunnused.budistlik mõju. Taassünd. Kerge õppida. Rakendatakse isegi taimedel ja loomadel. Reiki ravija kui kosmilise energia kanal. Seotus budismi ja kristlusega. Kolmeastmeline pühitsus. Teenused tasulised. Pole kindlat organisatsiooni või liikmete arvu. Eestisse jõudis 1990. 6. Satanism. Rajaja: inglise maag Aleister Crowley. Suur Metsaline. ordo Templi Orientalis. Anton Szandor LaVey. 20 saj satanismile ilme andja. 1966 asutati Saatana Kirik. Saatan ehk looduse tume jõud. Teatraalsus, alguses väga elitaarne, 1970 muutus massiliseks. ''Saatana piibel''. Palju eri suundi ja mõjutusi. Saatan kui jõud mitte isik. Samastatud elutahtega
mässud ja sõjad rahvaste vahel, mille käigus võib olla ohvreid ja kultuurseid kaotusi palju. Pannakse põlema kirikuid ja hävitatakse muuseume, sest need ei vasta Islami usu tavadele ning erinevad Islamist. Euroopast ei jää mitte midagi üle kui lihtsalt uus tükk Lääne- Aasiat. Meie sündimus ületab suremust, ja sisse rändavad miljonid immigrandid. Ei ole vajagi täpseid arvutusi kuna numbrid on nii suured, et saab ka umbkaudselt öelda millal valge rass koos Kristlusega kaob. Ma ise pean end ateistiks kuna ei tunnista ühtki usku, ent ma olen tolereeriv ja aktsepteerin teiste tõeks pidamisi kuni nad on mõistuse piires. Heaks näiteks saan tuua Aleksander Suure, sest tema vallutused lõppesid täpselt seal, kus tuli ette India koos Hinduismi ja India keelega. Nii suuri ja just erinevaid rahvaid ta koos ei suutnud hoida. Sama kehtib ka Euroopa puhul. Me religioonid erinevad nii väga, et me ei suudaks kõiki keeli ja traditsioone püsivana hoida
Atribuutideks on võti või ristatud võtmed, kukk, tagurpidi rist, kaluripaat ja võrk Püha Bartolomeus Jeesuse jünger, kes suri märtrisurma, ta nüliti elusalt, seejärel löödi risti ja lõpuks raiuti pea maha. Atribuudiks on nahanülgimine Aupaiste ehk nimbus jumaliku või püha isiku pea ümber olev valgusala, mis rõhutab austatava isiku erilist ja auväärsust Ümmargune nimbus kõikide pühade isikute sümbol. Sõrmusekujuline aupaiste osutab pühakute ,,abielu" kristlusega Tähtedest nimbus Neitsi Maarja püha atribuut, millele omistatakse kaitsvat jõudu. Tähepärga kuulub 12 tähte, mis sümboliseerivad täiuslikkust. Kuna pärg on sõrmusekujuline, lisandub igavikulisuse tähendus Ringis olev rist Jeesuslapse Kristuse sümbol, viitab lunastusele risti läbi Rombikujuline aupaiste nimbus Kristuse või Jumalaisa pea ümber Glooria ühendab pead ümbritseva nimbuse ja keha ümbritseva oreooli; hiilgav sära püha isiku keha ümber nn valgusring
meid ega ka, et ta jääb eemalolevaks kuskil kaugel taevas. Vastupidi: ta on igal pool kohal ja niisama lähedal, kui ,,veen inimese kaelal". Ainus asi, mis on tehtud täiesti selgeks, on see, et Allah on Ainus. Ta on ainulaadne ja jagumatu. Koraan rõhutab jätkuvalt ranget monoteismi ja selgesõnalist vastuolu mõlemile, nii polüteismile ja kristuse kolmainsuse ideele. Koos judaismi ja kristlusega, kuulub islam usu katekooriasse ,,eetiline monoteism". Allah on õigluse jumal, kes eeldab õiglast käitumist ja allumist jumalikule tahtele (sõna islam tähendab allumist ja moslem on sõna otseses mõttes ,,see, kes allub") ja karistab ebaõiglust. ,,Kui sa armastad Allahit, järgi mind, Allah armastab ja andestab sulle su patud" (Koraan 3:31) ,,Allah ei armasta üleastumisi" (2:190) ,,Ta ei armasta tänamatuid või pahelisi olendeid" (2:276)
