Visnu. Oli Indra abiline, kuid tõusis hilisemas hinduismis viimasest palju olulisemaks. Visnu on maailma looja ja hoiab maailma käigus ka edaspidi. Tema uinakud tähistavad ajastute lõppu ja ärkamised uute algust. Tavaliselt kujutatakse teda kollasesse riietatud sinise neljakelise mehena. Üks tema tähtsamaid sümboleid on lootoseõis, mis tõusis vetesügavusest ja kajastab seega vett kui elu allikat. Visnu ilmub inimestele paljudes kehastustes, millest tähtsaim on Krisna. Krisna. Visna tähtsaim kehastus ja India kõige laialdasemalt austatud jumal. Krisna kehastab jumalikku armastust. Müütides esineb Krisna kurjuse vastu võitleva kangelasliku valitseja või siis neidude seltsis tantsu lööva kütkestava noore karjusena. Sageli austatakse teda kui lummavat lapsukest. Krisna armastus on ühteaegu vastupandamatu ja kättesaamatu. Siva. Jumalik hävitaja, kel oli võim ka surma ja hinge vabastamise üle. Meditatsiooni ja
bhikku/bhiksu bodhisattva braahman Brit mila Buddha Budistlik kesktee dao Daodejing Dhamma/Dharma dhyana Diasporaa digambara Diwali dukkha/duhkha dzina Eksodus Esseenid euharistia Fetis hadz Halaha halal haram haredim Hasem haskala Page 1 Sheet1 hassiid hinajaana Huppa Indiapärased usundid Izanagi jamantaka jarmulke Jesiva JHWH Jom-Kippur kabala kaliif kama kami kamidana karma kasrut khanda kippa konfutsianism kosser kotel Krisna Kvaasireligioon läänemüür Lao Zi Mahabharata Mahadeva mahajaana Mahavira Menora messias mezuza Midras MIsna Mitsvo mohel/moel moksa Page 2 Sheet1 monism monoteism Mosee nirvaana njingma nutumüür ordinatsioon Paabeli vangipõlv paasapüha pagood pesah puraanad qigong Rabi Rama Ramajana rebbe Ros-Hasana sabat Saduserid sakrament salat samaan Samskara Sangha sangha sansaara Sarasvati seik Sekularisatsioon Seloodid
Hinduistide eesmärgiks on lõpetada elu ja surma tsükkel ehk siis vabaneda lõplikult karmast. Karmast vabanemist nimetatakse Moksaks. Kui ta seda soovib saavutada, siis peab ta olema hea olevus. Jumala täielikuks kehastuseks on Visnu, kes lõi Brahma ja Laksmi. Usutakse, et Visnu on maailma hoidja ning kui ta korraks kõrvale astuks, siis häviks terve maailm. Visnu ülesandeks on maailma kaitsmine ja juhtimine. Visnul on palju kehastusi, näiteks Krisna, Rama ja Narasimha. Nendest kõige kuulsam on Krisna. Teda loetakse isegi mitme vooruse sümboliks. Hinduismis austatakse pühapaiku, pühakui, pühakirjasid ning pühasid olendeid. Pühadeks olenditeks on näiteks lehmad. Isegi veedades on öeldud: ,,Lehmast elavad jumalused, lehmast ka inimesed." Usutakse, et lehm on inimesest kõrgem olend, seetõttu on hindude jaoks veiseliha söömine sama halb kui meil inimese liha söömine. Kõige vagamad hindud surevad pigem ise,
UUS-USUNDID 1. Kristliku tagapõhjaga uususundid: Elu Sõna, Jehoova tunnistajad, Uusapostlik Kirik, Armastuse Perekond. + Nelipühilaste liikumine. + Karismaatiline ehk uusnelipühilaste liikumine. + sektid 2. Hinduistliku tagapõhjaga uususundid (neohinduistlikku päritolu): Transtsendaalne Meditatsioon, Hare Krisna, Sai Baba kultus. Orientaalsete usundite (hinduism, islam, budism) misjoni algus Läänes 1893 a Chicago. Svami Vivekananda. Ramakrishna Mission. +Teosoofia ühing 19 saj lõpp, New Age liikumise eelkäijana. 3. Sünkretistlikud uususundid: Viimse aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik (mormoonid), Ühenduskirik, saientoloogia, Osho liikumine, Reiki, satanism. KRISTLIKU TAGAPÕHJAGA 1. Elu Sõna. 1962. Karismaatiline orientatsioon. Kenneth E. Hagin
Zhuangzi Meditation, Yang-Yin ¹ 1) die Glaubensbe kanntnis 2) 5 maliges Gebet 3) Spenden 4) Fasten in Ramaden 5) Pilgrfafrt nach Mekka ² Deevas: Indra, Agni, Soma, Savitri, Rudra, Prajapati, Visnu, Aryaman, Ashvinid. Ganesa, Hanuman, Rama und Krisna. Göttinnen: Sarasvat, , Prithv, Lakshm, Sarasvat, Parvat, Durg und Kl ³- 1)der Gott existiert 2)alle Menchen sind göttlich 3)religiöse Harmonie 4)Einheit durch Liebe 5) 3 Wissen: Gita- des Heilige text Ganga- der heilige Fluss Gayatri- der Heilige Gebet
kombetalitusi. • Hindudel oli usk, et inimese hing ei sure, vaid sünnib uutes kehades üha uuesti. • Askeedid treenisid ennast, et nad võimalikult vähesega hakkama saaks. Jumalad • Tähtsaim jumal oli Indra, kelle relvadeks olid piksenooled. • Hiljem muutusid tähtsamaks jumalad Visnu ja Siva. • Indra: tormi-, vihma- ja sõjajumal • Visnu: maailma looja • Krisna: austatuim jumal, jumaliku armastuse kehastaja • Siva: jumalik hävitaja, võim surma ja hingede vabastamise üle • Agni: tulejumal • Varuna: veejumal • Yama: surma- ja kohtumõistmise jumal Budism
Kolmas tase Indra abiline, kui tõusis hiljem palju Neljas tase olulisemaks hinduismis. Viies tase Päikesejumal ülesandeks on maailma säilitamine ja kaitsmine Ilmub inimestele paljudes kehaastustes, tähtsaim Krisna. Krisna Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kehastab jumalikku armastust Kolmas tase Esineb kurjuse vastu võitleva valitseja või Neljas tase
India Tuhande Jumala Maa India Vabariik Riigikeel: hindi Pealinn: New Delhi Pindala: 3 287 590 km² Rahvaarv: 1 129 866 000 Jumalad Indra: tormi-, äikese- ja sõjajumal Visnu: maailma looja, hoiab maailma käigus Krisna: kõige austatum jumal, kehastab jumalikku armastust Siva: jumalik hävitaja, võim surma ja hinge vabastamise üle Agni: tulejumal Varuna: veejumal Yama: surma- ja kohtumõistmise jumal India enne II Maailmasõda Olipikka aega Briti koloonia Iseseisvusvõitlust juhtis India Rahvuskongress 1920. a lõpus saavutas võimu Jawaharlal Nehru, kes pooldas India iseseisvumist Rahvuskongressi ja vabadusliikumise juhiks sai Mahatma Gandhi, kes oli rahumeelseim inimene peale Jeesus Kristust
