Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kreeka kultuurireisid Mart Raukase juhatusel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kultuurireis, juhatusel, 2016, puudutus, suurepärane, kultuurile, kaasaja, kreekasse, mugavapääsema. Leidis aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja, mille järgi aga ei saa me täna kindlat pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes. Erinevalt Kreeta lineaarkirjast A, mida tänaseni me ei oska selgelt lugeda, on Mükeene kultuurile omane lineaarkiri B tänaseks täielikult desifreeritud. Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena, kultusepaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss on kahtlemata Knossose palee. Mükeene kultuuri rahvas seevastu kindlustas oma lossid lausa ,,kükloopsete" müüridega. Seal etendasid lossid sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskuste rolli millest
valitsesid, või milles nende ülemvõim täpsemalt avaldus, või jagunes toonane Kreeka sõltumatuteks väikeriikideks. Sõltumata sellest, mitu dünastiat Kreekas üheaegselt valitses, ei näi kahtlust, et Egeuse mere saared, sealhulgas Kreeta, olid kreeklaste võimu all. Kreeklased suhtlesid tihedalt ka Süüria-Palestiina rannikulinnade ja Uue riigi aegse Egiptusega. Amenhotep III lähetas 14. sajandi esimesel poolel Kreekasse tõenäoliselt koguni oma saatkonna. Anatoolias puutusid kreeklased kokku Hetiidi impeeriumiga, mille kuningliku arhiivi tekstides korduvalt nimetatud läänepoolset ja osalt meretagust riiki Ahhijawat on sageli, ja küllalt tõenäoliselt, samastatud Kreekaga (saamastamine põhineb Ahhijawa nime sarnasusel "ahhailaste" nimetusega, mida hilisema kangelaseepika kasutas varaste kreeklaste kohta). Kreeklaste kontaktid ulatusid ka Vahemere lääneossa, kust tõenäoliselt hangiti eeskätt metalle.
Saar ei saa jätta oma kirjutises märkimata Rimski-Korsakovi hinnangut "Võimsale rühmale". See koolkond baseerus rahvuslikul muusikal, viljeles rahvaviiside ja rahvamuusika sööti jäänud nurmi, luues muusika, mis on rahvuslik ja omapärane. Eriti iseloomulik on Saare kirjutise lõpp: "Kui rahvusliku muusika edutaja, rahvaviiside, rahvamotiivistiku suur kasutaja ja propageerija oma loomingus, avaldas Rimski-Korsakov määravat, kustutamata mõju oma õpilastesse ja kaasaja heliloojatesse, suunas nad oma loomingulistes töödes siirduma rahvaviiside, rahvamuusika rikkalikele, ammendamatuile allikaile, õpetades neid kasutama ja hindama rahva kõige otsekohesemat ja võltsimatut muusikalise väljenduse allikat." Selgitades Rimski-Korsakovi kustutamatu mõju põhjusi süütab Saar meile tema enda loomingulist arengut suunavate tähiste kustumatud märgutuled. 1907. a. lõpetas Saar õpingud oreli alal. Kahel suvel- 1904. a. ja 1907.a.- võttis ta
On olemas mingisugune TEADUSLIK OBJEKTIIVNE teadmine. Usk teaduse tõsikindlusesse. RATSIONAALNE mõtlemine. Taga tuleb ajada IDEALISMI. Püüdlemine selle poole on omaette väärtus. Inimene peab püüdlema mitmekülgse ideaalse füüsilise ja vaimse täiuseni. Meil on võimalik ligi pääseda MÕISTUSE kaudu asjade olemuseni. Platon pidas üleüldist kreekas valitsevat mentaliteeti asjade näivuse kohta rumalaks. MARTIN HEIDEGGER aga arvas, et kreeklaste maailmatunnetus oli oluliselt targem kaasaja omast. Heideggeri arvates lahutas Platon asjade olemuse asjadest endist. Inimene ei pääse just sellise ideelise ja materiaalse asjade eristuse tõttu maailmast enam aru. Kaasaegne maailm on tehniline ja ei mõtle tervikuna, asjade omavaheliste seoste kaudu. Teaduslik-tehniline maailma ei küsi iseenese toimimise kohta. Usk teaduse tõsikindlusesse teeb inimesed pimedaks ja võtab vastutuse üksikisikult ise mõelda. Asjade olemust kusagil ideaalses vormis otsides kaugeneme
