Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kriminaalmemetluse seadustik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kriminaal, kohtunik, prokuratuur, ülekuulamine, prokuratuuri, kahtlustatav, menetleja, seadustik, presumptsioon, kohtuistungid, toiminguid, süüdistatav, süüalune, osavõtt, sotsiaaltöötaja, kohtumäärus, kriminaalmemetluse, teostab, maakohtu, maakohus, arutab, esitamist, kaitsjaks, advokaat, miis, asjakohane, psüühikale, perevägivallaSüüteomenetluse kordamisküsimused ÜLDOSA 1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleermisala ning ülesanded Mõiste - Kriminaalmenetlus on karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad on: 1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud; 3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid; 4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse ülesanded on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlaste väljaselgitamine ja seaduse õiguspärase kohaldamise tagamine eesmärgiga, et igaüks, kes on toime pannud kuriteo, saaks õiglase karistuse, ning et kedagi ei
1. ÜLDOSA 1.1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleerimisala ning ülesanded Kriminaalmenetlus on eeskätt karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad (KrMS § 2): * Eesti Vabariigi Põhiseadus, * rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud, * kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid, * Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritakse (KrMS § 1) kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda. Samuti reguleeritakse jälitustegevuse aluseid ja korda.
läbiviimine taotleva riigi menetlusseaduse järgi. Ajaline kehtivus KrMS kohaldamine ei sõltu menetletava kuriteo toimepanemise ajast kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat. Varasema menetlusseaduse kehtivuse ajal alanud menetlused viiakse lõpule varem kehtinud seaduse järgi. Kriminaalmenetluse algus ja lõpp. 1) algab sellest, et uurumisasutus või prokuratuur alustab esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga tingimusel, et - On olemas krm-e ajend (kuriteoteade) ja alus kuriteotunnuste (asjaolude) ilmnemine. Alustamiseks piisab objektiivse süüteokoosseisu nende tunnuste sedastamisest, mis puudutavad tegu. Kriminaalmenetlus - põhjalikumad uuringud objektiivse süüteokoosseisu kaks elementi: tagajärje ja põhjusliku seose
võrdsuse; kohtualuse osavõtt asja arutamisest osavõtt kohustuslik. Tagaseljaotsust teha ei tohi (v.a juhul, kui ta on istungist teadlik ja asub välismaal, kuid ei taha istungist osa võtta); kohtuliku arutamise piirid selles ulatuses, milles prokurör on süüdistuse esitanud. 3. Kriminaalmenetlust kõrvaldavad asjaolud menetlust ei alustata või lõpetatakse. Menetluse alustab uurimisasutus või prokuratuur esimese menetlustoimingu tegemisest. Lõpetatakse määrusega. 4. Menetlusosalised: kohus ehk kohtukoosseis kohtunik või kohtunike kogu, kes lahendab konkreetset kriminaalasja; prokuratuur juhib eeluurimist, esindab riiklikku süüdistust. Osalemine kohtus kohustuslik; uurimisasutus esimene õigus läbi viia kohtueelset menetlust. Teine esmaste uurimistoimingute tegemise õigus. Menetleb asutus, kelle piirkonnas kuritegu toimus.
kohtuotsus. (2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. (3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 2. Legaliteedi- ja oportuniteediprintsiip kriminaalmenetluses Legaliteet (koik peab uurida) - absoluutsed alused KriM § 199 (1) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui: 1) puudub kriminaalmenetluse alus; 2) kuriteo aegumistahtaeg on moodunud; 3) amnestiaakt valistab karistuse kohaldamise; 4) kahtlustatav voi süüdistatav on surnud voi juriidilisest isikust kahtlustatav voi süüdistatav on lopp enud; Oportuniteet on otstarbekohustus. Oportuniteedi printsiip - otstarbekuse printsiip, mille kohaselt on prokuroril oigus lopetada kriminaa lasja. Kriminaalmenetluse lopetamine oportuniteedi pohimottel (prokurori poolt). Aluseks on prokurori ett epanekul kohtu otsusega lopetada otstarbekuse pohimottel. Millal prokuror ise kohaldab oportunitee di?