-rajati saksamaal 16.saj -M.Luther -ta laskis kirikutest kõrvaldada pühakujud -alatskivi kirik -eesti luterliku kiriku peapiiskop on praegu andres põder - neljandik eestlastest peab end luterlasteks JUDAISM - judaism tekkis 2000 aastat E Kr - judaismi ainujumal on Jahve - iisraeli riigiusunk - preestrid on rabid HINDUISM -maailma on 700 miljonit hinduisti -nad usuvad ,et inimese hing ei sure. vaid elab edasi teises inimeses -hinduismis on palju jumalaid -tähtsaimad on Krisna . Visnu ja Rama. -nad usuvad suurde vaimu, mida nad kutsuvaks brahmaniks -kastisüsteem BUDISM -tekkis 6.saj. e Kr -budismi rajaja on Buddha -budistid tunnevad rõõmu kõigist elusolenditest ja kohtlevad neid lugupidavalt - jumalateenistusi peetakse sünagoogiks ISLAM -Allah on araabia keeles jumal -MUHAMED on Allahi saadik - Islami püha raamat on Koraan -Islamiusulised on teise nimeda muslimid -Muslimite püha linn on Meka - Muslimeid on maailmas 1 miljard
Mitmes ,,Rigveda" hümnis räägitakse tema vägiteost, kus ta tappis lohe ja karjarööövli Vritra, millega ta päästis valla vihmaveed. See kajastab aarjalaste võitu India põliselanike üle. Visnu maailma looja. Tema uinakud tähendavad ajastute lõppu ja ärkamised uute ajastute algust. Kujutatakse kollasesse riietatud sinise neljakäelise mehena. Tema sümbol on lootoseõis, mis kajastab vett kui elu allikat. Ta ilmub inimestele paljudes kehastustes, millest tähtsaim on Krisna. Krisna India kõige laiemalt austatud jumal. Ta kehastab jumaliku armastust. Müütides on ta kurjuse vastu võitlev kangelaslik valitseja või siis neidudega tantsu lööv kena karjus. Siva jumalik hävitaja, kel oli võim surma ja hinge vabastamise üle. Meditatsiooni ja jooga isand, kes vabastas oma austajad taassündimisest. Oli loomade ja metsiku looduse valitseja ja oma nooltega eksimatult tabav kütt. Kehastas seksuaalsust ja sellest hoidumist. Oli ka tantsuisand.
Sellest traditsioonist lahknesid dzainism ja budism. * Hindu pühakiri: pärimuslik ja ilmutuslik pühakiri * Veedad: veedasid on kokku 4. Upanisadid - hindu filosoofia alustekstid. Sansaara kannatuse ahel. Moksa kannatuste ahelast pääsemine. * Pärimuslikud tekstid puraanad ja eeposed. Puraanad kõnelevad jumalate elust, eeposed ümberjutustustest pühakirjast. * Suur inimkonna tekkelugu mahabharata. * Isanda laul Bhagavadgita (tähtsad tegelased jumal Krisna ja vibukütt) * Brahman igavene, sootu, algus, lõpp jne. * Sakti vägi/jõud, naiselik energia. * Looja Brahma * Säilitaja - Visnu * Hinduismi suurim traditsioon visnuism või vaisnava * Ustav ja tugev ahvide valitseja Hanuman * Visnu 8. kehastus Krisna. Rõõmus, tore ja vahetu laps. * Siva hävitaja ja armuline. Veedade jumal. * Hindu teine suurim traditsioon Saiva. (Jumalad Siva, Ganesa hea õnne jumal,
9 HINDUISMI JUMALAD Siva hävitaja ja uuendaja + Kali, Parvati, Durga, Tsamunda 10 Mantra · mantra häälikuühend, mille abil korrastatakse kosmose kaootilised helid väeks 11 India eeposed: "Rmjana" 200 e.Kr 200 p.Kr sh puraanad, "Mahbhrata" 500 e.Kr 300 p.Kr (100 000 kaksikvärssi), sh "Bhagavad-git" Ardzuna & Krisna vestlus 12 Jantra jantra diagramm mediteerimiseks, vaimsete jõudude visuaalne kujund 13 Mandala · mandala diagramm jumalate maailma ühendamiseks templiga Kalachakra stuupa 14 Jainism Mahvira (599 527 e.Kr) svetambara & digambara jina võitja, edukas tõe ja vabanemise saavutamisel 15
Kattshalühikesed püksid KhalsaVennaskond, mille Kesalõikamata juuksed moodustavad pühendunud sikhid, kes Kirpanväike mõõk, on valmis ohverdama oma pistoda elu usu ja nõrkade Kararaudkäevõru kaitsmiseks. Kanghakamm Gurud Guru Nanak Dev Guru Angad Guru Amar Das Guru Ram Das Guru Ardzan Guru Hargobind Guru Har Rai Guru Har Krisna Guru Tegh Bahadur Guru Gobind Singh Pühakoda gurdvara (`guru uks') Armitsar rajas neljas guru Ram Das, 1577.a Traditsioonid.. Ristimine amrit. Puudub paastumiskomme Külastada oma pühalinna Nime panemine Amriti tseremoonia Alustavad päeva palvetamisega Traditsioonid, pühad.. Langar Baisakhi (13. aprill ja lõikuspüha): meenutatakse khalsa rajamist ja viiakse läbi khalsa liitumise tseremooniaid
sümbol; neljandas käes hoiab ta kuldset valitsuskeppi gada, mis sümboliseerib ürgset mõistuse jõudu, mida kasutab valitsemiseks ja korra tagamiseks. 19. Kuidas nimetatakse tema inkarnatsioone ja loetlege need: Ta on siin maailmas kümne kehastumise ehk inkarnatsiooni avataara kujul: 1.Suur kala Matsja, 2. Kilpkonn Kurma, 3. Metssiga Varaha, 4. Poolinimene ja poollõvi Narasimha, 5. Kääbus Vamana, 6. Brahmaan Parasurama, 7. Rama, 8. Krisna, 9. Valgustatu Buddha, 10. Kalki. 20. Kes on hinduismis nii hävitav kui ka uue looja jumalus? Kirjeldage tema atribuute: Nii hävitaja kui ka uue looja on Siva. Tema atribuutideks on tulering - torana. Ühes käes hoiab ta hävitavat leeki; teises käes kahe poolega trummi; kolmanda käe peopesa on pööratud vaataja poole ja väljendab kaitset ja soosingut hirmu peletamiseks; neljas käsi osutab üles tõstetud jalale, mille alla kummardunu võib end kindlana tunda
