TEOSOOFIA (0)

Kreekakeelne theos tähendab jumalaid, jumalikke olendeid, kuid mitte sugugi "Jumalat" selles tähenduses, nagu seda sõna meie päevil kasutatakse. Seepärast ei tähenda teosoofia "Jumala Tarkust" nagu seda tõlgitakse, vaid Jumalikku Tarkust, st. tarkust, mis on jumalatel.
Teosoofia, sõnasõnalises tõlkes "teadmine jumalikust", on ideede kogum, mis väidab et kõik religioonid on inimkonna püüdlused läheneda absoluudile ning seetõttu on igas religioonis osa terviklikust tõest.
Moodne teosoofia kui koherentne süsteem arenes välja Helena Petrovna Blavatsky kirjutistest. Koos Henry Steel Olcotti, William Quan Judge 'i ja teistega asutas ta 1875. 17 november Teosoofia Ühingu.. New Yorgis
Seltsi keskus viidi peagi üle Indiasse, mis tegelikult ongi selle vaimne kodumaa.
Teosoofia maailmavaade on sünkretistlik. Teosoofia väidab, et temas sisaldub kõikide religioonide tuum. Selle järgi on inimkonna suured õpetajad, nagu Krišna, Buddha ja Jeesus õpetanud ühte ja seda sama jumalikku tarkust.
Teosoofid väidavad, et nende käsutada on salatarkus, mille abil inimene saavutab omaenda pingutuste kaudu täiuslikkuse. Teosoofia seltsi programm sisaldab kolme ülesannet: tuleb leida alus inimkonna vendlusele, mis suudaks ületada rassilised , usutunnistuslikud, soolised ,klassilised või nahavärvist tingitud erinevused.
Teosoofia tegeleb näiteks selgeltnägemise ja telepaatiaga. Teosoofia püüab olla erinevate maailmavaadete diskussiooni areeniks.
Teosoofia raamatutes on äratoodud kolm tõde, mis on absoluutsed ja mis ei kao kunagi. Neid tõdesid on samas väga raske väljendada. Need tõed on kõike haaravad , nagu elu isegi ja samas lihtsad, neid võib mõista iga inimene.
• Jumal eksisteerib ja ta on hea. Ta on suur eluandja, mis on meis ja meie ümber. Ta on surematu ja igavesti loob heaolu. Teda ei saa kuulda, näha, katsuda, kuid teda on võimalik tunnetada inimese poolt
• Inimene on surematu
• Absoluutse õigluse Jumalik seadus juhib kõike maailmas, et iga inimene on iseendale kohtunik ja elulooja, täites ennast valguse või pimeduse , autasu või karistusega
Nüüdisaegsel Teosoofia Ühingul, millesse osa teosoofe kuulub, on kolm põhieesmärki:
1) moodustada inimkonna üleüldise vendluse tuum, mis ei sõltu usutunnistuse , soo, rassi ega ühiskonnaklassi erinevustest;
2) edendada võrdleva usuteaduse, filosoofia ja loodusteaduste uurimist ;
3) uurida tundmatuid loodusseadusi ja inimeste varjatud võimeid.
Teosoofia seisukohast võttes on jumal kõiksus universumis, kaasa arvatud kogu mateeria, ma elan ju hetkel materiaalses kehas, seega mina olen kah üks osa jumalast.
Teosoofia Ühingu pitseril on viis sümbolit: Taaveti täht, ankh, svastika , urobooros ja Om. Pitseri ümber on kirjutatud "tõde on uskudest ülem."
Nende meelest on Tõde olulisem kui uskumine .
Seetõttu on ka Teosoofia Ühingu motoks saanud ”Tõde on uskudest ülem”.
Nende väitel on tegemist Sanatana Dharma , "igavese tõe," moodsa näoga.
Teosoofia Eestis
Teise maailmasõja eelses Eestis ei olnud TÜ rahvusvahelises keskuses Indias registreeritud Eesti teosoofia ühingut, küll tegutses aga teosoofiahuviliste grupp (mh. kuulus sinna ka kirjanik Mait Metsanurk).
Vabariigi ajal anti 1930. aastatel välja mõned teosoofilised raamatud:
* Annie Besanti "Elu mõistatus teosoofia valgusel",
* Blavatsky "Vaikuse hääl",
* ja mõned Krishnamurti teosed.
Praeguse TÜ alguseks võib Eestis lugeda 1989. aastat, mil Tartu Ülikoolis ja Tallinnas korraldati esimesed loengud , tookord küll võrdleva usundiloo nimetuse all.
Lektoriteks olid Hannu Vienonen ja Tapio Härkönen.
Regulaarselt hakati koos käima 1990. aastal. H.P.B. Loož loodi 1992. a. ja registreeriti ametlikult Indias Adyari peakorteris.
Looži esimene juhataja oli Eha Liivakant (Remme).
Eestis on siiani vaid üks loož, ja kuna riigi isesesvaks esindamiseks on vaja 7 looži, siis kuulub loož praegu Soome Teosoofia Ühingu koosseisu.
Soome Teosoofia Ühing asutati 1907. aastal.
Esimene nüüdiasaegne tõlkeraamat, Swami Vivekananda "Karma- jooga " (tõlkinud Anu- Reet Hausenberg ja Eha Liivakant) ilmus 1992.
Ajakiri "Teosoof" alustas ilmumist 1994, esimesed toimetajad olid Anu-Reet Hausenberg ja Eha Liivakant (Remme), tööd on jätkanud Virve Külaviir, Aime Kons, Rimo Lõiv, Martin Hausenberg.
Ülemaailmse Teosoofia Ühingu president Radha Burnier on külastanud Eestit neli korda: 1995., 1997., 2002. ja 2005. aastal.
Regulaarsed avalikud loengud toimuvad Tallinnas ja Tartus, neist võivad osa võtta kõik soovijad.
Helena Petrovna Blavatsky