3.1.6. Kohtunikud KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM 3.1.7. Õigusemõistmise printsiibid tähendab eelkõige kirja pandud üldiste õigusnormide alusel õigluse, moraali ja 4. Erinevate riikide kohtusüsteemide võrdlus võimaliku käitumise tagamist. 5. Advokatuur 6. Prokuratuur 1.2.2. Anglo-ameerika õigussüsteem 7. Õiguskantsler 8. Notariaat Common Law tähendab õigust, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud, 9. Kohtutäiturid kes lahendasid eravaidlusi ja kriminaalasju üksikjuhtumitena (casus või case). 10
3.1.7. Õigusemõistmise printsiibid tähendab eelkõige kirja pandud üldiste õigusnormide alusel õigluse, moraali ja 4. Erinevate riikide kohtusüsteemide võrdlus võimaliku käitumise tagamist. 5. Advokatuur 6. Prokuratuur 7. Õiguskantsler 1.2.2. Anglo-ameerika õigussüsteem 8. Notariaat 9. Kohtutäiturid Common Law tähendab õigust, mille on loonud kuninga määratud kohtunikud, 10. Politsei ja siseministeerium kes lahendasid eravaidlusi ja kriminaalasju üksikjuhtumitena (casus või case).
10-st 8 seminari on kohustuslikud. Eksam: 30 valikvastustega küsimust, 1 vabateksivastusega kaasusülesanne, avatud paberkandjal materjalid. Riigiteatajas kohtupraktika kokkuvõtted. 95% kokkuvõtetest on kasulik. Kuidas läheneme kriminaalmenetlusele? - Funktsionaalne, mitte institutsionaalne; - Keskelt väljapoole, mitte väljast keskele; - Eesmärgist lähtuv. Põhimenetlus kohtus Miks on hea, kui kohtusaalis on pealtvaatajad? Nad hoiavad kohtunikku vaos, kohtunik kontrollib ja jälgib hoolikalt, mida räägib, kuidas kohut mõistab. Lõuna-Euroopas prokurör nagu kohtunik, vahetegemine on minimaalne. Pigem põhja pool öeldakse, et prokurör on täitevvõimu käepikendus ja vahetegemine on väga suur. Mittu vandekohtunikku on USA kohtus? Vandekohtunikud ka tsiviilprotsessis, seal vandekohtunikke min. 6, föderaalprotsessis 12 vandekohtunikku. Eestis pooled paigutatud vastamisi (lauad), USAs pigem kohtuniku poole.
ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse. Tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega. Võtta osa kohtulikust arutamisest. KANNATANUL ON ÕIGUS (3): Anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda, anda arvamus süüdistuse ja karistuse ning süüdistuses nimetatud kahju suuruse ja tsiviilhagi kohta. KANNATANU KOHUSTUSED: Ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel. Osaleme menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. SÜÜTUSE PRESUMPTSIOON: Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.
Saavad osa võtta tööprotsessist. Otsuse tegemisel samad õigused. Kes saavad rahvakohtunikuks: 1) valitakse neljaks aastaks, mitte üle 2 ametiaja 2) 25-75 aasta vanused isikud 3) teovõimeline Eesti kodanik 4) antud piirkonnas elamist vähemalt 1 aasta 5) sobivad kõlbelised omadused Kes ei saa olla rahvakohtunik: 1) isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos 2) isik, kes on pankrotivõlgnik 3) kes töötab parajasti kohtu, prokuratuuri, politsei koosseisus 4) notar, advokaat Rahvakohtunik saab tasu iga õiguse määramise osavõtmise päeva eest. Halduskohtutes arutatakse haldusasju igasuguste ametiisikute ja ametiasutuste peale kaebuste lahendamine. Halduskohust juhib oma kohtu kohtunike seast valitud esimees. Valitakse viieks aastaks ja saab olla maksimaalselt 2 ametiaega. Funktsioonid on samad, mis maakohtu esimehel. 2. astme kohus Ringkonnakohtud neid on 2 (7 aastat)
asutus. Menetlusosalistel on materiaalõiguslik huvi menetluse vastu. Menetlusosaliseks ei ole esindaja, sest tal puudub isiklik huvi asja lahendamise vastu ja kõiki toiminguid teostab ta esindatava nimel ja huvides. · Kohus ts.kohtumenetlusõigussuhte keskne subjekt. Kohtu kaudu käib kogu ts.asja ajamine menetlusosaliste vahel materiaalõiguse pinnal. Subjektiks on kohus kui institutsioon, mitte kohtunik. Isegi siis kui arutatakse ainuisikuliselt või kollegiaalset. Menetlusosalised ei ole menetlusõigussuhtes. Avaldus esitatakse kohtule. Kohtul on õigus nõuda dokumente, tõendeid, rakendada sanktsioone eesmärgiga lahendada pooltevaheline vaidlus. Kohtunik peab olema erapooletu. Menetlusosalisel on õigus nõuda kohtuniku taandamist esitades kohtule avaldus. Kohtunik taandab ennast kui avaldus oli põhjendatud, kui mitte, tegeleb asjaga edasi kohtu