kontrollida loogilise tõestamise teel nende üldkehtivust. Alles Kreekas muutut matemaatika teoreetiliseks teaduseks. KLASSIKALINE PERIOOD (V sajandi algus u 330) Kreeka-Pärsia sõjad 500 478 eKr VI sajandi teisel poolel langesid kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul Pärsia võimu alla. 500 eKr puhkes nende ülestõus, mille pärslased mõne aasta järel karmilt maha surusid. Mileetos hävitati. 490 saatis Pärsia kuningas Dareios mereretke Kreekasse, mis sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. 480 tungis Kreekasse Pärsia kuningas Xerxes hiigelväe ja suure laevaastiku eesotsas. Pärsia laevastik purustati Salamise lahingus. Pärsia maavägi sai kreeklastelt lüüa ja tõrjuti maalt välja järgmisel aastal. Klassikalise Kreeka hiilgeaeg V sajandil Orjandus Klassikaline Kreeka oli orjanduslik ühiskond. Orje oli palju (täpsemat hulka pole andmete puudusel võimalik kindlaks teha)
kontrollida loogilise tõestamise teel nende üldkehtivust. Alles Kreekas muutut matemaatika teoreetiliseks teaduseks. KLASSIKALINE PERIOOD (V sajandi algus u 330) Kreeka-Pärsia sõjad 500 478 eKr VI sajandi teisel poolel langesid kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul Pärsia võimu alla. 500 eKr puhkes nende ülestõus, mille pärslased mõne aasta järel karmilt maha surusid. Mileetos hävitati. 490 saatis Pärsia kuningas Dareios mereretke Kreekasse, mis sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. 480 tungis Kreekasse Pärsia kuningas Xerxes hiigelväe ja suure laevaastiku eesotsas. Pärsia laevastik purustati Salamise lahingus. Pärsia maavägi sai kreeklastelt lüüa ja tõrjuti maalt välja järgmisel aastal. Klassikalise Kreeka hiilgeaeg V sajandil Orjandus Klassikaline Kreeka oli orjanduslik ühiskond. Orje oli palju (täpsemat hulka pole andmete puudusel võimalik kindlaks teha)
Kreekapärased: Pöörati tähelepanu laste vaimsele harimisele, selleks kasutati kreeka päritolu koduõpetajaid või saadeti poisid ja vahel ka tüdrukud 7-aastaselt kooli, kus omandati kirjatarkuse aluseid. Suursugustes peredes jätkus hariduse andmine pikemat aega, sest poegadest kasvatati riigitegelasi, selleks õpetati kreeka ja ladina keelt, kreeka ja rooma kirjandust, ajalugu ja filosoofiat. Sageli mindi Kreekasse mõne õpetlase juurde kõnekunsti õppima. Roomapärased :Noormehed olid oma isa või mõne vanema sugulase kõrval ohvitserina väeteenistuses ja hakkasid varakult kohtutes kaitsja või süüdistajana oma kõnekunsti ja seadusetundmist järele proovima. 26.Peatükk.Kirjasõna ja kultuur 1.Iseloomustada kokkuvõtlikult kreeka ja rooma kultuuri ja tuua esile nende põhilisi erinevusi. Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kultuuris on palju sarnasusi. Enamasti on need tekkinud
Kreekapärased: Pöörati tähelepanu laste vaimsele harimisele, selleks kasutati kreeka päritolu koduõpetajaid või saadeti poisid ja vahel ka tüdrukud 7-aastaselt kooli, kus omandati kirjatarkuse aluseid. Suursugustes peredes jätkus hariduse andmine pikemat aega, sest poegadest kasvatati riigitegelasi, selleks õpetati kreeka ja ladina keelt, kreeka ja rooma kirjandust, ajalugu ja filosoofiat. Sageli mindi Kreekasse mõne õpetlase juurde kõnekunsti õppima. Roomapärased :Noormehed olid oma isa või mõne vanema sugulase kõrval ohvitserina väeteenistuses ja hakkasid varakult kohtutes kaitsja või süüdistajana oma kõnekunsti ja seadusetundmist järele proovima. 26.Peatükk.Kirjasõna ja kultuur 1.Iseloomustada kokkuvõtlikult kreeka ja rooma kultuuri ja tuua esile nende põhilisi erinevusi. Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kultuuris on palju sarnasusi. Enamasti on need tekkinud
Arheoloogiliste kaevamistega päevavalgele tulnud kiilkirjatahvlitest saadud informatsiooni põhjal võib järeldada, et hetiidid võtsid palju mõjutusi üle naaberrahvastelt, eelkõige kõrgelt arenenud Mesopotaamia kultuurist. Samas omistatakse hetiitidele ühte kõige olulisemat leiutist inimkonna ajaloos. Umbes 1300 eKr hakati Väike-Aasias tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Peagi levis rauatöötlemisoskus Süüriasse, Mesopotaamiasse ja Kreekasse ning seejärel laiemaltki. Algas rauaaeg. PÄRSIA SUURRIIK. I aastatuhande alguseks eKr olid enamiku Iraani kiltmaast asustanud põhja poolt sisse rännanud indoeurooplased. Üks osa neist - pärslased - elas Iraani lõunaosas, nüüdse Pärsia lahe rannikul. See, esialgu üsna väikest maa-ala asustanud rahvas rajas 6.sajandil eKr, kui valitses kuningas Kyros II (559-529 eKr), seniolematult suure riigi.