karma määrab inimese järgmise elu. b)India mitmepalgeline panteon, kus valdavalt inimnäoliste jumalate kõrval esines ka loomakujulisi, muutus aja jooksul tunduvalt. Jumalate ülesanded ja tähtsus oli erinev. Jumalad erinesid piirkonniti. c)Visnu, kes tõusis hilisemas hinduismis Indrast palju olulisemaks. Ta oli maailma looja ja hoiab maailma käigus ka edaspidigi. Visnu ilmub inimestele paljudes kehastustes, millest tähtsaim on Krisna. 5. Kuidas on seostatav esimene suure riigi teke Induse ja Gangese tasandikul budismi kujunemisega? Budismi laialdasele levikule andis otsustava tõuke Asoka tegevus III saj eKr. Pärimuse järgi masendas Asokat üks eriti verine sõjakäik ja ta pöördus budismi ning hakkas seda maailmas kuulutama. Nii pani Asoka Induse tsivilisatsiooni ajal aluse budismi levikule väljaspool Indiat. 6. Milliseid varasemaid brahmanistlikke ja hinduistlikke uskumusi on budismis
Hinduismi juured asuvad Indias, Induse oru tsivilisatsioonis, mis eksisteeris ajavahemikul 2500-1500 eKr. Väidetakse, et hinduism on praegu eksisteerivatest usunditest ka kõige keerulisem. Hinduism on maailma suuruselt kolmas usund ja tegelikult peetakse hinduismi isegi rohkem elamisviisiks, kui usundiks. Usundi juured ei lähtu üksikust ajaloolisest isikust vaid hinduismis kummardatakse lugematul hugal jumalaid, kui ka jumalikke olendid nagu Visnu, Siva ja Krisna. Tänapäeval on hinduismil palju eriharusid. Kolm kõige levinumat hinduismi filosoofilist süsteemi on: sankhja, jooga ja vedanta. Elu peale surma Üldine eshatoloogia (s.o. õpetus, mis saab maailmast kauges tulevikus) käsitleb kogu inimkonna käekäiku, eriti viimsepäeva sündmusi, mis on seotud surnuist ülestõusmisega ja viimsepäevakohtuga. Hinduism keskendub ainult üksiku teispoolsele elule.
süsteemidest ning nendega põimuvatest mitmesugustest rituaalidest, tseremooniatest ja vaimsetest distsipliinidest. Selle taustal toimub lugematu jumalate, jumalannade kummardamine. Kaks tähtsamat jumalat, keda hinduistid kummardavad on Siva ja Visnu. Visnut on enamasti seostatud kosmose ja selles oleva korra säilitamisega. Seetõttu seostub ta kuningavõimuga ja dharma alalhoidmisega. Tema enim kummardatavad kehastused on Rama ja Krisna. Sivat kujutatakse nii pulstunud juustega ja tuhaga määrdunud kehaga, krematsioonipaigas mediteerivate joogide kuningana kui ka taevaliku armastajana. Tal on kaks poega: elevandipeaga jumal Ganesa ning Skanda ehk Murugan. Siva isikustab tõelisuse ülimat loomust ja sellesse kätketud vastandlikkust- elu ja surma, loovat ja hävitavat, asketismi ja erootilisust- suhteid, millel põhineb kogu elu. Kosmilise tantsijana on Siva loomingu ja hävingu
terviklikust tõest. Moodne teosoofia kui koherentne süsteem arenes välja Helena Petrovna Blavatsky kirjutistest. Koos Henry Steel Olcotti, William Quan Judge'i ja teistega asutas ta 1875. 17 november Teosoofia Ühingu.. New Yorgis Seltsi keskus viidi peagi üle Indiasse, mis tegelikult ongi selle vaimne kodumaa. Teosoofia maailmavaade on sünkretistlik. Teosoofia väidab, et temas sisaldub kõikide religioonide tuum. Selle järgi on inimkonna suured õpetajad, nagu Krisna, Buddha ja Jeesus õpetanud ühte ja seda sama jumalikku tarkust. Teosoofid väidavad, et nende käsutada on salatarkus, mille abil inimene saavutab omaenda pingutuste kaudu täiuslikkuse. Teosoofia seltsi programm sisaldab kolme ülesannet: tuleb leida alus inimkonna vendlusele, mis suudaks ületada rassilised, usutunnistuslikud, soolised,klassilised või nahavärvist tingitud erinevused. Teosoofia tegeleb näiteks selgeltnägemise ja telepaatiaga. Teosoofia püüab olla erinevate
Pühad raamatud sisaldavad vastuolulisi arusaamu. Hinduismis kajastuvad kõik usulise kogemuse ja tegevuse vormid. Õpetatakse, et tõde on üks, kuigi pühad mehed vahendavad seda eri aegadel erineval viisil. Hinduismis on miljoneid jumalusi, olulisemad Brahma, Visnu, Siva. Brahma on jumal- looja. Visnuism. Maailma alalhoidja ja armastuse jumals Visnu austamine, kes on armastanud maailma, saates sinna mitmeid inkarnatsioone ehk kehastumisi - Rama ja Krisna näiteks. Saivism. Austatakse Sivat, kes nii hävitav kui ka loov jumalus. Tema poeg on elevandipäine Ganesa. Saktism. Austatakse jumalikku loovat jõudu, saktit, mis avaldub tavaliselt jumaluste erinimelistes abikaasades. Mantrate kasutamine. ¤ mantra - lühike maagiline või rituaalne lause või silp. Pühim on OM-silp. Brahman ehk mailmavaim on kõige algus ja ots. Brahman on kõiges. ¤ Atman - inimese tõeline olemus, mille ajutine asupaik on inimkeha. Atman ja brahman on üks.
Hinduismi peasuunad · Visnuism · Sivaism · Saktism VISNUISM e. VAISNAVISM Hinduistidest on u. 78% e. u. 580 milj. visnuistid. Visnuism on monoteistlik: ainujumalaks on Visnu e. Narayana, kes on maailma looja ja hävitaja. Visnuism on panteistlik, kuna Visnu avaldub kõikjal, kõigis olendites ja universumis. Visnuismi kohaselt on Jumal kehastunud avataarana maa peal üheksa korda. Viimased kolm kehastust e. avataarat olid Rama, Krisna ja Buddha. Visnu ülesanne: maailma säilitamine ja kaitsmine. Kujutatakse neljakäelisena. Visnu neli atribuuti lootos, sõjanui, merikarp ja tsakra (ratas). Visnuismi praktika on suunatud igavese elu ja õndsuse saavutamisele. Haakrist sanskriti keeles swastika. SIVAISM Sivaismis on kesksel kohal neljakäeline, tantsiv, hävitav ja loov jumalus Siva, tuntakse ka nime all Rudra. Sivat seostatakse destruktiivsusega, mis on ainus võimalus uuele sünnile.