1) Legaalsuse e seaduslikkuse printsiip Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma vastavalt seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras. 2) Oportuniteedi e otstarbekuse printsiip kui puudub asja vastu avalik huvi ja süü ei ole suur, siis lõpetatakse asi ära. (maksab kahju ära ja kõik) (kriminaalmenetluse seadustik §202) 3) Ökonoomsusprintsiip Ökonoomsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitseasutuste ülesehitus ja tegutsemise kord peab olema selline, et nende tegutsemiseks tehtavad kulutused oleksid vastavuses nende tegutsemisest saadavate tulemustega. Kõigepealt vaadelgem, milliste kulutustega tuleb arvestada. Kindlasti tuleb arvestada õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimise otseste kulutustega. Need jagunevad a) riigi ja omavalitsuste kulutusteks kohtunike,
Õigusõpetus Õppejõud Reet Nurmla peamajas ruum 126 6. seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides: 1) tehtav töö 2) töö tasu 3) tingimused Töötaja füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks. 15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba. Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus. Kaitseväeteenistuses töötavatel isikutel on ka oma seadus. Tegutsedes volituse alusel ei tehta ka töölepingut (N: advokaadiga). Näite
1) Legaalsuse e seaduslikkuse printsiip – Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab toimuma vastavalt seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud korras. 2) Oportuniteedi e otstarbekuse printsiip – kui puudub asja vastu avalik huvi ja süü ei ole suur, siis lõpetatakse asi ära. (maksab kahju ära ja kõik) (kriminaalmenetluse seadustik §202) 3) Ökonoomsusprintsiip – Ökonoomsuse printsiip tähendab seda, et õiguskaitseasutuste ülesehitus ja tegutsemise kord peab olema selline, et nende tegutsemiseks tehtavad kulutused oleksid vastavuses nende tegutsemisest saadavate tulemustega. Kõigepealt vaadelgem, milliste kulutustega tuleb arvestada. Kindlasti tuleb arvestada õiguskaitsesüsteemi funktsioneerimise otseste kulutustega. Need jagunevad a) riigi ja
Loengute materjalid EV PS Kohtute seadus Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus Prokuratuuriseadus Jne Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid Õiguskaitsesüsteem- ühiskonnas eksisteeriv teatav süsteem, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad järgmised õiguskaitseasutused: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused. Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste
- Lahutada saab: perekonnaseisu asutuses, notari juures, kohtus (kui on vaidlused). - Tähtajad: mitte kiiremini, kui 1 kuu avalduse esitamise hetkest. - Kohtulikult (Maakohtus): vaieldakse abielu üle, varalised vaidlused, hooldusõigusalased vaidlused, elatisrahade üle. - Kohtus tähtaega ei ole. Kohus lahendab asja ära mõistliku aja jooksul (nii kiiresti, kui on võimalik). Kohtunik võib anda leppimistähtaja (maksimaalselt 6 kuud), selle annab ta siis, kui tal tekib asja lahendamise käigus tunne, et nad võivad ära leppida. Vähemalt 2 aastat lahus olnute puhul ei anta leppimise aega. 10 NIMESEADUS- kehtib 2005. aastast Varem meil Eestis sellist seadus ei olnud. Kuidas inimesele nimi pannakse, nimevahetusest jne
Lähtudes süütegude erinevast raskusastmest, iseloomust, levikust, kahjulikest tagajärge- dest, aga samuti arvestades tegu toimepannud isikut, tema poolt süütegusid toime panna soodustanud või põhjustanud asjaolusid, näeb karistusseadus ette erinevad karistuste liigid ja määrad, mis võimaldavad õigusmõistmisel karistust individualiseerida, lähtudes karistuse kohaldamisel nii seadusest (õigusest) kui ka õiglusest (õiglustundest). Karistuse vältimatus oleneb prokuratuuri ja kohtueelse uurimise asutuste töötajate kvalifikatsioonist, materiaalsetest võimalustest, nende õiguskorra kaitsetahtest jt tegevuse efektiivsust tagavatest asjaoludest. Karistusseadustiku järgi on karistused sõltuvad sellest, kas karistatava teo on toime pannud füüsiline või juriidiline isik ja kas toime on pandud kuritegu või väärtegu. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahaline karistus ja vangistus.