ajastu meistri Praxitelese juures; need skulptuurid teenisid jõukate inimeste maitset, kes püüdsid elust naudingut saada ja nägid kunstis eelkõige imetlusobjekti. 12 Pergamoni koolkond ulatub tagasi Skopaseni. Selle koolkonna stiili iseloomustab suur dramatism ja efektsus. Silmapaistvaimaks teoseks ja samas kreeka monumentaalkunsti viimaseks teoseks võib lugeda Pergamoni altarit, mille friisil kujutatakse jumalate võitlust gigantidega. See on suurepärane kunstiteos, kuid varasema kreeka skulptuuri harmooniat ja rafineeritust sealt ei leia. Võitlus on erakordselt äge. Kohmakad gigandid on jumalatele alla jäämas ja nende ilme reedab agooniat ning raevu. Et mulje jääks veelgi ägedam, pole reljeef seinaga tasapinnas vaid koosneb peaaegu iseseisvatest kujudest, mis näivad võitluse käigus altari treppidele välja tungivat. See friis iseloomustab hästi Pergamoni koolkonna tundeküllasust, dünaamilisust ja kirglikkust.
Neid kõnesid loetakse Cicero retoorilise loomingu tipuks. Cicero kõnedest on kokku säilinud 30 (peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul). Sisuliselt jagunevad nad poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Parim kõnemees Cicero arvates on see, kes kuulajate vaimu nii harib, lõbustab kui ka sügavalt liigutab. Cicero loomingul on olnud väga suur tähendus nii renessanssajastule kui ka kogu Euroopa hilisemale kultuurile. (Aava 2003: 22-23) Cicerost võtsid malli järgmised kuulsad retoorikud Quintilianus ja hiljem ka Püha Augustinus. (Kennedy 1998) Antiikaegse retoorikakunsti saavutused võttis kokku Marcus Fabius Quintilianus (u 35-96), kuulus kõnemees, kes oli esimene rooma riigipalgaline retoorikaõpetaja. Tema teostest on säilinud 12 raamatust koosnev "Institutio oratoria" ("Kõnekunsti õpetus"), kus ta esitab ülevate nii rooma kui ka kreeka autoritest. Sellele lisandub väga hea stiiliõpetuse osa
Neid ühendeid peetakse põhjuseks, miks paljud katastroofipaigas viibinud inimesed haigestusid ja/või hiljem surid. Tornide varingu järel tekkinud tolmupilve ja saastatud õhu tõttu haigestus umbes 18 000 inimest. Rünnakutel oli märkimisväärne mõju USA ja maailmamajandusele. Börsid suleti 11. septembril ja taasavati 17. septembril. Pärast taasavamist, pöördusid need rekordilistesse langustesse.11. septembri rünnakutel oli suur mõju Ameerika Ühendriikide ühiskonnale ja kultuurile. Pärast rünnakuid keskendusid inimesed kodusele elule ja veetsid aega oma perekonnaga. Lisaks suurenes kirikute külastatavus ja patriotismi väljendamine. Raadiojaamad eemaldasid teatud laulud oma listidest ja televisioonis, telesarjades, filmides ja kirjanduses on tihti kajastatud terrorirünnakute järelmõjusid. https://www.youtube.com/watch?v=Cnht6NCDtJI 9/11 10 fakti. Brüssel 2016. aasta 22. märtsi hommikul toimus Brüsselis kolm koordineeritud pommiplahvatust: kaks
Iseloomustada antiigipärandisse suhtumist keskajal. Keskaeg. Religioonikeskne teism Aeg: kuni 13. saj. lõpp, kõrgpunkt 11. saj. 1) vastandumine antiikajale maailmapildi tasemel (religioon, kirjandus, kunst, filosoofia); 2) teatud antiikkultuuri osi kasutati: ladina keel (teadus, haridus, suhtlus). Kreeka ja ladina keele suhe: 4. saj. lahknemine kreekakeelse Byzantioni ja ladinakeelse Lääne- Rooma keisririigi vahel. Kiriku lõhenemine 1054.a. Ladina keele alusel: · kujunesid kaasaja keeled ja dialektid (romaani keeled + katalaani, provanssaali, korsika, sardiinia, ladiini jne. dialektid). · kasutati katoliku kirikus. 21. Milliseid antiikaja autoreid hinnati keskajal ja miks? Kirjandusest: retoorika, autoritest Vergilius, Ovidius, stoitsismi ideed (Seneca, Cicero), tõe ja jumala otsimine (Apuleius) Kreeka-rooma ajaloo ja müüdi kasutamine kunstilistel eesmärkidel (keerub, Fortuna). Ovidiuse- teemad (Pyramus ja Thisbe).