Raamat koosneb ligi 106 000 paarisvärsist. Seda värsivormi nimetatakse sloka. Seega võrreldes ,,Iliase" ja ,,Odüsseiaga" on tegemist määratult mahukama teosega. Veedadega võrreldes on eepose usuline maailmapilt erinev. Tegemist on hinduismi ehk hindu usundiga. Tekivad uued jumalad, kes lükkavad kõrvale veedade jumalad. Peamine jumal hinduismis on Visnu, Siva ja Brahma. Kujunes ka käsitus Visnu taastulekust ja avataaradest, kes on Visnu taastulekukujud. Olulisemad avataarad on Krisna ja Rama. "Ramajana" on võrreldes ,,Mahabharataga" väiksem, koosnedes 24 000 slokast. Pärimuse järgi on selle loonud muistne luuletaja Valmiki. (,,Mahabharata" autorit ei ole suudetud tuvastada). 3) 4. saj eKr tekkis Indias usuline pärimus budism, mis vastandub veedadest pärit hindu pärimusele. Selle pärimuse järgi jagunevad inimesed nelja kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (aadelkond), vaisjad (käsitöölised) ja suudrad (teenrid)
· Brahman on sootu, kirjeldamatu, tunnetamatu, kõiketeadev, kõikjalviibiv, algne, igavene ja absoluutne, ilma alguse ja lõputa, kõige teadaoleva ja veel mitte teadaoleva, kõige juhtunu ja veel mitte juhtunu põhjus, allikas, materjal ja jõud kogu universumis. Brahman on puhas eksistents, teadvus ja teadmine. · Jumalate kolmikvorm (trimurti): looja (Brahma) säilitaja (Visnu) hävitaja (Siva). · Jumalatel erinevad kehastused, nt Krisna on Visnu kaheksas kehastus, Buddha on Visnu üheksas kehastus. · Igasugu jumalatel oma templid, kus kummardatakse konkreetsele jumalale omaseid väärtusi. Nt. Hanuman armastatud ahvjumal, ustavuse sümbol. Ganesha elevandipeaga jõukusejumal, Krisna armastusejumal, Siva hävitaja ja taaslooja, mehelikkuse sümbol. Devi emajumalanna, kelle erinevad avaldumisvormid on naissõdalastest Durga ja eriti hirmuäratav Kali. Elu:
Hinduismi tekkimine-Aarjalaste vanajane usk on tuntud brahmanismi nime all.Hinduism on brahmanismi edasiarendus.Hinduism kujunes välja hiljemalt 6 saj eKr.Sisu:inimene on sunnitud sündima üha uues ja uues kehas,mida määrab karma. Põhiseisukohad-taassündimine,vägivallatus(pole vägivalda),karma,lõppeb taevase õnnistusega. Pühad tekstid-Rigveda,pühad raamatud ehk veedad,kangelaseepika''Mahabharata'' ja ''Ramajana'' Jumalad-Indra-tormi-äikese ja sõjajumal,Visnu-maailma looja,Krisna-jumalikku armastust,Siva-jumalik häbitaja. Budismi tekkimine-Pani aluse 6 ja 5 saj vahetusel eKr-Gautama.Temast sai Valgustatu ehk Buddha. Põhiseisukohad-elu ja surmaga kaasnevad kannatused,kannatusi põhjustavad hirmud,kannatustest saab vabaneda hirmudest lahti öeldes,hirmudest vabanemine on võimalik targa ning kõlbelise eluviisi korral. 4.Hiina:tsivilisatsiooni teke-Kujunes 2 Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe Huang He ja Jangtse vahel.Alates 5.a.t
Siis ongi Jumal köikjal, Jumal on osa Sinust, osa Minust, osa Meist Köigist. Ja ärge laske ennast hirmutada sellega, kui väikeseks ja tühiseks muutub meie igaühe eksistents, meie igapäevaelu ja mured stiilis ,,kuhu ma pastaka panin?!", kui möelda sellistes suurustes. Kui kogu meie päikesesüsteem on vaid üks tühipaljas aatomike suures Jumalas. Olgu tema prohvetiteks kas Kristus vöi Muhammad, olgu tema kujuks kas Krisna vöi Gautama, olgu ta nimi kas Zeus vöi Püha Isa... Köik taanudb ära üheks: ta on. Ta on köikjal, korraga. Tajub köike, teab köike... Vöib-olla mitte sel tasandil, nagu meile meeldiks (ta ei aita Sul pastakat ülesse leida), aga ta on meiega, sest ta ongi Meie. Ja vöib-olla möistab ta ka head ja kurja. Taandan. Köike saab üle kanda matemaatikasse. Selles osas on arvude maailm imeline, köike, millele saab möelda, saab möelda arvudesse
Laiemal pühendumisel põhinev ja seega suuremale hulgale inimestele sobiv bhakti asendas ohvritalitused, mida viisid läbi vaid brahmaanid. Öeldakse, et hindu panteonis on 330 miljonit jumalat, kuid neid võib käsitleda kui üheainsa jumaluse 330 miljonit palet. Juamal kolm kõige olulisemat kuju on Visnu, Brahma ja Siva. Visnu on universumi hoidja, neljakäeline jumal nuia, merekarbi, ketta ja lootosega. Tal on palju inkarnatsioone, millest kuulsaim on Krisna, kes ilmub võiduka kangelase, flööti mängiva armastaja või tülika imikuna. Visnu abikaasa Laksmi on jõukuse jumalanna. Brahma on maailma looja, universumi alguses Visnu nabast kasvanud lootoseõies ise (emata) sündinud. Siva on tantsiv purustaja, kes kannab pealuudest keed ning käte ja kaela umber madusid. Aja ning askeesi jumalana otsustab tema maailma saatuse üle. Koletiste valitseja ning tantsukuningana on Siva sama kirglik kui Visnu on häirimatu. Hindu eetika