mis Strindbergi nägemusega ühest õigest naisest üldsegi kokku ei sobinud. Kirjanik otsis taas rahu ja rahalise seisu paranemist Pariisist ning 1894. aastal sinna elama asudes oli ka tema teine abielu läbi. Strindbergi lühiajalist edu varjutas olematu eraelu. Tema nii füüsilise kui ka vaimse tervise olukord oli halb. Tagakiusamisluulu käes vaevlev kirjanik uskus, et vaenlased kiiritavad teda magnetkiirtega. 1896. aastal otsustas ta siduda ennast kristlusega, millest mõjutatuna kirjutas 5 teose ,,Inferno", mis Pariisis ka avaldati. Hiljem otsustas Strindberg kolida Stockholmi ning viie väga produktiivse aastaga kirjutas täpselt 22 näidendit. Aastal 1900, olles ise viiekümnendates eluaastates, kohtas August Harriet Bosse't 22-aastast näitlejannat, kes ühes tema teatriteoses osa mängis. 1901.a. abielluti. Ka see abielu ei jäänud
3) anglikaani kirik - Inglismaa ISLAMI USK JA KULTUUR Aeg on 7. sajand ja rajaja on Muhamed. Pühaks raamatuks on ,,Koraan".Selle järgi elavad kõik, seal on seadused, palved, ettekirjutused, moraalid ja käitumisreeglid. See kujunes peale Muhamedi surma 7. saj. lõpus ja 8. saj. alguses. 5 tugisammast olid usutunnistus, palvus, almus, paast ja palverännak Mekasse. Seosed juudisusega: monoteism ja Vanast Testamendist legendid maailma loomisest ja veeuputusest. Seosed kristlusega: Vana Testamendi tegelased, 1 peajumal, Jumal kaitseb ja karistab, viimne kohtupäev ja maailma jagunemine heaks ja kurjaks. Põhivoolud: stunniidid enamus islamiusulisi elavad Põhja-Aafrikas, Türgs, osaliselt Iraanist ja Araabia ps.-l, tunnistavad usujuhtidena kõiki prohveteid; siiidid elavad Iraagis ja Afganistaanis, tunnistavad usujuhtidena ainult Muhamedi otseseid järeltulijaid.
on mingid ühised hobid, väärtused ja suuremas osas on aluses sõprus. Lapsepõlvekodu on rahulik olnud, aga nad pole märganud vanemate paarisuhtes erilist emotsionaalsust, palju on olnud ühistegevust. - agape (alturism) on kõike andev isetu armastus, see on partneri tingimusteta armastamine. Olulisim on kaaslase toetamine ja tema heaolu, tähtsamad kui iseenda omad. Õnnelikud ollakse, siis kui seda on ka partner. Armastusstiil on tulnud seoses kristlusega. Armastus partneri vastu on pigem kohustus. Armastus on vähem tähtsam kui jumal. Robert Sternberg Ameerika psühholoog. Räägib 8 suhtetüübist ja iseloomustab neid suhteid 3 omaduse kaudu. -Motivatsiooniline külg ehk kirg Sellele tasandile kuulub seksuaalsus ja sellel tasandil on palju välist aktraktiivsust, palju mängulisust. - Emotsionaalne külg ehk lähedus Vastastikkune hoolivus, teineteise toetamine, tunnusamine. Sellel tasandil on suhtlemine hinnangu vaba
annaabi.ee 