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline n: looduse alistamine
kängumise, kirjandus muutus kuivaks moraliseerimiseks. 5. Iseloomustage modernismi põhilisi hoiakuid. Milles need avalduvad? Modernism vastandas end traditsioonilisele ja alalhoidlikule ning seadis oma eesmärgiks kirjeldada, analüüsida ja hinnata muutunud ühiskonda ehk teisisõnu korrastada ja tulevikus ühendada tükkideks lagunenud maailm. Sageli tegid modernistid seda müütide ja sümbolite keeles. Antiikaja tegelaste ja teemade sidumine kaasaja valupunktidega Progress versus võõrandumine Uue (ja alternatiivse) otsingud Pidev enda ületamise püüe Kunstivoolude teke (uue otsimine!) Indiviidi tähtsustamine 6. Iseloomustage Odysseuse eksirännakute allegoorilist tõlgendust keskajal. Odysseuse eksirännakuid tõlgendati kristlusele vastavalt. Odysseuse kristlik idealiseerimine. mastipuu–rist; Odysseus tahab kuulda sireenide laulu, laseb ennast laeva mastipuu külge
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline – saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline – n: looduse alistamin
kultuskoht Olümpia. Alates 776 eKr hakati Olümpias iga nelja aasta tagant korraldama olümpiamänge, mis saavutasid ülekreekalise tähtsuse. Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr). 6.sajandil tekkis Lähis-Idas enneolematult suur Pärsia riik, mis allutas endale ka Kreeka linnad Väike-Aasias ning võttis siis suuna ka Balkani vallutamiseks. 490 eKr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku Ateena vastu. Pärslased said Maratoni lahingus rängalt lüüa ja pidid lahkuma. 480 eKr tungis Kreekasse kuningas Xerxes, kellel õnnestus foiniikia laevastiku abiga vallutada Põhja- ja Kesk-Kreeka. Salamise merelahingus Ateena lähistel said aga pärslased jällegi hävitavalt lüüa, järgmisel aastal lõi spartalaste maavägi ka mandril pärslasi. Sõda kandus üle Väike-Aasiasse, kus ka sealsed linnad saavutasid iseseisvuse. Klassikaline ajajärk (500-338 eKr). Pärast võidukaid sõdu pärslastega algas Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Esile kerkisid Ateena ja Sparta
ajaloolastest Herodotos, Thukydides ja Xenophon. 9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. Tolla aja tuntumad on Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodios. 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Tuntud on ajaloolased Josephus Flavius ja Pausanias, filosoofidest Epiktetos, Plotinos. 11. Millistel antiikaja perioodidel on olnud kõige suurem mõju hilisemale Euroopa kultuurile? Klassikalisel perioodil on ilmselt olnud enim mõju, eriti Aristotelese ja Platoni filosoofial ja teaduslikul lähenemisel. Aristotelese suur mõju Euroopas on märgatav alates 12. sajandist, mil Aristotelese kirjutised moodustasid põhiprogrammi Euroopa ülikoolides. Samuti klassikalise perioodi komöödial ja kõnekunstil, samuti kunstil. 19. sajandi teadust iseloomustab "tsükliline" lähenemine ajaloole (hilisemat, nn
Müüt ja mütoloogia 1. Mida tähistavad müüdi ja mütoloogia mõisted? Ava nende mõistete erinevaid tähendusvälju. ,,Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel" - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad) Müüt on religioosse pärimuse liik, mis seletab muiste inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist, kulgemist ja saatust - teaduseväline maailmaseletus. Mütoloogia on kindlate müütide kogum. 2. Missuguste kriteeriumide alusel on võimalik müüte määratleda. Too näiteid! sisu, tüüp, aeg, päritolu 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreekas tõlgendati müüte mitmel eri moel. Neid käsitleti kui pettust, riknenud ajalugu, kritiseeriti filosoofiliselt, kuid samas ka kui allegoorilisi seletusi, mis