deemonitega. rituaalne tuli - usuti, et jumalad alluvad tulerituaalile. rituaalide aseme hakati uskuma, et oleneb sellest elust, kellena sa taassünnid järgmises. võid sündida, inimese, loomana või jumalana. peab olema hea karma. võis ka pääseda taevasse õnnistusse. paljud mediteerisid ja austasid jumalaid selleks. vägivallatuse põhimõte - ei tohi teha liiga inimesele ega loomale, sest sa võid ise see loom olla järgmises elus. jumalad : indra (torm, sõda) , visnu (maailma looja), krisna (armastus, kõike laiemalt austatud), siva (seksuaalsus, hing, surm). Budism loodi IV-V saj, pani aluse Gautama. mediteeris intensiivselt 49 päeva, pühendus askeesile. temast sai Valgustatu ehk Buddha. rõhutas himudest vabanemist, õiget käitumist ja, vaimse ja kehalise pingutuse tasakaalustatud seost. õige käitumine toob kaasa hingerahu ehk nirvaana, mis on tagatis taassündidest pääsemiseks. kujunesid kloostrikogukonnad. Asoka levitas budismi, ka väljaspool Indiat
polüteistlik, sest on palju jumalusi, monistlik, sest tunnustatakse keskse printsiibina Brahmanit ehk maailmavaim, panteistlik, sest on voole, mille järgi kõik on jumal ja jumal on kõiges, monoteistlik, sest on voole, mille järgi ainus tõeline jumal in Brahma ehk svara (issand), ateistlik, sest on voole, mis jumalat ei tunnista. Kolm peasuunda: Visnuism. Keskmes on maailma hoidja ja armastuse jumal Visnu, kel on erinevad avataarad ehk kehastused. Tähtsamad avataarad on Rma ja Krisna. Krisna on oluline tegelane Bhagavadgts. Levinud on see vool eriti Põhja-Indias. Uskliku tunnusjooneks on koln püstjoont laubal. Sivaism. Keskmes on neljakäeline tantsiv, hävitav ja loov jumal Siva. Teisteks tähtsateks jumalusteks, keda kummardatakse, on Ganesa, Prvat, Kl ja Durg. Uskliku tunnuseks on kolm horisontaaljoont laubal. Saktism. Sakti on jumalik, loov vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose eest. Selles
rõhutasid tarvidust maailma mõista. Enamik inimesi aga ei lootnudki taassündidest vabaneda, nii et nad üritasid elada nii, et nende järgmine elu oleks parem. Usk taassündidesse tõi kaasa vägivallatuse põhimõtte. Vägivald = halb karma = tuleb sellest hoiduda. Jumalad: Indra Tormi, äikese- ja sõjajumal, sageli võrreldi möirgava pulliga. Visnu - Indra abiline, hiljem maailma looja ja hoiab maailma käigus ka edaspidi. Krisna Visnu äthtsaim kehastus ja kõige laiemalt austatud jumal. Kehastab jumalikku armastust. Siva jumalik hävitaja, võim surma ja hinge vabastamise üle. Kangelaseepika: Aarjalased laulsid kangelaslaule juba Indiasse tungimise ajal, siin pärandus see traditsioon põlvest põlve, kuni loodi ülimahukad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Mõlemad edastavad usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi. Nende kujunemine jääb ilmselt vahemikku 500 eKr 500 pKr.
Kogu selles kirjavaras kajastuv maailmavaade moodustab kokku hinduismi,mis kujunes aastatel 500eKr- 500pKr.Hinduism on brahmanismi edasiarendus. Põhiseisukohad:Taassünniusu järgi määravad saatuse eelmistes eludes korda saadetud teod.Usuga kaasneb vägivallatuse põhimõte:vägivald tähendab halba karmat. Pühad tekstid:"Mahabharata"keskendub kahe suguvõsa verisele võitlusele ühistelt esivanematelt päritud riigi pärast Põhja-Indias."Ramajama" on lugu Krisna inimliku kehastuse,kangelase Rama seiklustest ja katsumutest. Jumalad:Indra-tormi-,äikese-ja sõjajumal.Visnu-Indra abiline,maailma looja,hoiab maailma käigus.Krisna-Visnu tähtsaim kehastus,kehastab jumalikku armastust.Siva-jumalik hävitaja,meditatsiooni ja jooga isand. Budismi tekkimine:Sellele pani VI ja V saj vahetusel eKr aluse valitsejaperekonnast pärit Gautama.Pärimuse järgi ütles Gautama jumalike ilmutuste ajel lahti seisusekohasest elust ja andus askeesile ning
ookeanilaevadel? Saientoloogia Kirik. 68. Mida arvavad satanistid inimese tahtevabadusest? Kuna inimesed on loomupäraselt egoistlikud ja vägivaldsed, siis, siis tuleb end teostada oma ihade ja soovide avaliku tunnustamise ja heakskiidu abil. MDEA KAS SEE ON ÕIGE 69. Milline uususund teostab oma rituaalide seas surnute ristimist? Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik / Mormoonid. 70. Kes on krisnaiidid ja kuidas neid tänaval ära tunda? Hare Krisna liikumine. Noormehi tunneb tänaval ära oranzi riietuse ja mantrate laulmise läbi. 71. Mis on polüteism ja mis on monoteism? Tooge mõni näide kummagi kohta. Polüteism (kr. poly palju + theos jumal) paljude jumalatega usund. Jumalausundite ajaloos valdav. Monoteism (kr. monos üksainus + theos) ainujumalausund. Jumalausundite ajaloos vähemus. 72. Millal tekkis inimkonna ajaloos religioon ja mis on selle tähtsaim arheoloogiline tunnus?
Hani seega tõid nad tundnud. universumi dünastia ajal lisandus palju kasu Meka juhtajaks. Usuti, neile Indiast budism. kaupmeestel. et inimese Konfutsianismi rajaja saatuse pärast Konfutsius. surma määravad Ta püüdis leida tema eluviis ja võimalusi lõpetada teod. Usuti segadused riigis ning taassündi. peatada nendega Jumalad: Indra, kaasnev Visnu, Krisna ja moraalilangus. Siva. Selleks tuli tema Kangelaseepika arvates taasatada d: Mahabharata vahepeal hüljatud ja Ramajana. inimlikkusel Valgustatu ehk põhinevad muistsed Buddha. tavad. Taoismi alusepanija Laozi. Pani kirja õpetussõnu, millest sai kirja pandult taoismi peateos. Kulgemise väe raamat.