.................................................................................................... 6 1 VANGISTUSÕIGUSE REGULATSIOON............................................................................ 9 1.1 Vangistuse õiguslik regulatsioon...................................................................................... 9 1.2 Eelvangistuse õiguslik regulatsioon................................................................................13 1.3 Eelvangistus ja süütuse presumptsioon...........................................................................22 2 PÕHIÕIGUSTE JA -VABADUSTE PIIRAMINE................................................................27 2.1 Õigus vabadusele ........................................................................................................... 27 2.2 Õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.....................................................................32 2.3 Õigus vabale eneseteostusele.........................
Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette kohtu eelarve taotluse, käsutab eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest. Kohtu õigusemõistmistegevust puudutavad otsused (nt tööjaotusplaani kinnitamine) võetakse vastu kohtuasutuse kõigist kohtunikest koosneval kohtu üldkogul. Maakohtud Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil, kriminaal ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Eestis on neli maakohut: Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus ja Pärnu Maakohus Maakohtusse pöördumise õigus Kui inimene tahab esitada maakohtule avalduse või muu dokumendi, võib ta selle viia ükskõik millisesse vastava maakohtu kohtumajja. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades
Tsiviilmenetlus ei ole sätestatud vaid ühes kompaktses seaduses. Paljud eriseadused sisaldavad suuremal või vähemal määral sätteid, mis reguleerivad vaidluste lahendamist või annavad kohtule juhiseid asja lahendamiseks menetluse seisukohast. Järgnevalt on esitatud loetelu põhilistest õigusaktidest, mis reguleerivad tsiviilmenetlust: Põhiseadus, rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, tava, õigusteooria e. õiguse üldpõhimõtted, kohtute seadus, tsiviilkohtumenetluse seadustik, pankrotiseadus, täitemenetluse seadustik, riigilõivuseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus, perekonnaseadus, pärimisseadus, kõik intellektuaalset omandit puudutavad seadused, äriseadustik, advokatuuri ja notariaadi seadus jne. Esmajoones tuleb lähtuda menetluse läbiviimisel seadusest. See võimaldab kohtulahendite kontrollitavust, kohtupraktika ühetaolisust, suvaotsustuste vähenemist ja kõigi isikute ühetaolist kohtlemist
Haldur kutsub võlausaldajate üldkoosoleku kokku seaduses ettenähtud juhtudel või enda äranägemisel. Võlausaldajate üldkoosolekut juhatab haldur. Üldkoosolekul osalemise õigus on kõigil võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osaleb kohtunik. Võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega, olenemata häälte arvust, kui oli teatatud Avalikes teadaannetes. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamine: (1) Võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud
1. Õiguse tähistamine. Küsimus, mis on õigus, kuulub õigusfilosoofia valdkonda ja selle on sama raske vastata, kui küsimusele, mis on tõde. Õigus on käitusmisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. · Ius est ars boni et aequi Celsius - Riigikohtu moto - õigus on headuse ja õigluse kunst, teadus headusest ja õiglusest · õigus kui väärtusmastaap väärtusjurisprudentslik lähenemine, peamine praegune lähenemine. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. · õigus kui ühine huvi · õigus kui võim · õigus kui suverääni käsk parlamenti võib vaadata ja suveräänina · õigus kui kokkulepe · õigus kui kohustuslik käitumiseeskiri Kokkuvõtlikult võib öelda, et õiguse tähistamine omab mõtet sellel juhul, kui õiguse tähistamise ,,taga" seisab õiguse idee. Piltlikult öeldes ei pruugi kirjapandud seadus õigust sisalda
,,Eravaldus". Järgmisel päeval suvekodusse saabunud A sinna enam ei pääse. Kas ja millised on õiguslikud võimalused A-le juurdepääsu saamiseks? A saab tugineda Aõs §155-le millega ei tohi C takistada tee kasutamist A-le. §156 kohaselt kui tasu osas kokkuleppele ei saada siis määrab selle kohus. Pöörduda kohtu poole. PS §15 Omaabi -erandlikel olukordadel. Esitan avalduse kohtule. Meenutab negatoorhagi. Maakohus- tsiviil , kriminaal Hagita menetlus §477 Avalduses- Probleem, miks, mida ma saada tahan, hagi avamine §618 prim 3 §377 kiiremas korras läbivaatamine §477 prim 1 Kaasatakse kõik kohalikud elanikud menetlusse. Hagi tagamise nõue §384 lg 1 Hinnatakse hüvesid Esialgne õiguskaitse - määrus Kas A võib menetlusliiki kohtus valida? Jah? Kas midagi muutub, kui C on välisriigi konsul Eestis? TsKms §10 lõige 1 kohtute pädevus ei laiene diplomaatidele. Ei muutu 2
1. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja organisatsiooni printsiibid Õiguskaitsesüsteemiks nimetatakse teatavat ühiskonnas eksisteerivat süsteemi, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks ühiskonnas täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka
Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest ( üksikisik, organisatsioon, riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid ( näiteks autorsust). Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel
1. Õiguskaitsesüsteemi funktsioonid ning funktsioneerimise ja organisatsiooni printsiibid Õiguskaitsesüsteemiks nimetatakse teatavat ühiskonnas eksisteerivat süsteemi, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks ühiskonnas täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka
Süstematiseerimist teostatakse: inkorporeerimise teel; kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise - korral seatakse õigusaktid mingisse (kronoloogilisse, alfabeetilisse vms järjestusse), inkorporeerimise korral ei toimu õigusaktide sisulist töötlemist. Kodifitseerimine - on süstematiseerimise vorm, kus õigusaktid töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisuliselt. Tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab nime seadustik, määrustik vms. Õiguse realiseerimine - Õigusnormide ülesanne on ühiskondlike suhete reguleerimine. Reguleerimine saavutatakse õiguse (õigusnormide) realiseerimisega. Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi, milleks on: õigusnormide nõuetest kinnipidamine; õigusnormide kasutamine; õigusnormide
olevaid õigussubjekte. Näiteks õigussuhe ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus, finants, kriminaal ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus). ÕIGUSE TEOORIA Õigussuhte mõiste Õigussuhe on liik ühiskondlikke suhteid. Inimestevaheline suhe, millel on järgmised tunnused: 1. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel, olles selle realiseerimise üheks vahendiks. 2
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §48).
Esineb üldjuhul käsu või keeluna, mis toetub riigivõimu autoriteedile, ettekirjutisena, milline peab olema, ei tohi olla või võib olla inimese käitumine. Riigist lähtumine on õigusnormi määravaks spetsiifiliseks tunnuseks, teised tunnused tulenevad suuresti sellest. 2. Õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunnijõuga, teda kaitseb riik. Õigusnormide täitmise tagamiseks on igas riigis loodud erilised organid, nagu politsei, prokuratuur, kohus jmõiguskaitseorganite süsteem. 3. Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel. Seose tõttu riigiga on õigusnormide kohustuslikkuse aste teiste sotsiaalsete normidega võrreldes kõrgem, nad on kohustsulikud kõigile. 4. Õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused. Nt laenuandja õigus laenulepingu tähtajal võlasumma tagasi saada ja võlgniku kohustus võlg tähtaegselt tagastada. 5
kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt. Tavaliselt tehakse kodifitseerimisel seadlusandlusse parandusi, täiendusi, muudatusi, võetakse vastu uusi norme, tunnistatakse kehtetuks vanu. Seega töötatakse kodifitseerimisel materjal läbi ka sisuliselt. Kodifitseerimise tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab kas koodeksi või mingit muud tavaliselt kogumit tähistavat nimetust (nt. seadustik või määrustik). 51. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest ühiskonnasuhetest? Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise taga riik. Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. 52
mittepuutuvatest mõjutustest. Kohus on seotud üksnes põhiseaduse ja seadusega. Samas ei riku kohtu sõltumatust kohustus lähtuda seaduse alusel antud määrustest ning kõrgemalseisva kohtu otsuses sisalduvatest juhistest. · Personaalse sõltumatuse aluseks on kohtuniku ametialased garantiid - Õigus seaduslikule kohtunikule (PS § 24 lg 1) (kohtualluvus) Millise kohtu pädevusse vaidluse lahendamine kuulub ning milline kohtunik seda menetlema hakkab, peab olema eelnevalt seaduse või selle alusel kindlaks määratud - Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2) Kohtumenetluses osalejal peab olema võimalik kohtuasja arutamisest osa võtta kas isiklikult või esindaja kaudu. - Õigusemõistmise avalikkus (PS § 24 lg-d 3, 4) (istung, otsus) Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi
riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest ( üksikisik, organisatsioon, riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid ( näiteks autorsust). Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel.
annaabi.ee 