tähtsam oli tekst mitte autor ning ühel tekstil võib olla päris mitmeid variatsioone. Rahvaluule on protsess, mille käigus teksti kujundatakse. Rahvaluulele on iseloomulik sünkretism: erinevad kunstid ja zanrid ühenduvad, laulmisega kaasneb liikumine või tants, jutustamise puhul on suur tähtsus liigutustel ja näoilmel, jutuga põimuvad laulud, mõistatuste esitamisega seondub uskumusi. 4. Missuguste tunnuste alusel saab folklooriks pidada kaasaja meedia vahendatud kummituslugusid, vandenõuteooriaid, sotsiaalmeedias jagatavaid meeme ja pildinalju? Rahvaluule kommunikatiivsus rahvaluule on pidevas arengus, sest võimaldab inimestevahelist kommunikatsiooni, mis toob kaasa rahvaluule kohandamise vastavalt mingi rühma vajadustele. Rahvaluule muutumine/varieerumine rahvaluule on kohandunud tänapäevaste meediumitega nagu arvutid ja internet.
surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste usus ja kujundlike vahendite abil. Vana-Kreekas oli müüt jutt, kõne, plärakära, tõsilugu. Doty tunnused: müüt kui esteetiline väljendusvahend, sisu puudutab jumalaid või teispoolsust, ülesanne algupära seletamine, valesti mõistetud primitiivne teadus, universaalne muudetakse konkreetseks, väljendab uskumusi-kogemusi, inimese vaimne väljendus, annab kultuurile ideoloogilise raamistiku. L. Honko: Vorm ehk sõnadesse pandud lugu, saab esitada vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana. Sisu varieeriub ja ühendab loomisaja sündmuseid. Funktsiooniks on eeskujuks olemine, seletuste pakkumine. Müüdi kontekstiks on rituaal, mis taaselustab aegade alguse sündmused. Müüditegelased on enamasti mitteinimesed. Mütoloogia kui jutulugu: 1) ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum.
1764 allutas Elami. 1763 vallutas Larsa. 1761 allutas Mari ja 1759, pärast Mari lahkulöömist, purustas riigi lõplikult. 1758-55 alistas Assüüria. Andis välja põhjaliku akkadikeelse seadustekogu. Hammurabi järeltulijate ajal lõid Elam, Mesopotaamia lõunaosa ja Assüüria Babülooniast lahku. Mesopotaamia keskosas püsis Babüloonia valitsejate võim küllalt stabiilsena veel poolteist sajandit. 1595 rüüstasid Babyloni hetiidid oma kuninga Mursili juhatusel. Seejärel tõusis Babüloonias võimule Kassiidi soost dünastia. Mesopotaamia II aastatuhande teisel poolel Kõnealusel perioodil domineerisid Mesopotaamias: Mitanni riik (15. sajandil) Süüria ja Mesopotaamia piirimail (vt. hurrilaste ja indoeuroopa rahvaste juurest), 14. sajandil esile tõusnud Assüüria keskmine riik ja kassiitide valitsetud Babüloonia. 13. sajandist alates sekkus Mesopotaamia asjadesse taas Elami riik. Kassiitide ülemvõim Babüloonias u 1595 - 1155
1. Mida tähistavad müüdi ja mütoloogia mõisted? Ava nende mõistete erinevaid tähendusvälju. „Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel“ - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad) Müüdiks võib nimetada ka laialt levinud olulise tähtsusega irratsionaalset uskumust Müüdid on tähenduslikud lood minevikust, mis toetatavad rühma identiteeti. pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm Mütoloogia on teadus, mis uurib müüte 2. Missuguste kriteeriumide alusel on võimalik müüte määratleda. Too näiteid! • Vorm – sõnadesse pandud lugu – saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana – võib elust