"Manu seadused" 2). Tema vend on esimene inimene, kes suri ja valitseb surnud esivanemate üle. 2. Kilpkonn Kurma, kes aitas luua maailma ja hoidis seda oma seljas. 3. Metssiga Varaha, kes tõstis maailma oma kihvadega veest välja. 4. Poolinimene ja poollõvi Narasimha, kes hävitas deemonkuninga. 5. Kääbus Vamana, kes alistas vägeva deemoni Bali. 6. Brahmaan Parasurama, kes hävitas sõdalaste kasti. 7. Rama, kes päästis oma naise Sita ja tappis deemon Ravana 8. Krisna, kes õpetas sõdalast Ardzunat. Ta hävitas halbu ja kaitses õigeid ning lõi uue korra dharma. 9. Valgustatu Buddha. 10. Kalki, kes on Messias ja ei ole veel maa peale tulnud. Arvatakse, et ta tuleb valgel hobusel 20. Kes on hinduismis nii hävitav kui ka uue looja jumalus? Kirjeldage tema atribuute: Siva; tulering - torana. Ühes käes hoiab ta hävitavat leeki; teises käes kahe poolega trummi; kolmanda käe
585 miljonit inimest (enamus neist Indias). Pühakirjad - veedad (loetakse jumalikuks ilmutuseks), brahmaanad (veedade kommentaarid), upanisadid, aranjakad (käsitlevad ohvritalituse müstilist ja filosoofilist külge) eeposed, puraanad, Manu seadused. Ainestik - mütoloogia, traditsioonid, kultused, arutlsed, jooga sugemed, mõjud budismist ja dzainismist tulid hiljem. Jumal - 1) puudub, maailma põhjus on absoluut, Kõiksus 2) Brahma jt. (Siva e. Mahesvara e. Nataraja, Visnu sh. Krisna kui tema üks kehastus, Sakti e. Jumalik Ema kes on ka Siva abikaasa) Jälgitav seadus - dharma (üksikisiku kohus ja kastiomane elusiht) JUDAISM (judaistid, juudi usulised) Juudi usund, alged esinesid kuni 2000 a. enne meie aega. Rajaja - 12. sajandis lõi süsteemi Maimonides. Pühakiri - Toora (5 Moosese raamatut, selles 613 käsku ja keeluseadust, seda loetakse Jumala selgeks ilmutuseks) Seadusekoodeksid - Talmud (kommentaaride kogu Vanale Testamendile, 5 saj
6000 aastat tagasi. Hinduistlike pühatekstidele, veedadele vastavalt tuleb kolmjumala Trimurti (Brahma, Visnu ja Siva) auks põletada lõketena lõhnavaid puid, millele lisatakse ka pühitsetud õlisid. Hinduistlikud viis taevast on lõhnavad ja täis lilli, samuti lõhnavad jumalad. Lõhnarohte kasutatakse ka templites ja kodualtareil. Matusetalitustes on tuleriit lõhnavatest puudest, vürtsidest ja kummidest. Roosiveega piserdamine on kombeks Krisna pidustuste ajal ja jõukamates peredes ka aasta viimasel päeval. (Warwood lk 261, 275-276). Vanal Testamendil põhinevad usundid (islam, kristlus ja judaism) on kasutanud samuti palju lõhnaaineid. Kirikuis suitsutatakse, lõhnavate õlidega võitatakse nii elavaid, surnuid, kui kirikulampe, ikoone või pühasid kujusid, et tõrjuda kurja või sissepühitsemise puhul. Islam on vahetpidamata lõhnaaineid soosinud. Osalt kindlasti
Njaaja, vaisesika Pärimus - smiriti · Puraanad o Visnupuraanad, sivapuraanad o Manu seadused · Eeposed o Ramajana o Mahabharata Bhagavadgita · Mahabharata o Maha suur Mahamantra Maharaadza jne o Bharata India, maailm, inimkond o Pandva ja karuava o Kord/korratus Dharma/adharma; valgus/ pimedus · Bhagavavadgita o Isanda laul o Krisna ja Ardzuna Dharma Bhakti Karma Jumal · Braham o Igavene , sootu, algus, lõpp jne Jumalad Sakti vägi/jõud Timuti kolmikvorm · Brahma o Looja · Satava · Visnu o Säilitaja Avataara/ kehastus Rama Krisna Buddha Kalki · Lakshmi heaolu visnu naine · Vaisnava/ Visnuism
Alles seejärel on paar abielus ning pärast õnnistamist ja palveid saavad sõbrad ja perekond osa pulmapeost. Hinduism tänapäeval tänapäeval võib suuremaid hindude kogukondi väljaspool Indiat leida Lõuna-Aafrikas,Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Suurbritannias,Austraalias, Lääne-India saarestikus, Fidzi saartel ja mujalgi.Nüüdisaegsed hindude religioossed organisatsioonid, nagu nt Ramakrisna Vedanta Missioon või Rahvusvaheline Krisna Tunnetuse Ühing (ISKCON) on leidnud viimasel ajal järgijaid läänes.Hinduismi põhimõttes ja sümbolid kuuluvad tänapäeval lääne usulisse sõnavarasse.Paljudel on hinduism elustiil- see on nii usund kui ka kultuur, millesse ollakse sündinud.Hoolimata hindude suhteliselt vähesest hulgast väljaspool Lõuna-Aasiat, on hinduistlikul filosoofial ja mõtlemisel arvestatav tähtsus lääne usulise mõtlemise ja eneseväljenduse arengus.
Loob oma hingusest kõik maailmad Teda armastab Laksmi õnne jumalanna - Maailma looja Brahma - Maailma hävitaja Siva · Jumal tuleb siia maailma avataarana ehk ,,sellena, kes laskub alla", et kaitsta tõde ja headust ning aidata inimestel oma tõelist olemust tundma õppida ja vabastada nad materiaalse maailma ilusioonidest - Tuntuimad avataarad Visnu 10 kehastust: 1) Kalki 2) Krisna 3) Narasimha 4) Kurma 5) Matsja 6) Parasurama 7) Buddha 8) Vamana 9) Rama 10) Varaha KRISNA JA RADHA: · Visnu kõige tuntum kehastus Krisna · Krisna ja Radha armastus sümboliseerib jumalikku armastust hinge ja Jumala vahel RAMA, SITA JA HANUMAN: · Rama aus, vapper, armastas oma rahvast ja kuninganna Sitat - Näitamaks ideaalse jumala olemust
panteoni. Iga jumal on seotud mingi kõrgema reaalsuse aspektiga ja hindud austavad neid kõiki. Paljudest jumalatest tähtsaim on kolmik, kes on tuntud kui trimurti ülev looja Brahma, kaitsja Visnu ja hävitaja ning taaslooja Siva. Igal jumalal on ka naine. Need naised Sarasvati, Laksmi ja Kali - on ise võimsad jumalannad. Lisaks sellele võib Visnu ilmneda maa peal kümnes eri vormis ehk kehastuses, neist austatuimad on üllas isand Rama ja kangelassõdalane jumal Krisna. Enamik hindusid keskendub ühele teatud jumalale või jumalannale. Kuid jumalateenistuses tunnustatakse ka teisi jumalaid, teenistuse alguses kutsutakse sageli viit jumalat (Devi, Ganesa, Narayan,Siva, Surja). Usklik võib palvetada mõne teise jumala poole, kui tema elus on periood, kus ta vajab abi sellelt konkreetselt jumalalt. Hindud usuvad ka Samsaarasse, mis on pidev sünni- ja taaskehastumise tsükkel, ja karmasse,
Enamik inimesi aga ei lootnudki taassündidest vabaneda, nii et nad üritasid elada nii, et nende järgmine elu oleks parem. Usk taassündidesse tõi kaasa vägivallatuse põhimõtte. Vägivald = halb karma = tuleb sellest hoiduda. Jumalad: Indra Tormi, äikese- ja sõjajumal, sageli võrreldi möirgava pulliga. Visnu - Indra abiline, hiljem maailma looja ja hoiab maailma käigus ka edaspidi. Krisna Visnu äthtsaim kehastus ja kõige laiemalt austatud jumal. Kehastab jumalikku armastust. Siva jumalik hävitaja, võim surma ja hinge vabastamise üle. Kangelaseepika: Aarjalased laulsid kangelaslaule juba Indiasse tungimise ajal, siin pärandus see traditsioon põlvest põlve, kuni loodi ülimahukad kangelaseeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramajana". Mõlemad edastavad usulisi ja kõlbelisi tõekspidamisi. Nende kujunemine jääb ilmselt vahemikku 500 eKr 500 pKr.