Antiikkirjandu s SISSEJUHATUS Antiikkirjanduseks nimetame Kreeka ja Rooma orjanduslikus ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. Ühisnimetus antiikkirjandus märgib kahe kirjanduse lähedust nii ajaliselt kui ka tüübilt, mis on kõigiti põhjendatud – olid ju sama tüüpi ka neid sünnitanud ühiskonnad. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus, mille algust tähistavad Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. See muidugi ei tähenda, et Homerosel puudusid eelkäijad. Ilmselt eelnes eeposte kirjapanemisele pikem kõrgetasemeline suulise rahvaluule periood, mille kohta puuduvad otsesed andmed. Seepärast tundubki meile, nagu kerkiks kreeka kirjandus ja kunst meie ette valmishoonena,
TV TABEL LK. 45. Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega. Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane. Kreeklased vötsid arvatavasti kreetalaste materiaalse kultuuri üle, muutes selle kohaseks söjakale kultuurile ja meelelaadile. Kreeta-Mükeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. Teadmata asjaoludel see kultuur hävis. §14 Tume ajajärk (1100-800 eKr). Peale Egeuse kultuuri löppu hävis köik: lossid, kiri, rahvaarv, välissuhted. Sellest perioodist on väga vähe teada, mistöttu seda nimetatakse tumedaks ajajärguks. Kuid selle perioodil algas rauaaeg törjuti pronks ja vask. Arhailine ajajärk (800-600 eKr). 8
kindluspaleed, keskset õue ei ole). Mükeene Lõvivärav. Kullassepakunst (portreelikud surnumaskid, inkrusteeritud relvad), pronkssirbid. Lineaarkiri B silpkiri, ahhaia keele arhailine kihistus, s.t., et Peloponnesosele jõudnud indoeurooplased hakkasid oma keelt kirjutama Egeuse kultuuri kirjamärkidega, pärineb ~ 1300 e. Kr., desifreeriti 1952. Nendes tekstides mainitakse Zeusi ja Herat (juba paarina), Poseidonit, Artemist, Hermest jt. Mükeene kultuuri keskused purustati XII saj. e. Kr. Kreekasse tunginud doorlaste poolt. I 1700-1550 varamükeene II 1550-1400 keskmükeene III 1400-1200 hiline Mükeene 5. I ahhailaste kolonisatsioon ja selle põhisuunad Ahhailased tulid põhja poolt ja jõudsid Balkani lõunaossa ~2000 e. Kr. Keeleliste andmete põhjal seostatakse ahhailastega hilisemaid Arkaadia ja Küprose asukaid ning Väike-Aasia aioollasi. Homerose eepostes nimetatakse ahhailasteks kõiki Trooja sõjas osalenud kreeklasi.
Nii vormilt kui sisult üsna erinevad. Arvati, et nad võisid omal ajal sisse juhatada eepose. Enamik lühikesed, aga mõnedes on pikk eepiline jutustus. Põhinevad kreeka hümni põhielementidel, algavad kutsega, pöördumisega jumala poole, siis palve, siis adressaadiks oleva jumalaga seotud jutustus. 23. Kuidas jagunes vanakreeka poeesia arhailisel ajal? Mis iseloomustab arhailise aja kreeka luulet? Milline oli selle seos muusikaga? Orienteeruti kaasaja sündmustele, aristokraatia kaotas oma võimu. Kangelaseepika tagas lüürika tekke. Lüürikat nimetati alguses meelikaks (sõnast melos laul). Lüürika eelkäiaks oli rahvalaul, mis oli anonüümne, poeesias ja lüürikas oli aga autor teada. Seos muusikalise saate ja tantsuga, luulega. Lüüra keelpill, millega saadeti teoseid, vahel ka aulosega (flöödiga). Teemad: ülistab elu, rõõmu, õilsust (õilis päritolu), selgelt mõistust, armastust. Koorilüürikas ülev
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. saj.): ,,Institutiones kristluse ja