· Hinduistidest on u 78% ehk umbes 580 mln visnuistid. · Visnuism on monoteistlik: ainujumalaks on Visnu ehk Narayana, kes on maailma looja, valitseja, hoidja ja hävitaja, kõikvõimas ja kõiketeadja, lõpmatu tarkuse ja armastusega, igavesti eksisteeriv jumal. · Visnuism on panteistlik: Visnu avaldub kõikjal, kõigis olendites ja kogu universumis. · Visnuismi kohaselt on Jumal kehastunud avataarana Maa peal üheksa korda. Viimased kolm kehastust ehk avataarat olid Räma, Krisna ja Buddha. · Visnu ülesandeks on maailma säilitamine ja katsimine. Ta on kõige oleva looja ja hävitaja. Teda kujutatakse neljakäelisena. · Tema neli atribuuti: 1. Lootos 2. Sõjanui 3. Merikarp (maailm tekkis merikarbi abil tekitatud heli läbi) 4. Tsakra · Visnuismi praktika on suunatud igavese elu ja õndsuse saavutamisele, pühendudes Visnule või mõnele
poluteistlik, sest on palju jumalusi monistlik, sest tunnistatakse keskse printsiibina Brahmanit ehk maailmavaimu panteistlik, sest on voole, mille järgi kõik on jumal ja jumal on kõiges monoteistlik, sest on voole, mille järgi kõik on jumal ja jumal on Brahma ehk Isvara (Issand) ateistlik, sest on voole, mis jumalaid ei tunnista Kolm peasuunda: Visnuism. Keskmes on maailma hoidja ja armastuse jumal Visnu, kel on erinevad avataarad ehk kehastused. Tähtsamad avataarad on Rama ja Krisna. Krisna on oluline tegelane Bhagavadgitas. Levinud on see vool eriti Põhja Indias. Uskliku tunnuseks on kolm püstjoont laubal. Sivaism. Keskmes on neljakäeline tantsiv, hävitav ja loov jumal Siva. Teisteks tähtsateks jumalusteks, keda kummardatakse, on Ganesa, Parvati, Kali ja Durga. Uskliku tunnuseks on kolm horisontaaljoont laubal. Saktism. Sakti on jumalik, loov vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose (tamas) eest. Selles
(Mis on baha'i usk ?) Baha'i usu rajaja on Bahá'u'lláh, Teheranis sündinud pärsia aadlik, kes 19. sajandi keskpaigas loobus kuningliku elu mugavusest ja turvalisusest ning vaatamata rängale tagakiusamisele ja puudusele tõi inimkonnale uue sütitava sõnumi rahust ja ühtsusest (Ibid). Bahá'u'lláh väitis end olevat ei keegi muu kui uus ja iseseisev Jumala sõnumitooja. Tema elu, töö ja mõjuvõim on võrreldavad Aabrahami, Krisna, Moosese, Zarathustra, Buddha, Kristuse ja 4 Muhamedi omadega. Baha'id näevad Bahá'u'lláh'd kui kõige viimast nende Jumala sõnumitoojate reas. (Ibid) Bahá'u'lláh' sõnumi keskne teema on ühtsus. Ta õpetas, et on ainult üks Jumal, on ainult üks inimkond ja iga maailmareligioon esindab ühte etappi Jumala tahte ja eesmärgi avaldamisel inimkonnale
Seda värsivormi nimetatakse sloka. Seega võrreldes ,,Iliase" ja ,,Odüsseiaga" on tegemist määratult mahukama teosega. · Veedadega võrreldes on eepose usuline maailmapilt erinev. Tegemist on hinduismi ehk hindu usundiga. Tekivad uued jumalad, kes lükkavad kõrvale veedade jumalad. Peamine jumal hinduismis on Visnu, Siva ja Brahma. Kujunes ka käsitus Visnu taastulekust ja avataaradest, kes on Visnu taastulekukujud. Olulisemad avataarad on Krisna ja Rama. · "Ramajana" on võrreldes ,,Mahabharataga" väiksem, koosnedes 24 000 slokast. Pärimuse järgi on selle loonud muistne luuletaja Valmiki. (,,Mahabharata" autorit ei ole suudetud tuvastada). · 3) 4. saj eKr tekkis Indias usuline pärimus budism, mis vastandub veedadest pärit hindu pärimusele. Selle pärimuse järgi jagunevad inimesed nelja kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (aadelkond), vaisjad (käsitöölised) ja suudrad (teenrid).
Jaapanlased võivad olla mitut usku korraga. 11. detsember 2007 Uued usundid - uususundid, uued usuliikumised, sektid, lahkusud, kultused; Uuteks liikumisteks loetakse neid religioone, mis on tekkinud 19. sajandil; teiseks tõlgendatakse uuteks pärast II maailmasõda tekkinud; 1960.-1970.aastad kultuurimurrang maailmas (1965 ühtlustati immigratsioonikvoote, Aasiast hakkas liikuma uusi immigrante, kes tõid kaasa oma kultuuri). Paljud usulised traditsioonid on pärit USAst (hare krisna, mormoonid), põhjus on Ameerika ühiskonna ajaloolises traditsioonis. Usuline sallivus on olnud suurem kui Euroopas. Kimmo Ketola räägib uute usundite taustast. Uute usuliste liikumiste taustad on erinevatel liikumistel erinevad: · traditsionaalsed maailmausundid kristlikest jehoova tunnistajad, budistlikust vennaskonna sõbrad; uutel uskudel on juured vanades. 29
Veda: Rg-, Atharva-, Sama-, Yajur- 2. Brahmana: katse vedade tekste seletada preestrite poolt ning anda informatsiooni brahman'ist salajane teadmine; absoluut hinduisimis. 3. Aranyaka metsraamatud, mis andsid veedadele müstilisema tähenduse 4. Upanisal - õpetaja jalge ees maas istudes loodud tekstid (8.-5.saj eKr; tunnustavad vedade sisu, kuid täiesti uued mõtted. (õpetaja-õpilane vaheline vestlus) 5. Bhagavadgita vestlus sõdalase Arjuna ja Krisna vahel. (Aejuna ei tahtnud võidelda, aga Krisna ütles, et tema svadharma kohaselt ongi vaja just sõdida.) Nende vestlusest algas allakäigu põhjustanud lahing. Tulejumal Agni tuli appi arialastele edasijõudmiseks, aga lõpuks nad jäid ikkagi paikseks. Maailma kavatseti muuta iseenda muutmise teel. Paljud hülgasid Vedade autoriteedi (ja pole seega hinduistid) Akasa tühi ruum, mis on maailma loonud. Upanisali puhul õpilased: ,,Mis on absoluut
Artha materiaalse rikkuse kogumine 3. Kama 'kirg', soo jätkamine 4. Moksa 'vabanemine', lisandus lihtrahvale hiljem; erinevalt eelnevatest on see vabatahtlik Eluetappide kontseptsioon: Dharma = õpilase eesmärk Artha = majaperemehe eesmärk Kama = majaperemehe eesmärk Moksa = eesmärk, kui lapsed üles kasvavatud; enne surma peab hakkama rändaskeediks 4. ~500 eKr 500 pKr oli eepilisusajastu, mis sai nime eeposte Mahabharta (sh. Bhagavadgita, dialoog Krisna ja inimese vahel) ja Ramayana järgi. Jumal tuli tavainimesele lähemale. Eepostes esinesid peamiselt Visnu, Siva ja Krisna. Eeposed koosnesid kümnetest tuhandetestvärssidest ja neid kanti ette suuliselt. Sektikeskne hinduism tekkis Siva, Visnu ja Krisna ümber ning brahman jäi tahaplaanile. Ei tegeletud enam nii väga ohvririitustega ning tekkis puya, mille keskmes on altaril lõhna ja toidu ohverdamine. Eepostes tekkis kontseptsioon bhakti ehk pühendumus intiimne suhe jumalusega. 5
samsara inimese hinge uuestisündimine uutesse eludesse; määrab karma seadus; ümbersünniahel karma töö, tegu; elu ajal tehtud teod upanisadid ehk Vedanta ehk Veedade lõpp; Veedade ja Brahma raamatute kommentaar; loodi 800600 aastat eKr; pühakiri hinduismis veeda pühakiri hinduismis; loodi umbes 1200800 aastat eKr avatara jumalal hinduismi suunas Visnuismis on erinevad kehastused; näiteks kangelane Rama Krisna moksa atmani ja brahmani ühinemine nirvaana esmärk; kõrgeim teadmise ja rahu seisund; ei saa kirjeldada aja ja ruumi seadustega; ümbersünnid lakkavad duhkha kannatus; ahistus; kõik on seotud kannatusega, ka nauding; kannatused põhjustatakse ise askees lihasuretamine; keha kurnamine; end jumalale pühendamine; vaesuses elamine meditatsioon keskendunult mõtlemine; kasutatakse mantraid jooga meelerahu saavutamine läbi tehnikate
siiski mõned tähtsamad jumalused. Kõige tähtsam on Brahma ehk looja, kuid teda ei kummardata otse. Arvatakse, et teised jumalad on tema erinevad kujud. Hinduism on korraga nii polüteistlik, monoteistlik kui atheistlik usund, kus on palju jumalaid, kes pärinevad ühest ning otseselt mitte kedagi ei kummardatagi alati. Peasuunad on: Visnuism austatakse jumalat Visnu't, keda peetakse maailma hoidjaks ja armastuse jumalaks. Tal on olemas erinevad kehastused ja tähtsamad on Rama ja Krisna. Sivaism austatakse neljakäelist, tantsivat hävingu ja looja jumalat Siva't. Usutakse, et oma tantsuga hoiabki ta maailma loovana. Veel usutakse siin õnnejumalat Ganesa't ja sõjajumalat Kali't. Saktism austatakse jumalikku ja loovat väge Sakti, mis korrastab maailma ja hoiab kaosest. Usutakse inimese ümbersündi ja sellesse, et karma määrab ära kellena ja kus sa järgmiseks sünnid olenevalt su hetkelisest elust.
Kõiki nende jumaluste olemasolu on võimalik kas tõestada (kujud jms) või tõestada, et nad ei ole olemas (inimeste väljamõeldud) Monoteismi jumal erineb eelnevatest selle poolest, et teadus ei suuda tõestada ega ümber lükata monoteismi austusobjekti olemasolu. Teadlane on seega agnostik. Avataara on India usundites, eriti hinduismis jumaluse ümberkehastumine kellekski teiseks üleloomulikuks olendiks, inimeseks või loomaks. Eriti tuntud ja austatud on Krisna kui jumal Visnu avatara. Delfi oraakel oli vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi. Pühamu ulatub tagasi 1400. aastasse eKr. See oli kogu Hellase tähtsaim pühamu ning vähemalt teoorias austasid kõik kreeklased selle sõltumatust. Pühamus asus püha kivi Omphalos ('naba'), mida peeti Maa keskpaigaks
jumalused. Kõige tähtsam on Brahma ehk looja, kuid teda ei kummardata otse. Arvatakse, et teised jumalad on tema erinevad kujud. Hinduism on korraga nii polüteistlik, monoteistlik kui atheistlik usund, kus on palju jumalaid, kes pärinevad ühest ning otseselt mitte kedagi ei kummardatagi alati. Peasuunad on: Visnuism austatakse jumalat Visnu't, keda peetakse maailma hoidjaks ja armastuse jumalaks. Tal on olemas erinevad kehastused ja tähtsamad on Rama ja Krisna. Sivaism austatakse neljakäelist, tantsivat hävingu ja looja jumalat Siva't. Usutakse, et oma tantsuga hoiabki ta maailma loovana. Veel usutakse siin õnnejumalat Ganesa't ja sõjajumalat Kali't. Saktism austatakse jumalikku ja loovat väge Sakti, mis korrastab maailma ja hoiab kaosest. Usutakse inimese ümbersündi ja sellesse, et karma määrab ära kellena ja kus sa järgmiseks sünnid olenevalt su hetkelisest elust. Kultus hinduismis on väga
annaabi.ee 