1. Sumeri ja Vana-Egiptuse võrdlus: Kirja olemasolu: Sumeris kiilkiri-pilliroost pulgaga kirjutati savitahvlile märke. Sumerite avastuseks ratas. Egiptuses hieroglüüfid e. piltkiri, millega kirjutati valitsejate elulood hauakambri seintele. Geograafiline asend: mõlemas tsivilisatsioonid sünnivad jõgede läheduses, arenevad jõeorgudes, sest ümberringi on kõrb. Egiptuses võrdsustub Niilus jumalaga. Jõed laevatatavad, seetõttu võimalik piirkondade kommunikatsioon. Surnute kultus: arusaam, et eksisteerib teispoolsus. Nn. egiptlase suurim hirm surra väljaspool Egiptust, nagu ei pääseks ta siis teispoolsusesse. Püramiidide rajamine Egiptuses seotud surnutekultusega. Surm ei tähenda nende jaoks elu lõppu vaid selle jätkumist teisel kujul. Kogu surmaga seotud kombestiku põhieesmärgiks oli inimese mina säilitamine. Vähe teada sünni ja pulma kombestikust. 1kohal surm. Usk kõikvõimsasse jumalasse: Jumalad kesksel kohal, sekkuvad aktiivselt inimeste tegevusse. Igale val
Üldjuhul positiivne kangelane. Muutused: Pärast 20.saj toimunud ohvriterohkeid sõdasid ja repressioone mõjub traditsioonilise kangelase kuju väheveenvalt. Kangelast asendab kahtluste ja süütunde küüsis vaevlev antikangelane või ajaloosündmustes osalev, kuid nende kulgu mitte määrav tavainimene. Kuid ajaloolise kirjanduse muutumise peapõhjus seisneb mõistmises, et ajaloolise tegelikkuse täielik edasiarendamine on võimatu, sest ka minevikust kirjutades lähtub autor ikka oma kaasaja probleemidest, ideoloogilistest-poliitilistest põhimõtetest ja keelenormidest. Anakronism on võte, kus ühest ajajärgust pärit objekt või inimene asetatakse teise ajajärku (pinnapealne anakronism (eksimused või möödavaatamine detailide tasandil), sisemine anakronism (tegelasi kujutatakse tänapäevaste hoiakute ja mõttemallide kaudu, minevikukirjutuses peegelduvad tänapäeva mured ja rõhuasetused)).
ajalookirjandus (Polybios) 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.6. saj pKr, seejärel algab keskaeg): kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio) 11. Millistel antiikaja perioodidel on olnud kõige suurem mõju hilisemale Euroopa kultuurile? Vana-Kreeka klassikaline periood (5.4. saj eKr) Rooma kuldne ja hõbedane ajajärk (81 eKr117 pKr) 12. Milliseid euroopa kultuuri hilisemaid perioode on antiikkultuur enim mõjutanud? Arutle. Keskajal ei peetud antiiki eriti oluliseks, aga selle mõjusid muidugi oli. Vanakreeka keel säilis idakirikus, ladina keel rooma-katoliku kirikus (ja oli üldiselt oluline teadus-, usu- ja arutelukeel). Filosoofias uusplatonism ja skolastika (Aristotelese loogika jne).
kohtukõnede kirjutajad. Tuntuim logograaf oli Lysias. Isokrates rajas Ateenas ühe olulisema retoorikakooli, mille meetodid ja õppeprogramm mõjutasid Rooma autoreid. Kolmas proosaliik oli filosoofia, mille olulisemad autorid olid Aristoteles ja Platon. Platoni teosed tähendasid erinevaid dialooge, kus õpetaja Sokrates vestles õpilastega. Peateos ,,Riik". Tema tekstid olid arutlevad, kuid Aristotelese omad olid analüütilisemad. Ta käsitles laiemat teemaderingi. Mõlema mõju Euroopa kultuurile on võrreldav. Aristoteles mõjutas keskaja filosoofiat ning varauusaja koolifilosoofiat (ka Eestis). Platoni mõju ilmus hiljem, kui muututi Aristotelese filosoofia suhtes kriitilisemaks. Hellenismi periood (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): komöödia ja õpetatud luule Keskuseks oli Aleksandria tänapäeva Põhja-Aafrikas. Oluliseks sai komöödia, mille peamine esindaja oli Menandros. Teine oluline zanr oli luule. Võrreldes arhailise perioodiga muutus see lihvitumaks
Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopotaamiast ja mõjutus ka v
annaabi.ee 
